Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi B.V.K vastu (tarbijakrediidilepingust tuleneva) võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
401,26 eurot Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital, rg-kood 11919806, Tartu mnt 83-601, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10115 Hageja lepinguline esindaja: Tarvo Ilves, PlusPlus Legal OÜ, e-post [email protected] Kostja: B.V.K, ik xxxxxxxxxxx, viimane teadaolev elukoht Xxxxxxxxxxx, tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlusliik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi B.V.K vastu tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt B.V.Klt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks Tallinna Kaubamaja Grupp AS ja B.V.K vahel 18.01.2022. a sõlmitud Partner kuukaardi lepingu nr. 126605-1 alusel (nõue on loovutanud hagejale Aktsiaselts PlusPlus Capital 08.04.2022):
2.2.hagi esitamise ajaks (s.o 25.01.2023) sissenõutavaks muutunud viivis kokku summas 19,44 eurot alljärgnevalt:
2.2.1.arve nr 266629 alusel (võlgnetav summa 132,12 eurot) perioodil 11.02.2022 – 25.01.2023 sissenõutavaks muutunud viivis summas 10,33 eurot, s.o võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud määras;
2.2.2.arve nr 280870 alusel (võlgnetav summa 126,44 eurot) perioodil 11.03.2022 – 25.01.2023 sissenõutavaks muutunud viivis summas 9,11 eurot, s.o võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud määras;
2.3.alates 26.01.2023 sissenõutavaks muutuv viivis kuni põhinõude 258,56 eurot täieliku täitmiseni, lugedes viivise määraks VÕS § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud määra.
3.Jätta rahuldamata hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi kostja B.V.K vastu:
2-22-127736
3.1.hagi esitamise ajaks (s.o 25.01.2023) sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 36,91 eurot,
3.2.hagi esitamisele järgnevast päevast, s.o alates 26.01.2023 sissenõutavaks muutuv viivise nõudes kuni põhinõude 258,56 eurot täieliku täitmiseni, lugedes viivise määraks 0,065% päevas ja
3.3.sissenõudmiskulude nõudes summas 25 eurot, kuna nõuded on õiguslikult põhjendamata.
4.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).
5.Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte.
6.Toimetada tagaseljaotsus kostjale avalikult kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.
7.Lugeda dokumendid kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
1.Menetluskulud jätta 69,28% ulatuses kostja B.V.K kanda ja 30,72% ulatuses hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kanda.
2.Määrata hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 280 eurot, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulu 20 eurot ja õigusteenuse kulu 120 eurot (koos käibemaksuga).
3.Välja mõista kostjalt B.V.Klt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks hageja põhjendatud menetluskulud summas 193,98 eurot, s.o riigilõiv, maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulu ja õigusteenuse kulu 69,28% ulatuses.
4.Menetluskuludelt tuleb kostjal Brett Villle Kaidol tasuda hagejale Aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni menetluskulude nõude täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid kandnud. Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kaja esitamine Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS
2-22-127736 § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2). Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099; Luminor Bank – a/a EE221700017003510302 või LHV Pank – a/a EE567700771003819792. Maksekorralduse selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA VARASEM MENETLUSKÄIK
1.Hageja nõue
1.1.26.07.2022 esitas Aktsiaselts PlusPlus Capital Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 314,16 euro saamiseks. 03.08.2022 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada.
1.2.28.09.2022 määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtus.
1.3.13.01.2023 tegi Pärnu Maakohus hagejale ettepaneku seaduses sätestatud nõutele vastava hagiavalduse esitamiseks.
1.4.14.02.2023 esitas hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital lepingulise esindaja vahendusel Pärnu Maakohtusse hagiavalduse kostja B.V.K vastu põhivõlgnevuse nõudes summas 258,56 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 56,35 eurot (arvestatud arve nr 266629 alusel perioodil 11.02.2022 – 25.01.2023 ja arve nr 280870 alusel perioodil 11.03.2022 – 25.01.2023, viivisemääraga 0,065% päevas). Nõude aluseks on Tallinna Kaubamaja Grupp AS ja B.V.K vahel 18.01.2022 sõlmitud Partner kuukaardi leping nr 126605-1, mille alusel sai kostja kasutada ostulimiiti summas 500 eurot. Lepingu tingimuste kohaselt oli kokkulepitud viivise määraks 0,065% päevas ning krediidikulukuse määraks on 0% aastas. Krediidikulukuse määra suurus nähtub kohtule hageja esitatud maksekäsu avalduselt, mille kohaselt Tallinna Kaubamaja Grupp AS sõlmis võlgnikuga krediidilepingu. Võlgnikule väljastati krediiti, mille ta kohustus tagastama vastavalt lepingus märgitud tingimustel. Võlgnik rikkus lepingut ja jättis krediidi tagastamata. Kostja asjus Tallinna Kaubamaja Grupp AS-i poolt võimaldatud ostulimiiti kasutama, kasutades perioodil 18.01.2022 – 28.02.2022 ostulimiiti summas 258,56 eurot. Kostja rikkus sõlmitud lepingut ning ei tasunud Partner kuukaardiga sooritatud ostude eest kostjale väljastatud arvet nr 266629 tähtajaga 10.02.2022 ja arvet nr 280870 tähtajaga 10.03.2022. Kostja tähtaegselt makseid ei tasunud, mistõttu ütles Tallinna Kaubamaja Grupp AS sõlmitud krediidilepingu kostjaga üles 01.04.2022. a ning loovutas nõude kostja vastu hagejale Aktsiaselts PlusPlus Capital. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hageja kantud menetluskulud, s.o riigilõivu summas 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulu summas 420 eurot (koos käibemaksuega). Hageja palub hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja mõista viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest.
Kostja vastuväited
2-22-127736
2.1.13.03.2023 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ning määras kostjale kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, s.o 14 päeva arvates hagimaterjalide ja kohtumääruse kättesaamisest. Kohus saatis hagiavalduse koos hageja täiendava selgituse ja menetlusse võtmise määrusega kostjale 30.03.2023 tähtsaadetisena kohtule teadaolevale aadressile Xxxxxxxxxxx, dokumendid on kohtule tagastatud, sest saaja ei viibinud kohal. 02.06.2023 edastas kohus kostjale dokumendid e-kirja teel e-postiaadressile xxxxxxxxxxx.
2.2.Hagiavaldus koos hageja täienduse ja menetlusse võtmise määrusega on kostjale kätte toimetatud Ametlike Teadaannete vahendusel TsMS § 317 lg 1 alusel 22.06.2023. Seega oli kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg 06.07.2023. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastust hagiavaldusele, seega loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 alusel.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 407 lg 1 alusel võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
Hageja on hagiavalduses palunud hagi rahuldada tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Eeltoodust tulenevalt lahendab kohus kohtule esitatud hagiavalduse tagaseljaotsusega.
TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Ka Riigikohus on 03.05.2017 lahendis 3‐2‐1‐21‐17 (p 16) märkinud, et tagaseljaotsusega ei või rahuldada nõuet, mida tavaotsusega õiguslikult ei rahuldataks. Õiguslikult põhjendamata hagi jätab kohus ka hagile vastamata jätmise korral rahuldamata (TsMS § 407 lg 6).
Kohtuotsuse osaline rahuldamine
6.1.Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.
6.2.Hageja on esitanud kostja vastu põhinõude, lisaks hagi esitamise seisuga (s.o 25.01.2023) sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmise nõude summas 56,35 eurot (arvestades viivise määraks 0,065% päevas, viivise arvestus dtl 26), sissenõudekulude väljamõistmise nõude summas 25 eurot (dtl 26) ning hagi esitamisele järgnevast päevast (s.o 26.01.2023) sissenõutavaks muutuva viivise nõude kuni põhinõude 258,56 eurot täieliku tasumiseni, arvestades viivise määraks 0,065% päevas (dtl 27).
6.3.14.02.2023 määrusega jättis kohus hagi käiguta ning andis hagejale võimaluse kõrvaldada hagis esinevad puudused. Kohus juhtis hageja tähelepanu järgnevale.
2-22-127736
6.3.1.Hageja viitab hagiavalduse osas III Faktilised asjaolud korduvalt lisale 1.1. Hagiavalduse lisade nimekirja kohaselt on lisaks nr 1 Tallinna Kaubamaja Grupp AS ja kostja vahel sõlmitud leping ja lisadokumendid. Kohtule on esitatud esialgse võlausaldaja ja kostja vahel sõlmitud leping, kuid mitte lisadokumente.
6.3.2.Sissenõudmiskulude nõude asjaolud vajavad täpsustamist ning et hagiavalduses tuleb täpsustada, millest koosnevad sissenõudmiskulud. Hagiavaldusest ei nähtu, kuidas on kujunenud saadetud kirjade maksumus. Ka ei ole hageja selgitanud, millega kavatseb tõendada, et volitas PlusPlus Baltic OÜ-d kostjalt võlgnevust sisse nõudma.
6.3.3.Kohtu hinnangul võib olla hagis toodud asjaoludel kostja ja Tallinna Kaubamaja Grupp AS vahel sõlmitud lepingu puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga (VÕS § 402 lg 1). Kohus palus hagejal esitada selles osas oma seisukoht. Kohus selgitas, et juhul, kui tegemist on tarbijakrediidilepinguga, siis on kohtul kohustus omal algatusel kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hagejal on oma väidete tõendamiskohustus tulenevalt TsMS § 230 lg 1, lg 2. Et kohus saaks hinnata, kas hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tegi kohus ettepaneku esitada kohtule kõik asjaolud ja tõendid, mis võimaldavad hinnata krediidiandja poolt VÕS §-s 4034 sätestatud kohustuste täitmist. Kohus selgitas, et nõutud andmete esitamata jätmise korral võib kohus jõuda järeldusele, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole järgitud.
6.4.02.03.2023 esitas hageja vastuse puuduste kõrvaldamise määrusele. Vastuses palus hageja viite lisale 1.1 ja lisadokumentidele jätta tähelepanuta, sest hagiavalduse lisana lisadokumendid puudusid ning märge on jäänud hagisse sisse ekslikult. Seoses sissenõudekuludega märkis hageja, et hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm tasulist meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile Xxxxxxxxxxx. Tegemist oli PlusPlus Baltic OÜ poolt kirjade kohaletoimetamise teenuse osutamisega, mille eest esitas PlusPlus Baltic OÜ hagejale arve. Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 1, on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 25 eurot. Lisaks asus hageja seisukohale, et Partner kuukaardi lepingu puhul ei ole tegemist tarbijakrediidilepinguga, sest isikule ei anta laenu ega võimaldada järelmaksu tasu eest. Nimetatud tootel puudub lepingu sõlmimise tasu, samuti ei ole leping seotud intressimääraga. Hageja jäi hagiavalduses esitatud nõuete juurde ning leidis, et nõuded on tõendatud.
6.5.Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, et Partner Kuukaardi lepingu puhul ei ole tegemist tarbijakrediidilepinguga. Kohtule esitatud hagiavalduse lisast nr 1 (Partner Kuukardi leping, dtl 29) nähtub, et Partner Kuukaart on Partnerprogrammi osa, mis võimaldab Kliendil maksepäeva edasi lükates osta kaupu TKM Gruppi kuuluvates Selveri, Kaubamaja, ABC Kinga, SHU, I.L.U. ja L ́Occitane kauplustes ning Klient kinnitab, et on tutvunud Partnerprogrammi üldtingimustega ning on teadlik asjaolust, et need on kättesaadavad Partnerkaardi iseteeninduskeskkonnas aadressil www.partnerkaart.ee. Lepingu allkirjastamisega kinnitab Klient oma teadlikkust asjaolust, et ostulimiit on finantskohustus ja see vastab tema maksevõimele. Ühtlasi on Klient allkirjastamisega andnud nõusoleku oma isikuandmete (isikukood, eesnimi, perekonnanimi) töötlemiseks krediidivõime või maksevõime hindamise eesmärgil (finantsiline usaldusväärsus), milleks kontrollitakse tema tagasimaksevõimekust
2-22-127736 Creditinfo Estonia AS-i ja AS-i Pensionikeskus andmebaasist (kogumispensioni andmeid kasutatakse ainult Kliendi brutotöötasu väljaarvestamiseks).
6.6.VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Ehkki hageja on viidanud, et Partner Kuukaardi lepingu puhul ei võimaldata isikule järelmaksu tasu eest ning tootel puudub lepingu sõlmimise tasu ning samuti ei ole leping seotud intressimääraga, märgib kohus järgmist. Kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik (Tallinna Kaubamaja Grupp AS) annab füüsilisele isikule (kostjale) krediiti või laenu (käesoleval juhul ostulimiit), tuleb eeldada tarbijakrediidilepingut. Tarbijakrediidilepingu sõlmimist välistavaid asjaolusid peab tõendama laenu- või krediidiandja (RK 11.10.2023 otsus nr 2-21-20479 p 10). Samas lahendis juhtis kõrgema astme kohus tähelepanu sellele, et ainuüksi intressi maksmise kokkuleppe puudumine ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist.
6.7.Partner Kuukaardi lepingust nähtub, et kostjal oli võimalus kasutada ostulimiiti summas 500 eurot (ehk maksimaalne võimalik summa, mille eest kostja sai osta kaupu ja teenuseid) ning millest kostja kasutas ära 258,56 eurot. Kostja kohustus arvete nr 26629 (dtl 30) ja nr 280870 (dtl 31) alusel ostetud teenuste ja kaupade eest tasuma mitte ostu sooritamise hetkel, s.o eelviidatud arvetel näidatud tähtpäevaks (vastavalt hagiavalduses toodud asjaoludele – 10.02.2022 ja 10.03.2022). Hagiavalduses toodud faktiliste asjaolude kohaselt kohustus kostja sooritatud ostude eest tasuma ostule järgneva kuu alguses talle väljastatud arve alusel. Kostja ja Tallinna Kaubamaja Grupp AS leppisid mh kokku maksetähtaja ületamise korral viivise tasumise kohustuses (0,065% päevas, dtl 25, 29). Eeltoodu tähendab, et arvega tasumisega viivitamisel kaasnevad kostjale täiendavad kulud. Oma olemuselt on seega Partner Kuukaardi lepingu puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga, sest kostja kasutusse anti ostulimiit (krediidilimiit), mida ostja sai kasutada konkreetsetes Tallinna Kaubamaja Grupi kauplustes ning ta sai kaupade ja teenuste eest tasuda maksepäeva edasi lükates. Tegemist on sisuliselt tähtajatule krediitkaardile sarnase tootega, sest hagis esitatud faktilistest asjaoludest ei nähtu, et leping oleks sõlmitud tähtajaliselt. Selleks, et Tallinna Kaubamaja Grupp AS sai sõlmida kostjaga Partner Kuukaardi lepingu, pidi ettevõte hindama kostja krediidivõimet ja maksevõimet, mh tehes päringu Creditinfo Estonia AS ja AS-i pensionikeskus andmebaasidesse (vt dtl 29, lepingul olev teave, kajastatud ka otsuse punktis 6.5). VÕS § 4034 kohta on seaduse kommenteeritud väljaandes märgitud, et krediidivõimelisus väljendab seega tõenäosust, et kõrvutades krediidiandjale teada olevaid tarbija regulaarseid sissetulekuid ja varalist olukorda tarbija kohustuste mahuga, on tõenäoline, et tarbija suudab võetud kohustused tulevikus täita.1 Käesoleval juhul on kohus tuvastanud, et Tallinna Kaubamaja Grupp AS ja kostja vahel sõlmitud Partner Kuukaardi leping on tarbijakrediidileping.
6.8.Arvestades eeltoodut, kohaldub ka Partner Kuukaardi lepingule VÕS § 4034, so vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustus. Hageja esitatud hagiavalduse faktilistest asjaoludest ei nähtu, et vastutustundliku laenamise põhimõtet oleks järgitud. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena
VÕS kommenteeritud vlj, § 403.4, võrguversioon
2-22-127736 veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 13 peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral tõendama laenuandja. Arvestades, et nõue oli loovutatud hagejale, lasus ka hagejal vastav tõendamiskoormis. Hageja nimetatud asjaolusid esile toonud ega tõendanud pole. Kohus ei tohi hagile lisatud tõenditest ise nõude rahuldamist võimaldavaid asjaolusid otsida või tuletada (Tallinna RKK otsus tsiviilasjas nr 2-14-16695).
6.9.Riigikohus märkis ülal viidatud lahendi p-s 12 nr 2-21-20479 mh, et kuna asjas on tuvastatud, et pooled sõlmisid tarbijakrediidilepingu, on põhjendatud ka ringkonnakohtu järeldus, et hageja võib VÕS § 415 lg 1 järgi nõuda kostjalt viivist üksnes VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hageja ei ole menetluses väitnud, et seadusjärgset viivist ületavas osas on tekkinud talle kahju (VÕS § 415 lg 1 teine lause). Analoogne olukord on ka käesolevas asjas ning hageja nõuab kostjalt viivist 0,065% päevas, mis on kõrgem kui VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määr. Lepingu sõlmimise hetkel, s.o 18.01.2022 oli viivis 8% aastas ehk 0,02% päevas.
6.10.Seega leiab kohus, et hageja ei ole kohtule õiguslikult põhistanud ega tõendanud, et esialgse võlausaldaja ja kostja vahel on kokku lepitud hageja poolt nõutavas viivise määras, s.o 0,065% päevas tasumata põhinõudelt ning et kostja sissenõutavaks muutunud viivise võlgnevus on 56,35 eurot. Juhindudes VÕS § 113 lg 1-st 1, § 415 lg-st 1, teeb kohus ise ümberarvestuse hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise osas, kasutades selleks viivisekalkulaatorit. Tuginedes eeltoodule, ei ole hagejal võimalik ka nõuda viivist kuni põhinõude (258,56 eurot) täitmiseni edasiulatuvalt alates 26.01.2023 lepingus kokkulepitud määras (0,065% päevas), vaid VÕS §-s 113 lõikes 1 sätestatud määras.
6.11.Kohus mõistab kostjalt välja viivise seadusjärgses määras VÕS § 113 lg 1, § 94 alusel. Kuivõrd kohus rahuldab hageja põhivõlgnevuse nõude summas 258,56 eurot, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis seadusjärgses määras tasumata põhivõlgnevuselt 258,56 eurolt kokku 19,44 eurot, s.o summalt 132,12 eurot (arve nr 266629, periood 11.02.2022 – 25.01.2023) 10,33 eurot ning summalt 126,44 eurot (arve nr 280870, periood 11.03.2022 – 25.01.2023) 9,11 eurot. Kohus jätab seega rahuldamata hageja viivise nõude kostja vastu summas 36,91 eurot (56,35 - 19,44).
6.12.Seoses sissenõudekuludega summas 25 eurot on kohus seisukohal, et sissenõudekulude summa on õiguslikult põhjendamata ja tõendamata, seega tuleb nõue jätta rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud ega täpsustanud sissenõudekulude nõuet. Samuti ei ole hageja tõendanud, et on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d kostjalt võlgnevust sisse nõudma. Kohus märgib veelkord, et kohus ei pea faktilisi asjaolusid ise tõenditest otsima.
6.13.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
7.1.Kohus jätab osaliselt rahuldamata hageja lepingulise esindaja kulude väljamõistmise nõude kostjalt, mistõttu põhjendab kohus lepingulise esindaja kulude osalist välja mõistmata jätmist.
2-22-127736 TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.
7.2.Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 420 eurot, s.o 100 eurot tunnis (millele lisandub käibemaks), kokku 3,5 tunni eest. Kohus leiab, et kuna käesoleva tsiviilasja näol ei ole tegemist keeruka menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastuväidet ei ole esitanud ning kohtuistungit ei ole toimunud, siis ei ole 420 euro suurune lepingulise esindaja kulude nõue põhjendatud. Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. Tegemist on hagi liigiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete puhul ja mis on oma sisult ühetaolised. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid tüüphagiavalduses andmete vahetamisega ning selle kohtusse esitamisega. Ka esitatud tõendite kogumine ei saanud olla keeruline. Arvestades hagihinda, avalduse vormi, tõendeid ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas, poolte vahel ei olnud vaidlust ja asi lahendatakse eelmenetluses tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks 120 eurot (koos käibemaksuga).
7.3.Seega on hageja põhjendatud menetluskuludeks riigilõiv summas 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulu summas 120 eurot, kokku 280 eurot.
7.4.TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest (401,26 euro suurusest nõudest rahuldab kohus 278 eurot, s.o põhinõude summas 258,56 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 19,44 eurot) 69,28% ulatuses kostja ja 30,72% ulatuses hageja kanda. Seega vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulu summas 193,98 eurot (280 eurot * 69,28%).
7.5.Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/ Leanika Tamm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.