Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue ning menetluse käik Jõelähtme vald (hageja) esitas 19.12.2022 hagi xxx OÜ vastu kahju 360,00 euro hüvitamiseks. Harju Maakohus võttis oma määrusega 03.01.2023 hagi menetlusse. Hageja taotlusel kaasas kohus 23.01.2023 menetlusse kostjana Jägala-Joa Puhkekeskus OÜ (kostja) ning 26.01.2024 määrusega jättis hagi xxx OÜ vastu läbivaatamata. Hageja esitas 11.04.2023 hagiavalduse tervikteksti kostja vastu. xxx OÜ-le kuulub kinnistu registriosa nr xxx (katastritunnus xxx) sihtotstarbeta maa Jõelähtme vallas Jägala-Joa külas xxx. Kinnistule on seatud hoonestusõigus tähtajaga 10-aastat kostja kasuks, registriosa nr xxx, mis on kinnistusraamatusse kantud 20.01.2022.Kinnistu on moodustatud kaardija plaanimaterjali alusel ja kantud maakatastrisse 08.07.2019. xxx kinnistuga piirnevad katastriüksused, millel on teise katastriüksusega vähemalt üks ühine piirilõik ja need kuuluvad hageja munitsipaalomandisse. Üheks selliseks kinnistuks on xxx munitsipaalmaa registriosa nr xxx (katastriüksus xxx) transpordimaa 100%. maatükk on mõõdistatud xxx OÜ poolt 18.06.2019 L-EST süsteemis ning registreeritud maakatastris 19.09.2019. Jägala-Joa külas on kehtestatud 31.01.2019 kõrvaltingimusega Jägala-Joa puhkeala detailplaneering Otsuse punkti 1. kohaselt jõustub otsus kõrvaltingimusega krundi xxx osas (xxx) ajahetkest, kui krundi nr xxx ehitusõiguse realiseerimisest huvitatud isiku ja Jõelähtme valla vahel on sõlmitud haldusleping detailplaneeringukohaste ja krundi nr xxx teenindamiseks vajalike rajatiste väljaehitamiseks. Haldusakt on kehtiv. Hagi esitamise ajaks pole xxx kinnistu omanik halduslepingut sõlminud, seega on ehitusõiguseta maa, millele ei ole võimalik või otstarbekas sihtotstarvet määrata. 04.07.2022 tuvastas hageja järelevalveametnik, et xxx kinnistul on teostatud ehitustegevust, on rajatud kinnistule mahasõit munitsipaalmaalt ja rajatud betoonplokkidest tugimüür. Ehitusluba selliseks tegevuseks ei ole vald väljastanud. Hageja tegi kinnistu omanikule ettekirjutus-hoiatuse ebaseadusliku ehitustegevuse peatamiseks. Mahasõidu ehitusega läksid kaotsi xxx ja xxx munitsipaalmaa katastriüksuste vahelised piiripunktid nr xxx ja need ei olnud enam looduses leitavad. Hagejal oli vajalik piir uuesti kindlaks määrata, läbi viia kontrollmõõdistamine ja kadunud piirimärgid taastada. Hageja tellis vajalike tööde teostamise. Kinnistu omanik leidis üles piirimärgi nr xxx. Tööde teostamisel lõpetamisel allkirjastasid piirinaabrid piiriprotokolli nr xxx ja piirimärgid taastati 2019 aastal mõõdetud koordinaatide alusel. Hageja tasus xxx OÜ-le tööde teostamise eest 300,00 eurot, millele lisandus käibemaks summas 60,00 eurot. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellel vastu. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, et JägalaJoa Puhkekeskus OÜ oleks xxx kinnistul teostanud ehitustöid või mistahes muid töid, mis oleks piirimärkidele mingil moel mõjunud ja veelgi enam need kaotanud. Kostja poolt esitatud tõendid kinnitavad, et kopatööd ei ole toimunud piirimärkide kohal ja piltidelt on selgelt näha, et tööd on teostatud jälgides piirimärke (puidust vaiad), mis olid paigaldatud xxx omaniku tellimusel ja millele lisandusid hiljem hageja poolt arusaamatutel põhjustel lisa piirimärgid. xxx kinnistu eelnev omanik xxx OÜ tellis piiride märkimise 15.06.2020 sest märgid ei olnud looduses leitavad. Maamõõtja märkis ja tuvastas geodeetilises töös nr xxx ära kõik xxx piirid, sealhulgas xxx kinnistuga piirnevad. Piiripunktid on märgitud puidust vaiadega samas kohas, kuhu tellis hageja uue märkimise. Kostjal on seni puudunud vajadus piiride märkimist Maa-ametis

registreerida, pidades piisavaks maamõõtja geodeetilise töö olemasolu. Kinnistu piirid registreeriti 04.11.2022 maakatastri otsusega nr xxx ja 03.10.2022 koostatud piiriprotokolli alusel. Hageja väidab, et otsuse aluseks saab olla vaid piiriprotokoll ja Maa-ameti otsus, kuid ei ole esitanud ühtegi muud otsust v.a eeltoodud otsus ja protokoll, mis on koostatud peale kostja tegevust, mis kinnitab üheselt, et piiride märkimist looduses ei ole varasemalt toimunud. Puudub xxx kinnistuga kooskõlastatud piiriprotokoll piiripunktide kättenäitamise osas ja Maa-ameti otsus. Hageja ei ole tõendanud, et piirimärgid on eemaldatud kostja poolt ja kostja tegevuse tulemusel. Kostja on esitanud tõendid millest on üheselt nähtuv, et piirimärkide kohal ja ümbruses on maapind puutumata ja ka kostja poolt paigaldatud piirimärgid nähtavad. Hageja on kinnitanud, et teenaelast on ilmselt üle sõitnud nende tellimusel greider ja kuivõrd kõnealused piirimärgid ongi tee piiriks, siis on üsna tõenäoline, et valla tellitud greider on üle sõitnud ka teisest kahest piirimärgist ja kinnistu omanik pidi need uuesti paigaldama. xxx OÜ arve (19.09.2019) ei tõenda ja sellest ei nähtu teostatud tööde sisu. 11.04.2023 esitas hageja xxx OÜ selgituse, millest samuti ei tulene, et kõnealused piiripunktid oleks kunagi üldse märgitud. Kuna varasem piiriprotokoll ja Maa-ameti otsus puudub, siis ei saa väita millised konkreetsed piiripunktid märgiti, millised taastati. xxx OÜ esindaja P K küll mainib, et töö sisaldas ka katastritoimiku koostamist, mida ei ole kohtule esitatud. Kostja väidetava ebaseaduslikku ehitustegevuse kohta ei ole esitatud tõendeid. Kinnistu asunud vanad maakeldrid ei olnud ehitisregistris ja nendele ei saanud ka lammutusloa taotlust esitada. Kostja lammutas keldrid valla kirjaliku nõusoleku alusel. Järelevalveametnik tegi ettekirjutuse peatada ehitustegevus, kuid olles ise samal ajal kinnistul, võis veenduda, et ehitustegevust ei toimunudki. xxx kinnistu omanik ei ole Jõelähtme vallaga kunagi piire koos üle vaadanud ega piiriprotokolli koostanud. Jõelähtme vallavalitsus tellis kolme piirimärgi “otsimise” ilma põhjuseta, millest ametlikult leiti 1üks teenael. Seega ei saaks ka hagi summa olla 3x120 eurot, 2x120 eurot. Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Kohus menetleb asja lihtmenetluses ja teeb otsuse TsMS § 444 lg 2 järgi lihtsustatud korras. Hageja on esitanud kostja vastu deliktilise kahjunõude. Hageja väitel on kostja ebaseadusliku ehitustegevuse tulemusena läinud kaduma kinnistute piirimärgid ning hageja pidi tellima uue mõõdistamise ja piirimärkide paigaldamise. VÕS § 1043 järgi teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja p 7 järgi on õigusvastane tegevus, mis rikub isiku omandiõigust või muud sarnast õigust, samuti seadusest tuleneva kohustuse rikkumine. Kahjuks on VÕS § 128 lg 2 järgi otsene kahju. VÕS § 1050 lg 1 järgi ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Maakatastriseaduse § 17 lg 1 järgi toimub katastrimõõdistamine, kui on vaja määrata, tähistada ja mõõdistada looduses maaüksuse piirid ning vajaduse korral mõõdistada maaüksuse situatsioon maastikul. Samuti tuleb piirimärgi taastamiseks teha katastrimõõdistamine. Maakatastriseaduse § 17 lg 5 ja 6 järgi on maamõõtja kohustatud piiride kättenäitamisele kutsuma kõikide kinnisasjade omanikud, kelle kinnisasjal on mõõdistatava piiriga ühine piiripunkt. Maamõõtja koostab piiride kulgemise ja kättenäitamise kohta piiriprotokolli. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud isikud allkirjastavad piiriprotokolli, millega nad kinnitavad oma nõustumist piiride asukoha ja piirimärkide alalhoiu kohustusega. Kui kinnisasja omanik, kes on kutsutud piiride kättenäitamisele, ei ilmu

kohale, märgib maamõõtja selle piiriprotokolli. Kutse saatmisega loetakse piirimärkide asukohad ja nende alalhoiu kohustus kinnisasja omanikule teatavaks tehtuks ja omanik piiride asukohaga nõustunuks. Maakorralduseseaduse § 6 lg 1 järgi finantseerib maakorraldust kinnisasja omanik, kui seadusest või lepingust ei tulene teisti. Maakorralduse ja maamõõdistamise eest tasuvad naaberkinnistute omanikud ühiselt. Hageja kohustuseks on tõendada kostja ebaseaduslikku tegevust, kahju tekkimist ja põhjuslikku seost ning kahju suurust. Kostjal on võimalik tõendada, et ta ei ole süüdi. Poolte vahel ei ole vaidlust, et xxx OÜ-le kuulub kinnistu registriosa nr xxx (katastritunnus xxx) sihtotstarbeta maa Jõelähtme vallas Jägala-Joa külas xxx Kinnistule on seatud hoonestusõigus tähtajaga 10-aastat kostja kasuks, registriosa nr xxx, mis on kinnistusraamatusse kantud 20.01.2022. Kinnistu on moodustatud kaardi- ja plaanimaterjali alusel ja kantud maakatastrisse 08.07.2019. xxx kinnistuga piirnevad hagejale kuuluvad maatükid sh registriosa nr xxx (katastriüksus xxx) sihtotstarbeka 100 % transpordimaa. Maatükk on mõõdistatud 18.06.2019 L-EST süsteemis ning registreeritud maakatastris 19.09.2019. Maaomanikul on AÕS § 128 lg 2 järg kohustus tagada piirimärkide säilimine, seega ei oma asjas tähtsust poolte poolt välja toodud ja kohtumenetluses vaidlust tekitanud ehitustegevus, olenemata sellest, kas see oli seaduslik või ebaseaduslik. AÕS § 255 järgi lasuvad hoonestusõiguse korral kõik avalik-õiguslikud reaalkoormatised hoonestajal, järelikult vastutab tema ka piirimärkide säilimise eest. Seega on VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes seadusest tulenevaks kohustuseks, mida kostja rikkus, piirimärkide säilitamise kohustus. Asjas ei oma tähtsust, kelle otsese tegevuse või tegevusetuse tulemusena piirimärgid looduses kaduma läksid. Asjas omab tähtsust üksnes asjaolu, kas piirimärgid on loodusesse paigaldatud ja kas piirimärgid on looduses olemas või oli vajadus need uuesti paigaldada ning kas hageja on selle eest tasunud. Maamõõdistamise toimingute ja piirimärkide paigaldamise juures ei ole kõikide maaomanike kohal viibimine vajalik. Kohtule esitatud maakatastri väljavõttest nähtub, et vaidluses tähtsust omavad kinnistud on maakatastrisse kantud ja mõõdistatud, järelikult on need ka looduses märgistatud piirimärkidega, sest maakatastriseaduse § 16 lg 7 ja 17 lg 2 sätete järgi toimub maakatastrisse maatüki kandmine pärast mõõdistamist ja mõõdistamisel paigaldatakse piirimärgid. Järelikult olid piirimärgid olemas maatükkide katastrisse kandmisel 08.07. ja 19.09.2019. Kohtule esitatud xxx OÜ arvest nähtub, et hageja on mõõdistamise eest tasunud. Kohtule esitatud 03.10.2022 maamõõtja ja kostja esindaja ning 04.10.2022 hageja esindaja poolt allkirjastatud piiriprotokollist nähtub, et maakorraldaja on taastanud kaks piirimärki. Maakorraldaja on saatnud kostjale ja kinnistu omanikule e-kirja 29.09.2022 ja teavitanud mõlemaid piirimärkide paigaldamise toimingust. Kohus järeldab sellest, et seaduses sätestatud teavitamiskohustus on täidetud ja piirimärkide taastamine toimus kõigi osapoolte teadmisel. Hageja on tasunud piirimärkide taastamise eest 360 eurot, mis nähtub kohtule esitatud 09.11.2022 arvest. Maakatastrisse on tehtud piirimärkide kohta ka vastav kanne 04.11.2022. Kohus järeldab eelnevast, et piirimärkide taastamine toimus ja hageja on sellega seoses tasu maksnud. Kohtu hinnangul vastutavad piirimärkide säilimise eest mõlemad naaberkinnistu omanikud. Hageja ei ole tõendanud, et piirimärkide kaotsimineku eest vastutab üksnes ostja, seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt võrdse osa piirimärkide taastamise eest ning kostalt tuleb hageja kasuks välja mõista 180 eurot. (360/2).

Tsiviilasja hinna määramine TsMS § 124 lg 1 järgi on rahalise nõude puhul hagihind nõutav rahasumma, järelikult on hagi hind 360 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 163 lg 1 järgi jätab kohus menetluskulud poolte kanda, kui kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus võib siiski määrata teisti. TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg 1 järgi määrab kohus menetluskulud e summalise suuruse ära kohtulahendis. Kohtu hinnangul tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv hagi rahuldatud osalt ehk 75 eurot, mille hageja tasus hagi esitamisel. Muud kulud tuleb jätta poolte kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.