lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-1163/5

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 01.03.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-24-1163/5
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Eeltõendamismenetlus
Kuulutamise aeg
01.03.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1271
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Kiri
Maanteeamet · Väljaminev kiri · 2020-12-14
Kiri
Transpordiamet · Valjaminev kiri · 2026-06-10
Vastus
Maanteeamet · Väljaminev kiri · 2020-11-26
Sissetulev kiri
Konkurentsiamet · Sissetulev kiri · 2025-04-08
Kiri
Maanteeamet · Sissetulev kiri · 2020-10-02
Taotlus
Maanteeamet · Sissetulev kiri · 2020-10-28

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 241Tõendite kogumine väljaspool EestitTsMS § 244 lg 3EeltõendamismenetlusTsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 247Eeltõendamismenetluse algatamineTsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 372 lg 5Hagi menetlusse võtmise otsustamine

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
Määrus 2020/1783Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/1783, 25. november 2020, mis käsitleb liikmesriikide kohtute vahelist koostööd tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades (tõendite kogumine) (uuesti sõnastatud)

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-24-1163/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja25.01.2024

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing EUROPARK ESTONIA10811490(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 01.03.2024, Tallinn Kohtuasja number

2-24-1163

Kohtuasi

OÜ

EUROPARK

ESTONIA

eeltõendamismenetluse algatamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.01.2024 määrus avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ EUROPARK ESTONIA määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja OÜ EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490), lepinguline esindaja MJ

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

avaldus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 25.01.2024 määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada lahendi õiguslikke põhjendusi.
2.OÜ EUROPARK ESTONIA määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jätta OÜ EUROPARK ESTONIA kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamine

2-24-1163

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Avaldaja esitas 23.01.2024 maakohtule avalduse eeltõendamismenetluse algatamiseks, paludes kohustada Tšehhi Vabariigi Transpordiministeeriumit väljastama omaniku andmed Tšehhi Vabariigi registreerimismärkidega sõidukite kohta, mis on toodud avalduse lisas 1 oleva tabeli veerus „sõiduki reg,nr“ ja vastavalt veerus „väljastatud“ märgitud kuupäeva seisuga.
2.Avaldaja on eravalduses asuvaid parklaid opereeriv ja parkimisteenuseid osutav ettevõte Eestis. Perioodil veebruar 2021 – jaanuar 2024 on avaldaja tuvastanud, et märkimisväärsel hulgal on Eestis Tšehhi Vabariigi numbrimärke kandvaid sõidukeid pargitud erinevatele avaldaja opereeritavatele parkimisaladele parkimistingimusi rikkudes. Avaldaja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist igale sõidukile leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Leppetrahvid on tasumata. Sõiduki omanik / juht, kes on avaldajale teadmata, ei ole leppetrahvinõudele vastuväiteid esitanud. Sissenõutavaks muutunud leppetrahvide summa moodustab kokku 14 575 eurot, mille avaldaja soovib võlgnikult (hetkel teadmata kostja) hagimenetluses välja nõuda. Tegemist on 499 rikkumisega ja 227 sõidukiga. Avaldaja on teinud jõupingutusi Tšehhi Vabariigist sõidukite omanike andmete väljastamiseks, kuid andmeid ei ole väljastatud. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Harju Maakohus keeldus 25.01.2024 määrusega avalduse menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lõike 2 punkti 2 järgi koosmõjus § 477 lõikega
1.Menetluskulud jättis kohus TsMS § 168 lõike 1 alusel avaldaja kanda.
4.Avaldaja taotluse alusel eeltõendamismenetluse algatamine ei ole põhjendatud, kuivõrd täitmata on TsMS §-s 244 sätestatud eeldused. Tallinna Ringkonnakohus on 18.04.2022 määruses tsiviilasjas nr 2-21-16503 märkinud, et eeltõendamismenetluse algatamine on lubatav ka selliste tõendite kogumiseks, mis võimaldavad teha kindlaks kostja isiku ja tulevases hagimenetluses vaidluse korral tõendada, et just see isik on hageja õigusi rikkunud. Sealjuures peavad täidetud olema eeltõendamismenetluse üldised tingimused (tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda, vastaspoole nimetamata jätmine peab olema põhistatud ja kogutavad tõendid peavad olema asjakohased). TsMS-i kommenteeritud väljaandes (Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, koost V. Kõve jt, Tallinn 2017, lk 1340) on selgitatud, et avaldaja peab eeltõendamismenetluse korraldamise taotluses tõendi kaotsimineku või selle kasutamise raskenemise ohtu põhistama. Seejuures ei tohi tema väited olla hüpoteetilised, vaid peavad rajanema taotluses välja toodud ning usutavalt põhjendatud asjaoludele. Tõendi kaotsimineku või selle kasutamise raskenemise oht peab olema reaalne ja usutav.
5.Avaldaja ei ole välja toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et taotletavad tõendid võiksid reaalselt kaotsi minna või nende kasutamine raskeneda. Ainuüksi asjaolude väljaselgitamine ilma, et esineks neid asjaolusid tõendavate tõendite kaotsimineku oht, ei ole eeltõendamismenetluse eesmärgiks ega menetluse korraldamise aluseks.
6.Kohus võib eeltõendamismenetluse korraldada ka juhul, kui vastaspool sellega nõustub. Kuivõrd praeguses asjas ei ole vastaspool(ed) teada, siis vastav nõusolek eeltõendamismenetluse korraldamiseks puudub.

2-24-1163

7.Olukorras, kus eeltõendamismenetluse algatamise seaduses sätestatud eeldused on täitmata, ei saa kohus menetlust algatada. Seega ei ole avaldusega võimalik avaldaja taotletavat eesmärki saavutada. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
8.06.02.2024 esitas avaldaja määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
9.Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus jätnud tähelepanuta mitmed eeltõendamismenetluse algatamise eelduste selgitused TsMS-i kommenteeritud väljaandes. Taotluse puhul oleks saanud kohus lähtuda TsMS § 244 lõikest 3, mida on praktikas laiendatud ka muudele menetlustoimingutele ja millisel juhul ei pea põhjendama, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Kuigi võis ka eeldada, et 2021. a registris oleva sõiduki omaniku andmed võivad tänaseks olla juba (mitu korda) muutunud ning need andmed võidakse kustutada Tšehhi Vabariigi Transpordiministeeriumi peetavast registrist. Avaldaja juhtis taotluses tähelepanu kohtupraktikale, et kui menetluskord või menetlusõiguse norm puudub, on kohus pädev tõlgendama kehtivat menetlusõigust põhiõigustega kooskõlas laiendavalt. Antud juhul ei ole avaldajal alternatiivset alust, et teada saada vastaspoole isikut ja oma õiguste kaitseks hagiavaldusega tema vastu kohtusse pöörduda märkimisväärselt suure võla väljanõudmiseks. Maakohus ka ei selgita, kuidas on avaldajal võimalik muul viisil oma eesmärk täita.
10.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11.Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 25.01.2024 määrus on lõppjärelduses õige ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse resolutsiooni muutmiseks või tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lõike 1 punktile 21 ja §-le 659 tuleb aga täiendada lahendi õiguslikku põhjendust. Määruskaebus jääb rahuldamata.
12.Kolleegium nõustub maakohtuga, et praeguses asjas esitatud avalduse puhul ei ole täidetud TsMS §-s 244 sätestatud eeldused. Selles osas järgib ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 659, § 654 lõige 6). Maakohus viitas asjakohaselt ringkonnakohtu praktikale, kui leidis, et eeltõendamismenetluse algatamiseks selliste tõendite kogumiseks, mis võimaldavad teha kindlaks kostja isiku, peavad täidetud olema ka eeltõendamismenetluse üldised tingimused (tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda, vastaspoole nimetamata jätmine peab olema põhistatud ja kogutavad tõendid peavad olema asjakohased). Ringkonnakohus märgib, et viidates määruskaebuses TsMS-i kommenteeritud väljaandele, on ka avaldaja jätnud tähelepanuta mitmed selgitused. Kommentaaride autorid on mh leidnud, et TsMS § 244 lõike 3, millele avaldaja kaebuses tugineb, kohaldamise eelduseks on, et avaldajal puuduvad muud võimalused kostja isiku väljaselgitamiseks ning tema õiguslikud huvid jääksid vastasel juhul kaitseta (Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, koost V. Kõve jt, Tallinn 2017, lk 1344). Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul vastab avaldaja taotluse eesmärgile TsMS §-s 2411 sätestatud võimalus taotleda kohtu kaasabil tõendite kogumist teises Euroopa Liidu liikmesriigis. Eeltoodud sättele viitab ka maakohus 07.02.2024 määruses, millega võeti määruskaebus menetlusse ja edastati lahendamiseks ringkonnakohtule.

2-24-1163

13.TsMS § 2411 lõike 1 kohaselt toimub tõendite kogumine mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2020/1783 sätestatud korras teise riigi kohtu abil või vahetult. Nimetatud määruse artikli 1 lõike 1 järgi kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/1783 tsiviil- ja kaubandusasjades, kui liikmesriigi kohus kooskõlas kõnealuse liikmesriigi õigusega palub a) teise liikmesriigi pädeval kohtul koguda tõendeid või b) luba koguda tõendeid vahetult teises liikmesriigis. Määruse artikli 3 lõige 1 sätestab, et artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud taotluse edastab kohus, kus menetlus on alustatud või kus seda kavandatakse (edaspidi „taotlev kohus“), tõendite kogumiseks otse mõne teise liikmesriigi pädevale kohtule. Seega on avaldajal võimalik taotleda tõendite kogumist Tšehhi Vabariigis TsMS § 2411 korras, selleks tuleb esitada vastav taotlus maakohtule.
14.Lisaks eeltoodule peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada järgmist. TsMS § 247 järgi lahendab kohus eeltõendamismenetluse algatamise taotluse määrusega, millega algatab menetluse või keeldub menetluse algatamisest. Seega tuleneb TsMS-i sätetest, et juhul kui eeltõendamismenetluse algatamise eeldused ei ole täidetud, keeldub kohus menetluse algatamisest. Antud juhul on kohus keeldunud avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lõike 2 punkti 2 alusel, kuigi sisuliselt on kohus leidnud, et eeltõendamismenetluse algatamine ei ole põhjendatud, kuna täidetud ei ole menetluse algatamise eeldused. Ringkonnakohus märgib, et sellises olukorras olnuks kohasem keelduda määrusega eeltõendamismenetluse algatamisest, mitte keelduda avalduse menetlusse võtmisest. Eeltoodu ei muuda aga maakohtu lõppjärelduse õigsust, et eeltõendamismenetluse algatamiseks alused puuduvad.
15.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebemenetlusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lõike 1 alusel avaldaja kanda. Kuna menetluses osales üksnes avaldaja, puuduvad asjas rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.
16.TsMS § 372 lõike 5 järgi koosmõjus § 477 lõikega 1 ja § 696 lõike 1 teise lausega võib avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitatud määruskaebust lahendava määruse peale edasi kaevata Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.