Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Mati Maksing ja Kairi Piirisild
Määruse tegemise aeg ja koht 29. veebruar 2024, Tallinn Tsiviilasja number
2-23-7759
Tsiviilasi
X avaldus Aktsiaseltsi TTP kohustamiseks isikliku kasutusõiguse seadmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 9. jaanuari 2024. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Aktsiaseltsi TTP määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX) esindajad ringkonnakohtus Puudutatud isik Aktsiaselts TTP (registrikood 10093511), lepinguline esindaja RN Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 9. jaanuari 2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-23-7759 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.
2.Rahuldada Aktsiaseltsi TTP määruskaebus ja X vastumääruskaebus osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (avaldaja) esitas 29. mail 2023 (täpsustatud 10. juulil 2023, 31. augustil 2023 ja
septembril 2023) Harju Maakohtule avalduse Aktsiaseltsi TTP (puudutatud isik) kohustamiseks isikliku kasutusõiguse seadmiseks. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.
1.1.Avalduse ja selle täpsustuste kohaselt on avaldaja kinnisasja asukohaga Pihlametsa tee 1, Tallinn (registriosa nr 147701, edaspidi avaldaja kinnisasi) omanik. Avaldaja kinnisasjal puudub ühendus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Puudutatud isik on kinnisasja asukohaga Pihlametsa tee T1, Tallinn (registriosa nr 181401, edaspidi puudutatud isiku kinnisasi) omanik. Puudutatud isiku kinnisasjal paikneb ühisveevärk ja -kanalisatsioon, mis kuulub AKTSIASELTSILE TALLINNA VESI (edaspidi vee-ettevõtja). Avaldaja soovib ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liituda.
1.2.Tallinna Linnaplaneerimise Amet on välja andnud ehitusloa liitumispunkti ehitamiseks.
Puudutatud isiku kinnisasjale on seatud isiklik kasutusõigus vee-ettevõtja kasuks, kelle selgituste kohaselt ei hõlma olemasolev isiklik kasutusõigus õigust ehitada juurde uut trassi, mis on vajalik avaldaja liitumiseks. Seega on uue trassi ehitamiseks vaja puudutatud isiku nõusolekut isikliku kasutusõiguse seadmiseks vee-ettevõtja kasuks. Puudutatud isik on nõus andma nõusoleku tingimusel, et avaldaja tasub puudutatud isikule tehnorajatiste ja tänavate väljaehitamise eest hüvitise.
1.3.Puudutatud isikule ei teki isikliku kasutusõiguse seadmisega täiendavaid kulutusi. Samuti ei taotle avaldaja puudutatud isikult ehitustegevusega seotud kulutuste hüvitamist. Seejuures on vee-ettevõtjal kohustus omal kulul taastada ehitustöödele eelnev kinnisasja olukord. Täiendava trassi ehitamine puudutatud isiku kinnisasjale ei ole puudutatud isikut üleliia koormav. Ka ei ole praegusel juhul trassi rajamine ilma puudutatud isikule kuuluvat kinnisasja kasutamata võimalik või selle ehitamine teisest kohast põhjustaks ülemääraseid kulutusi.
1.4.Avaldaja palus kohustada koormama puudutatud isiku kinnisasja tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõigusega vee-ettevõtja kasuks järgmistel tingimustel: 1) ehitusloa nr 2212271/23897 ehitusprojektis toodud liitumispunkti ehitamiseks (sh olemasoleva torustiku ümberehitamiseks) omamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustiku /rajatisena külmaveetoru (ehitisregistri kood 221384716); 2) ehitusloa nr 2212271/23897 ehitusprojektis toodud liitumispunkti omamiseks, ehitamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja kasutamiseks rajatisena kanalisatsioon (ehitisregistri kood 221384717); 3) kasutusõiguse alal kaitsevööndi ulatuses avalduse lisaks olevale plaanile (taotletava isikliku kasutusõiguse ala on plaanil tähistatud roosa värviga viirutatud alana).
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
2.1.Avaldaja käitub pahauskselt ning soovib saada endale varalist hüve puudutatud isiku arvelt. Avaldajal ei ole õigust nõuda isikliku kasutusõiguse seadmist selle eest puudutatud isikule tasu maksmata. Ka kõik teised Kaasiku elurajooni kinnisasjade omanikud on puudutatud isikule tasunud tehnorajatiste ja tänavate väljaehitamise eest hüvitist.
2.2.Puudutatud isiku hinnangul ei kohaldu praegusel juhul asjaõigusseaduse (AÕS) § 1581 lg 1, kuivõrd avaldaja poolt kavandatav tehnovõrk ei ole vajalik avalikes huvides. Seejuures on avaldaja kinnisasjal olemas toimiv veevarustus (puurkaev ja kanalisatsiooni kogumiskaev). Puudutatud isikul puudub igasugune seadusest tulenev kohustus võimaldada avaldajal kinnisasja tasuta kasutada. Esimese astme kohtu määrus
3.Harju Maakohus rahuldas 9. jaanuari 2024. a määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse ja kohustas puudutatud isikut andma tahteavaldus puudutatud isiku kinnisasjale tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse sissekandmiseks vee-ettevõtja kasuks: -
ehitusloa nr 2212271/23897 ehitusprojektis toodud liitumispunkti ehitamiseks (sh olemasoleva torustiku ümberehitamiseks), omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks ning kasutusse andmiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustiku/rajatisena külmaveetoru (ehitisregistri kood 221384716) ja
-
ehitusloa nr 2212271/23897 ehitusprojektis toodud liitumispunkti ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks ning kasutusse andmiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks rajatisena kanalisatsioon (ehitisregistri kood 221384717) 2 (7)
kasutusõiguse alal kaitsevööndi ulatuses vastavalt määrusele lisatud plaanile (tähistatud roosa värviga viirutatud alana). Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda põhjendusega, et menetlus toimus avaldaja huvides.
3.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on veetrassi (tehnorajatiste) talumise, st ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumispunkti rajamise nõude õiguslik alus AÕS § 1581 lg 1. Praegusel juhul puudub vaidlus selles, et Tallinnas on vee-ettevõtjaks määratud Tallinna Vesi. Seejuures lähtub AÕS § 1581 eeldusest, et tehnorajatist ei ole veel ehitatud, vaid seda alles hakatakse võõrale kinnisasjale rajama. Maakohus viitas AÕS § 1581 lg-le 3 ja leidis, et kokku võib leppida ka mis tahes servituudi, sh ka isikliku kasutusõiguse seadmises.
3.2.Maakohus asus seisukohale, et tulenevalt AÕS § 1581 lg-tes 1 ja 3 sätestatust on võimalik Pihlametsa tee 1 ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise väljaehitamine ja selle talumine sätestada Pihlametsa tee 1 ja Pihlametsa tee T1 omanike ning võrguettevõtja (Tallinna Vesi) vahelise kokkuleppega, millega antakse võrguettevõtjale õigus rajada kõnealune tehnovõrk (mis hakkab ka kuuluma võrguettevõtja omandisse) ning millega sätestatakse Pihlametsa tee T1 kinnisasjale võrguettevõtja kasuks isiklik kasutusõigus (AÕS § 225 lg 1) tehnovõrgu majandamiseks. Täiendavalt tõi maakohus välja vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusest tulenevad kohustused.
3.3.Maakohus leidis, et AÕS § 1581 lg 1 eeldused on täidetud. Tarbija ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenusega varustamine on AÕS § 1581 lg 1 tähenduses avalik teenus. Ka puudub vaidlus, et avaldaja kinnisasi ei ole liitunud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Seejuures seadus ei sätesta, et talumiskohustuse ja sellega seotud kasutusõiguse seadmise eelduseks oleks kinnisasja eesmärgipärase kasutamise ja majandamise takistus. Avaldajal on seadusest tulenev õigus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liituda ning kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mis vastava soovi realiseerumise võiksid välistada.
3.4.Maakohus viitas vee-ettevõtja liitumislepingu üldtingimustele, mille p 3.3 kohaselt korraldab liituja isiklike kasutusõiguste seadmise vee-ettevõtja kasuks ja tingimustel ehitusprojektis toodud liitumispunkti õiguspäraseks ehitamiseks. Seejuures on kohtule esitatud ehitusload ning avaldaja on tõendanud, et tööde läbiviimiseks on olemas projekt. Maakohus asus seisukohale, et vee-ettevõtja koostöös Aktsiaseltsiga Viimsi Keevitus on välja töötanud kõige optimaalsema ja otstarbekama tehnilise lahenduse avaldaja kinnisasja liitumiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.
3.5.Maakohus asus seisukohale, et asja materjalidest ei nähtu, et liitumise rajamine kahjustaks ülemääraselt puudutatud isiku huve. Kinnisasja omaniku parimates huvides on, kui tema kinnisasjal on olemas liitumine ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga. Selliselt on tagatud varustuskindlus, mis ei sõltu kolmandatest isikutest või tehnosüsteemidest. Seejuures on liitumispunkti rajamisega seotud asjaajamise enda kanda võtnud avaldaja, olles sealjuures valmis kandma ka projekti teostamisega seotud kulud. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et avaldajal on kohustus tasuda puudutatud isikule tehnorajatiste ja tänavate ehitusmaksumuse eest hüvitist. Asjaolu, et teised omanikud on mingil alusel tasu maksnud, ei tähenda, et avaldajal vastav kohustus oleks.
3.6.Kuna avaldaja nõue ei sisaldanud selget taotlust isikliku kasutusõiguse kohta kande tegemiseks, kuid see on isikliku kasutusõiguse tekkimise vältimatu eeldus, sõnastas maakohus avaldaja nõude selguse ja täidetavuse huvides ümber. Määruskaebused ja menetluse edasine käik 3 (7)
4.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus avalduse rahuldas ja kohustas puudutatud isikut tahteavalduse andmiseks isikliku kasutusõiguse seadmiseks. Puudutatud isik palub tühistatud osas teha uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata. Alternatiivselt palub puudutatud isik saata asi tühistatud osas maakohtule uueks lahendamiseks.
4.1.Puudutatud isik heidab määruskaebuses ette kohtuniku erapoolikust. Maakohus on omaalgatuslikult laiendanud avaldaja nõuet, rikkudes sellega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-s 1 sätestatut. Lisaks on maakohus põhjendamatult asunud vaidlustatud määruses käsitama vee-ettevõtja seadusest tulenevaid kohustusi olukorras, kus viimane ei ole asjas menetlusosaline. Samuti ei selgu määrusest, millise eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks on avaldaja kohtusse pöördunud (TsMS § 3 lg 1). Maakohus on viidanud Riigikohtu lahenditele, kuigi tegemist ei ole õigustloovate aktidega.
4.2.Maakohtu määrus ei ole põhjendatud. Vaidlustatud määrusega on oluliselt kitsendatud Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 36 kaitstud puudutatud isiku omandiõigust. Isegi, kui puudutatud isikul oleks kohustus anda avaldajale võimalus kasutada puudutatud isiku kinnisasja avaldaja kinnisasja ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumiseks vajalike rajatiste ehitamiseks, siis ei saa selline kohustus olla tähtajatu ega tasuta. Avaldajal tuleb puudutatud isikule tasuda tehnorajatiste ja tänavate väljaehitamise eest hüvitist.
4.3.Maakohus on ebaõigesti mõistnud AÕS § 1581 lg-st 1 tulenevat tehnovõrgu või -rajatise tähendust. Maakohus on määruse põhjendustes viidanud avaldaja, puudutatud isiku ja veeettevõtja vahelisele sõlmitavale kokkuleppele. Samas on vaidlustatud määruse resolutsiooniga otsustatud seada tasuta ja tähtajatu servituut. Seega on vaidlustatud määrus vastuoluline.
4.4.Maakohus ei ole välja selgitanud asjas tähtust omavaid asjaolusid. Maakohus on tuginenud vaid avaldaja väidetele ja tõenditele, jättes põhjendamatult puudutatud isiku väidetega arvestamata. Oluline on arvestada, et avaldaja kinnisasjal on olemas puurkaev ja kogumiskaev. Ka ei ole maakohus pädev hindama, milline lahendus on avaldaja jaoks parem. Maakohus on vääralt leidnud, et avaldaja liitumise rajamine ei kahjusta ülemääraselt puudutatud isiku huve. Teostatavate ehitustöödega kaasnevad riskid, samuti kaasnevad liitumisega lisapiirangud puudutatud isiku kinnisasja kasutamisel.
5.Avaldaja esitas vastumääruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda. Tühistatud osas palub avaldaja teha uue määruse, millega jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avaldaja on püüdnud puudutatud isikuga kokkuleppele saada kohtuväliselt.
6.Menetlusosalised vaidlevad teineteise määruskaebustele vastu, paludes jätta need rahuldamata ja menetluskulud vastaspoole kanda.
7.Harju Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, jättis need rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 teise lause alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ning asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Puudutatud isiku määruskaebus ja avaldaja vastumääruskaebus rahuldatakse osaliselt. 4 (7)
9.Praeguses asjas vaidlevad menetlusosalised selle üle, kas puudutatud isik peab andma tahteavalduse oma kinnisasja koormamiseks isikliku kasutusõigusega vee-ettevõtja kasuks, et avaldaja kinnisasi saaks liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Avaldajal on õigus sellist tahteavaldust nõuda AÕS § 1581 lg 1 alusel ning sama sätte lg 3 kohaselt ei ole välistatud talumiskohustuse tekkimine ka AÕS § 158 lg 1 alusel, kui selle sätte eeldused on täidetud. Kuna puudutatud isik ei anna vastavat tahteavaldust, siis tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 järgi asendab tahteavaldust jõustunud kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et tehnorajatiste talumisega seotud asju lahendatakse TsMS § 475 lg 1 p 131 ja 611. ptk järgi hagita menetluses. Kinnisasja koormamist servituudiga saab nõuda vaid teise kinnisasja omanik, mitte aga vee-ettevõtja. Seega on avaldusega pöördunud kohtusse õige isik oma seadusega kaitstud õiguse kaitseks. Maakohus on õigesti esile toonud, mis võib olla avaldaja nõude õiguslik alus ning nõude rahuldamise eeldused (maakohtu määruse p-d 11 ja 12).
10.Kolleegium nõustub osaliselt määruskaebuses esitatud väidetega, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Need rikkumised tingivad ka vaidlustatud määruse tühistamise ja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise.
10.1.Kolleegiumi hinnangul rikkus maakohus asjaolude väljaselgitamise kohustust ja see võis viia asja ebaõige lahendamiseni. Kõnealuse nõude puhul on tegemist vaidlusasjaga, mis lahendatakse hagita menetluses, ning kohus ei ole seejuures TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele ning selgitab TsMS § 5 lg 3 esimese lause ja § 477 lg 7 järgi ise asjaolud ja kogub tõendeid (vt nt RKTKm 04.10.2012, 3-2-1-108-12, p 13). Uurimispõhimõtte esmane tähtsus ei seisne aktiivses informatsiooni kogumises ning tõendite otsimises, vaid selle eesmärk on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid. Uurimispõhimõtte kohaselt tuleb kohtul kõrvaldada ka menetlusosaliste taotluste ja asjaoludega seotud ebaselgused (vt nt RKTKm 22.09.2021, 2-20-110080/42, p 11).
10.2.Kuigi kolleegium ei nõustu, et maakohus oleks rikkunud puudutatud isiku õigust esitada oma faktilisi ja õiguslikke väiteid esitatud nõuete ja väidete kohta, siis nõustub kolleegium puudutatud isikuga selles, et maakohus jättis puudutatud isiku esitatud väite servituudi seadmise eest tasu saamise kohta tähelepanuta ega selgitanud välja avaldaja seisukohta võimaliku tasu määramise kohta. Nii on maakohus meelevaldselt sisustanud servituudi sisu selliselt, et puudutatud isikut kohustatakse andma tahteavaldus tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse sissekandmiseks, kuigi neid tingimusi pole menetlusosalistega piisavas ulatuses arutatud. AÕS § 158 lg 3 teise lause kohaselt, kui reaalservituudi täpsema sisu kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.
10.3.Isiklik kasutusõigus, nii nagu ka teised piiratud kinnisasjaõigused, on kinnisasja koormatis, mis paneb koormatud kinnisasja omanikule kohustuse lubada servituudiga õigustatud isikul kinnisasja või selle osa mingil viisil kasutada. Isiklik kasutusõigus tekib asjaõiguslepingu sõlmimise ja kinnistusraamatu kande tegemise kaudu. Kolleegiumi hinnangul on maakohus rahuldanud nõude ulatuses, mis ei täida avaldaja soovitud eesmärki. Kande tegemiseks peavad olema asendatud nii asjaõiguslepingu sõlmimise tahteavaldus kui ka kandenõusolek. Neid on võimalik TsÜS § 68 lg 5 ja täitemenetluse seadustiku § 184 alusel kohtulahendiga asendada. Maakohus on asendanud kandenõusoleku, kuigi avaldaja on õigesti nõudnud mõlema tahteavalduse kohtulahendiga asendamist (dtl 41). 5 (7)
10.4.Kolleegiumi hinnangul on maakohus jätnud tähelepanuta, et tehnorajatise talumise kohustuse eest on koormatud kinnisasja omanikul õigus saada perioodilist hüvitist omandiõiguse kitsenduse tõttu, mis tähendab, et omanik jääb vastavas osas ilma kinnisasja kasutuseelisest. Seega on koormatud kinnisasja omanikul õigus saada tehnorajatise eest talumistasu, mis lisaks koormatud kinnisasja omaniku kulude (maamaks ja hooldamise kulud) hüvitamisele sisaldab hüvitist ka omandiõiguse riive eest (vt RKTKm 20.03.2019, 2-167011/114, p 14). Riigikohus on juurdepääsutee asjades asunud korduvalt seisukohale, et koormatud kinnisasja omanikule makstav tasu peab lisaks tee hooldamise kulude hüvitamisele sisaldama hüvitist omandiõiguse riive eest (vt nt RKTKm 16.06.2016, 3-2-1-180-15, p 33). Sarnane omandiõiguse riive kaasneb ka servituudi seadmisega. Omand on põhiõigusena kõrgendatud kaitse all ja seepärast tähendab iga sunniviisiline kinnisomandi kitsendamine omandipõhiõiguse riivet. Kitsendustega koormatava kinnisasja omaniku ja kitsendustest kasu saaja huvide tasakaalustamise seisukohalt on talumiskohustuse hüvitamine põhjendatud. Kui maakohus leidis, et puudutatud isikul ei ole õigust saada ühekordset tasu tehnorajatise väljaehitamise eest, tulnuks tal selgitamiskohustust täites anda puudutatud isikule võimalus muude talumistasu määramise aluseks olevate asjaolude esitamiseks. Kolleegium selgitab, et hagita menetluses lahendatavad tehnorajatiste talumisega seotud asjad hõlmavad ka talumiskohustusega seotud tingimuste, mh tasu määramise asju (vt RKTKo 11.03.2015, 3-2-187-14, p 27). Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel välja selgitada talumistasu määramise aluseks olevad asjaolud.
11.TsMS § 198 lg 1 p 2 kohaselt on hagita menetluses menetlusosalised avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud. Sama sätte lg 3 järgi kaasab hagita menetluse osalised kohus omal algatusel ning kohus võib menetlusse seisukoha andmiseks kaasata ka muid isikuid või asutusi, kui see on kohtu arvates vajalik asja õigemaks lahendamiseks.
11.1.Kuigi TsMS § 6182 lg 1 täpsustab, et tehnorajatise talumise asjades on menetlusosalised avaldaja ja kinnisasjade omanikud, keda avalduse lahendamine puudutab, samuti vajadusel valla- või linnavalitsus, siis siinse vaidluse puhul tuleb lisaks arvestada, et isiklikku kasutusõigust soovitakse seada mitte avaldaja, vaid vee-ettevõtja kasuks. Nii tuleneb ka avaldaja ja vee-ettevõtja liitumislepingu üldtingimuste p-st 3.3, et liituja korraldab isiklike kasutusõiguste seadmise vee-ettevõtja kasuks ja tingimustel ehitusprojektis toodud liitumispunkti õiguspäraseks ehitamiseks. AÕS § 225 lg 2 järgi määratakse isikliku kasutusõiguse ulatus kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele.
11.2.Eelnevast tulenevalt peab isikliku kasutusõiguse sisu vastama vee-ettevõtja tingimustele. Maakohus peab pöörama tähelepanu sellele, et koormatava kinnisasja omaniku huve hinnates tuleb vastata ka tema väidetele, mille kohaselt kaasnevad maa-aluse tehnorajatise rajamisega riskid ning tuvastama, kas need riskid on vee-ettevõtja poolt teostatavate töödega maandatud. Samuti peab maakohus avaldust rahuldades olema veendunud, et seatavad tingimused vastavad vee-ettevõtja vajadustele, sest isiklik kasutusõigus seatakse vee-ettevõtja kasuks ning tehnorajatise rajamine, majandamine ja hooldamine on vee-ettevõtja kohustus (vt TlnRnKo 27.10.2023, 2-21-16408, p 64). Eeltoodud asja lahendamiseks vajalikud olulised asjaolud on jäänud maakohtu poolt välja selgitamata. Maakohus on otsustanud isikliku kasutusõiguse tingimuste seadmise vee-ettevõtja seisukohta arvestamata. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus hindama, kas asja õigemaks lahendamiseks on vajalik menetlusse seisukoha andmiseks kaasata vee-ettevõtja.
12.Kuna eeltoodud menetlusõiguse normi rikkumised tingivad maakohtu määruse tühistamise ja asja uueks läbivaatamiseks saatmise, vastab kolleegium lühidalt ka teistele määruskaebuses esitatud väidetele. Sisuliselt ringkonnakohus menetlusosaliste väiteid ega tõendeid ei hinda, 6 (7)
sest TsMS § 658 lg 2 kohaselt ei saa ringkonnakohus maakohtule ette kirjutada, millisele järeldusele tuleb jõuda tõendite hindamisel või asjaolude tuvastamisel, sest maakohtule on kohustuslikud vaid ringkonnakohtu seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel. Nagu kolleegium märkis, siis maakohus rikkus asja lahendades oluliselt menetlusõiguse norme. See aga ei tähenda, et asja lahendanud kohtunik oli erapoolik. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, millega asi sisuliselt lahendati, siis vastavalt Harju Maakohtu tsiviilosakonna kohtunike tööjaotusplaani §-le 2 ja § 10 lg 1 p-le 2 jaotatakse asi teisele kohtunikule. Mis puudutab maakohtu määruse põhjendustes Riigikohtu lahenditele viitamist, siis on tõsi, et kõrgema astme kohtu seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on kohustuslikud üksnes sama asja uuel läbivaatamisel. Samas, rakenduspraktikat kasutatakse seaduse tõlgendamisel ning Riigikohtu üheks funktsiooniks on madalama astme kohtute praktika suunamine ja ühtlustamine (TsMS § 679 lg 3 p 3). Maakohtu võimaliku nõude piiride ületamise kohta märgib kolleegium, et kui avaldusest on ebaselge, missuguse sisuga isikliku kasutusõiguse sissekandmise tahteavaldust avaldaja soovib, peab kohus selle välja selgitama, määrates vajaduse korral avaldajale tähtaja avalduse täpsustamiseks. Kui kohtule esitatud avalduses on väljendatud selge tahe soovitava kande sisu kohta, saab kohus tulenevalt TsMS § 477 lg-st 5 vajaduse korral avaldaja soovitud teksti ümber sõnastada, muutmata sealjuures kande sisu, küsides avaldajalt üle, kas kohtu pakutu vastab avaldaja tahtele (RKTKm 07.12.2021, 2-19-5506/43, p 16).
13.Kuna menetluskulude jaotus jääb määruse tühistamise ja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise tõttu maakohtu otsustada, siis ei võta ringkonnakohus seisukohta maakohtu menetluskulude jaotuse ja selle kohta vastumääruskaebuses esitatud väidete suhtes.
14.TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel jääb menetluskulude jaotus maakohtu otsustada.
15.Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata (RKTKm 28.05.2014, 3-2-1-4614, p 11). (allkirjastatud digitaalselt)
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.