2-24-3372/28 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Hagiavalduse kohaselt diagnoositi hagejal 17.02.2022. a kutsehaigus. Hagejal diagnoositi kutsehaigusena ülekoormushaigus; rakenduse, ülepingutuse ja survega seotud pehmete kudede haigusseisundid: õlavöötme ja käte müofüastsiaalne valu; lateraalne epikondüliit mõlemal käel; mediaalne epikondüliit mõlemapoolne; kakspealihase tendiniit vasakul käel; õlavarre pöörajalihase kõõluskätise sündroom; karpaaltunneli sündroom vasakul käel; vasaku randme sidemete kahjustus ja tenosünoviidid. Töötervishoiuarsti teatise kutsehaigestumise diagnoosimisest ja Tööinspektsiooni kutsehaigestumise uurimiskokkuvõtte kohaselt on hageja kutsehaiguse väljakujunemise perioodiks ajavahemik 2004-2020. Kutsehaigestumise väljakujunemise põhjustanud ohuteguriteks olid korduvad liigutused kätele ja raskuste teisaldamine. Ajavahemikul 2004-2016 (4720 kalendripäeva) töötas hageja Luunja Kultuurija Vabaajakeskuses majahoidja-aedniku töökohal ning ajavahemikul 2016-2020 (1354 kalendripäeva) kostja, Baltic Restaurants Estonia AS-i juures Tartu Annelinna Gümnaasiumis ja Tartu Descartes`i Koolis toitlustuse klienditeenindajana. Arvestades töötamise aega on tööandjate osa hageja kutsehaiguse väljakujunemisel Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskusel 77,71 % ja kostjal vastavalt 22,29 %. Eesti Töötukassa 16.11.2021. a otsusega tuvastati hagejal alates 03.12.2021. a puuduv töövõime. Ekspertarsti arvamuse kohaselt on kutsehaigusest tingitud töövõime kaotus 60 % ja kogu töövõimekaotus 100 %. Kutsehaigusest tingituna on hagejal põhjendatud lisakulutused retseptiravimitele, taastusravile ja sõidukuludele raviasutusse ja tagasi. Eesti Töötukassa 17.11.2021. a otsusega määrati hagejale perioodiks 03.12.2021. a kuni 02.12.2022. a töövõimetoetus ühe kalendripäeva eest 15,1300 eurot ning Eesti Töötukassa 03.11.2022. a otsusega perioodiks 03.12.2022. a kuni 02.12.2027. a töövõimetoetus ühe kalendripäeva eest 16,3300 eurot. Hageja keskmine töötasu aastasel perioodil enne kutsehaigestumist oli 661,34 eurot kuus. Seoses kutsehaigusega on tekkinud hagejal püsiv töövõime kaotus, mille tõttu on hageja ilma jäänud võimalusest saada sissetulekut töötasu näol ning hageja sissetulek on vähenenud. Hageja leiab, et vähenenud sissetuleku ja kutsehaigusest tingitud lisakulude näol temale tekkinud kahju eest vastutab kostja 22,29 % ulatuses, sest kutsehaiguse väljakujunemise perioodil 22,29% ajast töötas hageja kostja juures. Hageja nõuab kostjalt hüvitist alates temal kutsehaiguse diagnoosimisest, s.o alates 17.02.2022. a, ajavahemikul kuni hagi esitamise kuu lõpuni, s.o kuni 29.02.2024. a ühekordse summana 710,55 eurot ja edasiulatuvalt alates 01.03.2024. a igakuiste perioodiliste maksetena. Nõutava hüvitise arvestamisel on hageja võtnud aluseks oma keskmine töötasu aastasel perioodil enne kutsehaigestumist, mida üks kord aastas, hiljemalt 1. mail indekseeritakse Statistikaameti avaldatud tegevusala „majutus ja toitlustus“ keskmise brutokuupalga muutusega võrreldes eelmise aastaga, ja hagejale makstava töövõimetoetuse vahe ja saadud vahest 60 %, mis on hagejal tuvastatud kutsehaigusest tingitud töövõimetuse ulatus, ning kostjalt nõuab hageja saadud summast 22,29 %, mis on protsent, mil hageja kutsehaigestumise väljakujunemise perioodil kostja juures töötas. Kutsehaigusest tekkivate lisakulude hüvitamist nõuab hageja kostjalt edasiulatuvalt 22,29 % ulatuses vastavate kulude tekkimisel kuludokumentide alusel. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hageja ei vaidlusta seda, et kogu kostja juures töötatud ajaperioodi (3,5 aastat) jooksul viibis hageja töövõimetuslehel või puhkusel kokku 546 kalendripäeva. Hageja leiab, et tema sagedane töövõimetuslehel viibimine kostja juures töötamisel on juba iseenesest tõenduseks, et hagejal olid kostja juures töötamisel kokkupuuted kutsehaiguse põhjustanud ohuteguritega ja nendest tulenevalt tõsised terviseprobleemid. Tööinspektsiooni uurimiskokkuvõttes on välja toodud, et esimene töökoht kostja juures (Tartu Annelinna Gümnaasiumis) ei ole säilinud, uurimistulemused on kirja pandud personalijuhi poolt esitatud faktide alusel. Personalijuht on rõhutanud hageja pidevat haiguslehel viibimist. Eeltoodust tulenevalt oli kostja tööandjana juba 2016 aastal teadlik hageja terviseprobleemidest (haiguslehel viibimised). Kostja väide, et hageja ei andnud tööandjale teada oma terviseprobleemidest, on eksitav. Pigem on siin kostja tööandjana suhtunud liiga kergelt hageja terviseprobleemidesse. Hageja sagedase haiguslehel viibimise põhjal ja edasiste tervisekahjustuste vältimiseks oleks kostja saanud ennetustegevusena viia hageja üle kergemale tööle. Hageja leiab, et kostja ei ole tõendanud, et ta tutvustas hagejale ergonoomilisi töövõtteid. Töötervishoiu- ja tööohutusalase koolituse registreerimise kaardi kohaselt on hagejale tutvustatud 13.09.2016. a, s.o ühe päeva jooksul 10 erinevat juhendit või õigusakti. Juhendamise kestvus kokku oli 95 minutit. On ilmselge, et sellises tempos ja mahus esitatavad juhendid ja õigusaktid ei olnud hagejale arusaadavad. Rohkem koolitusi kaardile kantud ei ole ja puudub viide, et oleks tutvustatud ergonoomilisi töövõtteid ja viidud läbi juhendamist õigete töövõtete, asendite ja töövahendite käsitsemise kohta. Juhendamiskohustuse rikkumise tagajärjel ei teadnud hageja, kuidas oli võimalik täita töökohustusi selliselt (nt kui raskeid ja kuidas raskusi on võimalik tervisele ohutult teisaldada; kuidas on võimalik vältida sundasenditega, ühetaoliste liigutustega ja käte koormusega liigutustega kaasnevaid ohtusid; millised on ergonoomiliselt õiged tööasendid jms), et need ei ohustaks üldse või ohustaks võimalikult vähe tervist ega põhjustaks kutsehaigust. Hageja esitas tõendina endise töökaaslase K. P. seletuskirja, milles K. P. kinnitab, et dokumentide (ohutusjuhendid, riskianalüüs jms) tutvustamist kostja poolt ei toimunud, nad pidid dokumendid allkirjastama töö käigus ja tihti ei jõudnud isegi lugeda dokumendi pealkirja, millele alla kirjutasid. K. P. kinnitab seletuskirjas, et kostja juures töötades pidi hageja pidevalt teisaldama raskuseid, sh marmiidi täitmine toitu täis nõudega (kaal u 10 kg), piimakanistrite (kaal u 20 kg) tõstmine, mida pidi vahetama viis korda päevas, kauba vastuvõtmisel piimakastide (kaal u 20 kg) külmkambrisse tõstmine ja virnastamine, jahu- ja suhkrukottide (kaal u 25 kg) tõstmine lattu. Hagejal ei olnud kedagi appi võtta, kuna kõigil oli kiire. Puhketuba kui sellist ei olnud, oli riideruum, kus sai riideid vahetada. Lõunapaus toimus kiirustades ja püstijalu. Isegi kui tuli töös väike paus, siis istuda ei tohtinud, kui juhataja nägi, et nad istuvad, siis lisati jälle täiendavaid tööülesandeid. Hageja kurtis sageli, et raskuste tõstmine käib tal üle jõu, tal tekkisid põlvedega probleemid (põlvevalu) ja sagedased seljavalud. Tööinspektsiooni uurimiskokkuvõtte kohaselt on kostja tööandjana teinud jooksvalt muudatusi töökeskkonnas eesmärgiga parandada töötingimusi. Seega on ilmne, et need töötingimused, mis olid uurimiskokkuvõtte koostamise ajal 2022. aastal ei ole samad, mis olid hageja tööle asumise ajal 2016. aastal. Kostja poolt Tööinspektsioonile esitatud riskianalüüsis Tartu Descartes’i kooli sööklafiliaali kohta, on hinnatud töökeskkonnas esinevaid füsioloogilisi ohutegureid. Sundasendite tekkimine on hinnatud riskitasemega 3, kus töötajad viibivad sundasendites üle 50% tööajast. Tööandja on võimalikeks maandusmeetmeteks välja toonud puhkepauside tegemise, tööasendite vahetused, tervisekontrollide korraldamise. Korduvate tööliigutuste ohutegur on samuti hinnatud riskitasemega 3, kus korduvliigutused esinevad hakkimisel ja muude toiduvalmistamise tüüpliigutustel. Leevendusmeetmed on sarnased eelnevale ohutegurile. 3 (13)

Raskuste teisaldamise ohutegur on hinnatud riskitasemega 2, kus võib toimuda kuni 20 kg raskuste teisaldamist. Abinõudena välja toodud ergonoomiliste töövõtete kasutamine, regulaarne tervisekontroll, kahe töötaja abil raskuse teisaldamine ning olemasolevate abivahendite kasutamine. Seega on kostja kinnitanud füsioloogiliste ohutegurite olemasolu hageja töökohal, sh raskuste teisaldamine. Vabariigi Valitsuse määruses nr 26 „Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 3 kohaselt peab tööandja raskuste teisaldamisega seotud töötamiskohad kujundama ja kohandama nii, et need muuta töötajale võimalikult ohutuks. Hageja leiab, et kostja ei hinnanud piisavalt raskuste teisaldamisest tulenevat riski hageja tervisele ja raskuste teisaldamise maandamismeetmed olid ebapiisavad. Kostja juures töötamise ajal oli hageja suunatud tervisekontrolli kahel korral. Mõlemas tervisekontrolli otsuses on välja toodud, et hagejale on näidustatud taastusravi ja ravivõimlemine kaela, õlavöötme ja käte jaoks. Seega on töötervishoiuarst leidnud, et hageja tervislik seisund, eriti õlavöötme ja käte osas, on probleemne ja vajab taastusravi. Hageja kutsehaiguse diagnoosid on tingitud just õlavöötme ja käte valude ja kahjustustega, millele töötervishoiuarst tervisekontrolli otsutes tähelepanu juhtis. Kostja tööandjana oli teadlik töötervishoiuarsti ettekirjutusest ja hageja tervislikust seisundist. Kostja toob välja, et töötajatele oli tagatud tervisekindlustus, mille raames oli alates 2018. aasta aprillist võimalik kasutada erinevaid tervishoiuteenuseid (sh massaaž). Esimesel kahel kostja juures töötatud aastal aga selliseid teenuseid ei olnud ette nähtud ning 2018. aastaks oli hageja tervislik seisund juba sedavõrd halvenenud, et tal polnud enam jõudu pärast väsitavat tööpäeva veel ka taastusravile minna. Hageja ei nõustunud kostja kompromissi pakkumisega, et ta hüvitab hagejale mõne taastusravi teenuse kulud. Hageja avaldas, et kompromissi korras on ta nõus ühekordse hüvitisega summas 3000 eurot. Kui kohus peaks jätma siiski hagi rahuldamata, siis palub hageja jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Sealjuures palub hageja kohtul arvestada, et hageja on puuduva töövõimega, ei tööta ja tema ainus sissetulek on töövõimetoetus. Kostja poolt välja pakutud kompromiss ei sisaldanud praktiliselt mingit arvestatavat pakkumist, mida oleks hagejal võimalik olnud kaaluda. Ühekordne taastusravi, mida kostja kompromissina pakkus, ei võimalda hagejal oma tervist taastada.

füsioloogilised ohutegurid. Riskianalüüsis on hinnatud sundasendite tekkimine riskitasemega 3, kus töötajad viibivad sundasendites üle 50% tööajast, kus laste 15 minutiliste lõunapauside ajal on töötajate töökoormus väga suur. Riskianalüüsis on kirjeldatud ka ohutegurite vähendamise abinõud - puhkepauside tegemine, tööasendite vahetused, tervisekontrollide korraldamise. Korduvad tööliigutused ja raskuste käsitsi teisaldamise ohutegurid on hinnatud riskitasemega 2. Raskuste teisaldamise ohutegur hinnatud riskitasemega 2, kus võib toimuda kuni 20 kg raskuste teisaldamist. Abinõudena on välja toodud ergonoomiliste töövõtete kasutamine, regulaarne tervisekontroll, kahe töötaja abil raskuse teisaldamine ning olemasolevate abivahendite (käru) kasutamine. Samuti on kostja tööandjana viinud hagejale enne tööle lubamist läbi nõuetekohase tööohutusalase juhendamise, tutvustanud talle tööandja ettevõttes kehtivaid asjakohaseid ohutusjuhendeid ja regulatsioone. Hageja tutvus juhenditega ja allkirjastas tööohutusalase juhendamise kaardi, kinnitades iga juhendi juures oma allkirjaga, et ta on juhendiga tutvunud ja selle sisust aru saanud. Seega ei vasta tõele hageja väide, et teda ei juhendatud ning talle ei olnud teada ohutud töövõtted. Sissejuhatava juhendi ja ohutusjuhendi köögipersonalile ja klienditeenindajale punktis 3.4 on sätestatud, et juhendamise (esmane, täiendav) läbimisel on töötajal kohustus viivitamatult informeerida tööandjat asjaoludest, mis on ebaselged. Juhendamise läbimise kohta allkirja andmisega kinnitab töötaja, et juhendite sisu on talle arusaadav ning, et ta tunneb vajalikke ohutusnõudeid ja ohutuid töövõtteid. Hageja on allkirjaga kinnitanud, et on selle juhendiga tutvunud ning eelviidatud punkti sisu ja mõte peaksid olema mõistlikule töötajale arusaadavad. Seega, kui hagejale jäi kostja tööohutusalastes juhendites midagi ebaselgeks, siis pidi ta sellest tööandjat teavitama. Kostja leiab, et hageja väited selle kohta, et kostja tööandjana ei tutvustanud temale tööohutusalaseid juhendeid, on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja on seisukohal, et hageja esitatud K. P. seletuskiri hageja väidetud asjaolusid ei tõenda, sest K. P. ei töötanud tööohutusalase juhendamise läbiviimise ajal koos hagejaga ning tema juhendamist viis läbi hoopis teine juhataja teises filiaalis. Kostja esitas omalt poolt tõendina S. I. selgituse. S. I. töötas hagejaga koos Tartu Annelinna Gümnaasiumis alates september 2016 kuni mai 1018. S. I. kinnitab, et kõikidele uutele töötajatele tutvustati enne tööle lubamist tööohutus- ja töötervishoiualaseid juhendeid. Kui oli küsimusi, siis juhataja alati aitas ja vastas. Kostja korraldas ettevõttes regulaarselt tervisekontrolli vastavalt töötervishoiu- ja tööohutuse seadusele. Kostja on suunanud hageja tervisekontrolli nii 2016 kui 2019. Tervisekontrolli otsused tõendavad, et töötervishoiuarst on teinud hagejale põhjaliku tervisekontrolli ning kirjutanud hagejale hulgaliselt soovitusi oma tervise taastamiseks ja ülekoormushaiguse vältimiseks. Tervisekontrolli otsustest nähtub, et hagejale on tehtud ettepanekud tervisevõimlemise ja massaaži vajalikkuse osas, mida tööandja on koostööpartnerite abil talle ka pakkunud. Kostja aga on arsti soovitusi - nt teha puhkepauside ajal kätele, seljale ja kaelale venitus-sirutusharjutusi; teha iga päev tervisevõimlemist; käia 1 kord nädalas ujumas ning käia massaažis - eiranud. Selle, et ta oli neist soovitustest teadlik, kuid eiras neid, on hageja omaks võtnud, kinnitades nii kostjale hagimenetlusele eelnenud kirjavahetuses kui ka Tööinspektsioonile uurimise käigus, et talle olid need soovitused teatavaks tehtud kuid ta ignoreeris neid. Eelviidatud kohustusi eirates on hageja olnud jämedalt hooletu ning selle hooletusega kahjustanud enda tervist. Arvestades, et terviseandmed on eriliiki isikuandmed, mille töötlemine on üldjuhul keelatud ja lubatud ainult seaduse alusel, siis sai kostja tööandjana hageja kui töötaja tervise kohta teha otsuseid ainult töötervishoiuarsti poolt väljastatud tervisekontrolli otsuse alusel. Hageja ei ole kostjale töösuhte ajal esitanud teavet, et tema terviseseisund erineb tervisekontrolli otsuses sätestatust või, et ta vajab kergemaid töötingimusi või töökorralduse muutmist.

Kostja pöörab tööandjana suurt tähelepanu ka töötajate jooksvale koolitamisele - näiteks toimus detsembris 2016 ergonoomiakoolitus kõigile ettevõtte Tartu piirkonna töötajatele, andes töötajatele teadmisi, mh just hagejale kutsehaiguse põhjustanud füsioloogiliste ohutegurite teemal. Kostja ettevõtte töö- ja puhkeaja korraldus vastab kehtiva õiguse nõuetele. Puhkepausid tööpäeva sees olid ja on töötajale tagatud. Seda on tuvastanud kutsehaiguse uurimise käigus ka Tööinspektsiooni uurija. Alates 2018. aasta aprillist võimaldab kostja oma töötajatele kasutada tervisekindlustust. Töötajal on vastavalt oma eelistustele võimalik valida Stebby või IF tervisekindlustuse vahel, mille raames on töötajal võimalik tööandja kulul käia ka ambulatoorses taastusravis (k.a massaažis), pöörduda perearsti saatekirja omamata eriarsti vastuvõtule jms. Hagejale oli eelnimetatud tervisekindlustus kohalduv 01.04.2018. a kuni 02.03.2020. a. Asjaolu, et töötaja ei soovi tööandja pakutud terviseteenuseid kasutada, ei saa kaasa tuua tööandja vastutust tagajärgede (tervise kahjustumine) eest. Kutsehaigestumise uurimisel tuvastas kostja, et hageja kutsehaiguse põhjustanud ohuteguritega kokkupuute aeg kostja ettevõttes oli 1 aasta ja 11 kuud. Kogu töölepingulise ajaperioodi (3,5 aastat) jooksul viibis hageja töövõimetuslehel või puhkusel kokku 546 kalendripäeva. Hageja läbis korralised töötervishoiuarsti külastused ilma kaebusteta, samuti ei andnud ta töösuhte kestel tööandjale teada, et tal oleks mingeid terviseprobleeme. Vastupidi ei soovinud hageja kasutada kostja poolt talle pakutud terviseteenuseid. Kostja ettevõttes toimub regulaarne ergonoomiaalane juhendamine ja koolitamine, töötajatele on tagatud puhkepausid ja raskuste teisaldamise võimalus kärude abil. Kui töötajal on muresid (mh tervisemuresid), kuid ta ei soovi või ei julge tööandja poole pöörduda, on tagatud ettevõttevälise nõustaja või töökeskkonnavolinike poole pöördumise võimalus. Ka tööinspektsioon on uurimiskokkuvõttes sedastanud, et kostja ettevõttes ei rikutud tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning seega ei ole kostja süüdi hagejale kutsehaiguse põhjustamises. Seetõttu puudub õiguslik alus nõuda kostjalt kutsehaigusega põhjustatud kahju hüvitamist. Menetluse käigus tegi kostja hagejale ettepaneku lõpetada menetlus kompromissiga, tingimusel, et kostja hüvitab hagejale mõne taastusravi teenuse kuludokumendi alusel. Kostja avaldas, et ta ei ole kompromissi korras nõus maksma hagejale rahalist hüvitist sissetuleku vähenemise eest ja kostja ei nõustunud hageja kompromissi ettepanekuga maksta hagejale ühekordset hüvitist summas 3000 eurot. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda ja mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskuluna kostja lepingulise esindaja tasu summas 1871,50 eurot.

VÕS § 1043 näeb ette, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega ja p 7 kohaselt, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Vastavalt VÕS § 104 lg-le 2 on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine, lõike 4 kohaselt raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ja lõike 5 kohaselt tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Nii lepingu- kui ka deliktiõiguslikul alusel kahju hüvitamise nõudele kohalduvad VÕS 7. peatüki üldised kahju hüvitamise sätted, sh kahju hüvitamise eesmärgi ja ulatuse ning hüvitatava kahju kohta. VÕS § 127 lg 4 näeb ette, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 2 järgi on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 130 lg 1 sätestab eraldi, et isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Eeltoodud arvestades on hageja kahjunõude eelduseks kostja õigusvastane süüline tegu ja hagejal sellega põhjuslikus seoses kahju tekkimine. Kohtul tuleb asja lahendamisel esmalt tuvastada, kas esines kostja õigusvastane tegu (kas aktiivne käitumine või tegevusetus) ja seejärel tuleb teha kindlaks põhjuslik seos sellise teo (sh tegevusetuse) ning hagejal tekkinud kahjuliku tagajärje, s.o kutsehaiguse ja sissetuleku kaotuse ning lisakulutuste vahel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohus on selgitanud kutsehaigusega tekitatud kahju hüvitamise asjas tõendamiskoormuse jaotust poolte vahel (vt nt RKTKo 20.12.2017. a nr 2-15-10683, p 18.1.). Riigikohus on leidnud, et kui üldiselt peab kannatanu tõendama nii kahju tekitaja õigusvastase käitumise, kahju tekkimise kui ka põhjusliku seose teo ja tagajärje vahel, siis riskide õiglasemaks jagamiseks on kergendatud kannatanu tõendamiskoormust teo õigusvastasuse tuvastamisel. Kui töötajal on tekkinud kutsehaigus ja kui ta on tõendanud põhjusliku seose tööandja tegevuse (sh tegevusetuse) ja talle kutsehaigusega tekkinud kahju vahel, peab tööandja nimelt tõendama, et ta on tööohutuse nõudeid täitnud. Tööandja vabaneb kahju hüvitamise kohustusest, kui ta tõendab õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise.

Hageja on esitanud tõendina SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 21.02.2022. a teatise hagejal kutsehaiguse diagnoosimise kohta (dtl 7). Nimetatud teatise kohaselt on hagejal diagnoositud 17.02.2022. a kutsehaigusena ülekoormushaigus: rakenduse, ülepingutuse ja survega seotud pehmete kudede haigusseisundid; õlavöötme ja käte müofastsiaalne valu; lateraalne epikondüliit mõlemal käel; mediaalne epikondüliit mõlemapoolne; kakspealihase tendiniit vasakul käel; õlavarre pöörajalihaste kõõluskätise sündroom; karpaaltunneli sündroom vasakul käel; vasaku randme sidemete kahjustus ja tenosünoviidid. Kutsehaiguse põhjustanud ohuteguritena on märgitud: korduvad liigutused kätele, raskuste teisaldamine. Töötervishoiuarsti hinnangul on hagejal kutsehaiguse väljakujunemise periood 2004-2020 ja tööandjateks, kelle juures töötamine võis kutsehaigestumist mõjutada, on märgitud: ajavahemikul 2004-2016 Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskus ning ajavahemikul 2016-2020 Baltic Restaurants Estonia AS. Hageja on esitanud ka Tööinspektsiooni poolt 26.05.2022. a koostatud hageja kutsehaigestumise uurimiskokkuvõtte (dtl 8-14), milles töötervishoiu tööinspektor on andnud hinnangu hageja kutsehaiguse tekkele ja väljakujunemisele. Selles uurimiskokkuvõttes on Tööinspektsioon esitanud seisukoha hageja kutsehaigestumise põhjuse ja põhjusliku seose kohta tööandjate juures. Tööinspektsioon on seisukohal, et aastatel 2004-2016 Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses töötades igapäevaselt väiksemaid raskusi teisaldades ja korduvaid tööprotsesse läbi viies, tekkis töötajal lihastes pinge, mis töövõime mitte taastumisega ajapikku aina kuhjub. Sõltuvalt ka töötaja individuaalsest teisaldamistehnikast, väljaõppe ja juhendamise puudumisest, füüsilistest võimetest, kujunes töötajal lõpuks välja tervisekahjustus, mille mõju tervisele aja tõttu süvenes ja kujundades lõpuks välja kutsehaiguse. Aastatel 2016-2020 Baltic Restaurants Estonia AS-i (kostja) juures töötades ka igapäevaselt väiksemaid raskusi teisaldades ja tehes korduvaid tööoperatsioone, tekkis töötajal lihastes pinge, mis töövõime mitte taastumisega ajapikku aina kuhjub. Sõltuvalt ka töötaja individuaalsest teisaldamistehnikast, väljaõppest, füüsilistest võimetest ning töötervishoiuarsti terviseprobleemidest mitte teavitades, kujunes töötajal lõpuks välja tervisekahju, mille mõju tervisele aja tõttu süvenes ja kujundades lõpuks välja kutsehaiguse. Olulisel kohal on ka kutsehaige eelnev töökoht, kus kutsehaiguse väljakujunemine alguse sai. Kohus leiab, et eelnimetatud tõendid tõendavad seda, et hagejal 17.02.2022. a diagnoositud kutsehaigus kujunes välja aastatel 2004-2020, millest suurema osa ajast, s.o ligi 12 aastat töötas hageja Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses ning ligi 3,5 aastat kostja juures. Mõlema tööandja juures oli hageja töö seotud raskuste teisaldamisega ja korduvate liigutustega, mis tekitas lihaspinget, mis aja jooksul kuhjus ning tekitas ülekoormushaiguse. Kohus leiab aga, et tõenditest ei ole tuvastatav kostja õigusvastane tegu, mis oleks hagejal kutsehaiguse tekkimisega põhjuslikus seoses ning kostja on tõendanud temal süü puudumise. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) sätestab tööandja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel. TTOS § 13 lg 1 kohaselt on tööandja kohustatud muu hulgas viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt samas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele (p 1), korraldama töökeskkonna riskianalüüsi (p 3), rakendama töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökeskkonna ohutegurite mõju neutraliseerimiseks sätestatud abinõusid (p 61), korraldama töötervishoiuteenuse osutamist (p 7) ja korraldama töötaja juhendamise ja väljaõppe (p 13). TTOS § 133 näeb eraldi ette juhendamise ja väljaõppe korraldamise nõuded. TTOS § 13 3 lg 1 kohaselt peab tööandja juhendama töötajat enne tööle asumist ja juhendamise käigus tegema töötajale teatavaks muu hulgas töökeskkonna riskide hindamise tulemused, sealhulgas töötaja töökeskkonna ohutegurid, terviseriskid ja tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavad abinõud, tehtava töö ja kasutatava töövahendi ohutusnõuded, ergonoomiliselt õiged tööasendid ja -võtted. TTOS § 9 (13)

9 lg 2 sätestab eraldi tööandja kohustused töö füsioloogiliste ohutegurite vältimiseks. TTOS § 9 lg 2 kohaselt peab tööandja töötaja füüsilise ülekoormuse vältimiseks kohandama töö töötajale võimalikult sobivaks ja võimaldama töötajale tööpäeva või töövahetuse jooksul tööaja hulka arvatavaid vaheaegu. Sotsiaalministri 27.02.2001. a määrusega nr 26 on ette nähtud raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Selle määruse § 3 lg 1 kohaselt peab tööandja raskuste teisaldamisega seotud töötamiskohad kujundama ja kohandama nii, et muuta need töötajale võimalikult ohutuks. Selleks ta peab: 1) hindama riski töötaja tervisele, arvestades raskiste teisaldamisega seotud ohutegureid, mis võivad põhjustada terviseriski; 2) riski esinemisel rakendama abinõud selle vältimiseks või vähendamiseks. Uurimiskokkuvõtte (dtl 8-14) kohaselt tuvastas Tööinspektsioon hageja kutsehaigestumise uurimise käigus Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuse poolt kutsehaigusega põhjuslikus seoses olevad alljärgnevad rikkumised: 1) TTOS § 13 lg 13 rikkumine, mis seisnes selles, et tööandja ei ole kutsehaigele enne tööle asumist korraldanud ega registreerinud tööohutusalast juhendamist ja vastavat väljaõpet; 2) TTOS § 13 lg 1 p 1 ja p 6 rikkumine, mis seisnes selles, et tööandja ei ole kutsehaige poolt tehtava töö põhjal koostanud töökeskkonna riskide hindamist ega tutvustanud riske kutsehaigele. Teise tööandja, Baltic Restaurants Estonia AS-i (kostja) rikkumisi Tööinspektsioon ei tuvastanud. Uurimiskokkuvõttes on leitud, et Baltic Restaurants Estonia AS (kostja) rakendas kutsehaigestumise ärahoidmiseks järgmisi abinõusid: ergonoomia alane juhendamine; puhkepauside tagamine; tervisekontrollide korraldamine; raskuste teisaldamine kärude abil; IF tervisekindlustus või Stebby teenuse pakkumine töötajatele; töökeskkonnavolinike poole pöördumisvõimalus. Kostja on esitanud tõendina 19.10.2016. a koostatud Tartu Annelinna Gümnaasiumis ametikohtade riskianalüüsi (dtl 61-89) ja 01.11.2013. a koostatud Tartu Descates`i Kooli ametikohtade riskianalüüsi (dtl 90-94). Nimetatud riskianalüüsides on hinnatud ja kaardistatud töökohal personali mõjutavad ohutegurid, sh füsioloogilised ohutegurid, sh köögipersonali ohuteguritena sundasend, korduvad tööliigutused ja raskuste käsitsi teisaldamine, ning tegevused ja abinõud nende ohutegurite vältimiseks. Sundasendist ja korduvatest tööliigutustest tulenevate ohutegurite vältimise abinõuna on märgitud: Võimalusel kasutada roteeruvat tööjaotust, regulaarsed puhkepausid, regulaarne tervisekontroll. Raskuste käsitsi teisaldamisest tulenevate ohutegurite vältimise abinõuna on märgitud: Õpetada töötajatele ergonoomiliselt õigeid töövõtteid ning käia regulaarselt tervisekontrollis; kasutada võimaluse korral alati abivahendeid (käru - nt nõude, kauba, piimapakkide jms teisaldamiseks) või teisaldada raskusi kordamööda või võimalusel kahekesi. Kostja on esitanud tõendina ka 2014. aasta jaanuaris koostatud Tööohutuse juhendi köögipersonalile ja klienditeenindajale (dtl 126-134) ja Töötervishoiu ja tööohutuse sissejuhatava juhendi (dtl 135-138). Nimetatud Tööohutuse juhendis köögipersonalile ja klienditeenindajale on muu hulgas märgitud töötaja töös valitsevad olulisemad riskitegurid, sh ergonoomilised ja füsioloogilised tegurid (ebasobivalt kujundatud töökoht, pidevad sundasendid, seisev tööasend, korduvad ühetüüpsed liigutused ning nendest tulenev staatiline lihaspinge, valed harjumuslikud töövõtted ja -asendid) ja juhised riskitegurite vältimiseks, sh ergonoomikanõuded raskuste käsitsi teisaldamisel. Töötervishoiu ja tööohutuse sissejuhatavas juhendis on muu hulgas ära toodud üldised nõuded töökeskkonnale ja ohutu töökeskkonna tagamiseks rakendatavad abinõud. Kostja on esitanud tõendina veel töötaja N.M (hageja) töötervishoiu- ja tööohutusalase koolituse registreerimise kaardi (dtl 95). Nimetatud tõendil on hageja töötajana oma allkirjaga kinnitanud, et tööandja Baltic Restaurants Estonia AS (kostja) on 13.09.2016. a tutvustanud talle alljärgnevaid juhendeid: 1) Töökorralduse reeglid; 2) Töötervishoiu ja tööohutuse 10 (13)

poliitika; 3) Tööalase väljaõppe ja täiendõppe kord; 4) Töökeskkonna sisekontrolli kord; 5) Töötajate tervisekontrolli kord; 6) Tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimise kord; 7) Sissejuhatav ohutusjuhend; 8) Tööohutusjuhend köögipersonalile ja klienditeenindajale; 9) Hügieenijuhend; 10) Baltic Restaurants Estonia teenindusstandard. Kostja väitel viidi tema ettevõttes 2016. aasta detsembris kõigile töötajatele läbi töö ergonoomika koolitus. Kostja on esitanud tõendina 28.12.2016. a koostatud koolituse slaidid (dtl 99-102), milles on käsitletud muu hulgas toitlustusvaldkonna töötajate töö ergonoomika juhiseid ja soovitusi. Hageja ei ole vaidlustanud koolituse toimumist. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja suunamisel käis hageja tervisekontrollis 19.12.2016. a ja 25.04.2019. a. Tervisekontrolli teostas osaühing Mediserv. Mõlema tervisekontrolli järel otsustas töötervishoiuarst tunnistada hageja sobivaks ametikohale. Kostja taotlusel nõudis kohus osaühingult Mediserv välja dokumendid hagejale teostatud tervisekontrollide kohta. Osaühing Mediserv esitas kohtule 25.04.2019. a koostatud hageja tervisedeklaratsiooni (dtl 256) ja töötervishoiuarsti otsuse (dtl 255). Tervisedeklaratsioonis on hageja märkinud lahtrisse – Kas esineb tervisehäireid, mida seostate oma tööülesannete täitmise või töökeskkonnaga: „Töö õudne – depressioon. Nõuded Tallinnast.“. Töötervishoiuarsti otsuses on hinnatud hageja terviseseisund rahuldavaks. Kohus leiab, et eelnimetatud tõenditest saab järeldada, et kostja oli korraldanud töökeskkonnas hagejale kutsehaiguse põhjustanud ohutegurite, s.o kätele korduvate liigutuste ja raskuste teisaldamise, riskianalüüsi ja rakendas nendest ohuteguritest tuleneva tervisekahju vältimiseks abinõusid, sh tutvustas hagejale 13.09.2016. a, enne hageja tööle lubamist tööohutuse nõudeid ja ohutegurite mõju vältimise või vähendamise abinõusid, korraldas 2016. aasta detsembris töö ergonoomikaalase koolituse, korraldas kohaselt hageja tervisekontrolli. Kohus leiab, et hageja etteheited selle kohta, et 13.09.2016. a toimus temale tööohutusalase dokumentatsiooni tutvustamine kiiruga (kokku 10 erinevat juhendit või õigusakti ja juhendamise kestvus kokku oli 95 minutit) ja hageja ei jõudnud dokumentidega piisavalt tutvuda, ei ole põhjendatud. Hageja esitas tõendina oma endise töökaaslase K. P. seletuskirja (dtl 212), milles K. P. kinnitab, et dokumentide (ohutusjuhendid, riskianalüüs jms) tutvustamist kostja poolt ei toimunud, nad pidid dokumendid allkirjastama töö käigus ja tihti ei jõudnud isegi lugeda dokumendi pealkirja, millele alla kirjutasid. Kohus leiab, et see K. P. seletuskiri ei tõenda, et kostja oleks hageja tööohutusalase juhendamise kohustust rikkunud. Esiteks on kostja esitanud tõendid, mis tõendavad seda, et 13.09.2016. a, kui hageja kostja juures Tartu Annelinna Gümnaasiumis tööle asus ja talle juhendeid tutvustati, ei töötanud K. P. seal. Kostja on esitanud tõendina Töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalase koolituse registreerimise kaardi (dtl 225) ja väljavõtte töötajate nimekirjast (dtl 226), mis tõendab, et K. P. ei töötanud 13.09.2016. a Tartu Annelinna Gümnaasiumis. Seega ei saanud K. P. l olla ka teadmisi seal 13.09.2016. a hagejale tööohutusalaste juhendite tutvustamise kohta. Hageja kinnitas Töötervishoiu- ja tööohutusalase koolituse registreerimise kaardil (dtl 95) oma allkirjaga, et 13.09.2016. a enne tööle asumist tutvustas kostja talle tööohutusalaseid juhendeid ja õigusakte. Töötervishoiu ja tööohutuse sissejuhatava juhendi (dtl 135-138), millega hageja tutvus, punktis 3.4. on märgitud, et juhendamise (esmane, täiendav) läbimisel on töötajal kohustus viivitamatult informeerida tööandjat asjaoludest, mis on ebaselged. Juhendamise läbimise kohta allkirja andmisega kinnitab töötaja, et juhendite sisu on talle arusaadav ning et ta tunneb vajalikke ohutusnõudeid ja ohutuid töövõtteid. Töötervishoiu- ja tööohutusalase koolituse registreerimise kaardile dokumentidega tutvumise kohta allkirja andes, kinnitas hageja, et

juhendite sisu on talle arusaadav. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks informeerinud tööandjat sellest, et temale tutvustatud tööohutuse nõuded ja juhendid jäid talle ebaselgeks. Seega ei saa mõistlikult võttes kostjale juhendamiskohustuse rikkumist ja tööohutusnõuete tutvustamata süüks panna. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et alates 2018. aasta aprillist võimaldas kostja oma töötajatele kasutada kas IF tervisekindlustust või Stebby teenuseid, mille raames oli töötajal võimalik tööandja kulul käia taastusravis, sh massaažis), samuti pöörduda perearsti saatekirja omamata eriarsti vastuvõtule jms. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja neid kostja poolt pakutavaid teenuseid ei kasutanud. Hageja on põhjendanud, et pärast väsitavat tööpäeva ei olnud tal jõudu taastusravile minna. Kohus leiab, et olukorras, kus kostja tööandjana võimaldas hagejale taastusravi, mis töö ohuteguritega seotud terviseriskide vähendamiseks olid hagejale näidustatud, aga hageja ise otsustas seda võimalust mitte kasutada, kostja ei vastuta. Kokkuvõttes leiab kohus, et tõenditest ei ole tuvastatav kostja õigusvastane tegu, mis oleks hagejal kutsehaiguse tekkimisega põhjuslikus seoses ning kostja on tõendanud temal süü puudumise. Tõenditest võib järeldada, et kostja tööandjana hindas hagejale kutsehaigestumise põhjustanud ohuteguritest (korduvad liigutused kätele ja raskuste teisaldamine) tulenevaid terviseriske ja kavandas ning rakendas ennetusmeetmeid nendest ohuteguritest tulenevate terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks. Tõenditest ei ole tuvastatav, et kostja oleks rikkunud töötervishoiu ja tööohutuse norme. Vastavaid rikkumisi ei tuvastanud ka Tööinspektsioon viies läbi hageja kutsehaigestumise uurimist. Iseenesest ei ole vaidlust selle üle ja hageja on tõendanud, et tal diagnoositi 17.02.2022. a kutsehaigus, mis kujunes välja osaliselt ajal, mil hageja kostja juures töötas. Vaidlust ei ole ka selle üle ja on tõendatud, et kostja juures töötades oli hageja töö seotud kutsehaiguse põhjustanud ohuteguritega, s.o korduvad liigutused kätele ja raskuste teisaldamine. Samuti ei ole vaidlust ja on tõendatud, et hagejal on tuvastatud puuduv töövõime perioodiks alates 03.12.2021. a kuni 02.12.2027. a ning ekspertarsti arvamuse alusel määras Sotsiaalkindlustusamet hageja kutsehaigusest tingitud töövõimekaotuse ulatuseks 60 % ja kogu töövõimekaotuse ulatuseks 100%. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kutsehaigusest põhjustatud töövõimetuse tõttu on hageja sissetulek vähenenud. Töövõimetuse tuttu puudub hagejal võime teenida sissetulekut töötasu näol ja hageja sissetulekuks on töövõimetoetus, mis on väiksem kui oli hageja sissetulek enne töövõimetuse tekkimist. Riigikohus on ka oma praktikas avaldanud seisukohta (vt RKTKo 17.12.2008. a nr 3-2-1-114-08), et töötaja töövõime kaotuse ulatus ja sissetuleku vähenemine on omavahel eelduslikult korrelatsioonis. Kui isik kaotab tervisekahjustuse tõttu teatud protsendi töövõimest, on eelduslikult samas ulatuses vähenenud tema võime saada sissetulekut. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et seoses kutsehaigusega võivad hagejal tekkida lisakulud, nt taastusravile. Kuna aga ei esine hagejal kutsehaiguse tekkimisega põhjuslikus seoses olevat kostja õigusvastast tegu, siis kostja hagejal sissetuleku vähenemise ja lisakulude näol tekkinud kahju eest ei vastuta ning hageja kahjunõude eeldused ei ole täidetud. Seega ei ole hageja nõue kostja vastu kutsehaigusega tekitatud kahju hüvitamise nõudes põhjendatud. Kuna kahjunõude eeldusena kostja õigusvastast tegu ei esine, siis ei käsitle kohus täiendavalt hageja kahjunõude suurust.