Võlaõigus › Töövõtulepingud

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Tsiviilasi nr 2-21-134923

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, NÕUDED, MENETLUSE KÄIK, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Tsiviilasi nr 2-21-134923

postide ja aia kõrgus jne. Samuti ei ole kostja hagejale esitanud korduvalt küsitud eelarvet ega ka muid tööga seotud vajalikke dokumente. Niisiis on kostja eiranud hageja teateid ja jätkanud töö teostamist vaatamata hageja teavitustele seda mitte ilma eelneva kooskõlastuse ja ülevaate andmiseta teha. Hagejal puudus võimalus oma soove ja juhiseid avaldada, kuivõrd kostja tellis ära materjalid, ilma hagejaga seda kooskõlastamata. 11.09.2021. a kostja töö seiskus, kuna see oli tehtud hageja juhisteta ning puudustega. Seega on kostja mh rikkunud omapoolset kohustust järgida töö teostamisel ja lepingu täitmisel hageja antud juhiseid. Lisaks hageja juhiste järgimata jätmisele on seni (pooleliolev) teostatud töö oluliste puudustega. Nimelt, 15.09.2021. a on hageja teavitanud kostjat töös esinevatest olulistest puudustest, mh sellest, et metallpostide vahelised kaugused on ebaühtlased ja erinevad. Hageja mõõtis metallpostide vahelised kaugused ära ning sai vastavateks tulemusteks 2,06 m, 2,70 m, 2,17 m. Sellist puudustega ja poolikut tööd ei olegi hagejal võimalik vastu võtta. Hageja teavitas kostja vajadusest puudused kõrvaldada kahe päeva jooksul. Sellele teavitusele kostja ei vastanud midagi ega asunud ka uuesti tööle. Juba 14.09.2021, s.o eelmisel päeval keeldus kostja töid teostamast. 17.09.2021. a on hageja saatnud kostjale uue sõnumi, teavitades töös esinevatest puudustest, mh sellest, et vundament on kaevatud liiga pindmiselt, mitte aga 60 cm sügavusele, nagu olnuks vaja. Vundament, mis ei ole kaevatud piisavalt sügavale maasse, ei ole ajale vastupidav ning on vastuvõtlik erinevatele ilmastikutingimustele, sh maa külmumisest ja uuesti sulamisest tingitud võimalikule pragunemisele ja liikumisele. 17.09.2021. a sõnumis teavitas hageja kostjat vajadusest puudused kõrvaldada, andes selleks kostjale uuesti 2-päevase tähtaja. Ka sellele sõnumile ei ole kostja vähimalgi määral reageerinud. Kostja jättis tehtavad tööd hagejaga kooskõlastamata ning isegi tehtud osa teostas ta puudustega – paigaldatud said on sisuliselt ainult jalgvärava ja autovärava tellistest postid ning postid, mille külge peaks kinnituma aiaplank (needki mittenõuetekohaselt). Kokkuvõttes on kostja seega rikkunud mitmeid omapoolseid kohustusi. Kostja ei ole ära oodanud töö teostamisel hageja juhiseid, vaid asus hagejale piirdeaeda ehitama ilma igasuguse hageja kooskõlastusega (sh piirdeaia väljanägemise, värava laiuse, kõrguse poolest). Kostja on tööd alustanud ilma hageja eelneva heakskiiduta ja asunud aeda ehitama vastavalt oma äranägemisele ja mõõtudele, esitamata enne tööga alustamist hagejale tutvumiseks lõplikke jooniseid või kavandeid kasutatavate materjalide, aia väljanägemise ja mõõtude kohta. Ainuüksi juba eeltoodu tähendab, et kostja ei ole tööd teostanud nõuetekohaselt. Lisaks eelnevale on seni teostatud töö (betoonist aluspinna valamine, tellistest ja metallist aiapostide valamine) puudustega, millest hageja on kostjat (korduvalt) teavitanud, kuid edutult. Kostja ei ole hagejale esitanud ka dokumente, mis kinnitaks tehtud töö nõuetelevastavust. Kostja ei ole käesoleva hagiavalduse esitamise seisuga oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Kuna kostja on rikkunud pooltevahelise kokkuleppega võetud kohustust (kostja on asunud lepingut täitma ilma hageja mistahes juhiste järgimiseta ja avaldanud puuduste kõrvaldamisest keeldumisega, et ta ei kavatse kohustusi täitma asuda), oli hageja sunnitud kasutama õiguskaitsevahendeid. Hageja taganes lepingust ja nõudis kostjalt ettemaksudena tasutud 5680 euro tagastamist. Lisaks on hagejale tekkinud kahju hageja poolt kasutatud õigusteenuste kulude näol tulenevalt sellest, et kostja rikkus Lepingut. Hageja on kostja rikkumise tõttu kasutanud õigusabiteenuseid nii kompromissi ettepanekute, lepingust taganemise, lepingu alusel saadu tagastamisnõude esitamise kui ka kostjalt võla sissenõudmiseks. Kõik käesolevas hagis esitatud õigusabikulud on seotud kostjapoolse Lepingu rikkumisega.

3(23)

Tsiviilasi nr 2-21-134923

Nimetatud taganemisavalduse saatis hageja kostjale 07.10.2021. a. Hageja põhjendas oma taganemisavaldust järgnevalt: hageja on seisukohal, et käesoleval ajal ei ole enam võimalik töö parandamine või uue töö tegemine, kuivõrd juba tehtud osa tööst ei vasta hageja nõuetele, huvidele ning on tehtud hagejaga eelnevalt kooskõlastamata. Arvestades, et kostja ei ole üldse kooskõlastanud hagejaga tööd ega ära oodanud hageja juhiseid, samuti ei ole kõrvaldanud hageja nõudmisel töös esinevaid puuduseid, ei saa olla hagejal mõistlikku huvi kostjaga lepingulise suhte jätkamiseks ega hagejaga kooskõlastamata võimalike tellitud väravate vastuvõtmiseks. Hageja on nõuetega tšekkide, kuludokumentide ja eelarve (ehk dokumentatsiooni) saamiseks pöördunud kostja poole alates 12.09.2021. a, kuid seni edutult. Hoolimata korduvatest pöördumistest, ei ole kostja tõendanud tehtud kulutusi ja värava, aia ja nende detailide maksumust. Eeltoodud põhjustel taganes hageja kostjaga sõlmitud lepingust. Taganemisavalduses esitas hageja kostjale ka Lepingu alusel saadu tagastamise nõude (5680 eurot = kostjale ettemaksudena tasutud summad). Hageja palus esitatud nõude täita hiljemalt 3 päeva jooksul. Kostja ei ole taganemisavalduses esitatud nõuet täitnud. Kostja kinnitas taganemisavalduse kättesaamist 09.10.2021. a, kuid keeldus selles esitatud nõude täitmisest. 22.10.2021. a edastas hageja kostjale pretensiooni 07.10.2021. a taganemisavaldusest (26.08.2021. a töövõtulepingust) tuleneva lepingu alusel saadu tagastamise (ettemaks 5680 eurot) nõude täitmiseks ja sissenõudekulude hüvitamise nõude summas 469,80 eurot. Hageja palus esitatud nõude täita hiljemalt 3 päeva jooksul. Kostja kinnitas pretensiooni kättesaamist 26.10.2021. a, kuid keeldus hageja ettepanekust kohtuda ja sõlmida kompromiss ega täitnud selles esitatud nõudeid ega tagastanud hagejale 5680 eurot ja ega hüvitanud 469,80 euro suurust kahju. Kuivõrd kostja on võlgnevuse tasumisega olnud viivituses, esitab hageja kostja vastu ka VÕS ja TsMS alusel nn seadusjärgsed viivise nõuded. Hageja nõuab nii hagejale võlgnetavalt ettemaksudelt ja kahjuhüvitiselt arvutatud sissenõutavaks muutunud viivist, kui ka palub kohtul välja mõista viivise alates hagi esitamisest kohtu poolt väljamõistetavalt ettemaksude võlgnevuselt ja kahjuhüvitiselt kuni nende tasumiseni, samuti viivise menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni lahendi täieliku täitmiseni. Kohus jätab hageh ́ja õiguslikud põhjendused kohtuotsuse kirjeldavast osast välja. 3.Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu esimehe ja Tartu Ringkonnakohtu esimehe 7. juuli 2021 käskkirjale tsiviilasi on jagatud Viru Maakohtu kohtunikule. Asja arutab Viru Maakohtu kohtunik Tamara Šabarova.

Tsiviilasi nr 2-21-134923

lepingut ei olnud sõlmitud, on Kostja seisukohal, et eelarve maht on mõlema osapoole jaoks siduv. Kuna Hageja on tasunud Kostjale ettemaksu eeldatakse, et ta oli teadik tööde maksumusest ning algusest peale nõustus selle summaga. Antud juhul on otsitud ja alusetud Hageja väided, kus ta palus Kostjalt esitada tellitud materjalide hinda. Kuna kõik tööd (enne lepingust taganemist Hageja poolt) olid teostatud Hageja aadressil XXX tema juuresolekul, on Kostja seisukohal, et kõik tööd oli Hagejaga kooskõlastatud ning tehtud temaga pidevas ühises koostöös. Suulises eelnõus võeti arvesse kõiki hageja soove, värava suurust, asukohta, piirdeaia ja värava materjali ja värvi, postide sügavust. Koos hagejaga aia asukohad ja värav olid maapinnale märgitud. Hageja ise oma hagiavalduses kinnitas, et „28.08.2021. a alustas kostja hageja juures aia ehitust, olles eelnevalt hakanud tellima materjale, väravaid, väravate komplekteerimise osi...“. Kõik ehitustööd viidi läbi vastavalt ehitusnormidele ja eeskirjadele. Sellega Kostja peab tõendatuks, et kõik olulised töövõtu asjaolud olid eelnevalt Hagejaga suuliselt kooskõlastatud ning Hageja ei ole menetluses vastupidist tõendanud. 07.10.2021. a hageja on esitanud kostjale töövõtulepingust taganemisavaldus. Kostja on seisukohal, et taganemisavalduses kirjeldatud põhjendused on alusetud ja otsitud. Kostja vaidleb antud juhul, et töövõtulepingust taganemine oli lubatav. Kuna Kostja arvamusel ei ole lepingust taganemine lubatav, ei olnud Hagejal õigust nõudma Kostjalt ettemaksudena tasutud 5680 euro tagastamist. Kostja leiab muu hulgas, et hageja ei ole tõendanud kostja poolt teostatud töö mittevastavust. Kuni 12. septembrini 2021. a ei olnud Hagejal pretensioone ehitustööde kvaliteedi osas. Kokkulepitud tööd jäid lõpuni teostamata, kuna Hageja järsku hakkas nõudma kostjalt tšekkid, arved, mis kostja esindaja arvamuselt on alusetu, kuna pooled juba saavutasid kokkuleppe töö ja materjalide osas ja nimelt, et hageja tasub kostjale töövõtulepingu alusel 11 680 eurot. Peale tööde osa lõpetamist, hageja hakkas välja otsima puudused kostja tööl, nagu metallpostide vahelised kaugused on ebaühtlused ja erinevad ning et vundament on kaevatud liiga pindmiselt, mitte aga 60cm sügavusele, nagu olnuks vaja. Üldreegli kohaselt hakkab töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamise mõistlik aeg kulgema alates töö ülevaatamisest. Selles osas Kostja on seisukohal, et Hageja ei teavitanud teda mõistliku aja jooksul tööde mittevastavuse objektiivsetest põhjustest (taganemisavalduses kajastatud põhjendused on põhjendamatud), seega puudusid Hagejal õigused õiguskaitsevahendi kohaldamiseks. Hageja on ikkagi pani endale aia ning metallpostid jäid samal kohal, kus paigaldas seda Kostja, seega tegelikult Hageja võttis vastu Kostja poolt tehtud tööd ja tal puudub õigus nõuda 5680 euro tagastamist. Kostja on seisukohal, et Hageja ei ole oma nõude lahendamise seisukohast tähtsust omavaid väiteid tõendanud.

Tsiviilasi nr 2-21-134923

Eeltoodu tähendab, et hageja on kooskõlas TsMS § 230 lg-ga 1 tõendanud neid asjaolusid, millele tema nõuded tuginevad. Hageja on esile toonud võlasuhte tekkimisega seotud asjaolud, milles seisnes kostja rikutud kohustus ja mittenõuetekohane täitmine (hagejaga kooskõlastamata jätmine ja seni teostatud töö oluliste puudustega tegemine). Samuti on hageja hagiavalduses välja toonud kostja rikkumise tagajärje (kostja suhtes õiguskaitsevahendite kasutamine ja lepingust taganemine). Hageja jääb oma hagis väljendatud seisukoha juurde, et tulenevalt hagis esile toodust, lõppes hageja ja kostja vaheline leping 09.10.2021. a kostja poolt taganemisavalduse kättesaamisega. Hageja ei ole saanud kostjalt Lepinguga kokkulepitut (aia ehitus) ega ole tagasi saanud ka kostjale ettemakstud raha ega ka kostjalt võla sissenõudmiseks kulutatud summasid. Kokku võlgneb kostja hagejale seega hageja poolt tasutud ettemaksud ning kahju, mis on tekkinud hagejale seoses kohtueelsete õigusabikuludega. Lisaks eeltoodule on hagejal seadusest tulenevalt õigus viiviste nõudmiseks. Samuti on hageja esitanud hagiavalduses õiguslikud põhjendused. Seega, kostja väide, et hagis on tuginetud paljasõnalistele väidetele, on kohut eksitav, ebaõige ja otsitud. Hageja aga juhib kohtu tähelepanu sellele, et kostja ei ole mingilgi viisil tõendanud, et tema seni tehtud töö (mida ei saanud pidada lõpetatuks) oli nõuetekohane. Seega on kostja enda vastavad väited paljasõnalised. Kostja teostatud töö mittevastavus lepingutingimustele ja olulised puudused. Kostja on oma vastuses esile toonud, et ta ei nõustu, et tööd olid teostatud ilma hagejaga kooskõlastamata ja oluliste puudustega. Kohut eksitav on kostja seisukoht, et see hageja väide on paljasõnaline. Hageja on tõendanud nii seda, et kostja ei kooskõlastanud hagejaga tehtavat tööd ja veelgi enam, hageja juhiseid ära ootamataasus tööd teostama ilma, ning ka seda, et seni teostatud töös esinesid olulised puudused. Seega ei vastanud töö lepingutingimustele VÕS § 641 lg 1 mõistes. Lisaks eelnevale on hageja tõendanud, kostja ei kooskõlastanud hagejaga ajakava ega tööplaani ning jättis esitamata eelarve ja vastavaid kulusid tõendavad dokumendid. Otsituks ja alusetuks ei saa pidada hageja väiteid selle kohta, kui ta palus esitada kostjal tellitud materjalide kohta kulusid tõendavad dokumendid. Hageja juhib kohtu tähelepanu sellele, et hoopiski kostja ise ei ole tõendanud asjaolusid, millele ta tugineb. Kostja on küll viidanud, et olulised asjaolud olid eelnevalt kooskõlastatud ning kostja teostatud töös ei esinenud väidetavalt puuduseid, kuid kostja on jätnud oma väited nõuetekohaselt tõendamata. See, kui kostja toob välja, et ta peab üht või teist asjaolu tõendatuks, ei tähenda, et kostja ka tegelikult on vastavalt esile toodud asjaolusid tõendanud. Kostja seda teinud ei ole. Eeltoodust tulenevalt kostja seni teostatud töö ei vastanud lepingutingimustele (selles esinesid olulised puudused) ning kostja ei järginud hageja huve, teostas tööd hagejaga kooskõlastamatult ning puudustega. Hageja väidetud asjaolu – et töid ei ole temaga kooskõlastatud – on tõendamiskoormise jagamise seisukohtalt negatiivne asjaolu. Seega on selle asjaolu tõendamiskoormise panek hagejale vastuolus TsMS § 436 lg-ga 1. Kuna hageja väidab, et töid ei ole kooskõlastatud, aga kostja väidab, et on, läheb menetluses selle tõendamine, et kostja oleks oma kohustusi täitnud, üle kostjale. Asjaolu, et tööde tegemine on kooskõlastatud hagejaga, on võimalik tõendada kostjal, sest selle asjaolu esinemine on kostja kontrolli all (kooskõlastamine). Kostja aga ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, mis kinnitaks tööde kooskõlastamist hagejaga. Väär on kostja väide, et kõik tööd olid teostatud hageja juuresolekul ja seega on ka kõik tööd hagejaga kooskõlastatud ja tehtud temaga pidevas ühises koostöös. Lisaks on ebaõige ja kohut eksitav ka see, et kõiki hageja soove võeti arvesse. Kostja on oma vastuses tsiteerinud hageja 6(23)

Tsiviilasi nr 2-21-134923

hagiavalduse punkti 1.5, kuid teinud seda üksnes valikuliselt ja talle sobivalt. Kostja on jätnud tähelepanuta, et viidatud hagiavalduse punktis tõi hageja välja, et 28.08.2021. a alustas kostja hageja juures aia ehitust, olles eelnevalt hakanud tellima materjale, väravaid, väravate komplekteerimise osi, jättes aga hagejaga kooskõlastamata mistahes olulised detailid, sh aia materjalid ja väljanägemise. Seejärel tõi hageja pikemalt välja, millised olulised detailid jättis kostja hagejaga kooskõlastamata, mis on selgelt hageja huvide järgimata jätmine. Hageja küsis mh aia ja värava kohta jooniseid, et näha, milline võiks olla lõpptulemus, kuid neid ta kostjalt ei saanud. Arvestades, et hageja tellis aia ehitusega seotud töö eeldatavalt selle teostamiseks pädevalt isikult, tulnuks kostjal kui asjatundjal esitada hagejale nõutavad joonised, eskiisid, milles on arvestatud hageja juhiste ja soovidega, mida ta aga ei teinud. Seega on käesoleval juhul mõistetamatu, kuidas on kostja jõudnud järeldusele, et hageja on omaks võtnud justkui, et kõik olulised töövõtu asjaolud olid eelnevalt hagejaga suuliselt kooskõlastanud. See väide ei vasta tõele. Vastupidi - hageja ongi kohtule esitanud tõendid, mis kinnitavad vastupidist ehk et sellistes olulistes detailides kokkulepe puudus, sest kostja ei oodanud ära hageja juhiseid. Kostja väide, et kostja töös esinenud puudused olid hageja poolt otsitud, on ebaõige. Kokkulepitud tööd ei jäänud lõpetamata mitte sel põhjusel, et hageja küsis dokumentatsiooni ehk tšekke, kuludokumente ja eelarvet näha (mille küsimine kostjalt kui töövõtjalt on igati põhjendatud ja õigustatud), vaid et kostja ei kooskõlastanud töid hagejaga ning juba tehtu oli selliste oluliste puudustega, et ei saanud mõistlikult eeldada töövõtusuhte jätkamist kostjaga sellisel kujul. Hageja on hagiavalduses välja toonud puuduste loetelu, millele tugineb. Otsitud puudusteks ei saa pidada neid, mille esinemist on hageja tõendanud. Kostja ei ole tõendanud töö nõuetelevastavust, s.o puuduste puudumist. Seoses puudustest teavitamisega märgib hageja esmalt, et kui kostja tõi välja, et tema tehtud töös ei esinenud puuduseid ja töö teostati hagejaga kooskõlastatult, siis oma vastuse lk-l 4 möönab kostja siiski töö lepingutingimustele mittevastavuse esinemisest. Nimelt on kostja välja toonud, et hageja ei teavitanud teda mõistliku aja jooksul tööde mittevastavuse objektiivsetest põhjustest. Hageja ei nõustu, et ta kostjat puuduste olemasolust mõistliku aja jooksul ei teavitanud. Samuti ei nõustu hageja sellega, et hageja peaks üldse mittevastavuse põhjustest kostjat teavitama. Puuduste põhjusi peaks teadma ikka töövõtja ise, kes erialaspetsialistina on töö ette võtnud. Hageja teavitas kostjat puuduste avastamisest koheselt, s.o 15.09.2021. a, kui sellest ise teada sai ja andis ka kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, ent hageja teavitusele kostja ei reageerinud. Juba eelmisel päeval, s.o 14.09.2021. a keeldus kostja töid teostamast. 17.09.2021. a saatis hageja kostjale uuesti sõnumi, teavitades veel kord töös esinevatest puudustest ja vajadusest need kõrvaldada, andes kostjale uuesti 2-päevase tähtaja. Ka sellele sõnumile kostja ei reageerinud. Kostja ei näidanud üles vähimatki huvi, et hagejaga sõlmitud töövõtulepingut jätkata ja viia lepingu objekt lepingutingimustega vastavusse. Kostja on vastuses toonud, et tema hinnangul ei olnud lepingust taganemine lubatav ning sel põhjusel ei ole hagejal õigust tagasi nõuda kostjalt talle ettemaksuna tasutud 5680 eurot. Hageja sellise väitega ei nõustu ja on seisukohal, et hagejapoolne lepingust taganemine on kehtiv, lubatav ja selleks esinesid kostjast tulenevad kaalukad põhjused. Hageja on taganemisavaldust põhjendanud ning selles toodud põhjused ei ole sugugi alusetud ja otsitud, vaid tulenesid selgelt kostja käitumisest ja temapoolsest lepingujärgsete kohustuste rikkumisest. Hageja selgitas taganemisavalduses, et töö parandamine või uue töö tegemine ei ole enam võimalik, sest juba tehtud osa tööst ei vastanud hageja nõuetele, huvidele ja oli tehtud ilma hagejaga eelnevalt kooskõlastamata. Samuti ei oodanud kostja ära hageja antud juhiseid ega kõrvaldanud töös esinevaid erinevaid puuduseid. Seega ei saanud hagejal olla enam mõistlikku huvi kostjaga lepingulise suhte jätkamiseks ega hagejaga kooskõlastamata võimalike tellitud väravate vastuvõtmiseks ning hagejal tuligi kasutada õiguskaitsevahendina lepingust taganemist. 7(23)

Tsiviilasi nr 2-21-134923

Kostja väide selle kohta, et kuivõrd hageja pani endale aia ning metallpostid jäid samale kohale, kus paigaldas need kostja, siis tegelikult võttis hageja kostja poolt tehtud tööd vastu, on selgelt ebaõige ja kohut eksitav. Hageja on seisukohal, et kostja püüab kohtule jätta ebaõiget muljet tegelikest asjaoludest ehk justkui hageja on kostja poolt teostatud tööd vastu võtnud ja aia paigaldanud. Kostja on oma vastusele lisanud kaks fotot. Nimetud mulje on ekslik. Hageja selgitab, et fotodelt nähtuvat aeda ei paigaldanud sugugi kostja. Samuti pole hageja kostjalt teostatud tööd vastu võtnud – kostja ei ole tõendanud vastupidist. Kuivõrd kostja teostatud töö ei vastanud lepingutingimustele, tuli hagejal leida kolmas isik ja tellida vastavad tööd kolmandalt isikult. Nimelt oli hageja sunnitud kiiremas korras paigaldama ajutise aia, kuivõrd hagejal on kaks koera, kellest üks liigub aias vabalt ringi. Samas on koeraomanikul kohustus tagada, et lemmikloom ei ohustaks ega häiriks teisi inimesi ega loomi. Eeltoodut ei ole võimalik saavutada, kui maja ümber puudub piiratud aed. Nimetatu on eluliselt üldteada asjaolu. Seega, pärast kostjapoolsest keeldumisest teadasaamist tuli hagejal osaliselt ise teostada tööd, mis jäid kostja poolt tegemata. Samuti oli hagejal vajalik kasutada aia ja värava paigaldamiseks kolmandate isikute teenuseid. Hageja on ostnud aialippide jaoks ettevõttest A OÜ immutatud hööveldatud/peensaetud lauda kokku 630 euro ulatuses ja tasunud selle eest sularahas. Seda, et hageja on tööd tellinud kolmandalt isikult, tõendavad käesolevale seisukohale lisatud Ettevõtte L OÜ tellimuse kinnitus erinevatele aia ja värava osadele ja hageja poolt tehtud vastav maksekorraldus. Lisaks esitab hageja käesoleva seisukohaga L OÜ arve nr 2106887, millelt samuti nähtub ettevõttelt tellitud aia liugvärava osad. Hageja juures 08.11.2021. a aia ja värava paigaldamist on tõendanud A M, kes ei ole kuidagi kostjaga seotud, oma kinnituskirjaga. Seega, eeltoodut kokku võttes, on hageja seisukohal, et hageja esitatud rahalise kohustuse täitmise nõue, kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue ja viiviste nõuded on sissenõutavad ja kuuluvad täies ulatuses tasumisele kostja poolt. Kostja on välja toonud, et on õigusrahu nimel valmis sõlmima asjas kompromissi ja tasuma hagejale 1000 eurot. Sellistel kostja pakutud tingimustel ei ole hagejal võimalik kompromissi aktsepteerida, võttes mh arvesse seda, et hagejal on tulnud teha täiendavaid kulutusi seoses aia paigaldamiseks kolmandatelt isikutelt teenuse tellimisega. Need kulutused on olnud rohkem kui 2400 euro ulatuses.

Tsiviilasi nr 2-21-134923

üldse ei sobi. R ei vastanud. Tegelikult kestis R töötamine lühikest aega. Juba 11.09 toimus tööde seiskumine, need tööd kestsid lühikest aega. Postid olid puudustega, aeda ees ei olnud. Hageja saab aru, et on ka süüdi, tegi kõik algusest peale valesti, et ta pidi enne töö alustamist paluma dokumente, aga lubas tööd alustada ilma selleta. Ühtegi tšekki polnud hagejale esitatud. Kui oli betoonitöö, siis polnud ka mingeid dokumente, mis betooniga on tegu. Hageja arvas, et sõbrad ei saa talle halba teha. Aga see ei ole siiski õigustuseks puudustega töö tegemiseks ja ei ole õigustuseks teha tarbijale värav ilma temaga konsulteerimata. See ettemaksu tasumine ei anna juhiste järgimata jätmiseks heakskiitu. Kostja hagi ei tunnistanud täies ulatuses. Seejuures kostja osaliselt tunnistas, et tal tuleb tagastada osa rahast, s.o värava maksumus 1250 eurot ja mootor 490 eurot, mis oli komplektis väravaga. Need summad võttis kostja hageja esitatud eelarvest. Eelarves kirjutatud, et kokku oli tehtud tööd ja kulutatud materjalid summas 5080 eurot. Kostja sai hagejalt 5680 eurot. Kostja tunnistab, et 600 eurot ka kuulub hagejale tagastamisele. Kostja on nõus tagastama hagejale kokku 2340 eurot. Muus osas palub kostja jätta hagi rahuldamata, kuna tööd on valmis tehtud, postid on paigaldatud. Kostja on tööd valmis teinud ning mõned materjalid on ostetud ja jäänud hageja valdusesse. Kostja poolt hagi osaliselt tunnistamine oli hageja jaoks uus info ja osapooled arutasid kohtuistungil kompromissi. Hageja kompromissettepanek oli, et kostja esitaks tõendid selle kohta, mida ta on reaalselt kulutanud, hageja arvutab sellest välja nende materjalide maksumuse, mis on ehitusobjektile tarnitud ja paigaldatud, ja ka tööde hinda, kuna see protsent oli samuti kokkulepitud. Kostja esindaja pidi oma kliendiga seda kompromissi arutama. Selleks on kohus osapooltele tähtaja andnud.

Tsiviilasi nr 2-21-134923

kujul kasutatavad. Juba üksnes asjaolu, et töö ei ole kasutatav ning tuleb täies ulatuses ümber teha, tähendab seda, et töö nõuetele mittevastavus on oluline. Arvestades, et töö tuleb täies ulatuses ümber teha ning seda, et puudus on oluline, viitab hageja hinnangul juba puuduse olemus ja olulisus sellele, et töövõtja on tegutsenud raskelt hooletult. Oma praktikas on Riigikohus korduvalt rõhutanud töövõtja kõrgemat hoolsusstandardit (3-2-1112-16 p 18 ja 2-15- 6034/75 p 21.2). Olukorras, kus töövõtja on teinud töö, mis ei ole kasutatav, on tegemist niivõrd olulise puudusega töös, et sellise teostamine on ühtlasi käsitletav ka töövõtjapoolse raske hooletusena.

10(23)

Tsiviilasi nr 2-21-134923

Hageja nõue on alusetu, hageja on kasutanud kostja valmistatud tööd ja paigaldatud materjale enda piirdeaia lõplikuks väljaehitamiseks. Kui hageja soovib saada tagasi raha täies ulatuses, siis peab ta tagastama või hüvitama kostjale täies ulatuses kulutatud materjalid. Materjal on tagastamata käesoleva ajani ning hüvitatud ei ole ka kvaliteetsete tööde eest maksumus. Poolte vahel puudub vaidlus, et tööde hind koos materjalidega oli kooskõlastatud ja see on 11 680 eurot. Isegi kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavapärane tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu (VÕS § 637). Piirdeaia postid ja vundament on paigas üle kahe aasta, vaatamata olukorrale, et hageja alusetult taganes lepingust, mis viitab sellele, et töö oli valmistatud kvaliteetselt. Hageja ei oleks saanud kasutada kostja valmistatud töid üle kahe aasta jooksul juhul, kui need ei oleks valmistatud nõutava kvaliteediga. Puuduvad tõendid, et kostja kasutatud materjal ei vasta nõudele. Samuti ei ole tõendatud, et töö ei vasta nõutavale kvaliteedile. Hageja nõuded on paljasõnalised, emotsionaalsed. Hageja viide kohtuistungil oma naabrile, kes käis vaatamas auke ja kes nagu küsis, miks mingi „see auk ei ole sügav“, ei tõenda, et posti paigaldamise ajal ei ole poste nõutavale sügavusele paigaldatud. Hageja seletusest ei nähtu, et tema või naaber oleks teostanud aukude mõõtmistööd, mis võiks mingil määral anda alust väita, et augud, kuhu paigaldati hiljem piirdeaiapostid, ei ole nõuetekohaselt paigaldatud. Kostja poolt hagejale pakutud hind on oluliselt odavam hind, kui tavapärane tasu ning selle asjaolu kinnitavad kostja konkurentide hinnad, kuid hageja on tasunud teostatud tööde ja materjalide eest vaid 5680 eurot koos käibemaksuga. Hageja abikaasa pidevalt teostas kontrolli, temale esitati tunnistaja juuresolekul algusest peale käsitsi kirjutatud venekeelne tööde eelarve. Selle edastati temale peaaegu koheselt, kui alustati tööd, eelarve vastas varem kooskõlastatud lõppsummas 11 680 eurot. Eelarve anti hageja abikaasale üle nii sama, mitte allkirja vastu, kuna oli tegemist peretuttavatega ning ei olnud alust arvata, et võivad olla probleemid ja lahkhelid. Kostja poolt eesti keelde tõlgituna esitatud töö eelarves on märgistatud teostatud tööd kaldkirjaga ja osaliselt rohelisega (värava ja mootori). Eelarvest on näha, et teostatud tööde hind koos käibemaksuga on 6220 eurot, mis kinnitab, et osutatud tööd on odavamad, kui on tavapärane konkurentidel. Seisuga detsember 2023 väravate hoiustamise eest on kostja kohustatud tasuma hoiutasu 400 eurot ning tasunud äripartnerile 250 eurot leppetrahvi, see on kostja kahju. Arvestades eeltoodut, peaks hageja tegelikult tasuma kostjale vähemalt 540 eurot lisatasu, kuna hageja on tasunud vaid 5680 eurot koos käibemaksuga (6220-5680=540). Eelarve kohaselt arvestati transpordikulud summas 360 eurot, kuid seoses lepingu ülesütlemisega ei ole piirdeaia puitelemente kohale toimetatud ega paigaldatud, siis transpordikulud olid vaid 230 eurot. Kui kostja esindaja R T hakkas nõudma kostja omandatud materjalide eest ostutšekke, mida ei pidanud kostja vastavalt töövõtulepingule ja kooskõlastatud hinnapakkumisele vajalikuks esitada, siis oligi kostja esitatud 12.09.2021 hagejale koostöö lõpetamiseks kuludokumendid 5080 euro ulatuses. Kostja soovis kiirelt lahendada lahkheli ning tahtis üle anda hagejale nii väravad kui ka mootori ja oli isegi nõus tagastama 600 eurot. Sellised pakkumised kehtisid vaid kohtuväliselt probleemi lahendamiseks, kuid see ei õnnestunud. Kuna kostja teostatud hagejale tööd koos materjalidega on summas 6220 eurot (koos käibemaksuga), siis puudub alus hagi rahuldamiseks. Materjalid on hageja valduses ja kasutuses v.a värav ja värava mootor, kuid need telliti ja valmistati hageja huvides, hageja võib igahetk neid võtta enda valdusse, kuna kostjale need ei ole vajalikud. 11(23)

Tsiviilasi nr 2-21-134923

Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kui kohus rahuldab hagi kasvõi osaliselt, palub kostja jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda vastavalt TsMS § 162 lg 3. Samuti palub kostja arvestada TsMS § 163 lg 2. Kostja on pakkunud hagejale erinevad ja väga mõistlikud kompromissi variandid, kuid vastaspool ei ole neid vastu võtnud.

Tsiviilasi nr 2-21-134923

seisukoha esitamist. Hageja on seisukohal, et nimetatud väide on kunstlik ning kujunenud alles menetluse kestel. Lisaks sellele ei ole kostja ka väidet mitte ühegi tõendiga tõendanud, mida polegi kostjal objektiivselt võimalik teha, kuna väide ei ole tõene. Käesoleval juhul ei ole tellija töövõtja tööd vastu võtnud. Kostja ei ole töid isegi vastuvõtmiseks esitanud ega ka seda menetluses tõendanud. Seega ei oma kostja vastuväiteid hagile selle kohta, nagu oleks hageja tööd vastu võtnud, asjas tähtsust ega muuda hagi rahuldamise perspektiivi. Kostja väidab sisuliselt, et hageja on tööd väidetavalt kasutusele võtnud, kuna neid ei ole veel lammutatud. Hageja märgib, et kohtumenetluse käigus kostja tööde lammutamine oleks sisuliselt käsitletav tõendi hävitamisena, kuna sellisel juhul ei oleks olnud kohtumenetluses võimalik kindlaks teha kostja tööde (mitte)nõuetekohasust. Seega ei ole hageja hinnangul käimasoleva kohtumenetluse kontekstis vaidlusaluse töö hävitamine, mis oleks kaasa toonud tõendamisraskused mõlemale menetluse osapoolele ning oleks võinud päädida ka kostja vastuväidetega sellest, nagu oleks tal tehtud võimatuks töö väidetava nõuetekohasuse tõendamine. Hageja on tõepoolest aia üle löönud ajutiste lippidega, kuivõrd hagejal on koer, kes vastasel juhul pääseks aiast välja, mis aga omakorda ei oleks kooskõlas loomapidamise eeskirjadega ega oleks ohutu tänaval liiklejale ega koerale endale. Hageja on esitanud oma 18.01.2024. a seisukohaga asjatundja arvamuse, mille kohaselt ei vasta töö nõuetele. Ka on Riigikohus oma korduvas praktikas rõhutanud, et võlaõigusseadusest ei tulene, et töö kasutuselevõttu saaks samastada töö vastuvõtmisega (3-2-1-80-08 p 22, 3-2-1-145-14 p 18). Kostja väitel ei ole hageja talle töö vastuvõtmiseks täiendavat tähtaega andnud. Hageja väitel on kostja elamu kasutusele võtnud. Võlaõigusseadusest ei tulene, et ehitise kasutuselevõtuga tuleks iseenesest lugeda töö vastuvõetuks. Töö vastuvõetuks lugemise jaoks on oluline üksnes see, kas tellija rikkus töö vastuvõtmise kohustust vastuvõtmiseks antud mõistliku tähtaja jooksul. Käesolevas asjas ei ole kostja töid vastuvõtmiseks hagejale esitanud ega andnud ka mingit täiendavat tähtaega töö vastuvõtmiseks (ega sellele ka menetluses tuginenud). Seega ei ole kostja väited töö kasutuselevõtu kohta menetluses asjakohased. Kostja väited materjali hüvitamise kohustuse kohta on asjakohatud, seda enam, et kostja ei ole hagejale materjali maksumust hoolimata tema korduvatest palvetest avaldanud. Samuti ei ole kostja avaldanud, millised materjalid ja millises mahus on paigaldatud. Hageja on menetluses tõendanud, et kostja teostatud töö ei ole kasutuskõlblik. Seetõttu ei saa tõusetuda ka küsimust sellest, millises ulatuses on paigaldatud materjalid hageja poolt kasutatavad või talle kasulikud – kuna töö tuleb lammutada, siis ei ole hageja kohustatud hüvitama ka mingeid materjale. Kuid isegi juhul, kui töö oleks edaspidi kasutatav ning kostja sooviks oleks saada materjalide eest hüvitist, on üksnes kostjal võimalik avaldada materjalide maksumus. Kostja seda teinud ei ole. Seda ei tõenda ka kostja 16.01.2024. a seisukohaga esitatud H OÜ ning V OÜ pakkumised, mille alusel väidab kostja, et poolte vahel kokkulepitud summa oli vastavate tööde tavaline tasu. Nimetatud väide on asjakohatu, sest nagu ka kostja ise väidab, kohaldub tavaline tasu olukorras, kus tasu ei ole üldse kokku lepitud. See ei ole antud olukord. Kostja ei ole töid vastuvõtmiseks esitanud ning hageja ei ole töid ka vastu võtnud, mistõttu ei ole asjakohane asuda kostjal tõendama ka oma tasunõude ulatust. Olukorras, kus töid ei ole vastu võetud (ega selleks esitatud), ei ole kostja tasunõue nagunii sissenõutav. Nimetatud hinnapakkumised ei tõenda seda, mida, millise mahu ja millise maksumusega kostja tegi.

13(23)

Tsiviilasi nr 2-21-134923

Kostja ei ole esitanud oma töid vastuvõtmiseks ega tõendanud nende nõuetekohasust. Vastupidi, hageja on tõendanud puuduste esinemise töös. Seega ei oma esitatud hinnapakkumised käesolevas asjas tõendamisväärtust. Lisaks sellele on meelevaldsed ning tõendamata kostja tehtud arvutused tööde maksumuse kohta ning konkreetselt kostja tööde kvaliteedi ja kvantiteedi kohta ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit. Kostja on hagi osaliselt omaks võtnud ning menetluses kohtule tehtud omaksvõtt on poolele siduv. Kostja võttis kohtuistungil hagi õigeks summas 2340 eurot, mis on ka kohtuistungil protokollitud. Kohus ei ole hagi õigeksvõtuga seotud üksnes abielu- ja põlvnemisasjas või olukorras, kus asjas osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, ja hagi ei võta õigeks kõik kostjad (TsMS § 440 lg 4). Juhul, kui kostja soovib väita, et omaksvõtuga ületas kostja esindaja talle antud volitusi, siis on kostjal võimalik esitada kahjunõue oma toonase lepingulise esindaja vastu. Kohtule tehtud avaldus hagi õigeksvõtu kohta on poolele siduv ning käesolevas menetluses on kostja seda teinud 2340 euro ulatuses. Kostja väited hoiukulude kohta on asjasse puutumatud. Kostja väidab, et tal on hageja värava hoidmisega on kostjale kaasnenud hoiukulud. Nimetatud väide on menetluses asjakohatu, kuna kostja ise on ka üheselt märkinud, et ei soovi hoiukulude hüvitamiseks nõuet esitada. Lisaks sellele on kulud ka täielikult tõendamata. Eelkõige aga ei olegi kostjal hageja vastu hoiukuludega seoses nõuet, kuivõrd kostja on ise lepingut rikkunud ja hageja on selle üles öelnud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja tuleb seega rahuldada täies ulatuses. Hageja nõudeks on rahalise kohustuse täitmine summas 5680 eurot, kohtueelsete õigusabikulude hüvitamine summas 469,80 eurot ja viivised. Hageja nõue tuleneb 2021. a augustis poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust, mille esemeks oli kostja poolt hagejale aia ehitamine selliselt, et see koosneks auto liugväravast, jalgväravast ja puitlippidega piirdeaiast.

14(23)

Tsiviilasi nr 2-21-134923

Poolte vahel puudub vaidlus, et nende vahel sõlmiti töövõtuleping, mille maksumuseks lepiti kokku 11 680 eurot ning hageja tasus kostjale ettemaksu kogusummas 5680 eurot. Hageja väitel kohustus kostja vastavalt poolte kokkuleppele ehitama hagejale aia koos auto- ja jalgväravatega, arvestades seejuures hageja kui tellija juhiste ja soovidega. Tegelikkuses aga alustas kostja töödega ilma, et oleks hagejalt küsinud ja ära oodanud juhiseid ja soove, sh milline on aia täpne väljanägemine, värvus, postide ja aia kõrgus jne. Samuti ei ole kostja hagejale esitanud korduvalt küsitud eelarvet ega ka muid tööga seotud vajalikke dokumente (tšekid, joonised). Kostja on eiranud hageja teateid ja jätkanud töö teostamist vaatamata hageja teavitustele seda mitte ilma eelneva kooskõlastuse ja ülevaate andmiseta teha. Hagejal puudus võimalus oma soove ja juhiseid avaldada, kuivõrd kostja tellis ära materjalid ilma, et oleks hagejaga kooskõlastatud. 11.09.2021 kostja töö seiskus, kuna seda tehti hageja juhisteta ning puudustega. Seega on kostja mh rikkunud omapoolset kohustust järgida töö teostamisel ja lepingu täitmisel hageja antud juhiseid. Kostja jättis tehtavad tööd hagejaga kooskõlastamata ning valminudki osa teostas ta oluliste puudustega. Hageja taganes lepingust ja nõudis kostjalt ettemaksudena tasutud 5680 euro tagastamist. Lisaks on hagejale tekkinud kahju hageja poolt kasutatud õigusteenuste kulude näol tulenevalt sellest, et kostja rikkus lepingut. Kostja leiab, et hagi rahuldamiseks alust ei ole. Kostja hinnangul leppisid pooled töövõtulepingu maksumuses kokku ja see on pooltele siduv. Hagejaga kooskõlastati kõik vajalikud asjad ning hageja abikaasa kontrollis tööde käigu üle. Hageja palvel esitas kostja talle käsitsi koostatud eelarve. Kostja on teinud tööd kvaliteetselt ning lepingust taganemiseks alust ei olnud. Kostja töös esinevad puudused on tõendamata. Hageja tellitud teine firma, kes olevat kostja töö ümber teinud, kasutas samu poste ja vundamendi kaevust sama sügavusega, mille on kostja teinud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 näeb ette, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja väitel toimus lepingu sõlmimine nii suuliselt kui ka kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Hinna kokkuleppimiseks kasutasid pooled sotsiaalmeedia/suhtluskanalit Viber, mille teel vahetati sõnumeid. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 77 lg 1 järgi võib tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib sõlmida lepingu suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS ei sätesta töövõtulepingule (§ 635 jt.) kohustuslikku vormi, seega võis vaidlusalune leping olla sõlmitud mistahes vormis, s.h suuliselt või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. VÕS § 8 lg 1 järgi on lepinguks tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti 15(23)

Tsiviilasi nr 2-21-134923

Hagiavaldusele lisatud sotsiaalmeedia/suhtluskanali Viber 26.08.2021 kostja esindaja sõnumist (dtl 36) nähtuvalt teatas ta hagejale, et puidust lippaed on 11 680 eurot, võrkaed 8950 eurot, vahe 2730 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus, et kokkulepitud tasust ettemaksuna 5680 eurot on hageja kostjale sularahas tasunud kahes osas, 28.08.2021. a 3000 eurot ja 03.09.2021. a 2680 eurot ning et kostja alustas tööd 28.08.2021. Kohtu hinnangul on viidatust järeldada, et poolte töövõtuleping sõlmiti puidust aia ehitamiseks ja hageja on nõustunud 26.08.2021 kostja 11 680 euro suuruse hinnapakkumisega aia ehitamiseks. Kohtu hinnangul aga ei või nõustuda kostja väitega, et kuna pooled nõustusid lepingu 11 680 euro suuruse hinnaga, siis see on eelarve, mis on pooltele siduv. VÕS § 639 lg 1 järgi töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et pooled leppisid kokku töö eelarves. Töövõtulepingu hind ja eelarve on erinevad mõisted ja neid ei või samastada. E-kirja ei saa pidada töö eelarveks VÕS § 639 lg 1 mõttes, sest selles ei ole eraldi välja toodud kalkulatsioone materjalikulu, töövõtja tasu ega muude kulude osas. Kaudselt eelarve puudumist enne lepingu sõlmimist ja tööde alustamist tõendab poolte 08.09.2021 kirjavahetus (dtl 39, s.h tõlge), milles palub hageja kostjalt tuua homme kindlasti tööde hinnakalkulatsioon, mille peale kostja vastab, et homseks ta ei jõua, teeb nädalavahetusel valmis. Kostja esitas hagejale eelarve alles 12.09.2021 (dtl 40, 41, tõlge dtl 42) summas 5080 eurot. See eelarve hõlmab vaid väidetavalt tehtud töö ja tellitud materjalide kalkulatsiooni, mitte terve hinnakalkulatsiooni. Hageja hinnangul ei kajasta kostja edastatud kalkulatsioon adekvaatselt töö tegemise tegelikke kulutusi. Ühtegi tšekki ega kulusid tõendavat dokumenti ei ole kostja hagejale vaatamata hageja sellekohastele korduvatele nõudmistele (hageja sõnumid koos tõlkega dtl 38, 43, 44, 45, 46) esitanud. Hageja väitel on kostja rikkunud lepingut sellega, et ei küsinud ega ära oodanud hageja juhiseid ja soove, sh milline on aia täpne väljanägemine, värvus, postide ja aia kõrgus jne. Samuti ei ole kostja hagejale esitanud korduvalt küsitud tööga seotud vajalikke dokumente (tšekid, joonised). Kostja on eiranud hageja teateid ja jätkanud töö teostamist vaatamata hageja teavitustele seda mitte ilma eelneva kooskõlastuse ja ülevaate andmiseta teha. Hagejal puudus võimalus oma soove ja juhiseid avaldada, kuivõrd kostja tellis ära materjalid ilma, et oleks hagejaga seda kooskõlastanud. Kohus ei ole hageja poolt avaldatuga nõus. VÕS § 14 lg 1 järgi peavad lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. Sama paragrahvi lg-st 2 tulenevalt lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. Hageja ei ole tõendanud, et lepingueelsete läbirääkimiste käigus teatas ta kostjale oma soove aia täpse väljanägemise, värvuse, postide ja aia kõrguse jne kohta. Seega jäi hageja väide, et vastavalt hageja ja kostja kokkuleppele kohustus kostja arvestama hageja kui tellija juhiste ja soovidega, paljasõnaliseks.

16(23)

Tsiviilasi nr 2-21-134923

VÕS § 23 lg 1 p 4 tulenevalt tulenevad lepingupoolte kohustused ka hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. TsÜS § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Kohtu hinnangul ei käitunud hageja heas usus, kui lepingueelsete läbirääkimiste käigus ei teatanud kostjale lepingu eesmärki arvestades soovitud aia täpse väljanägemist, värvust, postide ja aia kõrgust jne, aga hakkas oma soovidest kostjat teavitama alles pärast ettemaksu tasumist, kostja poolt vajaminevate materjalide soetamist ja tööde tegemisega alustamist (dtl 37-38). Eeltoodu alusel ei ole asjakohane hageja väide, et kostja ei järginud hageja huve, kuna hageja ise oma huve ei avaldanud, seega sai kostja toimetama oma äranägemise järgi. Hageja väitel on kostja rikkunud ka sellega, et seni (pooleliolev) teostatud töö on oluliste puudustega. 11.09.2021 kostja töö seiskus. 15.09.2021 on hageja teavitanud kostjat töös esinevatest olulistest puudustest, mh sellest, et metallpostide vahelised kaugused on ebaühtlased ja erinevad. Hageja teavitas kostja vajadusest puudused kõrvaldada kahe päeva jooksul (dtl 38, 49-51). Sellele teavitusele kostja midagi ei vastanud ega asunud ka taas tööle. 14.09.2021, s.o eelpäeval keeldus kostja töid teostamast (dtl 48). Hageja selgitas hagiavalduses, et mõõtis metallpostide vahelised kaugused ära ning sai tulemusena vastavalt 2,06 m, 2,70 m, 2,17 m. 17.09.2021 on hageja saatnud kostjale uue sõnumi, teavitades töös esinevatest puudustest, mh sellest, et vundament on kaevatud ülemäära pindmiselt, mitte 60 cm sügavusele, nagu olnuks vaja. Sõnumis teavitas hageja kostjat muuhulgas vajadusest puudused kõrvaldada selleks kostjale taas 2-päevase tähtaja andes (dtl 47). Ka sellele sõnumile ei ole kostja reageerinud. Hageja rõhutas hagiavalduses, et vundament, mida ei ole kaevatud piisavalt sügavale maasse, ei ole ajale vastupidav ning on vastuvõtlik erinevatele ilmastikutingimustele, sh maa külmumisest ja uuesti sulamisest tingitud võimalikule pragunemisele ja liikumisele. Hageja taganes lepingust ja nõudis kostjalt ettemaksudena tasutud 5680 euro tagastamist (dtl 5256). VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, lepingust taganeda või lepingu üles öelda. VÕS § 116 lg 1 kohaselt on lepingupoolel selline õigus juhul, kui teine lepingupool on oma kohustusi oluliselt rikkunud. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja on kostjale töö lepingutingimustele mittevastavusest VÕS § 644 lg 1 järgi teatanud. VÕS § 647 lg 1 kohaselt loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. VÕS § 647 lg-st 3 selgub, et käesolevas paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel ei pea tellija määrama töövõtjale käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda. Kui tööde omadustes ei ole kokku lepitud VÕS § 641 lg 2 p 1 mõttes, peavad need vastama vähemalt tavalisele kasutusotstarbele ning tavapärasele kvaliteedile (VÕS § 641 lg 2 p 2). Seejuures tuleb arvestada VÕS § 77 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita lepingule või seadusele vastava kvaliteediga, selle puudumisel aga vähemalt keskmise kvaliteediga. 17(23)

Tsiviilasi nr 2-21-134923

Kostja hinnangul ei ole ta lepingut rikkunud, tema tehtud töö vastas nõuetele ja lepingust taganemiseks ei olnud hagejal alust. Seega peab kohus lepingust taganemise põhjendatuse ja tõendatuse üle otsustamisel tuvastada, kas kostja lepingut rikkus, kas lepingut oluliselt rikkus ja kas kostja tehtud töö nõuetele vastas. VÕS § 635 lg-st 1 selgub, et töövõtuleping on tulemuse saavutamisele suunatud leping (VÕS § 635 lg 1) ning selle esemeks on kõigi selliste tööde ja toimingute tegemine, mis on tulemuse saavutamiseks vajalikud. Eeltoodu alusel ei ole asjakohane ega tõendatud hageja väide, et kostja ei järginud hageja huve, kuna hageja ise oma huve enne lepingu sõlmimist ei avaldanud, seega, kohtu hinnangul sai kostja kui oma majandustegevuses tegutsev äriühing toimetama oma äranägemise järgi lepingus kokkulepitud tulemuse, so puu aia ehitamise saavutamiseks. Hageja viitab VÕS § 641 lg 3 kohta võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes toodule, et juhisteks on põhimõtteliselt kõik tellija poolt töö läbiviimise suhtes antud spetsiifilised instruktsioonid, eelkõige tema poolt töövõtjale esitatud plaanid, projektid, joonised jms materjalid, mis kirjeldavad, millisel viisil tuleks tööd teostada või millistele omadustele peab valmis töö vastama. VÕS § 641 lg-st 3 võib järeldada, et ka töövõtulepingu puhul on tellijal õigus anda töövõtjale juhiseid töö teostamise kohta, mida töövõtja on kohustatud järgima. Aga kuivõrd töövõtulepingu juures juhiste andmise ning nende järgimise kohustuse regulatsioon puudub, võib vajadusel vastava lünga täitmiseks analoogia alusel kasutada § 621. Vaieldamatult on töövõtjal kohustus järgida tellija juhiseid. Nõustudes hageja käsitlusega, leiab kohus siiski, et hageja pidi ikka teatama kostjale tema soovitud aia omadustest (aia väljanägemine, värvus jne.) enne lepingu sõlmimist. Kokkulepet, millistele omadustele peab aed vastama, ei ole kohtule esitatud. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oleks kostjale esitanud oma joonised, projektid või küsinud kostja käest jooniseid, materjali värvust, mida kostja hakkab kasutama aia ehitamisel jne. Kohus nõustub, et tööde teostamise käigus võib tellija anda töövõtjale juhiseid, kuid need ei või olla nii ulatuslikud kui käesoleval juhul, kuna võivad otseselt mõjutada lepingu hinda, olla lisavõi muudatustööd. Hageja väitel on kostja rikkunud lepingut ka sellega, et seni (pooleliolev) teostatud töö on oluliste puudustega. VÕS § 641 lg 1 sätestab, et töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Sama paragrahvi lg 2 p 2 järgi töö ei vasta lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. VÕS § 77 lg 1 sätestab, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Hageja väitel puudub tal vähimgi võimalus kostja tööd kasutada, kuivõrd esiteks, see ei vasta mingilgi määral poolte kokkuleppele, lepingu tingimustele ega tellija juhistele, ning teiseks on 18(23)

Tsiviilasi nr 2-21-134923

poolik ja puudustega. Kostja on hagejale paigaldanud sellise aia, mis ei vasta hageja soovidele, kuivõrd hagejal puudus praktiliselt võimaluski tema krundile ehitatava aia välimuses ja mõõtudes kaasa rääkida. See tähendab, et kostja on aia, mis on siiski poolik, ehitanud selliselt, et on jätnud selle hagejaga eelnevalt kooskõlastamata. Kohus on varem tuvastanud, et puudus poolte kokkulepe töö omaduste kohta, seega pidi kostja töö vastama keskmisele kvaliteedile VÕS § 77 lg 1 tähenduses. Eeltoodust tulenevalt peab kohus hagi põhjendatuse hindamisel tuvastama, kas kostja tehtud töö vastas keskmisele kvaliteedile. Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja tema tellimisel tehtud T OÜ juhatuse liikme I K 11.01.2023. a arvamus (dtl 217-224). Tellimuse ülesanne oli hinnata ehitaja teostatud piirdeaja paigalduse kvaliteeti. I K kvalifikatsiooni kohta esitatud tõendite kohaselt (dtl 225-228) on tal ehitusjuht EKR tase 6 kutset nii spetsialiseerumisega hoonete ehitamisele kui ka omanikujärelevalve teostamisele. Samuti on I K T OÜ pädevaks isikuks ehitamise ja omanikujärelevalve teostamise tegevusaladel. Vastavalt TsMS § 229 lg-le 1 on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Sama paragrahvi lg 2 esimesest lausest nähtuvalt võib tõendiks olla muuhulgas dokumentaalne tõend. TsMS § 272 lg 1 järgi on dokumentaalseks tõendiks igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Sama paragrahvi lg kohaselt dokumendid on ka ametlikud ja isiklikud kirjad, kohtulahendid teistes kohtuasjades ning menetlusosalise poolt kohtule esitatud eriteadmistega isikute arvamused. I K arvamus on dokumentaalne tõend TsMS § 272 lg 2 tähenduses. I K arvamuse kohaselt on visuaalse ülevaatuse käigus järgmised probleemsed kohad välja selgitatud: - piirdeajapostide rajamissügavus on ca 400 mm, kui tootja soovitab rajamissügavuseks vaiade jaoks kasutada 1200-1500 mm. Mis tähendab, et teostatud rajamissügavus ei ole piisav; - tellija (hageja poolt esitatud fotode järgi ei olnud täidetud ka liigväravate kohta tootja esitatavad nõuded; - tellija (hageja) poolt esitatud fotode järgi saab eeldada, et rajamis sügavus on väiksem (ca 200 mm ) kui ettenähtud tootja poolt; - vundamendi plaadi gabariidid on väiksemad kui näeb ette tootja; - rajamissügavus on sama nagu postidel, ca 400 mm, kuid peab olema vähemalt 12001500, või siis olla kaalu järgi olla sama. Teostatud vundament ei ole piisav selle liugväravate jaoks. Kokkuvõtte: ülevaatuseks esitatud piirdeaed on teostatud konstruktiivse vigadega, mis on vastu tootja poolt nõuetele. Piirdeajapostid peavad olema ümberehitatud.

19(23)

Tsiviilasi nr 2-21-134923

Kohtu hinnangul I K arvamuses loetletud puudused, mis on kokkuvõtte alusel konstruktiivsed vead, kuna ei vasta tootja nõuetele, mille tõttu peavad piirdeaiapostid olema ümberehitatud, tõendavad, et kostja tehtud tööd ei vasta keskmisele kvaliteedile. Kostja I K arvamuse kohta väitis, et seal kajastatu ei ole objektiivne, ei vasta tegelikule olukorrale ning on arusaadav, et T OÜ esindaja ei ole käinud kohal (objektil) ning ei ole mitte millegagi tuvastanud, et temale vaatluseks esitatud fotod oleksid tehtud just vaidlust puudutavast objektist ja ka postidest. Tiitlilehel on objekti ülevaatuse asukohaks XXX, kuid ei ole näha, millega tuvastati, et fotodel olevad elemendid (piirdepostid ja puuidust piirdeaed) asuvad seal. Kostja paigaldatud piirdeaia postid olid muul aadressil - XXX. Kohus kostja väitega ei ole nõus. I K arvamuse tiitellehel on kajastatud, et ta vaatas üle objekti ning objektiks märgitud XXX ning katastritunnuseks 24501:001:0001. Kinnistusraamatu andmetel katastritunnuse 24501:001:0001 katastriüksuse aadressiks on XXX (kinnistu nr 5847302). Seega leiab kohus, et ei ole alust kahelda, et arvamus oli antud õige objekti kohta. Samuti ei ole kohtul kahtlust, et I. K käis objektil, kuna arvamusele on lisatud fotod ning enne neid ning probleemide loetelu esitamist ära toodi, et need on välja selgitatud visuaalse ülevaatuse käigus. VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja taganeda lepingust. VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Sama paragrahvi lg 2 p-st 1 tulenevalt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud. VÕS § 647 lg 1 kohaselt loetakse töövõtjat töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Kohus on nõus hageja käsitlusega, et I K (asjatundja) arvamusest nähtub, et puudus (töös) seisneb asjaolus, et vundament ei ole rajatud piisavalt sügavale. Asjatundja on leidnud, et puuduse tõttu tuleb piirdeaia postid ümber ehitada – seega ei ole need praegusel kujul kasutatavad. Juba üksnes asjaolu, et töö ei ole kasutatav ning tuleb täies ulatuses ümber teha, tähendab seda, et töö nõuetele mittevastavus on oluline. VÕS § 188 lg 1 alusel taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Hageja taganes lepingust 07.10.2021. a taganemisavaldusega (dtl 52-56), mille saadeti kostjale samal päeval (dtl 58). Taganemisavalduses on hageja esitanud kostjale ka lepingu alusel saadu tagastamise nõude (5680 eurot = kostjale ettemaksudena tasutud summad) ning palus esitatud nõude täita hiljemalt 3 päeva jooksul. Kostja kinnitas taganemisavalduse kättesaamist 09.10.2021 (dtl 59), küll aga keeldus selles esitatud nõude täitmisest. Seega ei ole kostja taganemisavalduses esitatud nõuet täitnud. Kohtu hinnangul vastab lepingust taganemise avaldus seaduse nõuetele ja hageja on täitnud VÕS § 116 lõigetest 1, 2, 4 tulenevad lepingust taganemise formaalseid ja materiaalseid eeldusi.. Seega lõppes poolte vaheline leping 09.10.2021 kostja poolt taganemisavalduse kättesaamisega. 20(23)

Tsiviilasi nr 2-21-134923

Vastavalt VÕS § 189 lg-le 1 võib kumbki lepingupool lepingust taganemise korral nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Kuna hageja tasus kostjale ettemaksuna 5680 eurot ja taganes lepingust kehtivalt, on poolte vahel tekkinud tagasitäitmise võlasuhte, mistõttu on hageja rahalise kohustuse täitmise nõue summas 5680 eurot põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtueelsed õigusabikulud Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitist kohtueelsete õigusabikulude näol VÕS § 115 lg 1 alusel summas 469,80 eurot (sisaldab käibemaksu). Hageja põhjenduste kohaselt pidi ta kostja kohustuse rikkumise tõttu kandma võla sissenõudmiseks kohtueelseid õigusabikulutusi kogusummas 469,80 eurot koos käibemaksuga. Kuivõrd hageja ei ole käibemaksukohuslane, sisaldab hageja kahju hüvitamise nõue kohtueelsete kulude hüvitamiseks käibemaksu. Taganemisavalduse, pretensiooni ja nõuete esitamise hetke seisuga on hagejal tekkinud sissenõudekulud (kahju) summas 469,80 eurot (koos käibemaksuga), mille hüvitamiseks on Osaühing Alla-Ro kohustatud. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hüvitamisele kuuluv kahju hõlmab VÕS § 128 lg 3 järgi ka kulusid kahjuhüvitise saamiseks, muuhulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Täidetud peavad olema kahju hüvitamise nõude maksmapaneku üldised materiaalõiguslikud eeldused. Kohtuväliste õigusabikulude hüvitatavust tuleb jaatada eeldusel, et nad on mõistlikud, st need on hageja nõude maksmapanekuks sisuliselt vajalikud ja põhjendatud. Et kostja on vaatamata hageja korduvatele nõuetele loobunud lepingu täitmisest, siis kohtueelses vaidluse staadiumis hagejale osutatud pädev õigusabi on kohtu hinnangul mõistlik ja vajalik. Hageja esindaja tegutseb Advokaadibüroo A OÜ kaudu, kes esitas 22.10.2021 arve nr 213612 (dtl 64-65), mille järgi oli teenuseks nõustamine ehitusvaidluses 2 h 54 m, ühiku (tunni) hind on 135 eurot, kokku 391,50 eurot, käibemaks 20% on 78,30 eurot, tasumiseks on 469,80 eurot. Vastavalt spetsifikatsioonile hõlmas nõustamine ehitusvaidluses 27.09.2021 nõupidamine kliendiga 42 min, 30.09.2021 taganemisavalduse koostamine 1 t 30 min ja 21.10.2021. a vastuse koostamine ja e-kiri kliendile 42 min, kokku 2 t 54 min. Kohus peab põhjendatuks 22.10.2021. a arves nr 213612 ja spetsifikatsioonis toodud toimingud. Spetsifikatsioonis toodud dokumendid on kohtule esitatud. Kohus leiab, et arves kajastuv tunnitasuhind 135 eurot ei ole erakordne ja on mõistliku suurusega ning õigusliku vaidluse sisu silmas pidades ei sea kohus kahtluse allagi õigusteenuse osutamise vajalikkust ja selleks kulunud aega. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kohtueelsete õigusabikulude nõue on põhjendatud ja rahuldab hagi ka selles osas ehk summas 468 eurot. Viivis Hageja nõuab ka viivist lepingu tagasitäitmise (5680 euro tagastamise) ja kahju hüvitamise (469,80 eurot) nõuetelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates iga nõue sissenõutavaks muutmisest kuni kohase täitmiseni.

21(23)

Tsiviilasi nr 2-21-134923

VÕS § 101 lg 1 punkt 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja nõuab kostjalt rahaliste kohustustena nii ettemaksu tagastamist kui ka kahju hüvitamist. Kohus on nõus hageja käsitlusega, et kuivõrd kostja ei ole raha maksmise kohustust õigeaegselt täitnud ega ole hagejale kahju hüvitanud, saab hageja mõlema rahalise nõude täitmisega viivitamise eest nõuda viivist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taganes lepingust 07.10.2021. a avaldusega, mille kostja 09.10.2021 kätte sai, millega andis hageja kostjale kohustuse täitmiseks kolm päeva aega, seega muutus lepingu tagasitäitmisena 5680 euro tagastamise tähtaeg 11.01.2021 ning nõue muutus sissenõutavaks alates 12.10.2021. 22.10.2021 edastas hageja kostjale pretensioonis muuhulgas sissenõudekulude hüvitamise nõude summas 469,80 eurot (dtl 60-63). Hageja palus esitatud nõuet täita hiljemalt kolme päeva jooksul. Kostja kinnitas pretensiooni kättesaamist 26.10.2021 (dtl 67), kuid ei hüvitanud hagejale 469,80 euro suurust kahju. Seega muutus sissenõudekulude (kohtueelsed kulud) summas 469,80 eurot tasumise tähtaeg 29.10.2021 ning alates 30.10.2021 muutus nõue sissenõutavaks. Kohtuotsuse täitmise selguse huvides tuleb kohtu hinnangul mõista välja kohtuotsuse tegemise päeva seisuga (20.03.2024) sissenõutavaks muutunud viivis kindlas summas ja edaspidi kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Rahuldatud põhinõudelt 5680 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud viivis alates 12.10.2021 kuni kohtuotsuse tegemiseni (20.03. 2024) on viivisekalkulaatori järgi (kättesaadav: www.viivisekalkulaator.ee) 1349,78 eurot. Rahuldatud kohtueelsete kulude hüvitamise nõudelt 469,80 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud viivis alates 30.10.2021 kuni kohtuotsuse tegemiseni (20.03. 2024) on viivisekalkulaatori järgi (kättesaadav: www.viivisekalkulaator.ee) 109,79 eurot. TsMS § 367 alusel kuulub rahuldamisele ka hageja taotlus alates 21.03.2024 sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud määras. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivist seisuga 20.03.2024 kogusummas 1459,57 eurot ning viivist alates 21.03.2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud määras. Kohus leiab, et kostja vastuväited jäid paljasõnalisteks, kuna kostja ei ole esitanud oma vastuväidete tõendamiseks tõendeid. Tasaarvestuse tegemiseks ei ole kohtu hinnangul alust. Vastuhagi oma nõuetega hageja vastu kostja ei esitanud. Kohus juhib poolte tähelepanu TsMS § 430 lg-s 1 sätestatud võimalusele lõpetada menetluse kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. 22(23)

Tsiviilasi nr 2-21-134923

MENETLUSKULUD

Kooskõlas TsMS § 173 lg-ga 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg-te 1-2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Hagi rahuldati täies ulatuses, seega on otsus tehtud kostja kahjuks. TsMS § 162 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kostja kanda jäävad hageja menetluskulud ja kostja enda menetluskulud. Vastavalt TsMS § 174 lg 4 esimesele lausele kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise lahendab kohus TsMS § 174 lg 4 ning § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Tamara Šabarova kohtunik

23(23)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.