R. L. hagi L.-V. L. vastu hüvitise ja viiviste nõudes
Tsiviilasja hind
126 435,41 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja R. L. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Kaili-Helina Kolts Kostja L.-V. L. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Maarika Kutser
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 31.01.2024
RESOLUTSIOON
1.Võtta R. L. (L.) hagis L.-V. L. (L.) vastu osaline hagist loobumine ja lõpetada menetlus põhivõlgnevuse 58 126,65 euro osas.
2.Kohus jätkab menetlust R. L. (L.) hagis L.-V. L. (L.) vastu 58 927,34 euro põhinõude ja viivisenõude osas.
3.Hagiavaldus rahuldada osaliselt.
4.Välja mõista L.-V. L.lt (L.) R. L. kasuks 15 787,53 eurot.
5.Välja mõista L.-V. L.lt (L.) R. L. kasuks viivis põhinõudelt 15 787,53 eurot alates 25.08.2021 kuni nõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
6.Jätta R. L. (L.) hagi rahuldamata põhivõlgnevuse 43 139,81 euro nõudes.
7.Jätta jõusse Harju Maakohtu 03.09.2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud käesoleva kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Menetluskulude jaotus
8.Jätta menetluskulud 87 % ulatuses R. L. kanda ja 13 % ulatuses L.-V. L. kanda.
9.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt otsis R. L. (hageja) 2003. aasta suvel kohta, kuhu rajada oma perele kodu ning L.-V. L. (kostja) kutsus hagejat ehitama endale elamu tema kinnisasjale. Hageja kolis koos oma perega 2005 aasta veebruaris Xxxx ehitatud elamusse. Hageja ja kostja on ema ja tütar. Pooltel oli eesmärk võõrandada elamu alune maa hiljem hagejale. Kuna kostja ei teinud vajalikke toiminguid, siis jäi kinnisasi jagamata. Seoses elamu ehitusega ja kommunikatsioonide, teede, aia ja värava ning haljastuse rajamisega kandis hageja kokku kulusid 91 843,99 eurot. Kulude kandmiseks võttis hageja koos abikaasaga laenu, laenuvõtmisega seoses kandis hageja kulusid kinnisasja hindamiseks kokku 521,52 eurot ning tasus laenult 24 688,48 eurot intressi.
2.Kostja elas samal kinnisasjal teises elamus, ühendas ennast hageja rajatud kanalisatsioonivõrku ning kasutas hageja rajatud väravat. Kostja tegi hagejale ettepaneku kinnisasi ära osta 75 000,00 euro eest, kuid neljapäevase tähtaja jooksul ei olnud hagejal võimalik sellist otsust teha. 2020. aasta lõpus kolis kostja kinnisasjalt ära. 2021. aasta alguses sai hageja teada, et kostja võõrandas kinnisasja. Uus omanik käskis hagejal kinnisasja vabastada või tasuda selle kasutamise eest üüri.
3.Hageja leiab, et nad tegutsesid koos kostjaga seltsinglastena ühise eesmärgi nimel, milleks oli kinnisasja väärindamine, arendamine, sinna teise elamu rajamine koos vajalike kommunikatsioonidega tagamaks mõlemale perele elukoht ja hiljem kinniasjade kaheks jagamiseks. Kostja panuseks oli kinnisasi ja hageja tegi rahalisi panuseid elamu ehitamiseks ja aia hooldamiseks. Hageja panuse tulemusel on kinnisasja väärtus tõusnud 110 000,00 euro võrra. Seltsing lõppes kostja poolt kinnisasja võõrandamisega, sest sellega muutus seltsingu eesmärgi saavutamine võimatuks. Hageja taotleb oma panuse hüvitamist kostja poolt summas 117 053,99 eurot. Alternatiivselt leidis hageja, et nõue on võimalik lahendada VÕS § 1023 või 1028 alusel. Lisaks taotleb hageja viivise välja mõistmist.
4.Hageja täpsustas 31.01.2024 toimunud kohtuistungil enda nõuet ja loobus osaliselt nõudest ostja poolt pangalaenuna tagasi makstud 58 126,65 euro osas. Hageja jäi põhinõude juurde 58 927,34 euro nõudes ja nõude juurde mõista välja viivis põhinõudelt alates hagi esitamisest.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
5.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja alustas talle kuuluval kinnisasjal Xxxx ehitusega 1994. aastal ja kolis sisse 1995. aastal. Ehitisregistris on kõnealune ehitis nimetatud majandushooneks. Samal kinnisasjal asus ka elamu vundament, millele hageja soovis ehitada elamu. Kostja andis hagejale nõusoleku elamu rajamiseks, kui hageja ajab korda dokumendid, et kinnisasi saaks jagada kaheks. Kuna kostja kinnisasjale seati hageja laenu tagatiseks hüpoteek, ei nõustunud pank kinnisasja jagamisega. Kostja ei andnud nõusolekut parkla ega juurdepääsuteede rajamiseks. Hageja kasutas kinnisasja oma äranägemisel kostja nõusolekuta, ühist eesmärki pooltel ei olnud. Samuti ei tegutsenud hageja kostja kasuks, vaid üksnes enda huvides.
6.Hageja jättis laenumaksed maksmata ja pank pöördus kostja kui tagatisvara omaniku poole. Kuna kostjal polnud raha, et hageja laenu tagasi maksta, teavitas kostja hagejat, et kavatseb kinnisasja võõrandada, et kinnisasi ei läheks võõrandamisele sundkorras. Kostja tegi hagejale ettepaneku osta kinnisasi 75 000 euroga ning saadud rahast lubas kostja tasuda hageja laenu. Hageja ei soovinud kinnisasja omandada. Hageja on kinnisasjal asuvas elamus elanud alates 2005. aastast ning kinnisasja ostja tasus hageja elamuga seoses võetud laenu. Hageja ei saa nõuda rohkema hüvitamist. Kinnisasi müüdi 97 000,00 euroga, millest osa on tasu ka kostja elamu ja maa eest. 2(9)
7.Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et pooled tegutsesid seltsinglastena ühise eesmärgi nimel. Pooltel ühist eesmärki ei olnud, hageja tegutses kostjale kuuluval kinnisasjal oma äranägemise järgi, arvestamata mingilgi määral kostja huvidega. Samuti ei ole tegemist käsundita asjaajamisena VÕS § 1018 lg 1 tähenduses, kuna hageja tegutses enda huvides. Antud juhul ei ole kohaldatav ka VÕS § 1028 lg 1.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus, hinnanud kõiki kogutud tõendeid kogumis, rahuldab hagi osaliselt.
9.Esmalt lahendab kohus hageja 31.01.2024 kohtuistungil esitatud taotluse osaliselt hagist loobumise osas. Hageja loobus osaliselt nõudest 58 126,65 euro osas. Hagist loobumise võib vastu võtta ja menetluse lõpetada ka otsusega (RKTKo nr 3-2-1-61-16, p 13). Kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud (TsMS § 428 lg 1 p 3). Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse (TsMS § 429 lg 1). Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.
10.Kohus leiab, et osaline hagist loobumine 58 126,65 euro põhivõla osas ei kahjusta avalikku huvi ega ole ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Seega puudub vajadus käesoleva tsiviilasja menetluse jätkamiseks põhivõla nõude 58 126,65 euro osas. Kohus jätkab menetlust põhivõla 58 927,34 osas ja viivise osas.
11.Käesoleva vaidluse lahendamiseks tuleb teha kindlaks, kas hagejal on õigus kostjalt saada kostja kinnisasjale tehtud kulutuste hüvitist.
12.Kohus täitis 06.05.2022 määrusega selgituskohustuse, selgitas mida pooltel tuleb tõendada ning selgitas mh hageja nõude võimalikku kvalifikatsiooni (I kd, tl 163-165). Seltsinguleping
13.Seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega (VÕS1 § 580 lg 1). Seltsinglase panuseks võib olla igasugune ühise eesmärgi edendamine, sealhulgas vara võõrandamine seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine või seltsingule teenuse osutamine (VÕS § 581 lg 1). Seltsingulepingu sätete kohaldamise eelduseks on poolte ühise eesmärgi tuvastamine (RKTKo 3-2-1-69-12, p 15). Ühise eesmärgi väljenduseks on üldjuhul majanduslikult ühise varalise väärtuse kestev loomine (RKTKo 32-1-109-14, p 19). Kui üks isik teeb teise isiku kinnisasjale kulutusi, mille arvelt parandab enda elutingimusi, L.es saada kinnisasi hiljem endale, ja kinnisasja kui terviku väärtus selle tulemusel tõuseb, ei anna üksnes väärtuse tõus, mis soodustab ka kinnisasja omanikku, alust lugeda tegutsemist seetõttu kantuna ühisest eesmärgist (RKTKo 3-2-1-51-15). Hageja märgib hagis, et kostja tegi hagejale ettepaneku, et hageja võib ehitada oma perele elamu kostja kinnisasjale ja kostja võõrandab hiljem elamualuse maa hagejale. Kostja vastuses märgib kostja, et teatud vastumeelsusega andis kostja hagejale nõusoleku ehitada oma perele elamu kostja maale tingimusel, et kinnisasi jagatakse kaheks ja elamualune maa võõrandatakse hiljem hagejale. Seega oli mõlema poole väitel pooltel plaan ja eesmärk, et hageja ehitab enda huvides endale elamu ning kinnisasi jagatakse kaheks ja hageja elamuga seotud maa liigub hageja varaks. Seltsinguga oleks tegemist, kui pooled oleksid otsustanud, et hageja ehitab kostja kinnisasjale endale elamu ning edaspidi majandatakse/arendatakse kinnisasja kui tervikut või ühiselt kasutavat osa ühiselt. Käesoleval juhul pooltel sellist eesmärki ei olnud. Vastupidi, mõlemad pooled väidavad, et soov oli kinnisasi jagada kaheks, mille tulemusel poleks ühist püsivat varalist väärtust, vaid kaks eraldi kinnisasja. Asjaolu, et poolt
2004. aasta redaktsioon.
3(9)
soov jäi saavutamata, ei muuda nende tegutsemise eesmärki. Eelnimetatud asjaoludel leiab kohus, et pooltel ei olnud ühist eesmärki püsiva ühise varalise väärtuse kestvaks loomiseks ja pooltevahelisele õigussuhtele ei saa kohaldada seltsingu sätteid.
14.Hagi tugineb asjaolule, et hageja tegi kostja kinnisasjale kulutusi ja selle tulemusel kostja kinnisasja väärtus tõusis, mistõttu soovib hageja hüvitist. Seetõttu vastab hageja nõue kohtu hinnangul, kas käsundita asjaajaja kulutuste hüvitamise nõudele või alusetu rikastumise kulutuste hüvitamise nõudele. Käsundita asjaajamine
15.VÕS § 1018 lg 1 järgi, kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal VÕS §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline.
16.Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 1018 jj kohaldamist ei välista see, kui asjaajaja tegutses kulutuste kandmisel ka enda huvides. Piisab, kui kantud kulutused kuuluvad vähemalt osaliselt kostja huvisfääri (vt RKTKo nr 3-2-1-168-14, p 16). Olukorras, kus asjaajaja ajas nii enda kui ka võõrast asja, tuleks mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt asjaajaja kulutuste hüvitamise nõuet vähendada ulatuses, mis ta ise asja kasutades on ära tarbinud. Hüvitise suuruse määramisel on analoogia alusel võimalik lähtuda VÕS § 1042 lg-s 1 sätestatust (vt RKTKo s nr 3-2-1-118-14, p 19; RKTKo nr 3-2-1-129-16, p 31). Kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal õigus nõuda tehtud kulutuste hüvitamist, kui soodustatu kiidab asjaajamise heaks või asjaajamine vastab soodustatu tahtele (VÕS § 1018 lg 1 p-id 1 ja 2). Enne asjaajamisele asumist peab käsundita asjaajaja soodustatule asjaajamisele asumise kavatsusest teatama ja ootama ära soodustatu edasise otsuse asjaajamise kohta, välja arvatud juhul, kui eelnev teatamine ei ole võimalik soodustatu või avalikke huve kahjustamata või kui seda ei saa käsundita asjaajajalt mõistlikult oodata (VÕS § 1020 lg 1).
17.VÕS § 1018 lg 2 kohaselt ei ole käsundita asjaajamisega tegemist, kui isikul puudub tahe tegutseda teise isiku kasuks. VÕS § 1023 lg 1 järgi võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks. Sama sätte 3. lõike kohaselt, kui vastavalt asjaoludele on ilmne, et asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist, ei ole tal VÕS § 1023 lg-test 1 ja 2 tulenevaid õigusi. VÕS § 1018 ja § 1023 ei saa kohaldada siis, kui soodustatu (kostja) on andnud asjaajajale (hagejale) õiguse teha asjaomane tegu (vt ka VÕS IV, komm, lk 632, p 3.4). Asjas ei vaielda selle üle, et kostja andis hagejale loa kostja kinnisasjale maja ehitamiseks. Seetõttu ei saa kohaldada käsundita asjaajamise sätteid. Käsundita asjaajamise sätted ei kohaldu ka siis, kui isikul puudub tahe tegutseda teise isiku kasuks või kui asjaoludest on ilmne, et asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist. Samade sätete kohaldamist ei välista iseenesest see, kui asjaajaja – antud juhul hageja – tegutses kulutuste kandmisel ka enda huvides. Olukorras, kus asjaajaja ajas nii enda kui ka võõrast asja, tuleks mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt asjaajaja 4(9)
kulutuste hüvitamise nõuet vähendada ulatuses, mis ta ise asja kasutades on ära tarbinud. Juhul aga, kui hageja tegutses kulutuste tegemisel küll kostja kasuks tegutsemise tahtlusega, olemata selleks kas seadusest või tehingust tulenevalt kohustatud, kuid ei esine ühtegi VÕS § 1018 lg 1 p-des 1-3 nimetatud eeldustest, siis võib kostjal olla hüvitisnõue VÕS § 1024 lg 4 järgi VÕS § 1042 alusel, st alusetu rikastumise sätte alusel (vt nt RKTKo 18.10.2017, 214-61664, p-d 26-29 koos edasiste viidetega).
18.Hageja konstateeris 28.03.2022 seisukohas, et soodustatu kiitis hagejapoolse asjaajamise heaks, asjaajamine vastab tema huvile ja eeldatavale tahetele. Kohus leiab, et hageja tegi kulutused eelkõige enda kasuks (maja ehitamine). Hageja andis vande all ütlusi selle kohta, et kõik asjad olid läbi räägitud (II kd, tl 47 pöördel). Maja ehitamisel ei pidanud hageja silmas kostja asjaajamist, vaid hageja ehitas maja kostja nõusolekul ja hageja tasus enda teada endale kuuluva asja eest. Samuti oli ka juurdepääsutee, parkimise ja tehnovõrkude rajamine eelkõige hageja huvides. Vastavalt ajas hageja enda asja. Hageja ei ole ka kohtu ette toonud ega tõendanud, et ta oleks ajal mil ta kulutusi kandis väljendanud soovi mingite summade tagasisaamiseks. Hageja rääkis vande all, et summadest ei räägitud, kuna summad olid hageja kanda (II kd, tl 47 pöördel). Seega ei olnud hagejal kulutuste kandmise ajal soovi kantud kulutuste eest raha tagasisaamiseks. Kuna hagejal ei olnud tahet tegutseda kostja kasuks (VÕS § 1018 lg 2, § 1026 lg 1) ega kavatsust tehtud makseid kostjalt tagasi nõuda (st nende hüvitamist VÕS § 1023 lg 3 järgi), siis ei kuulu käsundita asjaajamise sätted kohaldamisele.
19.Eeltoodust tulenevalt ei ole käsundita asjaajamise eeldused täidetud. Alusetu rikastumine
20.Kui kohus peaks leidma, et kulude puhul pole käsundita asjaajamise eeldused täidetud, võib hagi olla põhjendatud alusetu rikastumise sätete alusel. Kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära (VÕS § 1028 lg 1). Kohus leiab, et hageja pole välja toonud ühtegi kohustust, mille täitmiseks ta oleks üle andnud elamu või selle ehituseks tehtud panused. Seetõttu pole hageja nõuet võimalik lahendada alusetu rikastumise üldregulatsiooni alusel, küll võib kohtu hinnangul nõue olla lahendata alusetu rikastumise kulutuste hüvitamise regulatsiooni alusel. Alusetu rikastumise kulutuste hüvitamise nõue (VÕS § 1042)
21.Teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes (VÕS § 1042 lg 1 ls 1). Kulutuste hüvitamist saab nõuda üksnes, kui kulutuste tegija oli heauskne VÕS § 1024 lg 4 tähenduses (RKTKo 2-15-123028, p 30). Kulutuste tegija oli heauskne, kui ta kulutusi tehes ei saanud aru ega pidanudki aru saama, et tal puudub alus (õigustus või kohustus) kulutuste tegemiseks ning ta teavitas enne kulutuste tegemist eseme omanikku ja ootas ära omaniku juhised (VÕS § 1024 lg 4). Alusetu rikastumise nõude lahendamiseks peab hageja kohtu ette tooma asjaolud, millest nähtub, et 1) hageja tegi kulutusi kostja esemele; 2) kulutuste tegemiseks puudus õiguslik alus, 3) kostja rikastus kulutuste läbi ja 4) hageja oli kulutusi tehes heauskne VÕS § 1024 lg 4 tähenduses. Samuti tuleb hagejal nimetatud asjaolusid tõendada.
22.Rikastumist hinnatakse eseme harilikku väärtust hinnates ning nõude ülempiiriks on kulutuste summa.2 Rikastumise ulatuse kindlakstegemisel võetakse aluseks aeg, mil isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab muul viisil eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata (VÕS § 1042 lg 1 ls 2). Eelkõige alates ajahetkest, mil isikul
VÕS IV komm vlj, § 1042, p 3.2.
5(9)
õnnestub eseme väärtuse suurenemine majanduslikult kasulikult realiseerida, nt ese teise isiku poolt tehtud kulutuste tagajärjel suurenenud hinnaga võõrandada.3
23.Kulutuste tegijal ei ole nõudeõigust, kui isik, kelle esemele kulutusi tehti, vaidles eelnevalt kulutuste tegemisele vastu (VÕS § 1042 lg 2 p 3). Kostja ei ole tõendanud, et vaidles kulutuste tegemisele vastu. Käesoleval juhul kostja teadis, et hageja ehitab kostja kinnisasjale maja. Vaidlus puudub, et kostja andis nõusoleku maja ehitamiseks kostja kinnisasjale. Kostja vande all antud ütlustega on tõendatud, et „Kostja oli alguses nõus, et tütar tuleb tema krundi peale elama. Maja ehitamisega läks paar aastat. Hageja ei teavitanud kostjat konkreetsete tööde tegemisest. Möödaminnes vahel mainiti, aga tihtipeale alles siis kui töö juba käis. Hageja mainis möödaminnes, et hakkab homme kõnniteed rajama. Enne rajamist ei olnud mingit vestlust. Kostja ei öelnud midagi selle peale, kui talle öeldi, et hakatakse kõnniteed rajama. Poole krundi haljastus oli kostja rajatud. Veetrass rajati nii, et kui kostja tuli õhtul töölt koju, siis oli tema krundilt hageja poolele veetrass veetud. Kaevust jooksis vesi kostja kööki. Sissesõiduteed kostja kasutada ei saanud, alguses sai autot parkida sinna. Hiljem enam ei lastud“ (II kd, tl 48).
24.Hageja andis vande all ütlusi selle kohta, et kostjaga koos oli otsustatud, et kinnistul olevale vundamendile võib ehitada uue elamu. Kõik taotlused ja load on kostja poolt allkirjastatud. Alati on olnud kostja poolt nõusolek. Hageja poolt on rajatud juurdepääsud, kinnistut piirav aed. Need on ka kostja huvides. Kõnnitee läks hageja majast kostja majani, et oleks mugavam. Tagumine sissesõiduvärav sai rajatud, et kostja majal oleks ka ligipääs. Hageja rajas kanalisatsiooni- ja veevärgiga liitumise. Kanalisatsiooni tõmbas kostja enda majani. Taimede istutamine oli hagejal enda poole peal, aga hageja hooldas ja korrastas kogu kinnisasja. Hageja ei küsinud ega rääkinud kostjaga enam asju läbi sellest hekest, kui kostja otsustas enam hagejaga mitte suhelda. See oli umbes 2019 lõpp ja 2020 aasta algus (II kd, tl 47 pöördel).
25.Tõendamist leidis, et hageja teatas kulutuste tegemiste kavatsusest osaliselt kostjat kuni 2019 aasta lõpuni. Nimetatu on tõendatud hageja ja kostja poolt vande all antud ütlustega. Kostja otseselt tehtud kulutustele vastu ei vaielnud, ka pärast tööde tegemist mitte. VÕS § 1042 lg 2 välistusi käesoleval juhul ei esine. Kostja on ise selgitanud, et ta oli nõus sellega, et hageja asub tema kinnistule elama ja ehitab sinna hoone. Eeltoodu tõttu ei pidanud hageja eeldama, et ta peab teatama kostjale tehtud kulutuste suuruse. Seega pole tegemist VÕS § 1042 lg 2 p 2 järgi asjaoludega, kus hageja ei teatanud temast endast tulenevate asjaolude tõttu kostjale kulutuste tegemise kavatsusest. Samuti ei ole täidetud VÕS § 1042 lg 2 p-st 3 tulenev eeldus. Vastavalt oli kostja nõus sellega, et hageja ehitab tema kinnistule hoone ja muud rajatised. Seega ei ole alust arvata, et kostja oleks kulutustele vastu vaielnud juhul, kui hageja oleks teda kulutuste tegemise kavatsusest enne kulutuste tegemist aegsasti teavitanud.
26.Kohus võtab seisukoha nõude suuruse osas. VÕS § 1042 lg 1 alusel ei tule välja mõista mitte seda, mille võrra kostja kinnisasja väärtus suurenes seoses hageja poolt sinna elamu ja rajatiste püstitamisega, vaid tuleb välja mõista hageja poolt reaalselt tehtud tegelikud kulutused (VÕS § 1042 lg 1 lause 1). Kui kasutatud materjali ostmise või kolmandatelt isikutelt tellitud tööde eest tasumise kohta on olemas dokumentaalsed tõendid, siis ei ole vaja hakata kindlaks tegema kulutuste turuväärtust. See tähendab, et kui võlausaldaja on kostja eseme parendamiseks tehtud teenuse eest maksnud vähem kui on selle turuväärtus, siis ei saa ta eseme omaniku käest sellegipoolest nõuda teenuse turuväärtusele vastavat hüvitist
27.Hageja esitas algse nõude kostja vastu 117 053,99 euro osas, mis koosneb elamu, kommunikatsioonide, ehitise ümbruse teede ning aja/värava rajamise ja haljastusega seotud kuludest 92 365,51 eurot; perioodil 2004 kuni 14.03.2011 tasutud laenuintressidest summas 24 688,48 eurot ning laenu saamiseks makstud kinnisvara hindamiskulust 521,52 eurot.
VÕS IV komm vlj, § 1042, p 3.2.
6(9)
Hageja loobus osaliselt nõudest ning menetlus jätkub põhivõla 58 927,34 euro ja viivise osas.
28.Tegemist on alusetust rikastumisest tuleneva nõudega, mis tuleb lahendada VÕS § 1042 lg 1 alusel. Kulutuste hüvitamise nõude lahendamisel ei oma tähtsust kui palju hageja laenu kokku võttis ja millises summas on laenu tagastanud. Seega tuleb kostja võimalikku rikastumist hinnata kinnisasja väärtuse kasvu põhjal alates kulutuste tegemisega alustamisest ning võrreldes seda kinnisasja müümise aja väärtusega. Nõude ülempiiriks on tehtud kulutuste väärtus. Nõude suurus lähtub kinnisasja väärtuse muutumisest ning lisaks tuleb arvestada tehtud kulutusi. Kulutusteks on hageja rahalised kulutused, oma töö panust ei saa hageja arvestada.
29.Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et hageja on kandnud rahalisi kulutusi summas 48 704,18 eurot. Kohus loeb tõendatuks kulutused ümberehitusprojektile 731,53 eurot (I kd, tl 15); vundamendi ehitusele 1278,23 eurot (I kd, tl 17); ehitusliivale 103,30 eurot (I kd, tl 18); palkmaja kuluddele kokku 40 404,60 (tl 19-26); katusekividele ja lisadele 2196,80 eurto (tl 27); Eesti Energiaga liitumisele 1236,82 (II kd, tl 28); keskkütte katlale ja selle osadele 990,63 (I kd, tl 29); radiaatoritele ja osadele keskküttele 989,83 eurot (I kd, tl 30) ning tänavakividele autoparklale 772,44 eurot (I kd, tl 32). Kinnistu parendusi ei tõenda arved, maksekorraldused ja tšekid, millel puudub viide hagejale ja/või kinnisasja aadressile. Vundamendi materjalide kohta on arve summas 1608,29 eurot väljastatud OÜ-le Diatex I kd, tl 16). Seega kohus seda hageja kuluks ei arvesta. Hageja ei ole ka selgitanud kuidas see tema kulu on. Samuti on tõendamata kulutused aiapostidele, esikülje elektrilise värava kulud, vee ja kanalisatsiooni liitumise tasumine. Üksnes leping liitumise kohta ei tõenda kulude kandmist, lepingus ei ole märgitud ka tasumisele kuuluvat summat. Tänavakivide paigalduse, hekitaimede, ehitajate töötasude ja muu ehitusmaterjalide kulud on tõendmata. Fotod haljastusest ei tõenda kulude kandmist konkreetses summas. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et hageja on kostja kinnistule teinud ilma õigusliku aluseta kulutusi, ehitades sinna elamu ja selle juurde kuuluvad rajatised. Vastavalt on kostja hageja poolt tema kinnistule ehitatu tõttu rikastunud.
30.Kohus on seisukohal, et hageja poolt tasutud laenuintressid saab samuti arvesse võtta. Hageja on tõendanud, et võttis elamuga seotud kulude kandmiseks sihtotstarbelist laenu. Kohus pidas põhjendatuks kuludeks 48 704,18 eurot. Hageja tasus perioodil 2004 kuni 14.03.2011 laenuintresse summas 24 688,48 eurot (I kd, tl 51-53) ning on tasunud laenu saamiseks läbiviidud kinnisvara hindamiskulu 521,52 eurot (I kd, tl 54-58). Need on samuti vajalikud kulud. Seega on põhjendatud ja vajlikud kulud kokku 73 914,18 eurot.
31.Kohtule esitatud ekspertiisakti kohaselt on kinnisasja turuväärtus seisuga 18.12.2020 (arvestades hüpoteekidega tagatud nõude jääki 58 126,65 eurot) 95 873 eurot (II kd, tl 7-27). Turuvääärtus juhul kui kinnistul ei oleks tehtud hageja poolt ehitustöid on 18 873 eurot (arvestades hüpoteekidega tagatud nõuet). Seega on kinnisasja väärtus muutunud koos hageja tehtud parendustega 77 000 eurot. Hageja panustas kokku summas 73 914,18 eurot. Kohtule esitatud müügilepingust nähtuvalt müüs kostja vaidlusaluse kinnisasja hinnaga 97 000 eurot (I kd, tl 124-129). See, et eseme väärtus tõuseb rohkem kui selle esilekutsumiseks panustatud kulutuste summa, on risk, mida peab kandma teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik, mitte eseme omanik. Õigus saada endale esemele kulutuste tõttu lisandunud väärtus on eseme omanikul, mitte kõrvalseisjal (so antud juhul hagejal). Eeltoodust tulenevalt on kostja rikastunud hageja arvel 73 914,18 euro võrra. Kohtumenetluses läbi viidud kinnisasja turväärtuse kindlaksmääraise ekspertiisi koahselt on kinnisasja turuväärtus 95 873 eurot II kd, tl 7-27) ning kostja müüs kinnisasja hinnaga 97 000 eurot, millest ostja tasus hageja laenujäägi 58 126,65 eurot. Seega sai kostja kinnisasja müügist 38 873,35 eurot. Kohus selgitas menetluses, et VÕS §1042 alusel hüvitise suuruse määramisel on ülempiiriks 7(9)
tehtud kulutuste väärtus. Kulutusteks on hageja rahalised kulutused, oma töö panust ei saa hageja arvestada.
32.VÕS § 1042 lg 1 sõnastus viitab selgelt vajadusele arvestada võlgniku subjektiivseid huve: see näeb ette, et eseme omaniku rikastumise määramisel tuleb arvesse võtta, kas tehtud kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Lisaks eeltoodule võib kulutuste kasulikkusele võlgniku jaoks viidata ka asjaolu, et kulutuste tulemusena on objektiivselt suurenenud temale kuuluva eseme väärtus. Antud juhul on kinnistule ehitatud maja, mis on maa väärtust suurendanud. Seega võib maja ehitamiseks tehtud kulutusi eelduslikult – kuid mitte vääramatult – lugeda omaniku seisukohast kasulikeks. Kohtu hinnangul olid hageja tehtud kulutused kostja jaoks kasulikud. Kostja elutingimused paranesid kanalisatsiooni, parkla, sissesõidutee jms osas.
33.Seega on tõendamist leidnud, et 1) hageja tegi kulutusi kostja esemele; 2) kulutuste tegemiseks puudus õiguslik alus, 3) kostja rikastus kulutuste läbi ja 4) hageja oli kulutusi tehes heauskne VÕS § 1024 lg 4 tähenduses.
34.Eeltoodust utlenevalt rikastus kostja hageja arvel 73 914,18 euro võrra. Kohtumenetluses läbi viidud kinnisasja turväärtuse kindlaksmääramise ekspertiisi kohaselt on kinnisasja turuväärtus 95 873 eurot II kd, tl 7-27) ning kostja müüs kinnisasja hinnaga 97 000 eurot, millest ostja tasus hageja laenujäägi 58 126,65. Seega tuleb laenujääk 58 126,65 eurot maha arvata 73 914,18 eurost. Vastavalt on kostja rikastunud 15 787,53 euro võtta (73 914,18 – 58 126,65 eurot). Nimettud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Viivisenõue
35.Hageja esitas kostja vastu viivisenõude põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Viivise määraks loetakse VÕS §-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (VÕS § 113 lg 1 ls 2). Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi (VÕS § 113 lg 2). Kohus rahuldas hagi põhinõude 15 787,53 euro osas. Hagi esitati 25.08.2021. Vastavalt kuulub rahuldamisele ka viivisenõue põhinõudelt 15 787,53 eurot alates hagi esitamisest, so alates 25.08.2021 kuni põhinõude rahuldamiseni.
36.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid ei oma kohtu hinnangul käesoleva asjas lahendamisel tähtsust ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Hagi tagamise abinõu kehtivus
37.Otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused (TsMS § 442 lg 5).
38.Kohus rahuldas 03.09.2021 määrusega hagi tagamise avalduse osaliselt ja määras 1) hagi tagamise korras seada kostjale kuuluvale kinnisasjale asukohaga Xxxx kinnistu eriomand nr xxxx, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonda registri numbriga xxxx, kohtulik hüpoteek summas 119 000,00 eurot hageja kasuks ning 2) hagi tagamise korras seada kostjale kuuluvale sõidukile Ford, registreerimismärgiga xxxx, kohtulik registerpant summas 3053,99 eurot hageja kasuks.
40.Kohus rahuldas hagi osaliselt. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
41.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on õiglane jagada menetluskulud võrdeliselt hageja nõude rahuldatud osaga. Kohus arvestab asjaoluga, et hageja loobus kohtuistungil osaliselt hagist 58 126,65 euro osas. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud (TsMS § 168 lg 4). Hageja ei loobunud osaliselt hagist seetõttu, et kostja oleks loobutud nõude osas nõude rahuldanud. Seega tuleb jätta menetluskulud selles osas hageja kanda. Kohus rahuldas osaliselt hagi, umbes 13% ulatuses. Vastavalt jätab kohus menetluskulud 87% ulatuses hageja kanda ja 13% ulatuses kostja kanda.
42.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.
43.TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.