Aktiva Finance Group OÜ hagi H. K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Tsiviilasja hind
396 eurot 29 senti
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja H. K. (isikukood xxxxxxxxxxx)
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja Aktiva Finance Group OÜ kanda. Hagejalt kostja kasuks väljamõistetavad menetluskulud puuduvad.
3.Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.
4.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 31. jaanuaril 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse H. K. (kostja) 314 euro 88 sendi saamiseks. Makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 2. mai 2023. a määrusega anti asi üle maakohtu menetlusse. Kohus tegi 2. veebruaril 2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 2. mai 2023. a määrusega anti asi üle lahendamiseks Tartu Maakohtule.
2.Kohus jättis 15. mai 2023 määrusega hagiavalduse käiguta ning andis hagejale tähtaja esitada oma nõue ja põhjendada seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Kohus selgitas hagejale, et juhul kui kohustus mille kohta on sõlmitud võlatunnistus tuleneb tarbijakrediidilepingust, tuleb kohtule esitada ka tarbijakrediidileping ning sellega seonduvad dokumendid. Muuhulgas tuleb tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Kohus hoiatas hagejat, et puuduste kõrvaldamata jätmisel või kohus jätta hagi menetlusse võtmata.
3.Hageja esitas 15. juunil 2023 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 228 eurot 90 senti, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 113 eurot 8 senti, kokku 341 eurot 98 senti. Hageja ei esitanud kohtule võlgnevuse alussuhteks oleva tarbijakrediidilepinguga seotud asjaolusid ega tõendeid. Hageja ei tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hageja selgitas, et kostjaga sõlmitud võlatunnistus ei ole hageja arvates sõlmitud tüüptingimustel ning hageja ei pea seetõttu kohtule muid tõendeid peale võlatunnistuse esitama.
4.Kohus jättis 10. juulil 2023 hagiavalduse menetlusse võtmata. Kohus leidis, et hagiavalduses esitatud asjaolud on vastuolulised ja puudulikud. Hageja märgib, et pooled sõlmisid 12. märtsil 2021 võlatunnistuse ja maksekokkuleppe. Järgnevalt märgib hageja, et BB Finance OÜ loovutas
30.novembril 2022 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group. Mõistetav ei ole, kuidas said pooled sõlmida 12. märtsil 2021 kokkuleppeid nõude osas, mis loovutati hagejale alles 30. novembril 2022. Lisaks ei ole hageja märkinud, et kostjale oleks nõude loovutamisest teada antud (VÕS § 170). Nõude loovutaja BB Finance OÜ tegevusaladeks on laenuandmine ja finantsteenuste osutamine, mistõttu eelduslikult on tegemist tarbijakrediidilepingust tuleneva nõudega. Kui krediidiandja loovutab tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude, tuleb tarbijat nõude loovutamisest teavitada (VÕS § 412 lg 1). Hageja on märkinud, et kohus ei saa tarbijakrediidilepingu olemasolu eeldada, kuid samas ei ole hageja nimetatud asjaolu eitanud. 4.1 Kohus märkis ka, et hageja on esitanud kohtule tõendi, mis on ilmselgelt võltsitud. Hagiavalduse lisaks 2 on pdf formaadis elektrooniline dokument, mis on dokumendi meta-andmete alusel loodud
15.juunil 2023, st hagiavalduse esitamise päeval. Dokumendi autoriks on meta-andmete kohaselt Laura Kärp (sama isik on märgitud dokumentide meta-andmetes hagiavalduse ning menetluskulude nimekirja autoriks). Dokumendi sisust lähtuvalt on tegemist kostjale suunatud teatisega nõude loovutamise kohta, mis kannab kuupäeva 8. märts 2021 ning teatab, et BB Finance OÜ on loovutanud
8.märtsil 2021 nõude loovutamise lepinguga OÜ-le Aktiva Finants krediidikonto lepingust nr 2101997624 tuleneva nõude. Nõude suhtes on vastavalt dokumendile nimetatud uueks võlausaldajaks OÜ Aktiva Finance Group. Teatise on dokumendi sisust nähtuvalt esitanud BB Finance OÜ esindaja. Hagiavalduse kohaselt toimus nõude loovutamine BB Finance OÜ-lt OÜ-le Aktiva Finance Group 30. novembril 2022, mitte 8. märtsil 2021. Nõuet ei saadud loovutada 8. märtsil 2021, sest alles 12. märtsil 2021 on nähtuvalt hagiavalduse lisast 1 esialgne võlausaldaja BB Finance OÜ ja kostja sõlminud digitaalselt allkirjastatud maksekokkuleppe ning võlatunnistuse, mis näitab, et nõuet ei olnud loovutatud enne seda hagejale. Kohtumenetlusse võltsitud tõendi esitamisega nähtuvad hageja tegevusest KarS § 316, 344, 345 sätestatud tunnused. Nimetatud põhjendustel on
2-23-104593 ilmselge, et tegemist ei ole dokumendi või selle koopiaga, mis oleks päriselt enne selle loomist
15.juunil 2023 olemas olnud ja kostjale nõude loovutamisest teatamiseks esitatud. Dokumendil on nii intellektuaalse võltsimise kui ka tehnilise võltsimise tunnused. 4.2 Tõendamaks, et võlgnik tunnistas kohustusi hageja ees konstitutiivse võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes, tuleb hagejal esmalt tõendada poolte tahe luua iseseisev kohustus, vastasel juhul eeldatakse deklaratiivset võlatunnistust. Lisaks võlatunnistuse kehtivuse hindamisele tüüptingimuste kohta käivate sätete alusel tuleb hinnata, kas võlatunnistus (nii deklaratiivne kui ka konstitutiivne) on vastuolus seadusest tulenevate imperatiivsete sätetega. Kohtul on kohustus kontrollida omal algatusel tehingu tühisuse aluseid ja seda kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust. 4.3 Hagejal tuli hagiavalduses välja tuua ka algse laenulepinguga seonduvad asjaolud ja kompromisslepingus/võlatunnistuses toodud nõude kujunemine. Hageja ei ole 15. mai 2023. a käiguta jätmise määruses toodud puudusi kõrvaldanud. Kuna hageja ei ole piisavalt välja toonud hagi aluseks olevaid asjaolusid, jääb hageja õiguste rikkumise ulatus ebaselgeks ning võimalik ei ole hinnata hageja nõude põhjendatust. Kohtul ei ole võimalik hinnata hagi aluseks märgitud võlatunnistuse kehtivust.
5.Hageja esitas maakohtu 10. juuli 2023. a määruse peale määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule.
6.Tartu Ringkonnakohus 28. septembri 2023. a määrusega tühistas Tartu Maakohtu eelnimetatud määruse ja saatis asja menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine hageja 15. juuni 2023. a menetlusdokumendis selliseid puudusi, mis annaksid aluse hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks. Ringkonnakohus osundas, et õige on maakohtu järeldus, et hageja esitatud väited faktiliste asjaolude kohta on vastuolulised. Eelkõige jääb hageja väidete põhjal ebaselgeks, millal BB Finance OÜ nõude hagejale loovutas. Sarnaselt maakohtuga ei ole ringkonnakohtule mõistetav, kuidas said käesoleva menetluse pooled sõlmida 12. märtsil 2021 kokkuleppeid nõude osas, mis loovutati hagejale alles 30. novembril 2022. Kõnealused ebaselgused on võimalik maakohtul eelmenetluses kõrvaldada. Hagejal tuleb kohtu nõudel oma väiteid selgitada ja täpsustada. Kui hageja ei selgita edasises menetluses nõude aluseks olevaid asjaolusid, mis on vajalikud hagi rahuldamiseks, või jätab oma väited tõendamata, on maakohtul õigus jätta hageja nõue põhjendamatuse tõttu rahuldamata.
7.Tartu Maakohus võttis 31. oktoobril 2023 hagiavalduse menetlusse. Kostja on hagiavalduse kätte saanud 2. detsembril 2023. Kostja kohtule tähtajaks kirjalikku seisukohta esitanud ei ole. Kohus kohustas hagejat 18. jaanuaril 2024 kõrvaldama hagiavalduses esinevad vastuolud. Kohus selgitas ka, et kui hageja jätab oma väited tõendamata, on kohtul võimalik hageja nõue jätta põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Hageja sai kohtu korralduse kätte 7. veebruaril 2024. Hageja ei ole esitanud kohtule ei hagist loobumise avaldust ega selgitusi ja tõendeid enda hagiavalduses esitatud nõude kohta.
8.TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hagi hind on 396 eurot 29 senti
9.TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
2-23-104593
10.Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus ning olukorras, kus hagi ei ole õiguslikult põhjendatud hagis toodud asjaolusid arvestades, ei saa kohus tagaseljaotsust teha. Ka peab kohus omal algatusel kontrollima tarbijakrediidilepingute puhul seda, kas krediidilepingu tingimused võivad olla ebaõiglased. Kohus on juba eelnevalt selgitanud tarbijakrediidilepingutest tulenevate vaidluste erisusi ning vastutustundliku laenamise põhimõttega seonduvat. Samuti on nii maakohus kui ringkonnakohus viidanud sellele, et hagiavalduses on esitatud vastuolulisi seisukohti tuginedes võltsitud tõenditele.
11.Kohus hoiatas hagejat, et kohtunõude täitmata jätmise korral võib kohus jätta hagiavalduse rahuldamata või rahuldada selle vaid hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kuna hageja ei esitanud kohtule nõutud selgitusi ega tõendeid kostja vastu tekkinud nõude osas, ei saa kohus hinnata nõude põhjendatust. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et esitatud hagiavaldus ei vasta TsMS § 363 nõuetele ning on ebaselge. Hagi alusel ei ole võimalik kontrollida kas ja millises ulatuses saaks hagejal üldse kostja vastu nõue olla, mistõttu tuleb jätta hagiavaldus rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
12.Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hageja kanda. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).
13.Kostja ei ole sisuliselt menetluses osalenud, seega ei ole ka kostjal menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista.
14.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.