1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus D.Š-i vastu osaliselt. Jätta rahuldamata 28.04.2022 laenulepingu nr xxxx järgne intressinõue, haldustasu nõue ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue ning 25.01.2023 laenulepingu nr xxxx järgne intressinõue, haldustasu nõue ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue.
2.Mõista D.Š-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 28.04.2022 laenulepingu nr xxxx alusel välja põhivõlg 326,72 eurot.
3.Mõista D.Š-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 28.04.2022 laenulepingu nr xxxx alusel välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 48,17 eurot ja viivis põhivõla tasumata osalt lepingujärgses määras 22,9% aastas alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast (06.01.2026) kuni põhivõla tasumiseni.
4.Mõista D.Š-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 25.01.2023 laenulepingu nr xxxx alusel välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlg 853,66 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt: Maksetähtpäev Summa (eurodes) 15.01.2026
5.Mõista D.Š-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 25.01.2023 laenulepingu nr xxxx alusel välja 01.12.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud intress 73,76 eurot.
6.Mõista D.Š-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 25.01.2023 laenulepingu nr xxxx alusel välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 81,08 eurot ja viivis põhivõla tasumata osalt lepingujärgses määras 20,9% aastas alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast (06.01.2026) kuni põhivõla tasumiseni. See kehtib ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta. Kostjal tuleb tasuda hagejale viivist alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.
7.Jätta maakohtu menetluskuludest 54,31% kostja kanda ja 45,69% hageja kanda.
8.Mõista D.Š-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 665,18 eurot.
9.D.Š-il tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Aktiva Finance Group OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 661 lg 2). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 633 lg 7). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja 2/14
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 30.09.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse D.Š-i (kostja) vastu 6137,03 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 02.10.2024 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 28.11.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Harju Maakohtusse.
2.Harju Maakohus jättis 28.11.2024 määrusega hagi käiguta ning kohustas hagejat esitama oma nõude, põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ja tasuma täiendavat riigilõivu. Kõnealuse määruse lisas selgitas kohus tarbijakrediidilepingule kohalduvat õigust.
3.Hageja esitas 18.12.2024 Harju Maakohtule hagi kostja vastu võla nõudes, milles tõi hagi alusena välja järgmised asjaolud:
3.1.Coop Pank AS (registrikood 10237832, esialgne võlausaldaja) ja kostja sõlmisid 28.04.2022 laenulepingu nr xxxx (leping 1) ja 25.01.2023 laenulepingu nr xxxx (leping 2).
3.2.Lepingu 1 sõlmimise eel kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis esialgne võlausaldaja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet (märgitud sissetulek 1400 eurot ja igakuised kohustused 0 eurot), tegi päringu Maksu- ja Tolliametisse ja kontrollis kehtivate maksehäirete olemasolu Taust.ee portaalist. Esialgne krediidiandja tuvastas Maksu- ja Tolliameti päringu vastuse põhjal, et kostja viimase 3 kuu keskmine igakuine sissetulek oli 1096 eurot. Esialgne võlausaldaja tuvastas kehtivate maksehäirete puudumise. Esialgne võlausaldaja arvestas kostja sissetulekuks 1096 eurot ja väljaminekuteks 159,38 eurot. Lepingu 1 järgseks igakuiseks osamakseks kujunes 79,68 eurot. Eeltoodule tuginedes leidis esialgne krediidiandja, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 856,94 eurot (1096,00159,38-79,68) ja tema kohustuste suhtarv on ca 22%. Eeltoodule tuginedes järeldas esialgne võlausaldaja, et lepingu 1 järgsete kohustuste täitmine on kostjale jõukohane.
3.3.Lepingu 2 sõlmimise eel kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis esialgne võlausaldaja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet (märgitud sissetulek 1500 eurot ja igakuised kohustused 0 eurot), tegi päringu Maksu- ja Tolliametisse ja kontrollis kehtivate maksehäirete olemasolu Taust.ee portaalist. Esialgne krediidiandja tuvastas Maksu- ja Tolliameti päringu vastuse põhjal, et kostja viimase 3 kuu keskmine igakuine sissetulek oli 1121 eurot. Esialgne võlausaldaja tuvastas kehtivate maksehäirete puudumise. Esialgne võlausaldaja arvestas kostja sissetulekuks 1121 eurot ja väljaminekuteks 159,38 eurot. Lepingu 2 järgseks igakuiseks osamakseks kujunes 135,79 eurot. Eeltoodule tuginedes leidis esialgne krediidiandja, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 825,83 eurot (1121,00159,38-135,79) ja tema kohustuste suhtarv on ca 26%. Eeltoodule tuginedes järeldas esialgne võlausaldaja, et lepingu 2 järgsete kohustuste täitmine on kostjale jõukohane.
3/14
3.4.Lepingu 1 alusel väljastati kostjale laen 2000 eurot ning lepingu 2 alusel väljastati kostjale laen 5000 eurot.
3.5.Kostja ei täitnud lepingu 1 ja lepingu 2 järgsetest maksegraafikutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt.
3.6.Esialgne võlausaldaja saatis kostjale 31.05.2024 lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuste tasumiseks.
3.7.Esialgne võlausaldaja saatis kostjale 27.06.2024 teatise lepingute lõpetamise kohta, kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevusi ka täiendava tähtaja jooksul. Kostja oli lepingu 1 alusel võlgnevuses alates 22. osamaksest 25.osamakseni (15.03.2024 – 15.06.2024). Kostja oli lepingu 2 alusel võlgnevuses alates 14. osamaksest 17. osamakseni (15.03.2024 – 15.06.2024).
3.8.Esialgne võlausaldaja loovutas 28.06.2024 kostja vastased nõuded hagejale koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid.
3.9.Hageja saatis kostjale lepinguga 1 seoses meeldetuletusi, sh 11.07.2024 tasuline kiri 25 eurot, 07.08.2024 tasuline kiri 5 eurot ja 09.09.2024 tasuline kiri 5 eurot, ning kandis muid võlgniku makseviivitusest tingitud kulusid 15 eurot.
3.10.Hageja saatis kostjale lepinguga 2 seoses meeldetuletusi, sh 29.07.2024 tasuline kiri 25 eurot, 06.08.2024 tasuline kiri 5 eurot, 04.09.2024 tasuline kiri 5 eurot ning kandis muid võlgniku makseviivitusest tingitud kulusid 15 eurot.
4.Hageja palub hagis kostjalt välja mõista põhivõla 5297,40 eurot, intressi 396,68 eurot, haldustasu 12,00 eurot, sissenõudmiskulud 100,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 535,97 eurot. Samuti palub hageja kostalt välja mõista viivise alates 19.12.2024 kuni lepingu 1 järgse põhinõude summas 1011,65 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 22,90% aastas ning kuni lepingu 2 järgse põhinõude summas 4285,75 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 20,90% aastas.
5.Kohus võttis 25.02.2025 määrusega hagi menetlusse ning selgitas nimetatud määruses hagejale veelkord tema nõuete rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid ja tõendamiskoormist.
6.Kohus toimetas hagi kostjale kätte. Kostja hagile ei vastanud.
7.Hageja tõi 07.03.2025 vastuses kohtunõudele välja alljärgnevad täiendavad asjaolud:
7.1.Lepingud on kostja poolt allkirjastatud, leping 1 omakäeliselt ja leping 2 digitaalselt. Leping allkirjastatakse paberkujul kahes eksemplaris, millest üks jääb pangale ja üks antakse kliendile. Digiallkirjastatud lepingu puhul peab esmalt klient logima ennast identimise vahendiga (ID-kaart, Smart-ID või Mobiil-ID-ga) väikelaenu Iseteeninduskeskkonda https://www.cooppank.ee/vaikelaen, kus klient täidab laenu taotluse. Seejärel saab klient vaadata laenu pakkumist, mis koostati vastavalt kliendi taotlusele ja panga poolt eelnevalt kontrollitud andmetele ning kuhu klient peab lisama enda kontonumbri, et tutvuda lepingu tingimustega. Lisaks on võimalus kliendil pakkumine soovi korral trükkida või salvestada. Kui tingimused sobivad, siis väikelaenu lepingu digiallkirjastamise võimalus on alles lepingu lõpus. Soovi korral saab ka salvestada laenulepingut. Laenulepinguga saab tutvuda ka hiljem igal ajahetkel iseteeninduskeskkonnas (logides sisse oma identimise vahendiga).
7.2.Esialgne võlausaldaja arvestas lepingute sõlmimise eel kostja krediidivõimelisuse hindamisel ka elatusmiinimumiga, mis peab igakuisest sissetulekust üle jääma (2022. a. 303,38 eurot ja 2023. a. 338,23 eurot). 4/14
7.3.Antud juhul ei olnud kostja pangakonto väljavõtte küsimine krediidivõime hindamiseks vajalik. Arvestades krediidi olemust, suurust ja kostjaga seotud asjaolusid, oli esialgsel võlausaldajal võimalik veenduda kostja võimes krediiti teenindada.
7.4.Kostja tegi tagasimakseid lepingu 1 alusel kokku 1673,28 eurot ja lepingu 2 alusel kokku 1765,27 eurot.
8.Hageja esitas 07.03.2025 vastuses kohtunõudele ühtlasi oma sissenõutavaks muutunud nõude ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, esialgne võlausaldaja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet.
9.Hageja tõi 01.12.2025 vastuses kohtunõudele välja alljärgnevad täiendavad asjaolud:
9.1.Esialgne võlausaldaja finantskohustuste osas.
lähtus
kostja
poolt
taotluses
esitatud
andmetest
9.2.Lepingute üldtingimuste punkti 9.3 kohaselt on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt võla sissenõudmiseks tehtavate kulutuste hüvitise tasumist vastavalt laenuandja hinnakirjas toodud määra(de)le ja/või laenuandja poolt kantud tegelike kulutuste hüvitamist (sh võlgade sissenõudmise teenuse osutaja tasud ja/või kohtukulud ja/või kohtutäituri tasud). Samuti on lepingute Euroopa tarbijakrediidi infolehel välja toodud maksetega hilinemisega kaasnevad kulud. Esialgse võlausaldaja hinnakirja kohaselt on osamaksetega tasumisega viivituses olemise eest saadetud meeldetuletuse summa 5 eurot, mis rakendub alates teisest meeldetuletusest. Seega tuleneb hageja hinnangul sissenõudmiskulude nõude alus ja kokkulepe lepingute tingimustest, millega on kostja nõustunud lepinguid allkirjastades.
9.3.Uus võlausaldaja edastas 02.07.2024 e-kirja teel kostja lepingujärgsele e-postile teate nõude loovutamisest ja menetluse alustamisest.
10.Hageja täpsustas 01.12.2025 vastuses kohtunõudele ühtlasi oma nõudeid ning esitas oma sissenõutavaks muutunud nõude täpsustatud ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, esialgne võlausaldaja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet:
10.1.Hageja palub mõista kostjalt välja lepingu 1 alusel põhivõlgnevuse 1011,65 eurot, intressi 76,27 eurot, haldustasu 6,00 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 110,14 eurot.
10.2.Hageja palub mõista kostjalt välja lepingu 2 alusel põhivõlgnevuse 4285,75 eurot, intressi 320,41 eurot, haldustasu 6,00 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 425,83 eurot.
10.3.Hageja palub mõista kostjalt välja viivise alates 19.12.2024 kuni lepingu 1 põhinõude summas 1011,65 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 22,90% aastas ning kuni lepingu 2 põhinõude summas 4285,75 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 20,90% aastas.
10.4.Juhul, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtteid on rikutud, palub hageja rahuldada hagi alternatiivselt VÕS § 108 lg 1 alusel ning mõista lepingu 1 alusel kostjalt välja põhiosa 326,72 eurot ning viivise lepingu lõppemise tähtpäevale järgnevast päevast, s.o. 16.05.2025 lepingujärgse viivisemääraga 22,9% aastas;
10.5.Juhul, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtteid on rikutud, palub hageja rahuldada hagi alternatiivselt VÕS § 108 lg 1 alusel ning mõista lepingu 2 alusel kostjalt välja 01.12.2025 sissenõutavaks muutunud põhiosa 767,94 eurot, intressi 73,76 eurot (s.o. osamaksed 15.02.2025 – 15.11.2025) ning 5/14
viivise põhiosa summalt lepingujärgse viivisemääraga 20,9% aastas. Samuti palub hageja niisugusel juhul mõista kostjalt TsMS § 369 ja lepingu 2 alusel välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa maksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast ja viivise põhiosa summalt lepingujärgses viivisemääras 20,9% aastas iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni vastavalt lisatud maksegraafikule.
11.Kohtuistungile (16.12.2025) kostja ei ilmunud. Hageja täpsustas kohtuistungil, et tugineb nõude loovutamise osas ka esialgse võlausaldaja 27.06.2024 ülesütlemise teatele, milles esialgne võlausaldaja teatas kostjale nõude loovutamisest hagejale. Kohus osutas kohtuistungil ebaselgusele hageja alternatiivses lepingu 2 alusel tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete ja viivise nõudes ning palus täpsustada, kuidas tuleks mõista asjaolu, et lisatud graafik sisaldab ka seadusjärgset intressi. Hageja avaldas, et seadusjärgse intressi nõue on väike, ning et hageja loobub nõude täpsustamisest vastavas osas.
12.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hagile lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 665 eurot ja lepingulise esindaja kulu 527,00 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja palus kohustada kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist. Hageja 01.12.2025 kohtunõude vastuse kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 665 eurot ja lepingulise esindaja kulu 696,00 eurot. 16.12.2025 kohtuistungil hageja täiendavat menetluskulude nimekirja ei esitanud. 19.12.2025 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 665 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1203,00 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Kohus rahuldab hagi osaliselt.
14.Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude. Hageja tugineb peamiselt sellele, et kostja on saanud sõlmitud lepingute alusel laenu, mida ta ei ole tagasi maksnud ning millelt ta ei ole intressi ja muid tasusid maksnud, ning et lepingutest tulenevad nõuded on hagejale loovutatud.
15.Hageja nõue võiks seega rahuldamisele kuuluda VÕS § 108 lg 1 ja § 402 lg 1 alusel koostoimes VÕS § 164 lg-ga 1 eeldusel, et sõlmitud on tarbijakrediidilepingud, lepingud kehtivad (ei ole tervikuna ega osaliselt tühised), krediit on välja makstud, kostjal on tekkinud kohustus krediit tagastada ning tasuda intressi ja muid tasusid, kostja on vastavaid kohustusi rikkunud ning lepingutest tulenevad nõuded on hagejale loovutatud.
16.Kohus tuvastab, et Coop Finants AS (registrikood 12087992) ja kostja sõlmisid 28.04.2022 väikelaenulepingu nr xxxx, mis on kostja poolt omakäeliselt allkirjastatud (leping 1, dtl 4657) ning 25.01.2023 väikelaenulepingu nr xxxx, mis on kostja poolt digitaalselt allkirjastatud (leping 2, dtl 59-69).
17.Kohtu hinnangul on lepingu 1 ja lepingu 2 näol tegemist tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuivõrd Coop Finants AS andis oma majandus- või kutsetegevuses krediiti tarbijale VÕS § 1 lg 4 tähenduses ehk füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.
18.Kohus tuvastab, et Coop Pank AS tegi kostjale 28.03.2022 ülekande 2000 eurot selgitusega „Laenulepingu nr. xxxx väljamakse“ (dtl 113-114) ning 25.01.2023 ülekande summas 5000 eurot selgitusega „Laenulepingu nr. xxxx väljamakse“ (dtl 115-116). Kohtu hinnangul on Coop Finants AS seeläbi kostja ees täitnud lepingu 1 ja lepingu 2 järgsed kohustused anda krediit kostja kasutusse. 6/14
19.Kohus loeb äriregistrist nähtuvate avalike andmete alusel üldtuntuks asjaolu, et Coop Finants AS on 13.09.2023 ühinemislepingu alusel ühinenud Coop Pank AS-iga (registrikood 10237832).
20.Kohus tuvastab, et kostja tegi lepingu 1 alusel tagasimakseid 1673,28 eurot, seejuures viimase tagasimakse tegi kostja 13.02.2024 (dtl 154-161, 206-213).
21.Kohus tuvastab, et kostja tegi lepingu 2 alusel tagasimakseid 1765,27 eurot, seejuures viimase tagasimakse tegi kostja 13.02.2024 (dtl 162-169, 214-221).
22.Kohus tuvastab, et Coop Pank AS saatis kostjale 31.05.2024 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 70), milles avaldas, et kostja on lepingute alusel maksetega viivituses rohkem kui kolme maksegraafikus märgitud osamaksega, et lepingust 1 tulenev võlgnevus on 254,43 eurot ja lepingust 2 tulenev võlgnevus on 422,35 eurot, et kostjal tuleb lepingutest tulenevad võlgnevused kogusummas 676,78 eurot tasuda hiljemalt 23.06.2024, ning et kui kostja seda ei tee, ütleb Coop Pank AS laenulepingud üles ning võõrandab lepingutest tulenevad nõuded inkassoettevõttele.
23.Kohus tuvastab, et Coop Pank AS saatis kostjale 27.06.2024 laenulepingute ülesütlemise teate (dtl 71), milles avaldas, et loeb lepingu 1 ja lepingu 2 üles öelduks.
24.Kohus tuvastab, et Coop Pank AS loovutas 27.06.2024 laenulepingutest tuleneva võlanõude koos kõrvalkohustustega ja kõigi sellest tulenevate õigustega Aktiva Finance Group OÜ-le (dtl 71).
25.Kuivõrd kostja tahteavaldused lepingust 1 ja lepingust 2 tulenevate kohustuste võtmiseks on vastavalt omakäeliselt allkirjastatud ja digitaalselt allkirjastatud ning kostja on nii lepingu 1 kui ka lepingu 2 alusel krediidi kätte saanud, ei ole tulenevalt VÕS § 408 lg-s 2 sätestatust alust pidada ei lepingut 1 ega lepingut 2 VÕS § 408 lg 1 alusel tühiseks VÕS § 401 lõikes 1 tarbija tahteavaldusele sätestatud vorminõude järgimata jätmise või VÕS § 404 või § 405 sätestatud andmete puudumise tõttu.
26.Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2021 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,95% (kohaldus alates 01.01.2022 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,95% = 50,85%. Lepingu 1 kohaselt oli kostjale antud krediidi kulukuse määr 27,14% (dtl 46). Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab lähedase tulemuse (27,24%).
27.Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2022 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 15,31% (kohaldus alates 01.01.2023 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 15,31% = 45,93%. Lepingu 2 kohaselt oli kostjale antud krediidi kulukuse määr 23,72% (dtl 59). Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab veelgi väiksema tulemuse (23,67%).
28.Kohus tuvastab eelneva põhjal, et kostjale võimaldatud krediidi kulukuse määr ei ületanud ei lepingu 1 ega lepingu 2 sõlmimise ajal VÕS § 406 2 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära. Kohtu hinnangul ei ole seetõttu alust pidada ei lepingut 1 ega lepingut 2 tühiseks krediidi kulukuse määra VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära ületamise tõttu.
29.Hageja selgituste ja tõendite (dtl 34-36, 76-95, 149) kohaselt võeti lepingu 1 sõlmimise eel kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet (märgitud sissetulek 1400, igakuised kohustused 0). Lisaks tehti päring Maksu- ja Tolliametisse. Viimatinimetatud päringu tulemusel tuvastati, et kostja viimase 3 kuu 7/14
keskmine sissetulek oli 1096,00 eurot. Samuti kontrolliti kostjal kehtivate maksehäirete olemasolu ning tuvastati Taust.ee raporti alusel nende puudumine. Kostja igakuiseks sissetulekuks arvestati 1096 eurot ning kostja igakuiste kohustuste suuruseks arvestati 159,38 eurot. Lepingu igakuiseks osamakseks kujunes 79,68 eurot. Eeltoodule tuginedes tuvastati, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 856,94 eurot (1096,00-159,38-79,68), ning et kohustuste suhtarvuks on ca 22%. Arvestati ka kehtiva elatusmiinimumiga, mis 2022. a. oli 303,38 eurot. Järeldati, et võetud kohustuste täitmine on kostjale jõukohane.
30.Hageja selgituste ja tõendite (dtl 36-37, 96-112, 149) kohaselt võeti lepingu 2 sõlmimise eel kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet (märgitud sissetulek 1500, igakuised kohustused 80). Lisaks tehti päring Maksu- ja Tolliametisse. Viimatinimetatud päringu tulemusel tuvastati, et kostja viimase 3 kuu keskmine sissetulek oli 1121,00 eurot. Samuti kontrolliti kostjal kehtivate maksehäirete olemasolu ning tuvastati Taust.ee raporti alusel nende puudumine. Kostja igakuiseks sissetulekuks arvestati 1121 eurot ning kostja igakuiste kohustuste suuruseks arvestati 159,38 eurot. Lepingu igakuiseks osamakseks kujunes 135,79 eurot. Eeltoodule tuginedes tuvastati, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 825,83 eurot (1096,00-159,38-135,79), ning et kohustuste suhtarvuks on ca 26%. Arvestati ka kehtiva elatusmiinimumiga, mis 2023. a. oli 338,23 eurot. Järeldati, et võetud kohustuste täitmine on kostjale jõukohane.
31.Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja toiminud tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega VÕS § 4034 lg 2 mõttes, ei ole küsinud tarbijalt krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet VÕS § 4034 lg 3 mõttes ega ole tarbija esitatud teavet vastavalt VÕS § 4034 lg-le 4 ja krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg-tele 3 ja 4 kontrollinud.
32.Hageja selgitustest ja tõenditest ei nähtu, et lepingu 1 ja lepingu 2 alusel laenu andmisel oleks selgitatud välja kostja teised varalised kohustused ja muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud VÕS § 4034 lg 2 ja KAVS § 49 lg 1 p 2 ja 4 mõttes. Hageja selgitustest ja tõenditest ei nähtu, kas ja kui, siis kuidas arvestati asjaoluga, et kostja taotluse kohaselt oli kostjal laenude võtmise ajal üks ülalpeetav. Jääb arusaamatuks, kuidas jõuti igakuiste kohustuste suuruseni 159,38 eurot ning miks lähtuti samast numbrist nii lepingu 1 sõlmimisel, kus kostja oma taotluses igakuiseid kohustusi üldse välja ei toonud, kui ka lepingu 2 sõlmimisel, kus kostjal oli krediidiandja ees juba olemasolev igakuine kohustus 79,68 eurot.
33.Hageja selgitustest ja tõenditest ei nähtu, et oleks kontrollitud kostja esitatud teavet tema kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele. Hageja selgitustest ja tõenditest ei nähtu ka asjaolusid, mis annaks alust asuda seisukohale, et muu kogutud teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks KAVS § 50 lg 4 mõttes. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid ega maksehäirete registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja kohustuste kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.
34.Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 403 4 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.
35.Eelneva põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja ei saanud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusel olla veendunud, et tarbija on krediidivõimeline ning VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud eeldused krediidilepingute sõlmimiseks ei olnud täidetud. 8/14
36.VÕS § 4034 lg 6 rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
37.Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et lepingus 1 sätestatud intressimäär 22,9% ja lepingus 2 sätestatud intressimäär 20,9% on seaduse jõul vähenenud VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärani ning nii leping 1 kui ka leping 2 on muude krediidiga seotud tasude osas tühised.
38.Hageja palub vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise korral kostjalt lepingu 1 alusel välja mõista põhivõla ja viivise alates lepingu lõpptähtpäevale järgnevast päevast ehk 16.05.2025 kuni põhivõla tasumiseni lepingus 1 sätestatud määras 22,9% aastas. Hageja hinnangul ei ole VÕS § 4034 lg 7 alusel tagasimaksete uuesti määramine vajalik, kuivõrd lepingu 1 lõpptähtaeg on saabunud. VÕS § 4034 lg 7 kohast intressinõuet hageja ei esitanud.
39.Arvestades lepingu 1 alusel tehtud tagasimakseid 1673,28 eurot ning lepingu 1 järgset maksegraafikut (dtl 52-53), saab kostja tehtud tagasimaksete alusel lugeda tasutuks lepingu 1 järgsed krediidi põhiosa maksed 1-31 täies ulatuses ning 42,97 euro suuruse osa
32.osamaksest, mille tähtpäev oli 15.01.2025.
40.Kohtu hinnangul ei toimunud lepingu 1 ülesütlemine 31.05.2024 avaldusega kehtivalt, kuna kostja ei olnud sellel kuupäeval lepingu 1 alusel täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega oli ülesütlemine tagajärjetu.
41.Kohus tuvastab, et kõigi lepingust 1 tulenevate osamaksete tasumise tähtaeg saabus 15.05.2025 (dtl 46).
42.Kostjal on seega lepingu 1 alusel tähtaegselt tagastamata laenu põhiosa 326,72 euro ulatuses.
43.Kohus mõistab VÕS § 108 lg 1, § 402 lg 1 ja lepingu 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja tasumata põhivõla 326,72 eurot.
44.Kohtuotsuse tegemise sisuga on lepingu 1 alusel sissenõutavaks muutunud viivis 48,17 eurot: summa
muutus sissenõutavaks 16.05.2025
viivisemäär
päevas/ aastas 22,9% aastas
viivis
päevade arv 326,72 € 48,17 € 235 Kokku 48,17 €
45.Kohus mõistab VÕS § 113 lg 1 ls 3 ja lepingu 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 48,17 eurot.
46.Samuti mõistab kohus VÕS § 113 lg 1 ls 3 ja lepingu 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise 22,9% aastas põhivõla tasumata osalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.
47.Hageja esialgses nõudes sisaldunud lepingu 1 järgne intressinõue, haldustasu nõue ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue jäävad rahuldamata VÕS § 4034 lg 7 ja hageja 01.12.2025 avalduse alusel, milles hageja nende väljamõistmist vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise korral ei nõua.
48.Hageja esitas 01.12.2025 oma lepingust 2 tuleneva nõude alternatiivse arvestuse juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja määras lepingu 2 järgsed tagasimaksed uuesti põhinõude ulatuses, millele lisandub
9/14
intress VÕS § 94 lg 1 sätestatud määras, arvestades, et laenusumma oli 5000 eurot ning laen tuli tasuda 60 osamaksega (dtl 222-225).
49.Hageja palub vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise korral kostjalt lepingu 2 alusel välja mõista 01.12.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud põhiosa 767,94 eurot, intressi 73,76 eurot (osamaksed 15.02.2025 – 15.11.2025) ning viivise põhiosa summalt 20,9% aastas.
50.Samuti palub hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise korral kostjalt lepingu 2 alusel välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast ja viivise 20,9% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni (vastavalt graafikule).
51.Hageja ei esitanud selget nõuet pärast 01.12.2025 sissenõutavaks muutuva intressi väljamõistmiseks kostjalt ning avaldas 16.12.2025 kohtuistungil, et loobub nõude täpsustamisest vastavas osas (dtl 256, ajamärk 00:40:08).
52.Arvestades lepingu 2 alusel tehtud tagasimakseid 1765,27 eurot ning ümberarvestatud maksegraafikut (dtl 222-225), saab kostja tehtud tagasimaksete alusel lugeda tasutuks lepingu 2 järgsed krediidi põhiosa ja intressi osamaksed nr 1-24 täies ulatuses ning 12,54 euro suuruse osa 25. põhivõla osamaksest, mille tasumise tähtpäev oli 15.02.2025
53.Kohtu hinnangul ei toimunud lepingu 2 ülesütlemine 31.05.2024 avaldusega kehtivalt, kuna kostja ei olnud sellel kuupäeval lepingu 2 alusel täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega oli ülesütlemine tagajärjetu, leping 2 kehtib ning kostjal tuleb teha (põhi)osamakseid vastavalt ümberarvestatud maksegraafikule.
54.Kohtuotsuse tegemise seisuga on kostjal seega lepingu 2 alusel tähtaegselt tasumata ümberarvestatud maksegraafiku järgsed põhivõla osamaksed maksetähtpäevadega 15.02.2025 – 15.12.2025 kokku 853,66 euro ulatuses, sealhulgas 25. osamakse 59,58 euro ulatuses ning
55.Hageja on esitanud alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning taotleb ka tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõlgnevuse väljamõistmist kostjalt TsMS § 369 alusel, mis võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida.
56.Arvestades, et kostja ei ole pärast 13.02.2024 täitnud tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses, võib eeldada, et ta ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid põhivõla osamakseid tähtaegselt ei tasu. Seetõttu peab kohus tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõlgnevuse väljamõistmist kostjalt TsMS § 369 alusel põhjendatuks.
57.Kohus mõistab VÕS § 108 lg 1, § 402 lg 1 ja lepingu 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud ja tasumata põhivõla 853,66 eurot.
58.Kohus mõistab VÕS § 108 lg 1 ja TsMS § 369 alusel kostjalt hageja kasuks välja põhivõla osamaksed ümberarvestatud maksegraafiku järgsetel tähtpäevadel 15.01.2026 – 15.01.2028 (dtl 222-225). Tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kogusumma on 2703,21 eurot.
59.Seisuga 01.12.2025 oli kostjal lepingu 2 alusel tähtaegselt tasumata ümberarvestatud maksegraafiku järgsed VÕS § 94 määras intressi osamaksed (25. – 34. osamakse 10/14
maksetähtpäevadega 15.02.2025 – 15.11.2025) kokku 73,76 (9,24+9,05+8,86+8,67+8,47+8,27+5,51+5,37+5,22+5,08=73,76).
euro
ulatuses
60.Kohus mõistab VÕS § 94 lg 1 ja lepingu alusel kostjalt hageja kasuks välja 01.12.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud ja tasumata intressi osamaksed 73,76 eurot.
61.Kohtuotsuse tegemise seisuga on lepingu 2 alusel sissenõutavaks muutunud viivis 81,08 eurot. Kohus võttis arvesse tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 136 lg-t 8 ehk kui osamakse tasumise tähtpäev saabus nädalavahetusel, siis luges kohus kohustuse täitmise tähtpäeva saabunuks järgmisel tööpäeval ning viivisearvestus algas sellele päevale järgnevast päevast: summa
muutus sissenõutavaks
viivisemäär
päevas/ aastas
viivis
päevade arv
59,58 € 18.02.2025 20,9% aastas 10,99 € 322 73,38 € 18.03.2025 20,9% aastas 12,35 € 294 74,66 € 15.04.2025 20,9% aastas 11,37 € 266 75,96 € 15.05.2025 20,9% aastas 10,26 € 236 77,28 € 17.06.2025 20,9% aastas 8,98 € 203 78,63 € 15.07.2025 20,9% aastas 7,88 € 175 80,00 € 15.08.2025 20,9% aastas 6,60 € 144 81,39 € 15.09.2025 20,9% aastas 5,27 € 113 82,81 € 15.10.2025 20,9% aastas 3,94 € 83 84,25 € 18.11.2025 20,9% aastas 2,36 € 49 85,72 € 15.12.2025 20,9% aastas 1,08 € 22 Kokku 81,08 €
62.Kohus mõistab VÕS § 113 lg 1 ls 3 ja lepingu 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 81,08 eurot.
63.Samuti mõistab kohus VÕS § 113 lg 1 ls 3 ja lepingu 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise 20,9% aastas põhivõla tasumata osalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. See kehtib ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta. Kostjal tuleb tasuda hagejale viivist alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.
64.Hageja esialgses nõudes sisaldunud lepingu 2 järgne intressinõue, haldustasu nõue ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue jäävad rahuldamata VÕS § 4034 lg 7 ja hageja 01.12.2025 avalduse alusel, milles hageja nende väljamõistmist vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise korral ei nõua. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
65.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.
66.Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest.
67.Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 5297,40 eurot, intressi 396,68 eurot, haldustasu 12,00 eurot, sissenõudmiskulud 100,00 eurot ja hagi esitamise seisuga 11/14
sissenõutavaks muutunud viivise 535,97 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista edasiulatuva viivise lepingutes sätestatud määrades. Kohtuotsuse tegemise hetkeks oleks hagis toodud arvestusest lähtuv viivis täiendavalt sissenõutavaks muutunud vastavalt 243,07 euro (summalt 1011,65 eurot alates 19.12.2024 kuni 05.01.2026 ehk 383 päeva eest määraga 22,9% aastas) ja 939,81 euro (summalt 4285,75 eurot alates 19.12.2024 kuni 05.01.2026 ehk 383 päeva eest määraga 22,9% aastas) ulatuses. Hageja algsete nõuete kogusumma kohtuotsuse tegemise seisuga oleks seega 7524,93 eurot.
68.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingu 1 järgse põhivõla 326,72 eurot, lepingu 2 järgse sissenõutavaks muutunud põhivõla 853,66 eurot, lepingu 2 järgsed tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed kokku 2703,21 eurot, lepingu 2 järgse sissenõutavaks muutunud intressi 73,76 eurot, lepingu 1 alusel kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 48,17 eurot ja lepingu 2 alusel kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 81,08 eurot. Lisaks mõistab kohus kostjalt välja edasiulatuva viivise lepingutes sätestatud määrades. Hageja rahuldatud nõuete kogusumma kohtuotsuse tegemise seisuga on seega 4086,60 eurot.
69.Nõude rahuldamise ulatus on seega ligikaudu 54,31% (4086,60/7524,93x100=54,31). Seega jäävad menetluskulud 54,31% ulatuses kostja kanda ja 45,69% ulatuses hageja kanda.
70.Hagile lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 665 eurot ja lepingulise esindaja kulu 527,00 eurot (ilma käibemaksuta), sealhulgas maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamine 20 eurot ning täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine ja dokumentide esitamine kohtule 3 tundi summas 507 eurot. Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale õigusabi tunnihinnaga 169 eurot ilma käibemaksuta.
71.Hageja 01.12.2025 kohtunõude vastuse kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 665 eurot ja lepingulise esindaja kulu 696,00 eurot. Menetluskulude üksikasjalikku koosseisu hageja kohtunõude vastuses välja ei toonud.
72.16.12.2025 kohtuistungil hageja täiendavat menetluskulude nimekirja ei esitanud.
73.19.12.2025 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 665 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1203,00 eurot, sealhulgas esialgses menetluskulude nimekirjas toodud toimingud ning lisaks konsultatsioon esialgse võlausaldajaga, lisateabe kogumine, 07.03.2025 seisukoha koostamine ja esitamine 1 tund summas 169 eurot, lisateabe kogumine, 01.12.2025 seisukoha koostamine ja esitamine 1 tund summas 169 eurot ning kohtuistungiks ettevalmistamine ja kohtuistungil osalemine 2 tundi summas 338 eurot. Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale õigusabi tunnihinnaga 169 eurot ilma käibemaksuta.
74.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Tsiviilasja hinnast lähtudes tuli hagejal RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 665 eurot, hageja on nimetatud summas riigilõivu tasunud. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõivu 665 eurot väljamõistmine kostjalt.
75.Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 7 järgi maksekäsu kiirmenetluse kulud. TsMS § 4842 kohaselt hüvitatakse maksekäsu kiirmenetluses avaldaja kantud menetluskulud summas 20 eurot (vt ka Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-165-16, p 12.1 – 12.3). Seetõttu on
76.Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKm 06.05.2016, 3-2-1-4-15, p 14).
77.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu summas 169 eurot ilma käibemaksuta on ülemäära suur võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga (vt nt TlnRnKm 11.07.2025, 2-254726, p 24, TlnRnKm 12.05.2025, 2-21-10516, p 15.11). Arvestades hageja esindaja kvalifikatsiooni, ja et tegemist ei ole keerulise ega mahuka kohtumenetlusega, on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta.
78.Hageja on menetluskulude nimekirjas viidanud Riigikohtu lahenditele tsiviilasjades nr 321-115-14 ja 3-2-1-159-16, milles Riigikohus on pidanud lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatud suuruseks vastavalt kuni 153 eurot ja kuni 170 eurot käibemaksuta. Kohus märgib, et nimetatud lahendites on Riigikohus siiski hinnanud advokaadi tunnitasu suurust. Mitteadvokaadist esindaja tunnitasu hind on üldjuhul madalam kui advokaadi tunnitasu, kes peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele (TlnRnKm 12.06.2025, 2-22-18672, p 15).
79.Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamisele ja sellega seotud toimingutele 2 tundi. Käesolev tsiviilasi ei ole keskmisest mahukam ega keerukam. Kohtu hinnangul on ühtlasi tegemist n-ö tüüphagiga, millesarnaseid on hageja samade esindajate esindamisel kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud arvukalt sarnase ülesehituse ja põhjendustega. Samuti sisaldab hagiavaldus arvukalt kuvatõmmiseid hagiavaldusele lisatud tõenditest, mis üksnes paisutavad põhjendamatult hagiavalduse mahtu.
80.Samuti ei ole kogu ulatuses põhjendatud hageja esindaja ajakulu 2 tundi 07.03.2025 ja 01.12.2025 vastuste koostamisele.
81.Hagejal tuli nimetatud vastused koostada, sest hagiavaldus oli puudustega. Hagejat esindab menetluses lepinguline esindaja, kes peab kohtu hinnangul olema teadlik sellest, et TsMS § 363 lg 1 p 2 ja 3 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ja tõendid, mis nimetatud asjaolusid kinnitavad.
82.Kohus selgitas hagejale enne hagiavalduse esitamist 28.11.2024 määruses üksikasjalikult, millised asjaolud ja tõendid tuleb hagejal esitada selleks, et tema tarbijakrediidilepingust tulenev nõue oleks perspektiivikas. Muuhulgas selgitas kohus hagejale, millised asjaolud tuleb hagiavalduses välja tuua selleks, et kohus saaks hinnata, kas leping on kehtivalt sõlmitud ja kehtivalt üles öeldud, kas hageja on nõude omandanud, missuguses ulatuses sissenõudmiskulude hüvitamise nõudmine kostjalt on põhjendatud jne. Samuti selgitas kohus hagejale seda, kuidas VÕS § 403 4 lg 7 alusel tagasimaksed uuesti määrata ning esitada oma sissenõutavaks muutunud nõude terviklik arvestus. Hageja eelnimetatud asjaolusid ja nõuetekohaseid tõendeid hagiavalduses ei esitanud. Ka ei esitanud hageja esialgu oma sissenõutavaks muutunud nõude korrektset terviklikku arvestust.
83.Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud mõista kostajalt välja hageja lepingulise esindaja kulusid, mis tulenevad minetustest nõude aluseks olevate asjaolude kirjeldamisel. Kuivõrd kohus on hagejale selgitanud, millised ajaolud ja tõendid hagiavalduses esitada tuleb, ei ole ka põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulud, mis tulenevad sellest, et vaatamata
13/14
kohtu selgitustele ei esitanud hageja hagiavalduses kõiki nõude aluseks olevaid asjaolusid ja tõendeid.
84.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kostjalt on põhjendatud mõista välja 07.03.2025 ja 01.12.2025 vastuste koostamisega seotud menetluskulud üksnes ühekordset nõude ümberarvestuse koostamist puudutavas osas. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalik ajakulu ümberarvestuse koostamisele on 30 minutit. Ülejäänud osas ei ole 07.03.2025 ja 01.12.2025 vastuste koostamisega seotud hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud.
85.Kohus peab põhjendatuks kohtuistungiks ettevalmistumise ja kohtuistungil osalemise ajakulu 2 tundi.
86.Eeltoodust tulenevalt on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu 4 tundi ja 30 minutit. Lepingulise esindaja tasu on põhjendatud ja vajalik 540 euro ulatuses.
87.Kokku on hageja mõistlikud ja põhjendatud menetluskulud 1225 eurot (s.o riigilõiv 665 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 540 eurot).
88.Hageja on kinnitanud, et on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus määrab seega lepingulise esindaja kulud kindlaks ilma käibemaksuta (TsMS § 174 lg-st 10).
89.Kohus jättis menetluskuludest 54,31% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 665,18 eurot (0,543 x 1225 = 665,18).
90.Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks midagi välja ei mõista.
91.Kostjal tuleb hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Koik kohtunik
14/14
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.