Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-23-12112

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja esitamisel“. Menetluse käik Hageja esitas 24.08.2023 kohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 24.03.2023 laenulepingust tulenev põhinõue 12 069 eurot ning viivise seadusjärgses määras põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hagimaterjalide põhjal sai kostja hagejalt alates 30.08.2022 laenu kokku summas 13 269 eurot. 24.03.2023 allkirjastasid pooled ka laenulepingu, mille kohaselt on kostja kohustatud laenu tagastama osamaksetena iga kuu 10. kuupäeval summas 350 eurot. Seda kostja ei teinud. Kuni 04.03.2023 tagastad kostja laenu kokku summas 1200 eurot, mis teeb tagastamata põhinõude summaks 12 069 eurot. 24.07.2023 ütles hageja laenulepingu üles ning tegi kostjale ettepaneku võlgnevus tasuda hiljemalt 15.08.2023. Kostja oma 31.07.2023 vastuses kogu nõuet ei tunnistanud ja leidis, et nõue saab olla 3040 eurot, kuid ka seda summat ei maksnud kostja 15. augustiks 2023. 12.09.2023 ja 06.10.2023 esitas kostja vastuväited hagile. Kostja ei olnud nõus nõude summaga. Kostja sõnul oli laenu kogusummaks 4510 eurot, mitte 13 269 eurot ja kui hageja ei suuda tõendada oma nõuet, siis jääb lõppsummaks 4510 eurot. Siiani on laenu tagastatud 1470 eurot 1200 euro asemele ja tasuda jääb 3040 eurot. Laenulepingus pole intresse ega viiviseid, seega puudub alus neid nüüd tagantjärele nõuda. Kostja selgitas veel, et hagile lisatud laenuleping on koostatud elektrooniliselt ja allkirjastatud füüsiliselt. Allkirjastamise hetkel oli nimekiri laenudest märksa lühem ning pole kuigi keeruline antud lepingut elektrooniliselt muuta ja lisada sinna ridu, kui allkiri on juba all. Kostja soovis algusest peale laenulepingut digitaalselt allkirjastada, aga hageja polnud nõus. 16.01.2024 toimunud istungile kostja ei ilmunud. Puudusid andmed kohtukutse kostjale kättetoimetamise kohta. Hageja esindaja teatas kostja e-posti aadressi, millelt kostja temaga on suhelnud. 29.02.2024 toimunud istungile kostja ei ilmunud. Kohtukutse oli kostjale kättetoimetatud allkirja vastu ning tema mitteilmumise põhjused on teadmata. Hageja taotles asja lahendamist tagaseljaotsusega. Kohus määras lahendi tegemise aja. Kohtu seisukoht ja põhjendused TsMS § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Hageja esitas taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks.

2-23-12112 TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 413 lg-s 3 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et VÕS § 30, § 76, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1,6, § 108 lg 1 ja TsMS § 367 alusel on põhivõlgnevus ja täiendav viivis hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning need tuleb kostjalt tagaseljaotsusega hageja kasuks välja mõista. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 12 069 eurot ja viivise alates 24.08.2023 VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas) põhinõudelt 12 069 eurot, kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud hagiavaldustega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 910 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus nõude esitamisel riigilõivu 910 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see on põhjendatud. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 760 (km-ta) eurot, kuid nimekirja ja arvete alusel on summad kokku siiski 1060 eurot (km-ta). TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esindaja tunnitasu määraks on 100€ käibemaksuta ning istungitel osalemise ja ettevalmistuse eest 120€/h. Praktikas on vandeadvokaatide tunnitasud kohtule esitatavate dokumentide kohaselt üldjuhul vahemikus 140-150 eurot. Riigikohus on pidanud põhjendatuks tunnitasu suurusena 156,25 eurot tunnis (koos käibemaksuga), 153 eurot tunnis (käibemaksuta), 170 eurot tunnis (käibemaksuta) ja 190 eurot tunnis (käibemaksuta) (vt RKTKm 01.10.2013, 3-2-1-91-13, p 13; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115 14, p 14 ja 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24, 2-18-17536 p 18). Muuhulgas viitas Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-115-14 (p 14), et ajakirjanduses avaldatu kohaselt oli juba 2008. aastal advokaadi keskmine tunnitasu 127,82 eurot ning see on aastatega

2-23-12112 eelduslikult tõusnud. Kohus leiab, et istungiks ettevalmistumine ja sellel osalemine ei anna alust automaatselt lugeda põhjendatuks tasumäära suuremas ulatuses. Istungid kestsid alla 10 minuti, kostja ei osalenud istungil ning sisulist vaidlust istungil ei tekkinud. Seega ei olnud istungil esindamine keerukam ega mahukam kui ülejäänud menetluses esindamine. Kohus leiab, et esindaja tunnitasumäär on põhjendatud ühes määras, s.o 100€/h. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust ning menetlusdokumentide sisu, on õigusabi ajakulu 10h põhjendatud osaliselt. Esmalt märgib kohus, et ei olnud keerukas ega kestnud kaua. Hageja esindaja koostatud menetlusdokumendid olid sisulises mõttes äärmiselt lühikesed ning nõude esitamiseks ei pidanud ta läbi töötama mahukaid ega arvukaid materjale. Nõue on esitatud võlatunnistuse alusel. Lisaks märgib kohus, et kahele istungile (16.01.2024, 29.02.2024) ettevalmistuse ja istungil osalemise ajakulu kokku 3 tundi on põhjendatud osaliselt. Mõlemad istungid kestsid vähem kui 10 minutit, vastavalt 6 ja 7 minutit ning ettevalmistus ei saanud asja keerukust arvestades võtta kaua aega. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et põhjendatud ajakulu kokku on 5h. Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku seega 1410 eurot, millest 910 eurot on riigilõiv ja 500 eurot (5h x 100€/h, km-ta) lepingulise esindaja tasu ning need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.