Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 13.03.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number: 2-23-15632/8
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 13.03.2024
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1355

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Tartu Linnavalitsus75006546(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Määruse tegemise aeg ja koht

13. märts 2024, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-15632

Kohtuasi

E. R.

hagi Tartu Linnavalitsuse vastu kahju hüvitamiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja E. R. (isikukood xxxxxxxxxx) Kostja Tartu Linnavalitsus (registrikood 75006546)

RESOLUTSIOON

1.Jätta menetlusse võtmata E. R. hagi Tartu Linnavalitsuse vastu.

2.Jätta menetluskulud E. R. kanda ning jätta kindlaks määramata menetluskulude rahaline suurus. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Sarnased lahendid

Võlaõigus

3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. TsMS § 11 lg 1 järgi vaatavad maakohtud esimese astme kohtuna läbi kõiki tsiviilasju. Vastavalt TsMS §-le 1 on tsiviilasi eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 sätestab, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kohus märgib, et kui avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel rikutakse isiku õigusi, tuleb kahju hüvitamise nõue RVastS § 1 lg 1 kohaselt lahendada riigivastutuse seaduse alusel. RVastS § 17 lg 1 ja HKMS § 4 lg 1 kohaselt on avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise nõudeid pädev lahendama halduskohus (vt Riigikohtu 14. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-16, p 12). Kuna RVastS § 1 lg 2 kohaselt ei laiene riigivastutusõigus nendele juhtudele, kui avaliku võimu kandja tegutseb eraõiguslikus vormis, peab avalike ülesannete täitmine toimuma avalik-õiguslikus vormis (vt Riigikohtu 7. detsembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-16, p 12). Seega tuleb praeguses asjas välja selgitada, kas hagejale tekitati kahju avalike ülesannete täitmisel avalik-õiguslikus vormis. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 14 lg 2 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksusel õigus oma eelarvest korraldada sotsiaalteenuseid ning kehtestada nende saamise tingimuse ja korra. Tartu Linnavolikogu 23. jaanuari 2020. a määrusega nr 86 kehtestatud „Sotsiaalmajutusteenuse osutamise korra“ § 3 kohaselt seisneb sotsiaalmajutusteenus teenuse saajale elukoha ja esemete kasutamise võimaldamises ning talle nõustamis- ja tugiteenuste osutamises. Määruse § 8 lg-st 1 tulenevalt osutab sotsiaalmajutusteenust ja sõlmib teenuse saajaga ruumi kasutamistingimuste lepingu Tartu linna asutus Varjupaik. Asja materjalidest nähtuvale on hagejale sotsiaalteenuse osutamise aluseks Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna sotsiaalhoolekandekomisjoni 4. mai 2023. a otsus nr 745, mille alusel osutati hagejale sotsiaalmajutusteenust kuni 30. novembrini 2023 (otsuse p 1) ning teenuse kasutamiseks tuli hagejal sõlmida leping 10 tööpäeva jooksul Tartu linna asutusega Varjupaik (otsuse p 3). 2 (4)

Tartu Linnavalitsuse 1. detsembri 2020. a määrusega nr 63 vastu võetud „Tartu linna asutuse Varjupaik põhimääruse“ § 1 kohaselt on Tartu linna asutus Varjupaik Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna haldusalas tegutsev hoolekandeasutus. Sama määruse § 2 lg 2 p 2 sätestab, et varjupaiga ülesandeks on mh sotsiaalmajutusteenuse osutamine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejale osutati sotsiaalmajutusteenust avalik-õiguslikus suhtes. RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 8 lg 1 järgi varaline kahju hüvitatakse rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. RVastS § 8 lg 2 p 1 kohaselt sätestab, et kehavigastuse tekitamisel või tervise kahjustamisel võib kannatanu nõuda sellega tekitatud kulutuste hüvitamist. Sealhulgas võib kannatanu nõuda vajalike ravikulude hüvitamist. RVastS § 9 lg 1 järgi võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Hagis toodud asjaoludest nähtuvalt võis hagejale tekkida kahju avalik-õiguslikus suhtes avaliku võimu kandja poolt järgmises osas: 14. päeva ettemaks varjupaigale 28 eurot, visiiditasu EMO-s 5 eurot ja mittevaraline kahju ebainimliku kohtlemise 3200 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt kahju, mis seisneb kadunud jalgratta maksumuses ja lõhutud veekeedukannu ja tassi maksumuses. Hagist nähtuvalt jalgratas varastati ja veekeedukannu ning tassi lõhkus inimene, kellega hageja samas toas elas. Seega saaks hageja eeltoodud osas esitada hagi konkreetsete inimeste vastu, kes hagejale sellise kahju tekitasid ja need kahjunõuded alluks maakohtule. Kuid hageja tugineb hagis sellele, et see kahju on tekkinud Tartu Linnavalitsuse tegevuse tõttu – jalgratta parkimiseks polnud varjualust ega lukuga kohta, et vargust takistada ja tuppa rattast viia ei tohtinud; toas kadusid asjad ja sotsiaaltöötajad ütlesid, et mis meie nüüd tegema peame; hageja küsis korduvalt üksinda tuba või sotsiaalkorterit. Seega tugineb hageja kahju tekkimisele avalik-õiguslikus suhtes avaliku võimu kandja poolt. Kui avalik-õigusliku ülesande täitmisel tekitatakse isikule kahju, siis tuleb RVastS § 1 lg 1, § 7 lg 1 ja § 12 lg-te 1 ja 2 kohaselt esitada asjakohane nõue avaliku võimu kandja vastu. RVastS § 12 lg 1 kohaselt kahju kannatanud isikule on kahju hüvitama kohustatud avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. Tegevusetusega tekitatud kahju on kohustatud hüvitama avaliku võimu kandja, kes jättis õigeaegselt haldusakti andmata või toimingu sooritamata. RVastS § 12 lg 2 esimese lause kohaselt loetakse avaliku võimu kandja tekitatud kahjuks igasugune selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku vahetult põhjustatud kahju, sõltumata sellest, kas ülesandeid täideti teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel. Lõike teise lause kohaselt selles lõikes nimetatud füüsiline isik kannatanu ees ei vastuta, kui seadus ei sätesta teisiti. RVastS § 17 lg 1 kohaselt võib kahju hüvitamiseks esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise nõudeid on pädev lahendama halduskohus (RVastS § 17 lg 1, HKMS§ 4 lg 1). 3 (4)