Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 15.märtsil 2024 teatavakstegemise aeg ja koht tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus Tsiviilasja number
2-23-124521
Kohtuasi
Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi K. A. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
45 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, asukoht Solaris keskuse bürooplokk, III korrus Estonia pst 9, 10143 Tallinn), lepinguline esindaja E. A.(epost: XXX) Kostja: K. A. (isikukood XXX, elukoht XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi K. A. vastu võla väljamõistmiseks
2.Välja mõista K. A.lt võlgnevus 45 eurot Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks
Välja mõista K. A.lt hagimenetluse kulud 340 eurot ja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel
Hageja nõue
1.OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi hageja või EP) palus kohtule esitatud hagis välja mõista K. A.lt (edaspidi kostja) hageja kasuks võlgnevus 45 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvide võlgnevus ja 15 eurot on sissenõudekulud ning menetluskulud ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte
2.Hageja esitas hagi, milles taotles kostjalt võlgnevuse sissenõudmist, sest kostja oli
Transpordiameti avaliku teabe alusel sõiduki numbrimärgiga XXX (edaspidi sõiduk) omanik/vastutav kasutaja alates 15.06.2020 kuni 21.05.2021, mistõttu on hagejal õigus eeldada, et parkimislepingu pooleks leppetrahvi väljastamise ajal oli kostja. Sõidukit pargiti 21.05.2021 EP opereeritavale parkimisalale, Kalevi Jahtklubi parkla, Tallinn. Hageja tuvastas kontrollimisel, et sõidukit oli pargitud parkimistingimusi rikkudes (rikkumise laad on välja toodud leppetrahvinõudel), kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimispiletit, sõiduki parkimine ei olnud parkimiskioskis registreeritud, parkimise algusaeg ei olnud fikseeritud parkimiskellal või sedelil ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. Parkimistingimuste avaldamisega esitas EP omapoolse pakkumuse, mida ta on selgelt parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. EP esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude number 1412 1052 1134 2311, maksetähtajaga 04.06.2021, võlgnevuse summa 30 eurot, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile Kentmanni tn 6-31, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10116. Hageja on kulutusi kandnud päringute tegemise näol andmete saamiseks ning meeldetuletuskirja välja saatmiseks. Sissenõudmiskuludesse 15 eurot on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päring sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Kostja ei ole vastuväidet esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvidel viidatud. Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõue on käesoleva ajani tasumata. Kõigest eelnevast tulenevalt on kostja võlg hageja ees hagiavalduse esitamise päeva seisuga kokku 45 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvivõlgnevus ja 15 eurot sissenõudmiskulu. Kostja vastuväidete kokkuvõte
3.Kostja ei nõustu hagiga. Vastuväidete kohaselt sai kostja 10.04.2023 postkasti kirja EFTA Legal OÜ-lt, millele ta vastas soovides, täpsustavat informatsiooni trahvinõude kohta. EFTA Legal OÜ vastas päringule ja kinnitas, et vastavad sisulised kirjad on kostjale saadetud. Kostja märkis, et ei kasuta igapäevaselt e-posti aadressi xxx, mistõttu ta ei näinud neid kirju enne, kui sai EFTA Legal OÜ-lt kirja, mis saabus hiljem. Tehnilise tõrke tõttu ei edastatud antud päeval Kalevi Jahtklubi restorani külastamisel infot süsteemi, mille kaudu saab auto parkima panna. Numbri sisestamisel on parkimine tasuta. See oli ebatavaline ja halb kokkusattumus, mille tulemusena jäi parkimistasu tasumata ning tekkis trahvinõue. Samuti täheldas kostja, et tema autos ei olnud trahvikviitungit akna vahel. Kostja on valmis vastutama ja maksma hagejale parkimistasu trahvi 30 eurot, kuid ta ei ole nõus kandma muid erinevaid õiguskulusid, mis on tekkinud seoses trahvinõude mitte kättetoimetamisega. Samuti rõhutas kostja, et antud juhtumis oli peamine probleem hageja loodud tarkvarasüsteemis, mis põhjustas trahvinõude tekkimise. Kohtuotsuse põhjendused
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1 sätestab, et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Fotodega parkimislepingu tingimustest, parkimisalast ning liiklus- ja teavitusmärkidest on tõendatud, et hageja poolt opereeritava parklate sissesõitude juurde on paigaldatud liiklusmärk, mis annab sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele parkimisalale. Infotahvel koos viitega alale sissesõidu tüüptingimustele viitab, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks ning nendes on muuhulgas avaldatud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto pargib hageja parkimisalale. Tüüptingimustele on parkla sissesõidu juurde ja ka parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke. Võttes arvesse, et iga parkimisala sissesõidu juures on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks hageja eraparklasse sisenemise teave koos viitega lepingutingimustele ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks VÕS § 16 lg 1 mõttes. Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või maha minekuks või veose laadimiseks. Sõiduauto parkimisega hageja parklasse avaldas kostja sõiduki kasutajana lepingu sõlmimiseks nõustumust VÕS § 20 lg 1 järgi. Seega saab lugeda poolte vahel vastavalt VÕS § 9 lg 1 ja 11 lg 1 sõlmituks suulises vormis lepingu, kuna seadus ei sätesta antud lepingule kohustuslikku kirjalikku või notariaalselt tõestatud vormi. Kostjal oli õigus pärast hageja esitatud lepingutingimustega tutvumist parkimisalalt lahkuda ning sellisel juhul ei oleks ta oma nõustumust hageja ettepanekule andnud ning lepingut ei oleks sõlmitud. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval, VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.
5.Vastavalt TsMS §-le 230 lg 1 peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Väljavõttega Transpordiameti vastusest sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete kohta ja rahvastikuregistri andmetega on tõendatud, et sõiduki omanik/vastutav kasutaja on kostja. Pooltel ei ole ka vaidlust, et kostja oli leppetrahvide väljastamise ajal sõiduki numbrimärgiga XXX omanik/vastutav kasutaja. Hagiavaldusele lisatud fotodega sõidukist ja sõiduki klaasipuhastaja vahele pandud parkimistrahviga on tõendatud, et kostja oli oma sõiduki parkinud 21.05.2021 EP opereeritavale parkimisalale Kalevi Jahtklubi parklas, tsoon EP41, 1070, mille eest talle väljastati samal kuupäeval parkimistrahv 30 eurot, leppetrahvinumber 1412 1052
1134 2311, maksetähtajaga 04.06.2021. Leppetrahvil on rikkumise põhjus nimetatud, milleks on parkimistasu maksmata jätmine. Kostja ei ole tõendanud, et sõiduki parkimise eest oleks tasutud parkimispileti ostmisega, mobiilselt tasumisega või parkimist lubava parkimiskaardi asetamisega armatuurlauale või parkimise algusaja fikseerimisega parkimiskellaga.
6.Hageja on seisukohas kostja vastuväidetele esile toonud, et parkimisalal Kalevi Jahtklubi parkla, Tallinn, kus leppetrahv väljastati, on võimalik parkida tasuta, kui sõiduk on registreeritud Kalevi Jahtklubi restoranis. Samuti on võimalik parkida 30 minutit parkimiskellaga tasuta. Kostja vastuse kohaselt ei olnud tal võimalik parkimist fikseerida, kuna tehnilise tõrke tõttu ei edastatud antud päeval Kalevi Jahtklubi restorani külastamisel infot süsteemi. Kostja ei ole oma vastuväidet s.o vea olemasolu parkimiskorraldaja tarkvarasüsteemis vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 tõendanud. Hageja kontrollis kostja sõidukit kell 13:42 ning kuivõrd kontrolör sai vastuseks, et sõidukil XXX puudus parkimisõigus, väljastas ta 21.05.2021 kell 13:42 leppetrahvi. Hageja väitel puudub hageja andmebaasis võimaliku tehnilise rikke kohta igasugune info. Hageja esitas väljavõtte 21.05.2021 kuupäeval ajavahemikul 13:35-13:47 kohta, kui parkimiskorraldaja parkimisalal kontrolli teostas, et parkimisõigus tuvastati teistel sõidukitel, mis olid registreeritud Kalevi Jahtklubi restoranis. 21.05.2021 parkimiskioski väljavõttest nähtuvalt on sõidukeid registreeritud parkima regulaarselt terve päeva vältel. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja väide tema kande sisestamise ajal parkimissüsteemi tehnilise rikke kohta eluliselt usutav. Seega saab väljavõttega hageja andmebaasist lugeda tõendatuks, et leppetrahvi väljastamiseks sõiduki registreerimisnumbriga XXX omanikule/vastutavale kasutajale oli alus, kuna parkimislepingu tingimusi rikuti ning parkimiskontrolör kontrollis parkimise fikseerimist parklas. Järelikult on hageja tõendanud, et kostja ei tasunud parkimise eest rikkudes sellega parkimistingimusi.
7.Kohus tuvastas eelpool, et sõiduki parkimisega tekkis kostja ja hageja vahel lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Eelpool nimetatud tõenditega, väljatrükiga leppetrahvist koos fotodega sõidukist, on tõendatud, et parkimise eest tasumata jätmisega on kostjal tekkinud leppetrahvi võlgnevus. Asjaolu, et hageja esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõuded, on tõendatud sõiduki klaasipuhastajate (kojamehe) vahele pandud leppetrahviteadetega. Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (Riigikohtu otsus 05.06.2019 nr 2-17-117146 p 12). Leppetrahvinõude tõendamise osas on Riigikohus 06.12.2017 lahendis nr 2-15-3430 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud. Järelikult on ka klaasipuhastaja (kojamehe) vahele pandud leppetrahviteadetega VÕS § 159 lg 2 alusel teavitatud kostjat leppetrahvist selle väljastamise kuupäeval ehk mõistliku aja jooksul, mitte avaldusega kohtule hilinenult. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole leppetrahvinõuet kätte saanud. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja ei ole tõendanud leppetrahvinõude mittekättesaamist ega tasumist ja leppetrahv on muutunud sissenõutavaks. Kuna kostja rikkus pooltevahelist lepingulist suhet sellega, et jättis parkimise eest tasumata, siis on tegemist kohustuse rikkumisega VÕS § 100 järgi ning hagejal on võlausaldajana õigus nõuda kostjalt kui võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel. Seadusest ei tulene keeldu esitada leppetrahvi nõue iseseisva nõudena, lepingu rikkumine on toodud hagiavalduse asjaoludes, ning kohus tuvastab selle leppetrahvi nõude lahendamisel.
8.VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Sissenõudmiskuludesse, 15 eurot, on hageja hagiavaldusest nähtuvalt arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päring sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Nõudekirjaga on tõendatud, et saadud andmetele tuginedes saatis hageja kohtueelselt 16.05.2022 kostjale meeldetuletuskirja tasumata jäänud leppetrahvi kohta kostja rahvastikuregistrijärgsele e-posti aadressile xxx E-kirja edastamine võlgniku rahvastikuregistrisse märgitud e-posti aadressile, mis kattub kostja menetluses esitatud e-posti aadressiga, on mõistlik viis selle edastamiseks. Hageja saatis e-kirja samale kostja e-posti aadressile, millelt kostja hiljem hagejaga kontakteerus. Kostja esimesele e-kirjale ei ole vastanud. Meeldetuletuskirja koopiaga on tõendatud, et teine meeldetuletuskiri saadeti 03.04.2023 lihtkirjana kostja rahvastikuregistrijärgsele elukoha aadressile xxx, millele kostja ka vastas, soovides näha fotosid sõidukist ja paludes selgitusi, miks leppetrahv väljastati. E-kirjavahetusega on tõendatud, et kostja küsimustele vastati, kuid kostja võlgnevust tähtajaks ei tasunud. Eelnevast saab järeldada, et hageja on teinud kõik endast oleneva, et meeldetuletuskiri toimetada kostjale kätte ning lahendada tekkinud olukord kohtuväliselt ja vältida täiendava kulu tekkimist. Leppetrahvi sissenõudmise eelduseks ei ole meeldetuletuskirja saatmine, sest leppetrahv on kättetoimetatud mõistlikul viisil ja ajal, mida aktsepteerib ka kohtupraktika. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Seega on hageja nõue kostjalt sissenõudmiskulu hüvitamiseks summas 15 eurot kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p-ga 1. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi kostja vastu kokku 45 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvivõlgnevus ja 15 eurot sissenõudmiskulu, täies ulatuses rahuldamisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 100 eurot, menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud, mis koosnevad hagiavalduse koostamisest, lisade komplekteerimisest, riigilõivu tasumisega seotud toimingutest ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamisest 2 tundi, 11.09.2023 kostja koostatud vastuse ja lisadega tutvumisest ning analüüsist 20 minutit ning hageja 20.09.2023 seisukoha koostamisest, lisade komplekteerimisest ja maakohtule esitamisest 1 tund. Hageja on pöördunud võlgnevuse sissenõudmiseks kohtu vahendusel EFTA Legal OÜ poole. Lepingulise esindaja töötasu on 110 eurot/tund, millist summat on kohtupraktikas aktsepteeritud. Hageja on kinnitanud, et kõik esitatud lepingulise esindaja kulud on vajalikud ja põhjendatud ning kantud käesoleva tsiviilasjaga. Hageja palub jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ja märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
10.Kostja ei nõustunud vastuväidetes temalt menetluskulude väljamõistmisega.
11.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukuluks. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste
esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 172 lg 9 kohaselt kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on 14.04.2021.a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.
12.Kohus on seisukohal, et hagi esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot on hagejale vältimatult põhjendatud ja vajalik menetluskulu TsMS § 138 lg 2 ja RLS § 59 lg 1 alusel, kuivõrd riigilõivu mittetasumise korral kohus hagi menetlusse ei võta. Seega kuulub riigilõiv hagi rahuldamise tõttu kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele täies ulatuses. Menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses, summas 20 eurot TsMS § 172 lg 9 alusel kuulub rahuldamisele, kuna maksekäsu asjast nähtuvalt on hageja teinud menetlustoiminguid avalduse esitamiseks ja tõendite kogumiseks. Kohus võttes arvesse, et hageja on esitanud hagiavalduse pärast maksekäsu kiirmenetlust, milleks nõude aluseks olevad asjaolud ja tõendid olid juba välja selgitatud, kogutud ja komplekteeritud, hageja esindaja tunnihinda 110 eurot, mis vastab kohtupraktikas aktsepteeritud määradele, esitatud hagiavalduse ning kogutud ja komplekteeritud tõendite mahtu, seisukohtade esitamist ja komplekteeritud tõendite mahtu kostja vastuväidetele ning kostja vastuväidetes esile toodut leiab, et hageja esindaja kulud hagiavalduse koostamiseks, tõendite kogumiseks ja komplekteerimiseks, riigilõivu tasumisega seotud toimingute tegemiseks ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamiseks on põhjendatud osaliselt ja kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele osaliselt 1 tund, 11.09.2023 kostja koostatud vastuse ja lisadega tutvumisest ning analüüsist 20 minutit ning hageja 20.09.2023 seisukoha koostamisest, lisade komplekteerimisest ja maakohtule esitamisest 40 minutit, kokku 2 tundi summas 220 eurot. Seega tuleb määrata hageja menetluskulude suuruseks kokku 340 eurot (100+20+220). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtunik: /digitaalselt allkirjastatud/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.