Kohtulahend

väljastama omaniku andmed Tšehhi Vabariigi registreerimismärkidega sõidukite kohta, mis on toodud avalduse lisas 1 oleva tabeli veerus „sõiduki reg,nr“ ja vastavalt veerus „väljastatud“ märgitud kuupäeva seisuga. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus on seisukohal, et avaldaja poolt esitatud taotluse alusel eeltõendamismenetluse algatamine ei ole põhjendatud, kuivõrd täitmata on TsMS §-s 244 sätestatud eeldused. TsMS § 244 lg 1 kohaselt võib kohus poole taotlusel kohtumenetluse ajal või mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist määrusega korraldada eeltõendamismenetluse, kui vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Kohus algatab isiku taotlusel eeltõendamismenetluse tõendite tagamiseks ka siis, kui isik põhistab, et tema autoriõigusi, autoriõigustega kaasnevaid õigusi või tööstusomandiõigusi on rikutud või on olemas nende rikkumise oht. Tallinna Ringkonnakohus on 18.04.2022. a määruses tsiviilasjas nr 2-21-16503 märkinud, et eeltõendamismenetluse algatamine on lubatav ka selliste tõendite kogumiseks, mis võimaldavad teha kindlaks kostja isiku ja tulevases hagimenetluses vaidluse korral tõendada, et just see isik on hageja õigusi rikkunud. Sealjuures peavad täidetud olema eeltõendamismenetluse üldised tingimused (tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda, vastaspoole nimetamata jätmine peab olema põhistatud ja kogutavad tõendid peavad olema asjakohased). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaandes (Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne) on selgitatud, et avaldaja peab eeltõendamismenetluse korraldamise taotluses tõendi kaotsimineku või selle kasutamise raskenemise ohtu põhistama. Seejuures ei tohi tema väited olla hüpoteetilised, vaid peavad rajanema taotluses välja toodud ning usutavalt põhjendatud asjaoludele. Tõendi kaotsimineku või selle kasutamise raskenemise oht peab olema reaalne ja usutav (lk 1340). Avaldaja ei ole kohtule esitatud avalduses välja toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et avaldaja taotletavad tõendid võiksid reaalselt kaotsi minna või nende kasutamine raskeneda. Ainuüksi asjaolude väljaselgitamine, ilma, et esineks neid asjaolusid tõendavate tõendite kaotsimineku oht, ei ole eeltõendamismenetluse eesmärgiks ning menetluse korraldamise aluseks. Kohus võib eeltõendamismenetluse korraldada ka juhul, kui vastaspool sellega nõustub. Kuivõrd käesolevas asjas ei ole vastaspool(ed) teada, siis vastaspoole nõusolek eeltõendamismenetluse korraldamiseks puudub. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus eeltõendamismenetluse algatamise seaduses sätestatud eeldused on täitmata, ei saa kohus eeltõendamismenetlust algatada. Eeltoodust tulenevalt ei ole Osaühing EUROPARK ESTONIA poolt kohtule esitatud avaldusega võimalik avaldaja taotletavat eesmärki saavutada, mistõttu tuleb Osaühing EUROPARK ESTONIA poolt esitatud avalduse menetlusse võtmisest keelduda.

TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. TsMS § 168 lg 1 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja eest on EFTA Legal OÜ tasunud 23.01.2024. a riigilõivu summas 70 eurot. Kohus selgitab, et TsMS § 150 lg 1 punkti 2 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldust ei võeta menetlusse. TsMS § 150 lg 4 esimese lause kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.