Luminor Bank AS-i hagi H. K.-P. põhivõlgnevuse, intressi ja viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Luminor Bank AS (registrikood 11315936), lepinguline esindaja Madis Meristo, e-post XXX
vastu
Kostja H. K.-P. (isikukood XXX), elukoht XXX, e-post XXX Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hagist osaline loobumine XXX Eesti filiaal ja kostja vahel sõlmitud krediitkaardilepingust nr XXX tuleneva põhivõlgnevuse 150 eurot osas.
2.Hagi rahuldada ülejäänud osas õigeksvõtul põhineva otsusega.
3.Mõista kotjalt H. K.-P. lt hageja Luminor Bank AS kasuks välja XXX Eesti filiaal ja kostja vahel sõlmitud krediitkaardilepingust nr XXX põhivõlgnevus 850 eurot, intress 2,20 eurot, kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 77,49 eurot ja põhivõlgnevuse tasumata osalt viivis VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.01.2026 kuni põhivõlgnevuse (850 eurot) tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui 850 eurot.
4.2.Rahuldada Luminor Bank AS-i taotlus menetluskulude väljamõistmiseks ning mõista H. K.-P. Luminor Bank AS-i kasuks välja menetluskulud 280 eurot.
4.3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (280 eurot) tuleb H. K.-P.-ltasuda Luminor Bank AS-ile käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
1
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE JA POOLTE SEISUKOHAD
1.Luminor Bank AS (hageja) esitas 22.04.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse H. K.-P. vastu. Pooled esitasid kohtule 12.05.2025 maksegraafiku. Makseettepaneku koostanud kohus andis asja üle Harju Maakohtule hagimenetluses jätkamiseks. Kohus palus korduvalt pooltel kompromissis olevaid nõudeid arutada ja täpsustada ning esitada sobiv kompromissleping, kuid kompromisslepingut kohtule ei edastatud. Kohtule arusaadavalt ei olnud kostja 12.05.2025 sõlmitud kompromissiga ega 28.07.2025 kompromissiettepanekuga nõus.
2.Kohus andis 28.08.2025 e-kirjaga hagejale tähtaja hagiavalduse esitamiseks.
3.29.08.2025 esitas hageja hagiavalduse. Hageja nõue tuleneb XXX Eesti filiaali (õigusjärglane hageja) ja kostja vahel 03.08.2012 sõlmitud krediitkaardilepingust nr XXX (dtl 49-54), millega hageja andis kostja käsutusse rahasumma 1000 eurot ja kostja sai omale pangakaardi XXX kaart. Lepingu alusel oli nii kaardimaksete intressimäär aastas 20% ning sularahatehingute intressimäär aastas 22%. Kostjat teavitati korduvalt lepingu kestel erinevatest muudatustest, mis mõjutasid ka kostjaga sõlmitud lepingut. Muuhulgas vahetus lepingu kestel pangakaart kaks korda: esialgu VISA krediitkaardiks ja hiljem Luminor Black kaardiks. Luminor Black kaardi intress oli 18% aastas ning arvelduspaketi maksumus 5,50 eurot kuus. Kostja võttis krediidi kasutusele, mida kinnitab kaardikonto väljavõte (dtl 121158). Hageja esitas kostjale 21.01.2025 teate lepingu ülesütlemise kohta (dtl 159-161). Teate kohaselt oli kostja viivitanud maksete tasumisega 598 päeva ning võlgnevus oli 1064 eurot (põhivõlgnevus 1000 eurot, intress 2,20 eurot ja teenustasude võlgnevus 62 eurot). Sissenõutavaks muutunud viivist nõuab hageja põhinõudelt 1000 eurot perioodil 06.02.2025 kuni 22.04.2025 summas 14,66 eurot. Hageja taotleb mõista välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ja sealt edasi kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui 1000 eurot.
4.Kohus võttis hagi 01.09.2025 määrusega menetlusse ning määras tähtajad.
5.Kostja teatas 12.09.2025 e-kirjas, et tunnistab krediitkaardi võlga, kuid ei ole nõus riigilõivu tasumisega, kuna kostja on pangaga varem suhelnud.
6.Kohus andis 16.09.2025 e-kirjas kostjale täiendavad selgitused kompromissi sõlmimise võimalikkuse ja riigilõivu hüvitamise kohta. Kohus selgitas, et kohtule ei nähtu asjaolusid, mis välistaksid riigilõivu tasumist kostja poolt ning selgitas, et kompromissi sõlmimisel on võimalik pooltel kokku leppida, et kostja tasub 50% riigilõivust.
7.17.09.2025 menetlusdokumendis tunnistas kostja taas, et hagejal on krediidilepingust tulenev nõue tema vastu ning tal on kohustus võlgnevus tasuda. Kostja sõnul on ta hagejaga korduvalt ühenduses olnud ning soovinud lahendust maksegraafiku näol keerulise olukorra tõttu. Kostja on viibinud pikemalt haiguselehel ning tal puudub kindlustunne töösuhte 2
jätkamise osas. Kostja ettepanek on tasuda hagejale 50 eurot kuus. Kostja võttis nõude õigeks põhinõude 1000 euro ulatuses ja intressinõude 2,20 euro ulatuses. Kostja taotleb jätta menetluskulud poolte endi kanda.
8.Hageja teatas 18.09.2025 e-kirjas, et ei ole valmis sõlmima kostjaga kompromissi kostja 17.09.2025 esitatud menetlusdokumendis välja toodud tingimustel. Hageja hinnangul on kostjal olnud piisav aeg võlgnevuse vähendamiseks või täielikuks tasumiseks olukorras, kus kostja nõudele vastu ei vaidle. Hageja märgib, et kui kostja oleks asunud esialgselt kokkulepitud maksegraafikut täitma, oleks kostjal juba üle 50% võlgnevusest tasutud.
9.Kohus andis 29.10.2025 e-kirjas pooltele veel viimase tähtaja kompromissi arutamiseks ja sõlmimiseks, kuid kohtu määratud tähtajaks kompromissi ei esitatud.
10.Hageja esitas 14.11.2025 menetlusdokumendi, milles vähendas nõuet kostja osalise võlgnevuse tasumise tõttu. Hageja täpsustas ka viivisenõuet ning nõuab viivist 850 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.04.2025 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ja sealt edasi põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui 850 eurot.
11.Kohus palus 20.11.2025 e-kirjas hagejal täpsustada, kas hageja soovib 14.11.2025 dokumendis hagist osaliselt loobuda või see osaliselt tagasi võtta.
12.Hageja teatas 24.11.2025 e-kirjas, et loobus 14.11.2025 menetlusdokumendis osaliselt hagist. Hageja palub jätta menetluskulud täielikult kostja kanda, kuna hageja loobus osaliselt nõuetest seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist nõude osaliselt rahuldanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13.Hageja on 14.11.2025 menetlusdokumendis soovinud osaliselt loobuda 29.08.2025 esitatud hagist. Esialgses hagis nõudis hageja põhivõlgnevust 1000 eurot, intressi 2,20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 14,66 eurot ning edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt alates 23.04.2025 kuni põhinõude täitmiseni. 14.11.2025 menetlusdokumendis nõuab hageja põhivõlgnevust 850 eurot, intressi 2,20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 14,66 eurot ning edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt alates 23.04.2025 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on osaliselt loobunud põhivõla nõudest 150 euro ulatuses (1000 – 850). Uueks tsiviilasja hinnaks on 950,94 eurot (850 + 14,66 + 850 × 10,15%).
14.TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta hagi osalisest nõudest loobumine kohtu hinnangul avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Kohus võtab hageja osalise loobumise vastu ning lõpetab menetluse põhivõla 150 euro osas osalise loobumise tõttu.
15.Kohus on seisukohal, et ülejäänud osas tuleb hagi rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. Kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi (TsMS § 440 lg 1). Kostja on kohtule esitanud kirjaliku avalduse, millega võtab hageja nõude õigeks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse põhjendava osata. 3
16.Kohus ei kontrollinud praeguses asjas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist alltoodud põhjustel. Riigikohus on selgitanud, et enne 21. märtsi 2016 ei toonud laenusaaja krediidivõimelisuse kontrollimata jätmine kaasa lepingu (osalist) tühisust, vaid krediidisaajal oli selles olukorras õigus laenuleping tühistada või nõuda krediidivõimelisuse hindamise kohustuse rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist VÕS § 14 ja § 115 lg 1 alusel. Kuna tegemist oli lepingueelse kohustuse rikkumisega, oli kahju hüvitamise eesmärk VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta ei oleks lepingut sõlminud, ehk negatiivse huvi või usalduskahju hüvitamine. Kooskõlas kohustuse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) tähendanuks see kõigi krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede (nt viivise, leppetrahvi, vara vähenemise) rahalist hüvitamist. Niisuguse kahju hüvitamise nõude sai krediidisaaja tasaarvestada krediidiandja krediidi tagastamise nõudega (vt RKTKo 27.11.2012, 3-2-1-13612, p 25) ja selle tulemusena sai krediidisaaja talle tekkinud kahju ulatuses vabaneda laenulepingust tuleneva nõude täitmisest (RKTKo 09.10.2025, 2-20-1490, p 20). Alates 1. juulist 2011 kehtinud VÕS § 4032 lg 3 ja alates 21. märtsist 2016 kuni praeguseni kehtiv VÕS § 4034 lg 9 näeb ette, et krediidiandja peab kontrollima tarbija krediidivõimelisust uuesti juhul, kui krediidiandja ja tarbija lepivad kokku tarbija kasutusse võetava krediidisumma või krediidi ülempiiri muutmises. VÕS § 4034 lg-t 9 tuleb mõista selliselt, et kui tarbijaga sõlmitud krediidilepingut muudetakse nii, et krediidisumma ehk tarbija käsutusse antud rahasumma või selle kokkulepitud ülemmäär märkimisväärselt suureneb, siis tuleb tarbija krediidivõimelisust uuesti hinnata. Selle summa suurenemisel ei ole tähendust nt intressi suurenemisel ega ka lisanduval lepingutasul (RKTKo 09.10.2025, 2-20-1490, p 25– 26). Hageja on viidanud, et krediitkaardileping sõlmiti 03.08.2012, s.o enne VÕS § 403 4 sätete jõustumist, mistõttu hageja leiab, et VÕS § 4034 lg 7 ei kohaldu. Kostja XXX kaart asendus 30.11.2022 XXX kaardiga, kuid krediidisumma (1000 eurot) ei muutunud. Seega ei pidanud hageja kostja krediidivõimelisust 2022. aastal uuesti kontrollima. Hagejal oli kohustus vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida, kuid selle põhimõtte rikkumine ei too kaasa krediidilepingu (osalist) tühisust.
17.Kohus mõistab eelnevast tulenevalt kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 850 eurot, intressi 2,20 eurot, kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 77,49 eurot (14,66+62,83) ja põhivõlgnevuse tasumata osalt viivise VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.01.2026 kuni põhivõlgnevuse (850 eurot) tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui 850 eurot.
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg-st 4 tuleneb, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kuivõrd kohus rahuldab hageja nõude ning hageja on hagist osaliselt loobunud osas, mille kostja on rahuldanud pärast hagi esitamist, jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
19.Hageja 29.08.2025 hagiavaldusest ja 14.11.2025 menetlusdokumendist nähtuvalt nõuab hageja menetluskuludena tasutud riigilõivu 280 eurot. Hageja palub kohustada kostjat tasuma 4
hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
20.Kohtute Infosüsteemi andmetel on hageja asjas tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 280 eurot. Riigilõivu tasumine on kohtu poolt kontrollitud ning tegemist on põhjendatud menetluskuluga. TsMS § 138 lg-test 1 ja 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 280 eurot.
21.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 280 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Helina Mark kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.