Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Janek Väli
Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
27. märts 2024.a, Tallinn
Hagihind
2843,31 eurot
Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
2-23-136188 Revensen OÜ hagi S V vastu 07.09.2022 laenulepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse 1878,47 euro, intressi 212,42 euro, lepingu hooldustasu 25,60 euro, sissenõudmiskulu 35 euro, viivise 90,71 euro ja täiendava viivise saamiseks
nende Hageja: Revensen OÜ (registrikood 16625699, asukoht Tartu mnt 13, 10145 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja R R (e-post xxx) Kostja: S V (isikukood xxx, faktiline elukoht xxx) Lihtmenetlus
Resolutsioon
mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse selgitused
Viivise võlg hagi esitamise seisuga s.o 16.10.2023 on summas 90,71 eurot. Hageja arvestab viivist tasumata makse päevale järgnevast päevast kuni lepingu lõpetamiseni s.o 23.08.2023 ja edasi alates ülesütlemise kuupäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras 32% aastas. Hageja soovib kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise ja põhivõlalt hagi koostamisele järgnevast päevast alates edasiulatuvalt arvestatud viivise väljamõistmist lepingujärgse intressimääraga võrdses viivisemääras kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõla summalt. Hageja on seisukohal, et laenuandja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kontrollinud piisava põhjalikkusega laenusaaja maksevõimelisust. Kostja esitas laenutaotluse 07.09.2022.aastal. Kostja samuti esitas pangakonto väljavõtte. Pangakonto väljavõtte alusel kostja keskmised sissetulekud olid summas 1130,55 eurot. Kostja pangakonto väljavõtte alusel olid kostja keskmised kohustused summas 635 eurot. Saadud andmete põhjal ei olnud kostjal laenu väljastamise ajal maksehäireid. Kinnisvara registri järgi kostja omandis kinnisvara ei olnud. Peale lepingu sõlmimist oli kostjal kuumakse 73,19 eurot. Pärast laenu väljastamist on igakuine kohustus koos laenuandja kuumaksega 708,19 eurot (kostja kohustused 635 + väljastatud laen 73,19) ja veel jääb reserv summas 349,17 eurot (1130,55 -708,19).
7.6.Xxx OÜ on edastanud kostjale võlateatised (dtl 54-61).
Hageja ei ole esitanud tõendeid, et laenuandja oleks kostjalt küsinud ja saanud pangakonto väljavõtte, millest nähtuksid kostja sissetulekud ja väljaminekud. Hageja on esitanud väidetavalt pangakontolt nähtuva info põhjal tehtud analüüsid (dtl 67), kuid pangakontot kohtule esitatud pole. Seetõttu pole kohtul võimalik kontrollida ega veenduda, et selles analüüsis esitatud andmed on võetud kostja pangakontolt.
Lisaks sellele nähtub laenuandja poolt tehtud samast analüüsi andmetest (dtl 67), et kostjal puudus täiendav finantspuhver täiendava igakuise rahalise kohustuse võtmiseks. Selle analüüsi kohaselt laenuandmisele eelneval neljal kuul kostja igakuised väljaminekud ületasid sissetulekuid (märts, aprill, mai juuli), kahel kuul olid sissetulekud veidi (alla paarikümne euro) üle väljaminekute (juuni, august) ja ühel kuul ületasid sissetulekud väljaminekuid 600 eurot võrra (september), kuid kuna laenuleping sõlmiti 07.09., siis ei saa selle kuu osas laenuandjale täielikke andmeid olla, mistõttu see kuu tuleks objektiivsest arvestused üldse välja jätta.
Samuti on vastuolu väidetava pangakontolt nähtuva info põhjal tehtud analüüsi (dtl 67), kostja laenutaotluse (dtl 66) ja laenuandja poolt „Andmed mille alusel oli tehtud otsus“ (dtl 69) andmete vahel. Kui esimesena mainitud analüüsi kohaselt väidab laenuandja olevat tuvastanud kostjal igakuise sissetuleku keskmisena üle 2100 eurot, siis laenutaotluses oli kostja märkinud selleks 1600 eurot neto, kuid laenuandja andmetes on kirjas, et „Pensionikonto järgi kesk: 975.67€“ dtl 70). seega opereeris laenuandja kolme erineva sissetuleku numbriga, mistõttu jääb ebaselgeks, millele laenu väljastades tegelikult tugineti. Vastutustundlikult käituvas krediidiandjas oleks pidanud tekitama küsimusi ka asjaolu, et miks isik väidab laenutaotluses enda igakuiseks sissetulekuks 1600 eurot neto, kui see
riiklike maksude arvutuste põhjal on keskmiselt 975 eurot (pigem bruto). See võib viidata, et isiku poolt laenutaotluses esitatud andmed ei vasta tõele ning on vajalik nende täiendav põhjalikum kontroll. Seega oleks laenuandja pidanud tegema täiendava kontrolli isiku maksevõime osas ning küsima viimase pangakonto väljavõtet ning käesolevas hagiasjas selle ka kohtule kontrollimiseks esitama.
toodud asjaolusid arvestades hagi täielikult ega osaliselt rahuldada. Ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi (ka osaliselt) rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.