Määruse tegemise aeg ja koht 11. märts 2024, Tallinn Kohtuasja number
2-23-119086
Kohtuasi
Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ hagi X vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18. detsembri 2023 määrus kaja menetlusse võtmisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja liik
X 24. detsembri 2023 määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ (registrikood 14529431), lepinguline esindaja vandeadvokaat Janar Urres Kostja: X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X 24. detsembri 2023 määruskaebus läbi vaatamata.
2.Jätta määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud X kanda.
3.Määrata Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 735 eurot (õigusabikulu) ja mõista see Xlt Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ kasuks välja.
4.Mõista Xlt Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitiselt välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
5.Keelduda X poolt 01. märtsil 2024 (dtl 668 – 682) ja 06. märtsil 2024 (dtl 696 – 771) esitatud dokumentide asja materjali juurde võtmisest. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
2-23-119086 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ (hageja) esitas 08.05.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X (kostja) vastu 3881,71 euro saamiseks. Kuna makseettepanekut ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada, anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 12.09.2023 esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 10.11.2022 sõlmitud kliendilepingu alusel esitatud arvetest nr 23020100 ja nr 23030100 tuleneva võla koos sellelt arvestatud lepingujärgse viivisega ning sissenõudmiskulu koos sellelt arvestatud seadusjärgse viivisega. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Harju Maakohus rahuldas hagi 13.10.2023 tagaseljaotsusega ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 3741,92 eurot, viivise 89,79 eurot, sissenõudmiskulu 10 eurot ning viivise põhinõudelt alates hagi esitamisele järgnevast päevast (09.05.2023) kuni nõude tasumiseni lepingujärgses määras 0,06% päevas ja viivise sissenõudmiskuludelt alates hagi esitamisest kuni nõude tasumiseni seadusjärgses määras. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitisena välja riigilõivu 560 eurot ja õigusabikulud 620 eurot koos viivisega.
3.Kostja esitas 02.12.2023 tagaseljaotsuse peale kaja.
4.Maakohus jättis 04.12.2023 kaja käiguta ja andis kostjale tähtaja 15.12.2023 järgmiste puuduste kõrvaldamiseks: esitada allkirjastatult kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sealhulgas hagi vastus; tasuda riigilõiv kaja esitamiselt; esitada esindaja volitus ja haridust tõendav diplom; välja tuua kostja elukoha andmed; vastuhagi esitamisel tasuda riigilõiv ja tuua välja nõude kujunemine.
5.Maakohus keeldus 18.12.2023 määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 2, § 416 lg-te 1 ja 2, § 221 lg 2, § 218 lg 1 p 2, § 338 lg 1 p 1 ning riigilõivuseaduse § 59 lg 19 alusel kaja menetlusse võtmisest, kuna kostja kajas esinevaid puudusi ei kõrvaldanud.
6.Kostja esitas 24.12.2024 esindaja vahendusel (Q e-postiaadressilt XXX) allkirjastamata avalduse, mille kohus luges kostja poolt Harju Maakohtu 18.12.2023 määrusele esitatud määruskaebuseks. Kaebuse kohaselt on maakohtu määrus vastuolus kostja 12.11.2023 saadetud e-kirjaga, milles selgitati kõiki puuduseid. Samuti ei võtnud kohus arvesse, et kostja on väljaspool Eesti riiki elav välismaalane.
7.Maakohus jättis 05.01.2024 määrusega määruskaebuse käiguta ja määras kostjale tähtaja 15.01.2024 järgmiste puuduste kõrvaldamiseks: tasuda riigilõiv määruskaebuselt; esitada esindaja volitus ja haridust tõendav diplom; tuua välja kostja elukoha andmed; allkirjastada kohtule esitatud dokumendid. Kohus selgitas kostjale, et kohtule esitatavad dokumendid tuleb allkirjastada kas digitaalselt või omakäeliselt ja dokumendid on võimalik edastada nii e-postiga [email protected] kui ka postiga aadressile Lubja 4, Tallinn 10115, Eesti
2-23-119086 Vabariik. Samuti juhtis kohus tähelepanu, et juhul kui kostja kasutab menetluses esindajat, siis tuleb kohtule esitada esindaja esindusõigust tõendav dokument, milleks on TsMS § 211 lg 2 järgi volikiri ja TsMS § 218 lg 2 p 2 järgne haridust tõendav dokument. Lisaks selgitas maakohus riigilõivu tasumisega seonduvat ja kostja kontaktandmete välja toomise kohustust.
8.Kostja esitas 13.01.2024 e-kirja, milles märkis, et esitab koopia advokaadikaardist ja kostja antud volikirjast. E-kirjale on lisatud manusena koopia advokaadikaardist ja menetlusdokument, millel on viide teisele tsiviilasjale (nr 2-23-121394). Volikirja kostja ei esitanud.
9.Maakohus selgitas 15.01.2024 kirjas kostjale täiendavalt, et dokumendid tuleb esitada pdfformaadis digitaalselt allkirjastatuna e-toimiku või e-posti vahendusel. Kostja teatas vastusena eeltoodule, et ta saab edastada dokumente ainult e-kirja teel, kuna tema Smart-ID on aegunud. Selle kohta esitas kostja ka tõendi. 16.01.2024 kirjas selgitas maakohus, et kui kostjal ei ole võimalik dokumente digitaalselt allkirjastada, siis võib dokumendid allkirjastada käsitsi, sisse skaneerida ja e-postiga saata. Kohus juhtis tähelepanu, et ka originaaldokumendid tuleb kohtule edastada postiga või kulleriga.
10.Kostja esitas 17.01.2024 ja 20.01.2024 kostja esindaja poolt allkirjastatud dokumendid.
11.Maakohus jättis 23.01.2024 määrusega määruskaebuse uuesti käiguta ja määras kostjale tähtaja riigilõivu tasumiseks. 24.01.2024 teatas kostja, et riigilõiv on tasutud.
12.Hageja esitas 15.02.2024 kohtu nõudel seisukoha, milles palus jätta määruskaebuse menetlusse võtmata või rahuldamata. Hageja leidis, et määruskaebuses esinevad jätkuvalt puudused, mida kostja ei ole hoolimata kohtu põhjalikest selgitustest kõrvaldanud.
13.Maakohus jättis kostja 24.12.2023 määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
14.Ringkonnakohus leidis, et määruskaebus on endiselt puudustega ja määras 23.02.2024 ekirjaga kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o eelkõige allkirjastatud 24.12.2023 määruskaebuse esitamiseks. Ringkonnakohus selgitas samas kirjas kostjale, et tema esindajana tegutseval isikul ei ole Eestis õigust esindajana tegutseda ja kostjal on võimalik võtta endale Eesti advokaat.
15.Kostja kinnitas 27.02.2024 vastuskirjas, et kirjale on lisatud kõik kostja poolt isiklikult allkirjastatud menetlusdokumendid.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 664 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja kui määruskaebus on menetlusse võetud ebaõigesti, jätab selle määrusega läbi vaatamata. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata, sest kostja ei ole kõrvaldanud määruskaebuse menetlemist takistavat puudust.
17.Kolleegium peab esmalt vajalikuks selgitada järgmist. Tsiviilasja materjali kohaselt toimetas maakohus menetlusdokumente kostjale kätte e-postiaadressi XXX kaudu. Samamoodi on toiminud ka ringkonnakohus määruskaebemenetluses. TsMS § 3111 sätetest tulenevalt peab kohus üldjuhul toimetama menetlusdokumendi kätte selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu (lg
2-23-119086 1), kuid kui saajal ei ole eeldatavasti võimalik kasutada menetlusdokumentide kättetoimetamiseks kasutatavat infosüsteemi, võib kohus toimetada saajale menetlusdokumendi elektrooniliselt kätte ka muul viisil (lg 4). Kostja kinnitas 15.01.2024 ekirjas, et saab kohtule dokumente edastada ja neid vastu võtta üksnes e-posti vahendusel, kuna tema Smart-ID on aegunud (vt dtl 390). TsMS § 3111 lg 5 järgi tuleb menetlusdokumendi kättetoimetamisel lõikes 4 sätestatud korras dokumendi saajal kinnitada kirjalikult menetlusdokumendi kättesaamist ning elektrooniline kinnitus peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada saatja ja saatmise aja, välja arvatud juhul, kui kohtul ei ole põhjust kahelda, et digitaalallkirjastamata kinnituse on saatnud saaja või tema esindaja. Kohtule võib elektroonilise kinnituse saata elektronposti teel, kui saaja elektronpostiaadress on kohtule teada ning võib eeldada, et volitamata isikul puudub sellele juurdepääs, samuti juhul, kui kohus on juba sama kohtuasja käigus sellel elektronpostiaadressil dokumente edastanud või kui menetlusosaline on ise avaldanud kohtule oma elektronpostiaadressi. TsMS § 336 lg 4 kohaselt võib kohus menetlusosalise elektronpostiga esitatud avalduse või muu menetlusdokumendi lugeda piisavaks ka juhul, kui see ei vasta samas paragrahvis sätestatud nõuetele, eelkõige digitaalallkirjaga varustamise nõudele, kui kohtul ei ole kahtlust saatja isikus ja dokumendi saatmisest, eriti kui samalt elektronposti aadressilt on kohtule sama asja menetluses sama menetlusosalise poolt varem esitatud digitaalallkirjaga dokumente või kui kohus on nõustunud et talle võib avaldusi või muid dokumente esitada ka sellisel viisil. Käesolevas tsiviilasjas ei ole kostja esitanud e-postiaadressilt XXX digiallkirjastatud kinnitust dokumentide kättesaamise kohta. TsMS §-st 3141 tulenevalt võib kohus lugeda menetlusdokumendi kättetoimetatuks muu hulgas teises käimasolevas kohtumenetluses kohtule teadaolevat menetlusosalise aadressi või muu sidevahendi andmeid kasutades. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kostja menetlusosaliseks ka tsiviilasjas nr 2-22-8331, milles edastas 12.08.2022 kohtule samalt epostiaadressilt (XXX) digitaalselt allkirjastatud dokumendi. Seega on tsiviilasjas nr 2-22-8331 tuvastatud, et e-postiaadressi XXX kasutav isik on kostja. Eeltoodust tulenevalt võis kohus käesolevas tsiviilasjas TsMS § 3141 lg-le 2 ja lg 3 p-le 1 tuginedes saata kostjale menetlusdokumendid viidatud e-postiaadressile.
18.TsMS § 637 lg 2 (koosmõjus §-ga 659) kohaselt ei võta kohus määruskaebust menetlusse, kui asja läbivaatamist takistab määruskaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine, muu hulgas pädeva isiku allkirja puudumine kaebusel. Menetlusosalise kohtule esitatavas menetlusdokumendis, sh määruskaebuses, tuleb kooskõlas TsMS § 338 lg 1 p-ga 8 märkida muu hulgas menetlusosalise või tema esindaja allkiri, elektroonilise dokumendi puhul digitaalallkiri või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldav tunnus vastavalt TsMS §-s 336 sätestatule. Pädeva isiku allkirja puudumine määruskaebusel annab TsMS § 637 lg 2 ja § 659 järgi maakohtule aluse jätta määruskaebus menetlusse võtmata ja ringkonnakohtule aluse jätta määruskaebus TsMS § 664 lg 2 kohaselt läbi vaatamata. Seejuures ei saa kohtulahendi peale esitatava kaebuse kohta kohaldada TsMS § 336 lg-t 4, mis võimaldab digiallkirjaga varustamise nõudele mittevastava avalduse erandjuhtudel lugeda piisavaks, kuna kaebuse esitamise kohta sätestab TsMS § 335 lg 2 erinormid (vt analoogia korras nt RKTKm 21.10.2013, 3-2-1-108-13, p 8; RKTKm 13.06.2012, 3-2-1-91-12, p 10).
19.Kuna määruskaebus oli allkirjastamata ja esitatud esindusõiguseta isiku poolt, määras ringkonnakohus 23.02.2024 kirjaga kostjale määruskaebuse puuduste kõrvaldamiseks uue tähtaja. Ringkonnakohus selgitas kostjale, et määruskaebuse kostja nimel esitanud Egiptuse advokaadil puudub advokatuuriseaduse (AdvS) § 74 järgi õigus kostjat Eestis esindada. AdvS § 74 järgi saab välisriigi advokaat esindada Eestis ainult juhul, kui ta on pärit Euroopa Liidu liikmesriigist ja üksnes koos Eesti vandeadvokaadiga. Egiptus ei ole Euroopa Liidu liikmesriik. Ringkonnakohus selgitas seetõttu, et kohus saab kostja 24.12.2023 määruskaebust menetleda
2-23-119086 juhul, kui ta leiab endale Eestis tegutseva advokaadi, kes dokumendi allkirjastab või kui kostja saadab kohtule omakäeliselt allkirjastatud 24.12.2023 määruskaebuse. Kolleegium märgib, et määruskaebuse allkirjastamise kohustusele on kostja tähelepanu juhtinud menetluse käigus korduvalt ka maakohus, muu hulgas 05.01.2024 puuduste kõrvaldamise määruses, samuti 15.01.2024 ja 16.01.2024 e-kirjades. Ringkonnakohus hoiatas kostjat, et puuduse kõrvaldamata jätmisel võib kohus jätta 24.12.2023 määruskaebuse läbi vaatamata.
20.Kostja esitas vastusena ringkonnakohtu nõudele 27.02.2024 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles kinnitab, et Q on tema advokaat, kes on siiani allkirjastanud kõik menetlusdokumendid. Lisaks märgib kostja, et e-kirjale on lisatud kõik kostja poolt isiklikult allkirjastatud menetlusdokumendid.
21.Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole puudusi kõrvaldanud, s.o esitanud allkirjastatud määruskaebust. Kostja 27.02.2024 e-kirjale on küll lisatud kostja (ja tema Egiptuse esindaja) poolt allkirjastatud dokumendid, kuid nende seas ei ole määruskaebust. Ringkonnakohus selgitas kostjale, et tal tuleb allkirjastada just 24.12.2024 määruskaebus. Kostja ei ole seda teinud. Samuti ei ole kostja kohut teavitanud, et teda esindaks Eestis tegutsev advokaat või jurist. Seega ei ole kostja vaatamata kohtute korduvatele selgitustele menetlusdokumentide allkirjastamise kohustuse kohta vorminõuetele vastavat määruskaebust esitanud. Eeltoodust tulenevalt on kostja jätnud kohtu osundatud puuduse tähtaegselt (05.03.2024) kõrvaldamata ja määruskaebus tuleb TsMS § 664 lg 2, § 637 lg 2 (koosmõjus §-ga 659) ja § 3401 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.
22.Kostja esitas 01.03.2024 asja materjali juurde tema poolt kohtutäitur Elin Vilippusele adresseeritud inglisekeelse kirja, mille manuses oli ka Pensionikeskusega peetud kirjavahetus (dtl 668 – 682). Kirjad puudutavad teisest pensionisambast tehtavate väljamaksete kinnipidamist kohtutäituri poolt. Lisaks esitas kostja 06.03.2024 kohtule inglisekeelse teate selle kohta, et kohtutäitur on teise samba väljamakse arestinud, kuigi menetlus käesolevas tsiviilasjas ei ole lõppenud. Kostja soovib, et kohtutäitur kannaks raha kostja arvelduskontole, et vältida rahvusvahelise vaidluse eskaleerumist. Kiri on adresseeritud ka kohtutäiturile ja sellele on lisatud kirjavahetus kohtutäituri büroo ja Pensionikeskusega. Samal päeval saatis kostja oma esindajale inglisekeelse kirja, mille adresseeris ka kohtule, Välisministeeriumile ja Egiptuse saatkonnale ja milles palus kaevata edasi kostja lapsi puudutava kohtumääruse. Kirjale on lisatud tõendid viitega kohtuasjale nr 2-23-121394, samuti Tallinna Ringkonnakohtu 29.02.2024 määrus tsiviilasjas nr 2-22-831 (dtl 696 – 771). Ringkonnakohus märgib, et kuigi TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid, ei oma kostja esitatu käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Kohus keeldub seetõttu nende asja materjali juurde võtmisest TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel. Tõendite elektroonilise esitamise tõttu pole vaja neid füüsiliselt tagastada. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
23.Määruskaebuse läbi vaatamata jätmise tõttu jäävad kaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 2 (koosmõjus § 639 lg-ga 1 ja §-ga 659) alusel määruskaebuse esitaja, s.o kostja kanda.
24.Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 lg 1 esimese lause alusel kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub määrata menetluskulude rahaliseks suuruseks õigusabikulu 1275 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabi kokku 7 tunni 5 minuti ulatuses tunnitasuga 180 eurot (ilma käibemaksuta). Õigusabikulud koosnevad järgmistest toimingutest: tutvumine kostja kaja, määruskaebuse ning
2-23-119086 05.12.2023, 13.01, 15.01, 17.01 ja 20.01.2024 esitatud menetlusdokumentidega (1 tund 30 minutit); määruskaebuse ja kaja osas seisukoha koostamine (4 tundi); kostja 27.02.2024 menetlusdokumendi ja selle lisadega tutvumine (15 minutit); menetluskulude nimekirja koostamine (20 minutit). Lisaks taotleb hageja prognooskuludena vastaspoole kuludele vastuväite esitamise (30 minutit) ja kohtulahendiga tutvumise (30 minutit) kulude hüvitamist. Taotluses on selgitatud, et prognooskulud on vajalikud ja põhjendatud kulud, mis tekivad pärast kohtu määratud menetluskulude nimekirja esitamise tähtaega. Kui hageja vastavat toimingut ei tee (nt ei esita teise poole menetluskuludele vastuväidet), palub ta jätta taotluse vastava osa tähelepanuta. Kostja hageja menetluskulude osas vastuväidet ei esitanud.
25.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
26.Ringkonnakohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud ei ole täies ulatuses põhjendatud. Menetluskulude nimekirja järgi kulus hageja esindajal kostja kaja ja määruskaebusega tutvumisele ning nende osas seisukoha koostamisele ligikaudu 5 tundi 30 minutit. Arvestades kostja kaja ja määruskaebuse ning hageja esitatud seisukoha sisu ja mahtu, ei olnud mõistlik ega põhjendatud neile toimingutele kulutada üle 3 töötunni. Seejuures võtab kohus arvesse, et kajal ja määruskaebusel on küll mitmeid lisasid, kuid need ei vajanud sisulist õiguslikku analüüsi. Kaja ja määruskaebus ise on sisuliselt üheleheküljelised ja ei ole faktiliselt või õiguslikult keerukad. Dokumentidega tutvumise ajakulu sisaldab ka kostja 05.12.2023, 13.01, 15.01, 17.01 ja 20.01.2024 esitatud menetlusdokumentidega tutvumist. Arvestades, et viidatute näol ei ole tegemist sisuliste menetlusdokumentide, vaid üksnes ekirjadega, ei saa nendega tutvumise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks pidada üle 10 minuti. Seega peab ringkonnakohus eelviidatud toimingute ajakulu (5 tundi 30 minutit) mõistlikuks ja põhjendatuks kokku 3 tunni 10 minuti ulatuses.
27.Kostja 27.02.2024 menetlusdokumendi ja selle lisadega tutvumise ajakulu 15 minutit ning menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 20 minutit on mõistlik ja põhjendatud ning kooskõlas menetlusdokumentide sisu ja mahuga.
28.Hageja taotleb prognoositavate kuludena ka vastaspoole menetluskuludele vastuväite esitamise (30 minutit) ja kohtulahendiga tutvumise (30 minutit) ajakulu hüvitamist. Arvestades, et hageja esitas 06.03.2024 kostja menetluskuludele vastuväite, on tegemist hüvitatava menetluskuluga. Dokumendi sisu ja mahtu arvestades on selle koostamise põhjendatud ajakulu 20 minutit. Kohtulahendiga tutvumise ajakulu osas märgib aga kolleegium, et tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette nn prognooskulu hüvitamist. Menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud (14.04.2021 RKTKo, 2-19-10324, p 19). Kohtulahendiga tutvumise ajakulu on seetõttu üldjuhul edasikaebemenetlusega seonduv kulu, kuna just lahendi peale edasi kaebamine eeldab selle sisulist analüüsi. Menetlusosalisele soodsa kohtulahendi puhul ei saa sellega tutvumise ajakulu pidada vastaspoole poolt hüvitatavaks menetluskuluks TsMS § 175 lg 1 tähenduses.
29.Eeltoodust tulenevalt on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu hageja esindamisel määruskaebemenetluses kokku 4 tundi ja 5 minutit (3 tundi 10 minutit + 15 minutit + 20 minutit + 20 minutit).
2-23-119086
30.Hageja vandeadvokaadist lepingulise esindaja tasumäär 180 eurot (ilma käibemaksuta) on kooskõlas esindaja kvalifikatsiooniga ning ka Riigikohtu hiljutise praktika kohaselt mõistlik ja põhjendatud, jäädes turuhinna piiresse (vt RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796, p 19).
31.Ringkonnakohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 735 eurot (4 tundi 5 minutit × 180 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlusel tuleb kostjalt välja mõista ka viivis välja mõistetud menetluskuludelt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 177 lg 4).
32.Ringkonnakohus selgitab, et kostjal on pärast käesoleva määruse jõustumist õigus esitada TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele arveldusarvele tuleb lõiv tagastada. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.