Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 21.märtsil 2024 tsiviilkantselei Lubja 4 Tallinnas ja e-toimiku kaudu
Tsiviilasja number
2-22-4511
Kohtuasi
AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu hagi Astri Kinnisvara OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2088,93 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834, asukoht on J. Basanavičiaus g. 12, Vilnius, Leedu, 03600) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (registrikood 12831829, asukoht Pärnu mnt 141 Tallinn 11314) lepinguline esindaja A L Kostja: Astri Kinnisvara OÜ (registrikood 12181047, asukoht Ringtee tn 75, 50501 Tartu; e-post: [email protected]) lepinguline esindaja S V
Menetluse liik
Kirjalik lihtmenetlus
Resolutsioon
1.Lõpetada menetlus AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu Astri Kinnisvara OÜ vastu esitatud hagis kahjuhüvitise 1891,90 euro väljamõistmiseks.
2.Rahuldada AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu esitatud hagi Astri Kinnisvara OÜ vastu viivise põhinõudelt 18.07.2022 seisuga 0,41 eurot, võla sissenõudmiskulu 40 eurot, viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras võla sissenõudmiskuludelt (40 eurot) alates 18.07.2022 kuni võla sissenõudmiskulude täieliku tasumiseni väljamõistmiseks.
3.Välja mõista Astri Kinnisvara OÜ-lt viivis põhinõudelt 18.07.2022 seisuga 0,41 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot, viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras võla sissenõudmiskuludelt (40 eurot) alates 18.07.2022 kuni võla sissenõudmiskulude täieliku tasumiseni AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Hagimenetluse kulud jätta Astri Kinnisvara OÜ kanda.
2.Määrata AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu
menetluskulu suuruseks 692 eurot.
3.Välja mõista Astri Kinnisvara OÜ-lt 692 eurot AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks menetluskulult ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hageja menetluskulult alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel. Menetluse käik ning hagiavalduse asjaolud
1.AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (edaspidi hageja) esitas hagi XXX Xxx OÜ vastu paludes välja mõista hageja kasuks kahjuhüvitise 1891,90 eurot, viivise põhinõudelt 28.03.2022 seisuga 5,89 eurot, viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 1891,90 eurot alates 29.03.2022 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, võla sissenõudmiskulud summas 40 eurot, viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras võla sissenõudmiskuludelt 40 eurot alates 28.03.2022 kuni võla sissenõudmiskulude täieliku tasumiseni.
2.Hagiavalduse asjaolude kohaselt on hageja kindlustusandja, kes on kindlustanud sõiduki R A registreerimisnumbriga xxx (edaspidi sõiduk R) kindlustuspoliisiga nr xxx. Kindlustusvõtja on E R AS. Omavastutuse suurus on 500 eurot kindlustusjuhtumi kohta. 17.12.2021 sai hageja kahjuteate, mille kohaselt kukkus 14.12.2021 Tallinn, Telliskivi 60 hoone katuselt jää sõiduki R tagaklaasile ja tagumisele luugile. Jää kukkumise tagajärjel sai sõiduk R kahjustada. Hagiavaldusele on lisatud fotod sõiduki R kahjustustest. Sõiduki R remondiks koostas kalkulatsiooni xxx AS summas 2890,29 eurot. xxx AS parandas sõiduki R kahjustused ning esitas kindlustusvõtjale remondiarve 2391,90 eurot ilma käibemaksuta. Hageja hüvitas sõiduki R parandamise kulu 1891,90 eurot, omavastutus 500 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Kostja xxx OÜ on Telliskivi tn 60, Tallinn kinnistu omanik. Hageja esitas 04.03.2022 kostjale xxx OÜ kohtuväliselt kahjunõude, andis mõistliku tähtaja kahju hüvitamiseks ning palus kahju summas 1891,90 eurot hüvitada hiljemalt 14.03.2022. xxx OÜ hagejale kahju ei hüvitanud, mistõttu esitas hageja hagi kohtule. Vastuväidetes hagile põhjendas xxx OÜ, et tema puhul ei ole tegemist õige kostjaga ja palus hagi rahuldamata jätta.
3.Hageja esitas pärast XXX Xxx OÜ vastuse saamist 18.07.2022 kohtule taotluse, milles palus asendada senine kostja XXX Xxx OÜ uue kostjaga Astri Kinnisvara OÜ-ga (edaspidi kostja). Taotluse põhjenduste kohaselt eksis hageja väites, et jää kukkus sõidukile Telliskivi 60 hoone katuselt. Tegelikult kukkus jää sõidukile R aadressil Tallinn, Telliskivi 62, mille omanikuks on Astri Kinnisvara OÜ. Seega ei peaks kostjaks olema XXX Xxx OÜ, vaid Astri Kinnisvara OÜ. Kohus rahuldas 16.09.2022 kohtumäärusega hageja taotluse kostja XXX Xxx OÜ asendamiseks Astri Kinnisvara OÜ-ga ning luges hagi XXX Xxx OÜ suhtes tagasivõetuks jättes hageja hagi XXX Xxx OÜ vastu läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja nõue
4.Hageja esitas kostja vastu täpsustatud nõude 18.07.2022 menetlusdokumendis. Hageja palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 1891,90 eurot (põhinõue), viivise põhinõudelt 18.07.2022 seisuga 0,41 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot, viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses
sätestatud määras põhinõudelt (1891,90 eurot) alates 19.07.2022 kuni põhinõude täieliku tasumiseni ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras võla sissenõudmiskuludelt (40 eurot) alates 18.07.2022 kuni võla sissenõudmiskulude täieliku tasumiseni.
5.Hageja loobus 05.05.2023 menetlusdokumendis põhinõudest 1891,90 eurot, kuna kostja tasus põhinõude 1891,90 eurot 18.07.2022 ning palus kostjalt hageja kasuks välja mõista viivise põhinõudelt 18.07.2022 seisuga 0,41 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot, viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras võla sissenõudmiskuludelt (40 eurot) alates 18.07.2022 kuni võla sissenõudmiskulude täieliku tasumiseni. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu ja taotles selle jätta rahuldamata. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et 14.12.2022 kukkus Telliskivi 62, Tallinn kinnistul asuva hoone katuselt sõiduki R tagumisele klaasile ja luugile jää, mille tagajärjel sai sõiduk kahjustada. Hageja esitas 06.07.2022 kostjale kohtuvälise kahjunõude, milles palus kahju 1891,90 eurot hüvitada hiljemalt 17.07.2022. Kostja hüvitas hagejale kahju 18.07.2022. Kahju hüvitamise järgselt ei pöördunud hageja kostja poole täiendavate nõuetega. Hageja ei ole kohtuväliselt nõudnud kostjalt viivist ega võla sissenõudmiskulusid. Kohus toimetas kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-22-4511 kostjale kätte 22.11.2022 ja tegi kohtudokumendid nähtavaks 08.12.2022. Kostja pöördus hageja poole paludes hagi tagasi võtta kuna ta tasus kahjuhüvitise juba 18.07.2022 ning sai kohtumenetluse algatamisest teada alles 22.11.2022, kuid hageja pole kostja pöördumisele reageerinud. Kostjal ei olnud võimalik kahju hagejale hiljemalt 17.07.2022 hüvitada kuna hageja poolt kostjale antud 10 päevane tähtaeg oli ebamõistlikult lühike. Hageja saatis kahjunõude kostjale 06.07.2022, mil kostja ettevõttes oli puhkuste periood, mistõttu võttis kahjunõude edastamine ja alginfo kontrollimine kauem aega. Kostja pidi omalt poolt välja selgitama kahjujuhtumi asjaolud, kas kostja on kahju eest vastutav ning seejärel sai kostja hagejale kahju hüvitada. Hageja ei esitanud kostja vastu kohtuväliselt peale kahjunõude tasumist ühtegi täiendavat nõuet, ei nõudnud sissenõudmiskulusid ega viivist. Seega ei olnud kostjal võimalik kohtuväliselt tasuda hagejale ei sissenõudmiskulusid ega viivist.
7.Kostja ei eitanud hageja nõuet ning soovis lahendada kahjujuhtumi kohtuväliselt. Kostja võttis koheselt hageja nõude õigeks ning tasus nõutud kahjuhüvitise. Kuna kahjunõude tasumise järgselt ei pöördunud hageja täiendavate nõuetega kostja poole, siis eeldas kostja, et kahjujuhtum on leidnud kohtuvälise lahenduse. Kostja hinnangul oleks hageja pidanud nõude tagasi võtma kuna hagi aluseks olevad asjaolud on ära langenud ning kahjunõue kostja poolt vabatahtlikult tasutud enne kui hageja esitas kostja vastu hagi kohtusse. Kohtuotsuse põhjendused
8.TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kuna hageja loobus 05.05.2023 menetlusdokumendis põhinõudest 1891,90 eurot, sest kostja tasus põhinõude 18.07.2022, siis lõpetab kohus selles osas menetluse.
9.Pooled vaidlevad täidetud põhinõudelt viivise ning võla sissenõudmiskulude 40 eurot ja sellelt arvestatava viivise üle.
10.VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast VÕS § 82 lg-s 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. VÕS § 82 lg-s 3 sätestatakse, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust.
11.Vaidlust ei ole, et hageja andis kostjale kahju hüvitamiseks 11 päevase tähtaja paludes kahju hüvitada hiljemalt 17.07.2022, mida kostja on pidanud liialt lühikeseks juhatuse puhkusel viibimise tõttu. Kostja ei ole oma sellekohaseid vastuväiteid tõendanud. Kostja ei ole hagejalt taotlenud ka tähtaja pikendamist või täiendava tähtaja andmist. Arvestades, et kostjaks on äriühing ja võlasumma suurust, ei saa pidada hageja antud tähtaega ebamõistlikult lühikeseks. Seega tuli kahju hüvitada hageja antud tähtajaks 17.07.2022. Kahjunõudest nähtuvalt on selles märgitud, et hüvitise tähtpäevaks mittetasumisel lisandub nõudele viivis 0,0219% päevas. Kuna kostja tasus hagejale kahjuhüvitise pärast tähtaega, siis on hagejal õigus nõuda 1 päeva eest viivist vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja on põhjendanud ja tõendanud, et ta esitas 18.07.2022 kell 11:35 digiallkirjastatud hagi kohtule 18.07.2022 kell 11:35, kuid kostja ülekanne on hageja arvelduskontole jõudnud 18.07.2022 kell 16:18, seega pärast hagi kohtule esitamist.
12.VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. Kostja tasus hagejale üle läinud kindlustushüvitise. Hagejal, kellele on VÕS § 492 lg 1 alusel läinud üle kahjustatud sõidukiomaniku nõue kostja vastu, on õigus tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 6, § 113 lg-st 1 ja TsMS § 367 nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja arvestas viivist põhinõudelt 18.07.2022 seisuga ühe päeva eest 0,41 eurot põhjendatult, kuna kohustuse täitmise tähtpäev oli 17.07.2022, kuid kostja täitis kohustuse ühepäevase viivitusega 18.07.2022.
13.VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kostja on majandustegevuses tegutsev isik, seega on sissenõudmiskulude nõue kooskõlas seadusega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täielikult, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
15.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja esitatud menetluskulu nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 350 eurot ja lepingulise esindaja kulud 542 eurot, kokku 892 eurot. Hagejat on esindanud asjas lepingulise esindajana 4PS OÜ tunnihinnaga 120 eurot. Hageja kinnitas, et 4PS OÜ ei ole käibemaksukohuslane ja õigusabikulu ei sisalda käibemaksu, samuti, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja ajamisega. Lepinguline esindaja on teinud kulutusi alljärgnevalt: Arve nr
Osutatud teenus
7562-1
Nõude asjaolude ja materjaliga tutvumine, tõendite kogumine, 28.03.2022 avalduse koostamise ja kohtule esitamine 30.05.2022 kohtumäärusega tutvumine 30.06.2022 hagivastusega tutvumine 18.07.2022 taotluse koostamine 16.09.2022 kohtumäärusega tutvumine 22.12.2022 hagivastuse ja taotlusega tutvumine Hageja 05.05.2023 seisukoha koostamine Kohtu 10.08.2023 kirjaga tutvumine Kompromissläbirääkimiste pidamine kostjaga Kostja 14.09.2023 kirjaga tutvumine Kohtu 04.03.2024 kirjaga tutvumine Menetluskulude nimekirja koostamine Kokku:
16.Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda, kuna kostja tasus kahjunõude hagejale enne kohtumenetlust. Kostja ei ole nõudele vastu vaielnud ega oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja on seisukohal, et 30.06.2022 hagivastusega tutvumisele (45 minutit, 90 eurot), 18.07.2022 taotluse koostamisele (15 minutit, 30 eurot) ja 16.09.2022 kohtumäärusega tutvumisele (5 minutit, 10 eurot) kulunud ajakulu ei ole põhjendatud ega vajalik kulu TsMS § 175 lg 1 mõistes, mille vastaspool peaks hüvitama. Hageja pöördus esmalt nõudega ebaõige kostja poole, kes nõudele ei reageerinud ning nõuet ei tasunud, mille tõttu pöördus hageja ebaõige kostja vastu kohtusse. Seejärel pidi hageja tutvuma 30.06.2022 hagivastusega, milles ebaõige kostja selgitas, et hageja on esitanud nõude vale isiku vastu ning tõi välja õige kostja andmed. Tulenevalt sellest, et hageja esitas esmalt nõude ebaõige kostja vastu pidi hageja 18.07.2022 koostama taotluse kostja asendamiseks ning tutvuma 16.09.2022 kohtumäärusega kostja asendamise kohta. Antud menetluskulud oleksid olnud ära hoitavad, kui hageja oleks eelnevalt kontrollinud kahjujuhtumi aluseks olevaid asjaolusid ning pöördunud kahjunõudega koheselt õige isiku poole. Eelnevalt viidatud menetluskulud põhjustatud hageja enda tegevusest. Kostja on seisukohal, et kohtu 10.08.2023 kirjaga
tutvumise (1 minut, 2 eurot), kompromissläbirääkimiste pidamine kostjaga (10 minutit, 20 eurot), kostja 14.09.2023 kirjaga tutvumise (1 minut, 2 eurot), kohtu 04.03.2024 kirjaga tutvumise (1 minut, 2 eurot) ja menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu (10 minutit, 20 eurot) ei ole põhjendatud ega vajalik kulu TsMS § 175 lg 1 mõistes, mille vastaspool peaks hüvitama, sest sellised tegevused ei nõua õigusalaseid teadmisi. Menetluskulude nimekirja oleks saanud hageja ka ise kohtule esitada ja selleks ei ole vajadust palgata õigusteadmistega esindajat. Menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine on menetlusosalise kohustus selleks, et menetlusosaline saaks oma menetluskulud hüvitatud. Samuti ei vaja õigusteadmisi kohtu või kostja poolt saadetud e-kirjadega tutvumine ega kompromissläbirääkimiste pidamine. Hageja oleks võinud kompromissläbirääkimisi pidada kostajaga ka ilma esindaja vahendamiseta. Eelnevast tulenevalt palub kostja jätta arvestamata hageja menetluskuludena eelpool viidatud tegevustele kulunud ajakulu kogumina 88 minutit ning arved kogusummas 176 eurot. Kostjal ei ole tekkinud menetluskulusid hagiavaldusele vastuse koostamisega.
17.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulu riigilõiv hagi esitamisel 350 eurot on hagejale vältimatult põhjendatud ja vajalik menetluskulu TsMS § 138 lg 2 ja RLS § 59 lg 1 alusel, kuivõrd riigilõivu mittetasumise korral kohus hagi menetlusse ei võta. Seega kuulub riigilõiv hagi rahuldamise tõttu kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele täies ulatuses.
18.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on 14.04.2021.a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.
19.Hageja lepingulise esindaja tunnihind 120 eurot/tund vastab kohtupraktikas aktsepteeritud määradele. 16.09.2022 kohtumääruses rahuldas kohus hageja taotluse kostja asendamiseks ning asendas kostja XXX Xxx OÜ kostjaga Astri Kinnisvara OÜ. Samas määruses jättis kohus kostja asendamisega seotud menetluskulud hageja kanda. Seega ei ole põhjendatud kostjalt Astri Kinnisvara OÜ hageja kasuks välja mõista hageja kulusid kostja XXX Xxx OÜ 30.06.2022 hagivastusega tutvumisele (45 minutit, 90 eurot), 18.07.2022 taotluse koostamisele (15 minutit, 30 eurot) ja 16.09.2022 kohtumäärusega tutvumisele (5 minutit, 10 eurot). Antud ajakulu on otseselt seotud esialgse kostja XXX Xxx OÜ vastu põhjendamatult esitatud hagiga, mille kulud jättis kohus hageja kanda.
20.Kohus, võttes arvesse tsiviilasja keerukust, lepingulise esindaja esitatud menetlusdokumentide koostamiseks vajalikku mõistlikku töömahtu ja ajakulu ning kogutud tõendite mahtu on
seisukohal, et põhjendatud ja vajalikud kulutused nõude asjaolude ja materjaliga tutvumiseks, tõendite kogumiseks, 28.03.2022 avalduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks on 2 tundi, kohtumäärusega tutvumiseks 3 minutit, 22.12.2022 hagivastuse ja taotlusega tutvumiseks 10 minutit, 05.05.2023 seisukoha koostamiseks 20 minutit, kohtu 10.08.2023 kirjaga tutvumiseks 1 minut, kompromissläbirääkimiste pidamiseks kostjaga 10 minutit, kostja 14.09.2023 kirjaga tutvumiseks 1 minut, kohtu 04.03.2024 kirjaga tutvumiseks 1 minut, menetluskulude nimekirja koostamiseks 5 minutit, kokku ajakulu 2 tundi ja 51 minutit kokku summas 342 eurot. Seega tuleb määrata hageja menetluskulude suuruseks kokku 692 eurot (350 eurot + 342 eurot).
21.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.