lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-22435/3

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 05.01.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-22435/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.01.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
973
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 75 lg 2, 3Kohtualluvuse kontrollimineTsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 371 lg 1Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 72 lg 1Harju Maakohtu erialluvusTsMS § 79 lg 1Isiku kohtualluvus

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
Määrus 1215/2012Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012, 12. detsember 2012 , kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud)

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-26-3438/11Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium08.06.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Hagi menetlusse võtmisest keeldumine Määruse tegemise aeg ja koht

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

5. jaanuar 2026

Tsiviilasi

nr 2-25-22435 P.L. hagi K.K. vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks

Kohtunik

Kadi Karting

Hageja

P.L. (isikukood: XXX)

Hageja lepinguline esindaja

advokaat Tristan Karu

Kostja

K.K. (isikukood: XXX)

RESOLUTSIOON

1.Keelduda hagi menetlusse võtmisest.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Toimetada käesolev kohtumäärus kätte hageja lepingulisele esindajale. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada kirjalik määruskaebus käesolevale kohtumäärusele Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot ja esitada andmed, mis võimaldavad tasumise kontrollimist.

ASJAOLUD

1.Hageja esitas 22.12.2025 Tartu Maakohtule hagi, milles palub rahuldada tema nõuded kostja vastu tulenevalt 26.10.2023 sõlmitud laenulepingust. Hageja andis kostjale laenu summas 110 700 eurot, mille tagastamise tähtaeg oli 01.12.2023, kuid kostja ei ole kohustust täitnud, tasudes üksnes kolm osalist makset kogusummas 13 200 eurot. Seetõttu on kostjal tekkinud võlgnevus, mis hagi esitamise seisuga moodustab kokku 173 109,25 eurot, sh põhivõlg 98 769,65 eurot, intress 64,95 eurot ja viivis 74 274,65 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja nimetatud summad, samuti lepingujärgne jooksev viivis 0,1% päevas põhivõlgnevuselt alates 23.12.2025 kuni tasumiseni, ning jätta kostja kanda kõik menetluskulud koos viivisega menetluskulude hüvitamiselt.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
2.Kohtualluvus on hageja hinnangul Tartu Maakohtul, kuna pooled on laenulepingu p-s 11 kokku leppinud vaidluste lahendamises hageja asukohajärgses kohtus ning hageja elukoht on X.

KOHTU PÕHJENDUSED

3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati.
4.Käesolevas asjas esineb välisriigi element, kuna kostja alaline elukoht asub Ameerika Ühendriikides, mistõttu on tegemist piiriülese vaidlusega. Seetõttu tuleb kohtu pädevust hinnata esmalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 alusel (edaspidi: Määrus). Kuna kostja alaline elukoht ei asu üheski Euroopa Liidu liikmesriigis, määratakse kohtu pädevus määruse artikli 6 lõike 1 kohaselt üldjuhul liikmesriigi siseriikliku õiguse alusel, välja arvatud juhul, kui kohaldub muu hulgas määruse artikkel 25.
5.Pooled on laenulepingu punktis 11 kokku leppinud vaidluste lahendamises hageja asukohajärgses kohtus. Selline kokkulepe kuulub määruse artikli 25 kohaldamisalasse, mis võimaldab pooltel olenemata nende alalisest elukohast määrata pädevaks liikmesriigi kohtu või kohtud. Samas näeb artikkel 25 ette, et kohtualluvuse kokkulepet ei kohaldata, kui see on sisulise kehtivuse poolest asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt tühine. Kuna pooled on määranud pädevaks Eesti kohtu, tuleb kohtualluvuse kokkuleppe sisulist kehtivust hinnata Eesti õiguse alusel.
6.Kuna pooled olid lepingu sõlmimisel füüsilised isikud, tuleb kohtualluvuse kokkuleppe kehtivust hinnata TsMS § 75 lõike 3 järgi. Selle sätte kohaselt on füüsiliste isikute vahel sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe kehtiv üksnes juhul, kui see on sõlmitud pärast vaidluse tekkimist või kui kokkuleppest selgesõnaliselt nähtub, et see kehtib juhuks, kui kostja asub pärast lepingu sõlmimist elama välisriiki või kui tema elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal teadmata. Käesoleval juhul selline selgesõnaline viide lepingust ei nähtu, mistõttu on kohtualluvuse kokkulepe laenulepingu p-s 11 Eesti õiguse järgi kehtetu ning Eesti kohtu pädevus ei tulene määruse artikli 25 alusel lepingust.
7.Seetõttu tuleb kohtu pädevus kindlaks määrata Määruse artikli 6 lõike 1 kohaselt Eesti siseriikliku õiguse alusel.
8.Üldsätete järgi ei ole kohtu hinnangul võimalik jõuda järelduseni, et tsiviilasi alluks Eesti kohtule. TsMS § 79 lg 1 kohaselt võib füüsilise isiku (kostja) vastu hagi esitada tema elukoha järgi.
9.TsMS § 72 lg 1 p-de 2 ja 3 kohaselt võib erandlikel juhtudel lahendada asja Harju Maakohus juhul, kui asi ei allu üldsätete järgi Eesti kohtule või kui sellist alluvust ei ole võimalik kindlaks teha ning avaldajal ei ole võimalik oma õigusi välisriigis kaitsta või kui õiguste kaitsmist välisriigis ei saa temalt mõistlikult oodata. Tegemist on erandliku kohtualluvuse normiga, mille eesmärk on vältida olukordi, kus isik jääks täielikult ilma kohtulikust õiguskaitsest.
10.Kohus leiab, et käesolevas asjas ei esine TsMS § 72 lg 1 p-des 2 ja 3 silmas peetud erandlikke asjaolusid. Hageja ei ole esitanud asjaolusid ega tõendeid, millest nähtuks, et temalt ei saa mõistlikult oodata oma õiguste kaitsmist kostja alalise elukoha järgses riigis, s.o Ameerika Ühendriikides, ega et õiguste kaitsmine seal oleks objektiivselt võimatu.
11.Õiguskirjanduses on selgitatud, et TsMS § 72 lg 1 p-de 2 ja 3 kohaldamine on lubatav üksnes äärmiselt erandlikel asjaoludel, näiteks juhul, kui välisriigis on sõjategevuse või muu erakorralise olukorra tõttu õigussüsteemi toimimine halvatud, isikut ähvardaks välisriiki pöördumisel vangistus või tagakiusamine või kui isikul puudub tegelik võimalus kohtulikule õiguskaitsele (vt ka V. Kõve, I. Järvekülg, J. Ots, M. Torga. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, § 72). Samuti on rõhutatud, et üksnes asjaolu, et välisriigis on kohtusse pöördumine avaldaja jaoks kallim, geograafiliselt kaugem või et seal kehtivad avaldaja

jaoks ebasoodsamad menetlusabi reeglid, ei anna alust TsMS § 72 lg 1 p-de 2 ja 3 kohaldamiseks. Käesoleval juhul puudub alust järeldada, et hagejal puuduks Ameerika Ühendriikides tegelik võimalus oma õigusi kohtulikult kaitsta või seal menetlusabi taotleda.

12.Eeltoodust tulenevalt järeldab kohus, et TsMS § 72 lg 1 p-des 2 ja 3 sätestatud erandliku kohtualluvuse kohaldamise eeldused käesolevas asjas puuduvad ning kuna Eesti kohtule ei ole võimalik tuletada pädevust ei rahvusvaheliste kohtualluvuse normide ega TsMS üldsätete alusel, tuleb hagejal esitada oma nõuded kostja vastu kostja alalise elukoha järgsesse kohtusse Ameerika Ühendriikides.
13.TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. TsMS § 75 lg 2 näeb ette, et kui kohus leiab, et asi ei allu sellele kohtule, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule.
14.Kuna praegusel juhul esitatud hagi ei allu Eesti kohtule, tuleb hagi jätta menetlusse võtmata ja hagejale tagastada.
15.Kohus selgitab, et TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel on hagejal õigus taotleda hagilt tasutud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb mh ära näidata riigilõivu tasumise ja tagastamise andmed.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadi Karting kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval