Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
27. märts 2024.a, Tallinn
Hagihind
2843,31 eurot
Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
2-23-136188 Revensen OÜ hagi S V vastu 07.09.2022 laenulepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse 1878,47 euro, intressi 212,42 euro, lepingu hooldustasu 25,60 euro, sissenõudmiskulu 35 euro, viivise 90,71 euro ja täiendava viivise saamiseks
nende Hageja: Revensen OÜ (registrikood 16625699, asukoht Tartu mnt 13, 10145 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja R R (e-post xxx) Kostja: S V (isikukood xxx, faktiline elukoht xxx) Lihtmenetlus
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata Revensen OÜ hagi S V vastu 07.09.2022 laenulepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse 1878,47 euro, intressi 212,42 euro, lepingu hooldustasu 25,60 euro, sissenõudmiskulu 35 euro, viivise 90,71 euro ja täiendava viivise saamiseks.
2.Jätta menetluskulud Revensen OÜ kanda.
3.Määrata, et kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
4.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,
mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse selgitused
1.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg 1 ning on seda pooltele selgitanud 18.10.2023 määruse punktis 2 (dtl 82). Menetlusosalised enda ärakuulamist taotlenud ei ole.
2.TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel. Vastavalt TsMS § 637 lg 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hagi nõue ja kohtu tuvastatud asjaolud
4.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja xxx OÜ-ga 07.09.2022 laenulepingu nr XXX 2000 euro saamiseks. Intressimääraks oli lepingus lepitud kokku 32% aastas. Laenu tagasimakseperiood oli 60 kuud, kohustusega tasuda alates 15.10.2022.a annuiteetgraafiku alusel iga kuu 15. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 73,19 eurot. Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 15.09.2027.a. Kokku kohustus kostja tasuma 4491,40 eurot. Pärast laenulepingu nr XXX sõlmimist on laenuandjale laekunud kostjalt kokku 533,79 eurot. Pärast 12.04.2023 ei ole kostjalt laekumisi toimunud. Xxx OÜ saatis kostjale 19.11.2022; 19.05.2023; 19.06.2023; 19.07.2023; 15.08.2023 tasuta meeldetuletusi ja 23.11.2022; 23.05.2023; 23.06.2023; 23.07.2023 tasulisi meeldetuletusi. Xxx OÜ saatis 31.07.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles kostjal paluti tekkinud võlgnevus tasuda hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul. Kostjat hoiatati, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles ning nõutakse kogu võla kohest tasumist. Samuti pakuti kostjale kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimiste võimalust. Kostja ei tasunud võlgnevust ega avaldanud soovi kokkuleppele jõudmiseks. Xxx OÜ edastas 23.08.2023 kostjale teatise laenulepingu ülesütlemise kohta. Kostja ei reageerinud Xxx OÜ nõuetele, misjärel Xxx OÜ loovutas 11.09.2023 talle kuuluva nõude kostja vastu Revensen OÜ-le. Nõude loovutamise kohta edastas Xxx OÜ kostjale 11.09.2023 teatise. Kostjal on intressi võlgnevus alates 8-st osamaksest, millest tulenevalt on hageja arvestanud intressi vastavalt maksegraafikule esimesest osaliselt tasumata osamaksest alates 15.05.2023 kuni lepingu lõpetamiseni ehk 23.08.2023 summas 212,42 eurot. Võlg hooldustasu osas on summas 25,60 eurot. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist summas 35 eurot, kuivõrd edastas kostjale tasulisi meeldetuletusi.
Viivise võlg hagi esitamise seisuga s.o 16.10.2023 on summas 90,71 eurot. Hageja arvestab viivist tasumata makse päevale järgnevast päevast kuni lepingu lõpetamiseni s.o 23.08.2023 ja edasi alates ülesütlemise kuupäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras 32% aastas. Hageja soovib kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise ja põhivõlalt hagi koostamisele järgnevast päevast alates edasiulatuvalt arvestatud viivise väljamõistmist lepingujärgse intressimääraga võrdses viivisemääras kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõla summalt. Hageja on seisukohal, et laenuandja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kontrollinud piisava põhjalikkusega laenusaaja maksevõimelisust. Kostja esitas laenutaotluse 07.09.2022.aastal. Kostja samuti esitas pangakonto väljavõtte. Pangakonto väljavõtte alusel kostja keskmised sissetulekud olid summas 1130,55 eurot. Kostja pangakonto väljavõtte alusel olid kostja keskmised kohustused summas 635 eurot. Saadud andmete põhjal ei olnud kostjal laenu väljastamise ajal maksehäireid. Kinnisvara registri järgi kostja omandis kinnisvara ei olnud. Peale lepingu sõlmimist oli kostjal kuumakse 73,19 eurot. Pärast laenu väljastamist on igakuine kohustus koos laenuandja kuumaksega 708,19 eurot (kostja kohustused 635 + väljastatud laen 73,19) ja veel jääb reserv summas 349,17 eurot (1130,55 -708,19).
5.Kohus toimetas hagi kostjale avalikult kätte. Kostja hagile vastanud ei ole. Kohtuotsuse lihtsustatud kirjeldav osa ning põhjendused
6.Käesolev tsiviilasi on lihtmenetluse asi. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
7.TsMS § 444 lg 2 tulenevalt tuvastab kohus otsuse tegemisel tähtsust omavad faktilised asjaolud: 7.1.Xxx OÜ ja kostja vahel oli sõlmitud 07.09.2022 laenuleping nr XXX, mille alusel on kostja saanud laenu summas 2000 eurot (dtl 43-45, 53) ja tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Lepingu kohaselt oli intressi määr 32% aastas ja krediidi kulukuse määr 47,71% aastas. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. 7.2.Lepingu nr XXX sõlmimise ajal (07.09.2022) oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,30% aastas. Kolmekordne määr oleks seega 48,90% aastas. Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Seega ei ole leping tühine VÕS § 4062 lõike 1 alusel. 7.3.Xxx OÜ on loovutanud oma lepingust nr XXX tuleneva nõude hagejale 11.09.2023 ning on sellest kostjat teavitanud 11.09.2023 e-kirjas (dtl 66). 7.4.Kostja võttis laenuandja poolt võimaldatud summa kasutusse. Kostja on teostanud tagasimakseid kogusummas 533,79 eurot (dtl 30). 7.5.31.07.2023 on Xxx OÜ edastatud kostjale lepingu nr XXX ülesütlemise hoiatuse ning andnud täiendava tähtaja 14 kalendripäeva võlgnevuse tasumiseks (dtl 62-63). Kostja nimetatule reageerinud ei ole ning Xxx OÜ on edastanud 23.08.2023 lepingu nr XXX ülesütlemise teatise (dtl 64-65).
7.6.Xxx OÜ on edastanud kostjale võlateatised (dtl 54-61).
8.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). Kohus selgitas 24.11.2023 hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada (dtl 88-93).
8.1.Hageja 19.12.2023 vastusest tulenevalt jääb hageja hagiavalduses esitatu juurde ning täiendavaid selgitusi ja tõendeid ei esitanud (dtl 98-99).
8.2.Hagiavalduse kohaselt (dtl 35-38) kohaselt esitas kostja enda pangakonto väljavõtte, millise kohaselt olid kostja keskmised sissetulekud summas 1130,55 eurot ja keskmised kohustused 635 eurot. Kostjal laenu väljastamise ajal maksehäireid ei olnud. Kinnisvara kostjale ei kuulunud.
8.3.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ning toimikust nähtuvad tõendid kinnitavad, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud.
Hageja ei ole esitanud tõendeid, et laenuandja oleks kostjalt küsinud ja saanud pangakonto väljavõtte, millest nähtuksid kostja sissetulekud ja väljaminekud. Hageja on esitanud väidetavalt pangakontolt nähtuva info põhjal tehtud analüüsid (dtl 67), kuid pangakontot kohtule esitatud pole. Seetõttu pole kohtul võimalik kontrollida ega veenduda, et selles analüüsis esitatud andmed on võetud kostja pangakontolt.
Lisaks sellele nähtub laenuandja poolt tehtud samast analüüsi andmetest (dtl 67), et kostjal puudus täiendav finantspuhver täiendava igakuise rahalise kohustuse võtmiseks. Selle analüüsi kohaselt laenuandmisele eelneval neljal kuul kostja igakuised väljaminekud ületasid sissetulekuid (märts, aprill, mai juuli), kahel kuul olid sissetulekud veidi (alla paarikümne euro) üle väljaminekute (juuni, august) ja ühel kuul ületasid sissetulekud väljaminekuid 600 eurot võrra (september), kuid kuna laenuleping sõlmiti 07.09., siis ei saa selle kuu osas laenuandjale täielikke andmeid olla, mistõttu see kuu tuleks objektiivsest arvestused üldse välja jätta.
Samuti on vastuolu väidetava pangakontolt nähtuva info põhjal tehtud analüüsi (dtl 67), kostja laenutaotluse (dtl 66) ja laenuandja poolt „Andmed mille alusel oli tehtud otsus“ (dtl 69) andmete vahel. Kui esimesena mainitud analüüsi kohaselt väidab laenuandja olevat tuvastanud kostjal igakuise sissetuleku keskmisena üle 2100 eurot, siis laenutaotluses oli kostja märkinud selleks 1600 eurot neto, kuid laenuandja andmetes on kirjas, et „Pensionikonto järgi kesk: 975.67€“ dtl 70). seega opereeris laenuandja kolme erineva sissetuleku numbriga, mistõttu jääb ebaselgeks, millele laenu väljastades tegelikult tugineti. Vastutustundlikult käituvas krediidiandjas oleks pidanud tekitama küsimusi ka asjaolu, et miks isik väidab laenutaotluses enda igakuiseks sissetulekuks 1600 eurot neto, kui see
riiklike maksude arvutuste põhjal on keskmiselt 975 eurot (pigem bruto). See võib viidata, et isiku poolt laenutaotluses esitatud andmed ei vasta tõele ning on vajalik nende täiendav põhjalikum kontroll. Seega oleks laenuandja pidanud tegema täiendava kontrolli isiku maksevõime osas ning küsima viimase pangakonto väljavõtet ning käesolevas hagiasjas selle ka kohtule kontrollimiseks esitama.
8.4.Ka Riigikohus on oma määruses nr 2-21-13098/50 punktis 18 selgitanud, et „üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“ Antud juhul ei nähtu tõenditest, et laenuandja oleks sellist piisavat kontrolli teostanud, vaid kergemeelselt on tuginetud üksnes laenuvõtja poolt esitatud andmetele. Krediidiandja ei saa lähtuda laenutaotluse rahuldamisel üksnes kliendi esitatud informatsioonist, seda kontrollimata. Vastasel juhul ei saavutaks vastutustundliku laenamise põhimõte oma eesmärke.
8.5.Hageja (ega Xxx OÜ) ei ole tõendanud, et laenutaotluse rahuldamisel ja selle alusel tarbijakrediidi väljastamisel kostjale poleks ta rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Mitte ühestki tõendist ei nähtu, et laenuandja oleks kontrollinud kostja sissetulekuid ja kulusid, mida nõuab VÕS § 4034 lg-d 2-4 ja lg 6 ning KAVS § 49 lg-d 1-4. Samuti ei nähtu ühestki tõendist, et laenuandja oleks ka tegelikult teostanud mingit analüüsi kostja sissetulekute ja kulude vahe piisavuse kohta teenindada järjekordselt võetavat laenu. Tõendeid pole ka selle kohta, et laenuandja oleks kontrollinud maksehäirete puudumist kostja osas. Kohtule esitatud krediidiinfo andmete väljavõttest nähtub, et laenulepingu sõlmimise ajal, s.o 07.09.2022 oli kostjal xxx AS-i ees kohustus 640-3200 eurot (dtl 68). Kohtule ei ole hageja poolt esitatud kostja pangakonto väljavõtet, millisest saaks kohus asuda samasugusele järeldusele nagu on hageja kostja pangakonto väljavõtte analüüsi tulemusena jõudnud. Eeltoodu oleks vastutustundlikul laenuandjal pidanud tekitama kindlasti täiendavaid küsimusi isiku võime kohta talle kõrge intressiga antud laen tagasimaksmise tegeliku võimekuse kohta.
8.6.Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust.
9.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohus andis hagejale võimaluse ümber arvestada oma nõue lähtuvalt VÕS 4034 lg-s 7 sätestatust, kuid hageja ei ole kohtu määratud ajaks ümberarvestust esitanud (dtl 91).
9.1.Kohtu hinnangul ei ole nõue selge. Kohus andis 24.11.2023 kohtumääruses hagejale võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga. Hageja on otsustanud oma nõuet mitte ümber arvestada ega teavet esitada.
9.2.Kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saa kohus hageja nõuet ja hagis esile
toodud asjaolusid arvestades hagi täielikult ega osaliselt rahuldada. Ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi (ka osaliselt) rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks.
9.3.Kuivõrd hageja ei ole hoolimata saadud kohtunõudest esitanud VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist, asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
10.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2843,31 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt tuleb asja menetlenud kohtul otsustada ka menetluskulude jaotuse üle menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
12.Kostja menetluskulude kindlaksmääramist ning hüvitamist taotlenud ei ole ning seega kostjal otsusega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
13.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 09.11.2023, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku e-toimiku, eposti ja posti teel ei ole õnnestunud. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.