2-23-15150
Kohtuasja number
2-23-15150
Määruse tegemise aeg ja koht
26. märts 2024, Narva
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Aarne Lõhmus
Kohtuasi
Revensen OÜ hagi L S ja A S vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja tehingu alusel saadu üleandmiseks
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja:
Revensen OÜ (rk 16625699)
Hageja esindaja:
Irina Vassiljeva (lepinguline esindaja)
Kostja I:
L S (ik XXX)
Kostja II:
A S (ik XXX)
pooltele
ja
peale
jõustumist
Tartu
Maakohtu
1(4)
2-23-15150
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Viru Maakohtu menetluses on hageja hagiavaldus kostjate vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja tehingu alusel saadu üleandmiseks. Hagiavalduses esitas hageja hagi tagamise taotluse. Viru Maakohus võttis hagi menetlusse ning rahuldas 27. oktoobri 2023 määrusega hagi tagamise taotluse. Hagi tagamiseks kanti kostjale I kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 1381309 kantud kinnisasjale asukohaga XXX kolmandasse (III) jakku esimesele vabale järjekohale eelmärge ja märkus hageja kasuks. Hageja esitas 24. novembril 2023 kohtule avalduse hagist loobumiseks seoses kostja II poolt võlgnevuse tasumisega. Hageja hinnangul tuleb menetluskulud kostja I ja kostja II kanda, sest kostja II tasus hageja nõude alles pärast kohtusse pöördumist. Kostjad ei nõustu hageja nõudega jätta nende kanda solidaarselt menetluskulud.
Kohus, tutvunud hageja avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 3, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Hageja on esitanud hagist loobumise avalduse, milles palus lõpetada menetlus tsiviilasjas, et kostja II on täitnud hageja nõude peale hagi esitamist. Kostjad hagist loobumise osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse otsust tegemata. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagi tagamise tühistamine 2(4)
2-23-15150 Viru Maakohus rahuldas 27. oktoobri 2023 määrusega hagi tagamise taotluse. Hagi tagamiseks kanti kostjale I kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 1381309 kantud kinnisasjale asukohaga XXX kolmandasse (III) jakku esimesele vabale järjekohale eelmärge ja märkus hageja kasuks. TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kuna kohus lõpetab käesolevas tsiviilasjas menetluse, tuleb tühistada ka Viru Maakohtu 27. oktoobri 2023 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Lähtuvalt TsMS § 168 lg 2 ja lg 4, hageja kannab menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega. Kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 alusel kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Riigikohus on TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 kohaldamisel väljendanud korduvalt seisukohta, et kui hageja pöördus enne haginõudest loobumist oma õiguste kaitseks kohtusse põhjendatult, siis kannab kostja loobutud nõude senise menetlemisega seotud kulud (vt Riigikohtu 10. juuni 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-17703, p 11.2 koos selles viidatud kohtupraktikaga). Hageja hinnangul tuleb menetluskulud kostja I ja kostja II kanda, sest kostja II tasus hageja nõude alles pärast kohtusse pöördumist. Kostjad paluvad kohtul kohaldada TsMS § 162 lg-s 4 sätestatut ning jätta menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude jaotamisel poolte vahel tuleb lisaks TsMS § 168 lg-tes 4 ja 5 sätestatule arvestada ka kohtukulude jaotamise üldisi põhimõtteid, s.h TsMS § 162 lg-t 4 (vt Riigikohtu
2-23-15150 Kohus leiab, et eelkõige kostja II on põhjustas oma käitumisega olukorra, kus hagejal tuli oma õiguste kaitseks pöörduda kohtu poole, mille tõttu tekkisid hagejal menetluskulud. Lähtudes eeltoodust on menetluskulude jaotamisel põhjendatud kohaldada TsMS § 168 lg-t 5 ja jätta hageja menetluskulud kostja II kanda. Kuna Pärnu Maakohtu 22. septembri 2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-132550 mõisteti võlgnevus välja kostjalt II, oleks ebaõiglane jätta hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda, s.o ka kostja I kanda. Lähtudes eeltoodust jätab kohus hageja menetluskulud kostja II kanda ning kostja I ja kostja II menetluskulud nende enda kanda. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja. Kooskõlas TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi määrusega peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord TsMS § 178 lg 1 esimese lause alusel saab menetluskulude jaotust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.