2.Välja mõista kostjalt E.Z’lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks 707 (seitsesada seitse) eurot ja 44 senti (sh järelmaksu müügilepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus).
Jätta hagi rahuldamata põhivõlgnevuse 248.33 eurot, intressivõlgnevuse 66.21 eurot, sissenõudmiskulude 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 730.26 eurot ja viiviste alates 27.08.2025 kuni põhinõude summas 955,77 eurot täitmiseni lepingus kokkulepitud viivisemääras, s.o 24% aastas kuni summani 225,51 eurot osas.
4.Jätta menetluskulud 35% ulatuses kostja ja 65% ulatuses hageja kanda ning välja mõista kostjalt E.Z’lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud kokku summas 211 (kakssada üksteist) eurot ja 23 senti (so 35% riigilõivust 350 eurost ja õigusabikuludest 253.50 eurost). 1 (8)
2-25-13990
5.Välja mõista kostjalt E.Z’lt hageja OÜ Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (211.23 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, riigilõiv summas 280 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 26.08.2025 Viru Maakohtule hagi E.Z vastu põhivõlgnevuse 955.77 eurot, intressivõlgnevuse 66.21 eurot, sissenõudmiskulude 50 eurot, viivise 730.26 eurot ja edaspidise viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja Telia Eesti AS vahel sõlmitud lepingud. 03.03.2020 sõlmiti kliendileping, mille alusel oli kostjal õigus sõlmida lepinguid Telia Eesti AS poolt pakutavate teenuste kasutamiseks. Kostjal oli õigus kasutada ka muid tasulisi teenuseid. 31.01.2021 sõlmiti järelmaksuleping seadme Apple iPhone 12 Pro Max 128 GB ostmiseks, mille netohind on 1 279 eurot. Kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Intressimäär 21,90% aastas. Lepingutasu 19,90 eurot, mille eest kohutus tasuma perioodiliste arvetega. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat, intressimäära, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva, osamaksete arv, laenulepingu sõlmimise tasu, igakuine lepingu haldustasu kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 2 1. Telia Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Telia Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas Telia Eesti AS poolt regulaarselt esitatud arvetel. Telia Eesti AS on kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 26.04.2022. Kostja oli järelmaksu osamaksetega võlgnevuses alates 13. maksegraafikujärgsest osamaksest ning hilines kokku nelja üksteisele järgneva tagasimaksega. Telia Eesti AS järelmaksu tingimuste p 15 järgi on õigus järelmaksuleping üles öelda, kui klient on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega.
2.Kostjal on hagiavalduse esitamise seisuga tasumata järelmaksulepingust tulenev põhivõlgnevus summas 955.77 eurot. Lisaks on kostjal järelmaksulepingust tulenev intressivõlgnevus 66.21 eurot.
3.Hageja esindaja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja sissenõudekulude 2 (8)
2-25-13990 summa 50 eurot kujunemine: 1 tasulise kirja saatmine 25 eurot; 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 3 tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot.
4.Vastavalt Telia Eesti AS lepingute lahutamatuks lisaks olevatele üldtingimuste punktile 10.8.1, Kui Klient ei ole tasunud temale esitatud arvet õigeaegselt, on Telia Eesti AS-il õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 730.26 eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni. Viivist palume arvestada kokkulepitud viivisemääras, s.o kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras, mis arvete tasumise tähtajal oli 24% aastas.
5.VÕS §-s 403 lõike 1 kohaselt peab krediidiandja esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja teiseks hindama tarbija krediidivõimelisust. Esialgne võlausaldaja on omandanud teabe lähtudes VÕS § 403 lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2008/48/EÜ 23. aprilli 2008 direktiivi artiklis 8 puuduvad otsesed viited tarbija vastavate kohustuste kohta krediidiandjale aktiivselt omalt poolt teavet esitada, küll aga sätestab preambuli punkt 26, et tarbijad peaksid samuti toimima läbimõeldult ja austama oma lepingulisi kohustusi. Kui taotluste täitmisel esitas kostja hagejale ebaõigeid andmeid, ei saa viimasele ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Hageja ei saa eeldada, et temale esitatud andmed ei ole õiged. Kui laenusaaja soovib teadlikult teist lepingupoolt eksitada, käitub ta VÕS § 14 tulenevate nõuete vastaselt. Riigikohus on 31.01.2018 kohtuotsuses nr 2-14-21710/105 selgitanud, et lepingupoolel on nii üldine kohustus mitte eksitada teist poolt enne lepingu sõlmimist vale infoga kui ka hea usu põhimõttest tulenev kohustus teatada asjaoludest, mis võivad teise poole lepingu sõlmimise otsust oluliselt mõjutada. Selline kohustus järeldub esmalt VÕS § 14 lg-test 1 ja 2, mille järgi peavad lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus esitatavad andmed olema tõesed ning läbirääkimistel tuleb teisele poolele teatada kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Tarbija kohustus on esitada täielikke ja tõeseid andmeid seondub krediidiandja suhtes kehtiva keeluga väljastada krediiti tarbijale, kes ei suuda seda kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Kui krediidi taotlemisel on kostja esitanud hagejale ebaõiged andmed, siis on kostja on sellise käitumisega läinud vastuollu VÕS § 6 lg-s 1 sätestatud hea usu põhimõttega, mille kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kui kostja teadis, et ta suuremate finantskohustuste võtmisel ei ole suuteline neid täitma, ei oleks tohtinud lepingut sõlmida. Laenu võtmise otsustab klient, kes hindab krediidiasutuse poolt esitatud teabe ja hoiatuste põhjal laenutoote ja laenutingimuste sobivust oma isikliku laenuhuviga ja finantsolukorraga ning ka vastutab laenulepingu sõlmimisega kaasnevate tagajärgede eest. Hageja esitab tõendina taotluse ja krediiditoimiku. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. VÕS § 403 4 lg-le 2 omandab esialgne võlausaldaja muuhulgas kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta taotluses. Seega on hageja tõendanud, et on kogutud ja kontrollitud (sh analüüsinud teavet enne krediidilepingu sõlmimist,) kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta. Hageja rõhutab, et seadusest ei tulene nõuet, et tarbijalt tuleb igal juhul krediidi taotlemisel nõuda kontoväljavõtet, vaid krediidiandjal tuleb adekvaatselt hinnata laenutaotleja 3 (8)
2-25-13990 krediidivõimelisust. Hageja on seisukohal, et pangakonto väljavõtte saab jätta tarbijalt välja nõudmata kui muu informatsioon on krediidivõime hindamiseks piisav.
6.Hageja palub vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 108, 113 lg 1 kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 955.77 eurot, intressivõlgnevuse 66.21 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, viivise 730.26 eurot ja viivise alates 27.08.2025 kuni põhinõude summas 955.77 eurot täitmiseni lepingus kokkulepitud viivisemääras, s.o 24% aastas kuni summani 225.51 eurot. Lisaks palub hageja välja mõista menetluskulud summas 857 eurot, sh riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulud 507 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega.
MENETLUSE KÄIK
8.Viru Maakohus võttis 28.08.2025 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kostjale on kohtudokumendid saadetud TsMS § 3141 lg 2 alusel 11.12.2025. Kirjalikku vastust hagiavaldusele kohtu poolt määratud tähtajaks kostja esitanud ei ole. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega, kuid seda osaliselt.
10.TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
11.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
12.Kostja poolt tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel seega omaksvõetuks lugeda järgmised faktilised asjaolud: 1) Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid 31.01.2021 järelmaksu müügilepingu nr xxxx summale 1 279 eurot, intressimääraga 21.9% aastas, krediidi kulukuse määr 24.71%, tagasimaksed iga kuu 20. kuupäevaks, tagasimaksete arv 36, esimese osamakse suurus 26.62 eurot ja viimase osamakse suurus 49.45 eurot, ülejäänud osamaksete suurus 49.54 eurot, lepingutasu 19.90 eurot; 2) Füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t. et vaidlusalune laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. 3) Lepingu alusel kasutas kostja krediiti kokku 1 279 eurot. 4) Kostja on teinud tagasimakseid kokku summas 571.56 eurot; 4 (8)
2-25-13990 4) Kostja jäi lepingu suhtes tasumisega viivituses alates veebruarist 2022. a, seda vähemalt kolme, veebruari, märtsi ja aprilli osamaksete tasumisega. 5) 26.04.2022 saadeti kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta. 6) Krediidiandjal oli õigus tarbijakrediidileping üles öelda ning et see lõppes 26.04.2022.
13.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 403 4 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. KAVS § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
14.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise kohustuse põhisisu on hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt 31.01.2018 lahend nr 2-14-21710, p 25.3; 19.02.2014 lahend nr 3-2-1-169-13, p 21, 24.11.2023 lahend nr 2-21-13098, p 17, 25).
5 (8)
2-25-13990
15.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
16.Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et laenuandja oleks piisavalt kogunud andmeid kostja laenuvõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kohtu hinnangul oleks kostja konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste võlausaldajate ees. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on laenuandja lepinguid sõlmides tuginenud üksnes kostja poolt edastatud taotlusele ning kontrollinud täiendavalt peamiselt avalikke registreid. Hagejal oli tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 tõendamiskoormist tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Hageja seda teinud ei ole. Hageja selgitus, et „pangakonto väljavõtte saab jätta tarbijalt välja nõudmata kui muu informatsioon on krediidivõime hindamiseks piisav“, on vastuolus eelpooltoodud kohtupraktikaga. Seega asub kohus käesoleval juhul seisukohale, et krediidiandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
17.Hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei olnud krediidiandjal õigust nõuda kostjalt lepingujärgset intressi. VÕS 4034 lg 7 tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu).
18.VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole on krediidilepingu kehtivuse perioodil intressimäär alates 31.01.2022 kuni 26.04.2022 0%. 6 (8)
2-25-13990
19.Lepingu alusel kasutas kostja krediiti kokku 1 279 eurot. Tagasimakseid on kostja teinud kogusummas 571.56 eurot, millest hageja on lugenud põhiosa katteks 343.13 eurot. Vastavalt hagiavaldusele on leping üles öeldud 26.04.2022 ning nimetatud ajast on muutunud lepingust tulenev kohustus sissenõutavaks. Kostjal on hagejale põhivõlgnevusest tasumata hageja arvestuste kohaselt 955.77 eurot. Seadusjärgne intress (alates 01.02.2021 ehk krediidi kasutusele võtmise järgnevast päevast) kuni lepingu ülesütlemiseni 26.04.2022 on summas 0 eurot. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista üksnes põhinõue summas 707.44 eurot.
20.Viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole andmeid, et kostjale oleks teatatud uus tagasimaksegraafik, mistõttu ei ole ta saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata. Kohus mõistab hageja kasuks välja põhinõude summas 707.44 eurot. Võlgnevus muutub selles osas sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest. Hagejal ei ole õigust taotleda sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist.
21.Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulusid 50 eurot lähtudes VÕS 1132 lg 1 ja lg 2 sätestatust ja vastavalt lepingus kokku lepitust laenuhaldustasu. Vastavalt VÕS § 403 4 lg-le 7 ei võlgne kostja hagejale muid lepingust tulenevaid tasusid. Kohtu hinnangul tuleb sellise muu tasuna võtta ka sissenõudekulud ja lepingu haldustasu. VÕS § 4034 lg 7 alusel tuleb jätta rahuldamata hageja nõude sissenõudekulu 50 euro väljamõistmiseks.
22.Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue summas 707.44 eurot. Ülejäänud nõuded tuleb jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUD
23.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades asjaolu, et kohus rahuldab haginõude protsentuaalselt 35% ulatuses, jätab kohus menetluskuludest 35% kostja ja 65% hageja kanda.
24.Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 350 eurot ja õigusabikulud 507 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulude suurus põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Hagejale on osutatud õigusabi 3 tunni ulatuses. Hageja poolt toodud andmetel osutab hageja poolt volitatud esindaja Julianus Inkasso teenust 169 eurot tunnis, millele käibemaksu ei lisandu. 7 (8)
2-25-13990 Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid õigusabikulud 3 tunni ulatuses, so summas 507 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja poolt kohtule esitatud standardne hagiavaldus on sisuliselt 7-l leheküljel, millele on lisatud sõlmitud leping, ülesütlemise teatis, menetluskulude nimekiri, volikiri ja esindaja esindusõigust tõendavad dokumendid. Hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. TsMS § 200 lg 1 tulenevalt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulud hagiavalduse koostamisele ja selle esitamisele 3 tunni mahus mõistlikud ja on põhjendamata. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise, trafaretse hagiavalduse koostamise, hagiavaldusele lisade lisamise ja nende kohtule esitamise põhjendatud ja vajalik ajakulu 1.5 tundi. Tulenevalt hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjas esitatud andmetest, on hageja esindaja tunnihind 169 eurot tund. Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses 253.50 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 26.08.2025 summas 350 eurot. Menetluskulud kokku on seega summas 603.50 eurot, s.h riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulud 253.50 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 35% 603.50 eurost, so 211.23 eurot.
25.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
26.Kohus rahuldab hagi osaliselt lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.