lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-469/14

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 26.03.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-24-469/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.03.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
955
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

26.03.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-469

Tsiviilasi

X hagi Aktsiaseltsi Eesti Post vastu mittevaralise ja varalise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.01.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja X (isikukood XXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 12.01.2024 määrus muutmata ja X määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud X kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Hagi aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 10.01.2024 maakohtule hagi Aktsiaseltsi Eesti Post (kostja) vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.Hagiavalduse kohaselt osutas kostja ebakvaliteetset postiteenust. Hageja ootas alates 2018. aastast maksikirja, mida ta ei olnud hagiavalduse esitamise seisuga kätte saanud. Samuti tuli 2024. aastal ette juhtumeid, kus kiri või saadetis jõudis hagejani hilinemisega või ei jõudnud

üldse. Hagejale saadeti iga kuu 5-ndal kuupäeval maksikirjaga postmarke, kirjaümbrikuid, kristlikku kirjandust ja raseerija vahetatava teraga terasid, mida ta kätte ei saanud. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 2000 eurot või alternatiivselt õiglase hüvitise kohtu äranägemisel. Maakohtu määrus

3.Maakohus jättis hagiavalduse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, kuivõrd hagiga ei olnud võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Menetluskulud jäid hageja kanda. Hageja ei toonud välja, milles talle tekkinud moraalne ja varaline kahju seisnes. Ainuüksi asjaolu, et hageja ei saanud talle saadetud postisaadetisi kätte, ei saanud tekitada talle varalist kahju. Samuti oli küsitav moraalse kahju tekkimine, kuivõrd hagiavaldusest ei nähtunud, milles hagejale tekkinud moraalne kahju seisnes. Hageja ei toonud esile, millised konkreetsed saadetised jäid tal kätte saamata ning et need saadetised oleks teele pandud. Isegi kui asuda seisukohale, et hageja kannatas hingelist valu seoses postisaadetiste mitte kättesaamisega, ei saanud kohtu hinnangul esitatud asjaolude pinnalt asuda seisukohale, et hagejale tekkis kahju kostja tegevuse tõttu. Eeltoodust tulenevalt puudus hagil perspektiiv. Hageja määruskaebus
4.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega võtta hagiavaldus menetlusse ja see rahuldada. Maakohtu määrus oli ebaloogiline ja hageja põhiõiguste vastane. Kohus jättis tähelepanuta, et hagiavalduses toodi välja kõik asjaolud, millele kohus tähelepanu juhtis. Hageja märkis, et Eesti Vabariigi ametlik keel on eesti keel ning tegi etteheiteid kohtuametnike eesti keele oskuse ja juriidiliste teadmiste osas. Kostja käitus oma kohustusi täites lohakalt, kuivõrd tema tegevuse tõttu läksid kaduma mitmed hageja saadetised. Eelnevast tulenevalt tekkis hagejale nii varaline kui ka mittevaraline kahju. Menetluse edasine käik
5.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.Maakohus lähtus hagiavalduse menetlusse võtmata jätmisel TsMS § 371 lg 2 p-st 2. Eelviidatud paragrahvi kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldus ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiavaldusega ei ole hageja taotletavat eesmärgi võimalik saavutada.
8.Ringkonnakohus märgib, et kohtule esitatav avaldus peab vastama TsMS §-s 363 sätestatud sisunõuetele. TsMS § 363 lg 1 p 1 ja p 2 kohaselt märgitakse hagiavalduses hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ja hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus antud juhul põhjendatult, et esitatud hagiavaldus on menetlusse võtmist takistavate ulatuslike puudustega, mis välistavad hagi menetlusse võtmise. Kohus ei saa hakata menetlusosalise nõuet sisustama või otsustada kohtuotsuses selliste nõuete üle, mida menetlusosaline ei esitanud. Kohus saab lähtuda üksnes menetlusosalise poolt välja toodust.
9.Hagiavaldusest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt 2000 euro kahju hüvitamist. Samuti võib hagiavaldusest aru saada, et hagejale tekkis kahju seoses kostjapoolse ebakvaliteetse postiteenuse osutamisega, kuivõrd hagejale saadetud kirjad jõudsid temani hilinemisega või ei jõudnud üldse. Hageja nõuab nii varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et hageja ei toonud piisavalt selgelt välja nõude aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Hageja ei selgitanud, millised konkreetsed kirjad või saadetised jäid kostjal hagejani toimetamata. Selleks, et kohus saaks hinnata hageja kahju hüvitamise nõude perspektiivikust ja nõude rahuldada, tuleb hagejal täpselt ja selgelt välja tuua, milline kahju on hagejale tekkinud ja kuidas ta põhjendab, seostab ja tõendab kostjapoolse kohustuse rikkumist, rikkumise tagajärjel hagejale tekkinud kahju ja põhjuslikku seost rikkumise ja kahju vahel. Hagiavaldusest jäi ebaselgeks, kuidas või millistele asjaoludele tuginedes hagejale kahju tekkis, kuidas see kujunes ja millega seondus.
10.Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus põhjendatult, et hagiavaldust ei ole võimalik menetleda, kuivõrd see ei vasta TsMS §-s 363 menetlusdokumendile sätestatud sisunõuetele. Hagiavalduse pinnalt jäid ebaselgeks hagi aluseks olevad faktilised asjaolud. Samuti ei ole kostjal mõistlikult võimalik end ebaselge nõude vastu kaitsta. Hageja peab hagiavalduses suutma selgelt ja konkreetselt esile tuua hagi aluseks olevad asjaolud ja oma nõudeid põhistama sellisel määral, mis võimaldaks nende menetlemist.
11.Hagi menetlusse võtmisest keeldumise korral on hagejal võimalik pöörduda samade nõuetega uuesti kohtusse. Uuesti kohtusse pöördumisel tuleb hagejal asja edukaks menetlemiseks koostada uus nõuetekohane hagiavaldus.
12.Kuna maakohus on õigesti hagi menetlusse võtmisest keeldunud, ei muuda ringkonnakohus maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja määruskaebemenetluses ei osalenud, mistõttu ei ole tal sellega seoses ka menetluskulusid tekkinud. Eelnevast tulenevalt puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud.
13.Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse TsMS § 372 lg 5 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja