AS Ühisteenused hagi Ideal OÜ vastu võlgnevuse nõudes 640 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: AS Ühisteenused (registrikood 11052490, asukoht: Endla tn 15, Tallinn), Hageja lepinguline esindaja: S R, e-post: xxx) Kostja: Ideal OÜ (registrikood 10325140, asukoht: Peterburi tee 47c,Tallinn) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tauno Tark, e-post: [email protected]
Asja läbivaatamise viis
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata AS Ühisteenused hagi Ideal OÜ vastu.
2.Jätta menetluskulud hageja AS Ühisteenused kanda.
3.Rahuldada kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõista välja hagejalt AS Ühisteenused (registrikood 11052490) kostja Ideal OÜ (registrikood 10325140) kasuks kostja menetluskulud summas 1000 eurot (s.o õigusabikulud).
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda kostjale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK, ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.AS Ühisteenused (edaspidi hageja või Ühisteenused) esitas täpsustatud hagiavaldused ts.asjas 2-23-142595 ja 2-23-142529 27.12.2023 Ideal OÜ (edaspidi kostja või Ideal) vastu võlgnevuse nõudes. Kohus võttis hagiavaldused 03.01.2024 menetlusse.
2.Kohus liitis 03.01.2024 määrusega tsiviilasja nr 2-23-142529 tsiviilasjaga 2-23-142595 menetlemiseks ühes menetluses ja luges tsiviilasja numbriks pärast asjade liitmist 2-23-142529.
3.Kostja esitas 19.01.2024 hagiavaldusele vastuse. Hageja esitas seisukoha kostja vastusele 31.01.2024.
4.Kohus selgitas 07.02.2024 määrusega pooltele tõendamiskoormise jaotust ja määras hagejale täiendavate tõendite esitamiseks tähtaja 19.02.2024.
5.Kohus määras 23.02.2024 pooltele lõplikeks seisukohtadeks tähtaja ja teatas otsuse tegemise kuupäevast.
6.Kostja vastas 07.02.2024 kohtunõudele 23.02.2024.
7.Kohus küsis kostjalt seisukohta hilinenult esitatud selgituste ja tõendite esitamise kohta. Kostja vastas 01.03.2024.
8.Hageja ja kostja esitas menetluskulude nimekirjad 05.03.2024.
9.11.03.2024 määrusega jättis kohus hageja 23.02.2024 vastus kohtunõudele ts.asja nr 2-23142529 materjalide juurde võtmata.
10.Hageja esitas seisukoha kostja menetluskuludele 11.05.2024 ja kostja 12.03.2024. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded
11.Hagiavalduse kohaselt parkisid kostja Ideal OÜ sõidukid korduvalt AS-i Ühisteenused poolt opereeritavates tasulistes eraparklates parkimisnõudeid rikkudes, mistõttu väljastas hageja kostjale järgmised 10 leppetrahvi kogusummas 320 eurot: •
01.09.2022 Ravi teee 2 parkimisalal, sõiduk xxx, leppetrahv summas 40 eurot parkimiskorraldusnõuete rikkumise tõttu.
Hageja selgitab, et hageja korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle eelnimetatud territooriumitel maa omanikuga sõlmitud lepingu alusel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parkla sissesõidul või parklas sees. Parkimistingimustes sätestatud korra eiramise ja/või rikkumise eest määratakse leppetrahv summas kuni 57 eurot. Leppetrahviga mittenõustumise korral on võimalik esitada vaie 14 päeva jooksul veebilehe www.parkimine.ee iseteeninduses. Kostja ei täitnud parkimistingimusi, mistõttu hageja esitas kostjale leppetrahvid kokku summas 320 eurot, mis on kostja poolt tasumata. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole lahenduse leidmiseks, kuid kahjuks on need jäänud tulemuseta. Hageja leppetrahvide põhinõue kostja vastu on 320 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt kooskõlas VÕS § 1131 lg-ga 1 võla sissenõudekulude hüvitamist kogusummas 320 eurot.
12.31.01.2024 seisukohas kosta vastusele ei nõustunud hageja, et kostja on edastanud hagejale sõidukite kasutajate andmed. Hageja on esitanud kostjale pikki nimekirju leppetrahvinõuetest, kuid kostja on saatnud heal juhul paarikümne leppetrahvi osas edastanud andmed kasutaja kohta, kuid e-kirja alusel (rendilepinguid edastatud ei ole), mis sisaldas isiku nime, sünniaja või isikukood, elukohta jms, ei saa hageja kostjat asendada. E-kirja alusel isiku andmete õigsuse kontrollimisel rikuks hageja isikuandme kaitse seadust ja GDPR-i. Hageja tugineb Riigikohtu praktikale ning loeb leppetrahvinõuete täitmise eest vastutavaks isikuks sõiduki omaniku/vastutava kasutaja. Transpordiameti andmetel on sõidukite omanikuks/vastutavaks kasutajaks kostja (reg kood xxx). Hageja on välja toonud, et hageja esitatud piltidelt on näha, et leppetrahv on paigutatud rikkumise tuvastamise järgselt esiklaasile kojamehe vahele, seega on kostja leppetrahvid kätte saanud ning leppetrahvid on esitatud mõistliku aja jooksul. Kostja ei ole vaiet leppetrahvinõuetele nõude saamise järgselt esitanud. Hageja esitas parkimistingimused ja selgitas juurde, et foto parkimistingimustest ei pea olema tehtud leppetrahvinõude esitamisega samal päeval. Kostja vastus
13.Kostja esitas hagile vastuse 19.01.2024, milles ta haginõuet ei tunnista ning palub hagi jätta rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja selgitab oma vastuses, et ta on hagejale juba enne kohtusse pöördumist teatanud sõidukite tegelikud kasutajad. Hageja ja kostja pidasid kohtueelseid läbirääkimisi, kuid kostjale üllatuslikult esitas hageja hagi kohtusse, seejuures olles teadlik, et sõidukeid, millele erinevatel ajaperioodidel on väljastatud leppetrahve, ei ole juhtinud mitte Ideal, vaid kolmandad isikud. Kostja on märkinud kõikide leppetrahvinõuetele vastuväiteid esitades, et tõenditest ei nähtu sõiduki mistahes seos kostjaga. Ühtlasi ei ole võimalik piltidelt tuvastada parkimistingimusi, mistõttu on tõendamata tahteavalduse tegemine. Piltide järgi ei ole võimalik ka tuvastada, millises
parklas ja millal on parkivast sõidukist pilt tehtud. Hageja ei ole tõendanud ka hageja parkimise korraldamise ja parkimiskontrolli teostamise õigust. Isegi, kui jätta eelnev kõrvale, siis kostja hinnangul tuleks jätta hagi rahuldamata materiaalõigusliku aluse puudumise tõttu, sest 1) Ideal ei olnud sõidukite valdaja; 2) lepingut ei ole sõlmitud, sest Ideal ei ole teinud omapoolset tahteavaldust lepingu sõlmimiseks ei juhatuse ega ühegi muu isiku kaudu; 3) potentsiaalne tüüptingimus oleks tühine, sest isegi kui hageja väiteks oleks, et Ideal kui sõiduki omanik (mida ei ole käesolevalt tõendatud) vastutaks solidaarselt sõiduki kasutajaga, oleks selline tingimus tühine või alternatiivselt ei oleks see kostjale siduv; 4) Ühisteenused on minetanud õiguse leppetrahvi nõuda, sest hagiavaldused ei ole kohtusse esitatud mõistliku aja jooksul. Kostja leidis, et hageja etteheide vaide mitteesitamisele on arusaamatu. Sissenõudmiskulu on kostja arvates põhjendamatu.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ja hagi ei kuulu rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
15.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
16.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
17.Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.
18.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta
sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema.
19.Riigikohus on korduvalt selgitanud, et parkimislepingu täitmise eest vastutab sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist (RKTsKO nr 3-2-1-3-16, nr 3-2-1-68-16 (p 31), nr 3-2-1-77-16, nr 2-15-3430) ning leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud.
20.Kohus selgitab, et leppetrahvinõude edukaks esitamiseks peavad olema seega täidetud järgmised üldised eeldused: a) poolte vahel on kehtiv leping, sh peab olema poolte vahel sõlmitud kehtiv leppetrahvikokkulepe (VÕS §-d 9, 16 ja 20); b) võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100); c) võlgnikuks on eelduslikult lepingulise kohustuse rikkumise ajal sõiduki omanik või vastutav kasutaja, kui ta ei tõenda vastupidist: d) võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS § d 103 ja 160); e) võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2); Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel hagejal.
21.Kohus on tuvastanud, et käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus asjaolus, et hageja on väljastanud 06.05.2021 leppetrahvinõude nr 0232020548, 13.05.2021 leppetrahvinõude nr 1013005813, 25.05.2021 leppetrahvinõude nr 1013006099, 28.05.2021 leppetrahvinõude nr 1013006207, 02.07.2021 leppetrahvinõude nr 0031061548, 25.08.2022 leppetrahvinõude nr 1028004102, 28.08.2022 leppetrahvinõude nr 1019006683, 31.08.2022 leppetrahvinõude nr 1028004249, 31.08.2022 leppetrahvinõude nr 0204052461, 01.09.2022 leppetrahvinõude nr 1019006756.
22.Poolte vahel on muu hulgas vaidlus selle üle, milline seos on kostjal sõidukitega numbrimärgiga xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx ja xxx. Kuivõrd eeldama peab, et parkimistingimuste rikkumis(t)e eest vastutab sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja, st hageja saaks muude eelduste täidetavuse korral esitada nõude kostja vastu üksnes siis, kui Idel oli: • xxx omanik või vastutav kasutaja 06.05.2021, • xxx omanik või vastutav kasutaja 13.05.2021, • xxx omanik või vastutav kasutaja 25.05.2021 ja 28.05.2021, • xxx omanik või vastutav kasutaja 02.07.2021, • xxx omanik või vastutav kasutaja 25.08.2022 • xxx omanik või vastutav kasutaja 28.08.2022 • xxx omanik või vastutav kasutaja 31.08.2022 • xxx omanik või vastutav kasutaja 31.08.2022 • xxx omanik või vastutav kasutaja 01.09.2022.
23.Hageja esitas 31.01.2024 Transpordiametile tehtud päringute vastused Exceli failis. Esitatud Exceli tabelist nähtub kostja registrikood 1032510, päringu tegija isikukood, päringu tegemise aeg, päringu tegemise lõppemise aeg. Samuti on väljatoodud viitenumber ja koordinaadid, kuid kohus
ei tuvastatud tabelist, et milliste sõidukite suhtes on päring tehtud ning milliste konkreetsete leppetrahvinõuete kohta. Tabeli üleval reas on küll leitav viide sõiduki numbrile ja rikkumise ajale, kuid andmeid sisaldavatel ridadel teave sõiduki numbrimärgi ja rikkumise aja kohta puudub. Ühtlasi nähtub esitatud tabelist, et päringuid on justkui tehtud viiel korral, kuid menetluses on esitatud kokku 10 leppetrahvinõuet.
24.Seega ei tuvastanus kohus, et Ideal oli: • xxx omanik või vastutav kasutaja 06.05.2021, • xxx omanik või vastutav kasutaja 13.05.2021, • xxx omanik või vastutav kasutaja 25.05.2021 ja 28.05.2021, • xxx omanik või vastutav kasutaja 02.07.2021, • xxx omanik või vastutav kasutaja 25.08.2022 • xxx omanik või vastutav kasutaja 28.08.2022 • xxx omanik või vastutav kasutaja 31.08.2022 • xxx omanik või vastutav kasutaja 31.08.2022 • xxx omanik või vastutav kasutaja 01.09.2022.
25.Kuivõrd kohus ei tuvastanud kostja seotust, st asjaolu, et kostja oli väljatoodud aegadel nimetatud sõidukite omanik või vastutav kasutaja, hagis välja toodud sõidukitega leppetrahvinõuete esitamise ajal, ei ole hageja nõue ka muude leppetrahvinõude eduka esitamise eelduste täidetuse korral põhjendatud. Sellest tulenevalt puudub vajadus tuvastada, kas vaidlusalustel aegadel oli sõlmitud kehtiv leping ja tüüptingimused said parkimislepingu osaks, parkimislepingu tingimusi rikuti ning kas leppetrahvinõue esitati mõistliku aja jooksul.
26.Kokkuvõtvalt, eeltoodule tuginedes on Ühisteenuste nõue Ideali vastu põhjendamatu ning kohus jätta selle rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
27.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
28.TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
29.Kostja esitas 05.03.2024 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja tsiviilasja nr 2- 23-142529 raames kandnud järgmisi menetluskulusid: lepingulise esindaja õigusabikulu 1600 eurot ilma käibemaksuta (s.o 8 tundi tööd tunnihinnaga 200 eurot).
30.Hageja esitas 11.03.2024 seisukoha, milles vaidleb kostja menetluskuludele vastu ning leiab, et kostja menetluskulud on osaliselt põhjendamatud ja ülepaisutatud, sh on kostja tunnihind 200 eurot ülepaisutatud.
31.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis
on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §s 218 sätestatu kohaselt.
32.Kostjat esindas lepingulise esindajana vandeadvokaat. Menetluskulude hüvitamist nõuab kostja lepingulise esindaja töö eest. Esindaja õigusabikulud on põhimõtteliselt hüvitatavad.
33.Kostja lepingulise esindaja tasumäär oli maakohtus 200 eurot (ilma käibemaksuta). Tunnihinna põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14.). Kohus leiab, et asja mahtu ja keerukust arvestades võib TsMS § 175 lg 1 järgseks esindaja põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks pidada 200 eurot käibemaksuta. Kohtu hinnangul vastab tasumäär 200 eurot tunnis kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele, asja sisule ja keerukusele ning sellist tasumäära saab Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda ja Riigikohtu senist praktikat arvestades pidada advokaadist esindaja puhul mõistlikuks.
34.TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt ka Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Kostja ei ole kinnitanud, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta.
35.Riigikohus on varasemalt leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohus on 14.04.2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.
36.Kostja lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud kokku 8 tundi. Kostja lepinguline esindaja on käesoleva ts.asja raames teinud järgmiseid toiminguid: Kuupäev
19.01.2024 Kostja vastuse koostamine, kohtule esitamine, kliendile 1,5 tundi ülevaade.
22.01.2024 Kohtu e-kiri, menetluslik olukord
15 minuti
12.02.2024 Hageja seisukoha analüüs
30 minutit
23.02.2024 Tõendite esitamise vajalikkuse hindamine, vastavad 30 minutit suhtlused
26.02.2024 Kohtumääruse analüüs, tõendamiskoormise 15 minutit küsimused, menetlustähtaegade ülevaade.
26.02.2024 Hageja seisukoha ja lisade analüüs
30 minutit
28.02.2024 Kohtunõude täitmine, materjalide analüüs, seisukoha 30 minutit koostamine. 3
01.03.2024 Kohtunõude täitmine, seisukoha koostamine ja kohtule 1,25 tundi esitamine.
05.03.2024 Menetluskulude esitamine.
nimekirja
koostamine,
kohtule 45 minutit
37.Kohus nõustub hagejaga osaliselt ning kohtu hinnangul on kostja menetluskulud (õigusabikulud) osaliselt põhjendamatud.
38.Kohus ei pea mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 19.01.2024 kostja vastuse koostamisele, kohtule esitamisele ja kliendile ülevaate tegemiseks kulunud 1,5 tundi. Nimelt 18.01.2024 on kostja veelkord analüüsinud leppetrahvide materjali ja koostanud kostja vastust, kuigi hagimaterjalide analüüsi on kostja teostanud juba 05.01.2024. Kohus peab põhjendatud hagimaterjalide, menetlusliku olukorra ja õigusliku analüüsi ajakuluks kokku ühte tundi ja ühte tundi kostja vastusele kulunud ajakuluks, sest kostja vastus sisaldab samasuguseid vastuväiteid kõikidele leppetrahvinõuetele. Seega alates 05.01.2024 kuni 19.01.2024 läbiviidud toimingute põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks on kokku kaks (2) tundi.
39.Samuti ei pea kohus põhjendatud ja mõistlikuks 23.02.2024 tõendi esitamise vajalikkuse hindamisele kulunud aega, sest 23.02.2024 e-kirjaga määras kohus pooltele lõplike seisukohtade esitamiseks tähtaja ja teatas otsuse tegemise ajast. Seega puudub kostjal vajadus hinnata täiendavate tõendite esitamis vajadust. Tulenevalt eeltoodust ei arvesta kohus kostja esindaja 23.02.2024 tegevustele kulunud ajakuluga.
40.Kohus ei pea kohtunõude täitmisele (28.02.2024 30 minuti ja 01.03.2024 1,25 tundi) ja menetluskulude nimekirja koostamisele (05.03.2024 45 minutit) kulunud ajakulu samuti põhjendatuks. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja mõistlik ajakulu kohtunõude täitmiseks üks tund ja menetluskulude nimekirja koostamiseks 30 minutit.
41.Käesolev tsiviilasi on pigem vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Eeltoodust tulenevalt võib kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust ning kostja menetlusdokumentide (hagivastuse, täiendavate seisukohtade tutvumise, kohtunõude täitmise ja menetluskulude nimekirja) ja hageja esitatud seisukohtade sisu arvestades pidada põhjendatud ajakuluks kokku viis )5) tundi. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on käesolevas menetluses kokku viie (5) tunni eest kokku summas 1000 eurot (5 x 200).
42.Kohus rahuldab kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus määrab kostja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 1000 eurot, mis kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele.
43.Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
44.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või
menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Vaker kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.