Hageja: Revensen OÜ (registrikood 16625699, asukoht Tartu mnt 13, Tallinn 10145), hageja lepinguline esindaja: Aivira Kollamaa (e-post: [email protected] ) Kostja: C.M. (isikukood xxxxxxxxxxx, Xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxx)
elukoht
RESOLUTSIOON
Jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 423 lg 1 p 13 alusel läbi Revensen OÜ hagi C.M.a vastu tarbijakrediidilepingust nr 3531578338 tuleneva põhivõla 1039,60 eurot, intressi 155,17 eurot, võla sissenõudmiskulude 35,00 eurot, seisuga 10. veebruar 2023 sissenõutavaks muutunud viivise 202,76 eurot ning edasise viivise väljamõistmiseks, kuna rahvusvahelise kohtualluvuse reeglite kohaselt ei ole hagi lahendamine Eesti kohtu pädevuses.
Menetluskulud jäävad hageja kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra ja kulusid hagejalt välja ei mõista.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
Revensen OÜ esitas 10. veebruaril 2023 Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja C.M.a vastu põhivõla 1039,00 eurot, intressi 155,17 eurot, viivise 202,76 eurot ja sissenõudekulu 35,00 eurot ning edasise viivise väljamõistmiseks põhivõlalt kuni selle tasumiseni 0,06% päevas. Nõue tuleneb Monefit Estonia OÜ ja kostja vahel 14. septembril 2020 sõlmitud kliendilepingust nr 3531578338, millega ant kostjale tagatiseta tarbimislaenu. Lepingust tulenevad nõuded on loovutatud 30. jaanuaril 2023 hagejale.
2.Kohus jättis hagiavalduse käiguta selles esinevate puuduste tõttu, muuhulgas kohustades hagejat täpsustama valitud kohtualluvust. Kostja elukohaks on rahvastikuregistris alates
24.augustist 2023 Xxxxxxxxxxx.
Tsiviilasi nr 2-23-2334
10.novembri 2023 hagiavalduse täienduses hageja põhjendas, et esitab hagi Pärnu Maakohtule TsMS § 79 lg-st 2 tulenevalt, mille kohaselt kui füüsilise isiku elukoht ei ole teada, võib tema vastu hagi esitada tema viimase teadaoleva elukoha järgi. Hagejale teadaolevatel andmetel oli kostja viimane elukoht aadressil: Xxxxxxxxxxx. Hagi tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Laenulepingu sõlmimisel kostja kinnitas, et tema elukoht on Xxxxxxxxxxx ja see on ühtlasi ka viimane teadaolev kostja elukoht. Hageja on esitanud kohtule kõik temale teadaolevad kostja poolt laenuandjale edastatud andmed, kostja telefon: +xxxxxxxxxxx ja e-post: xxxxxxxxxxx. Hagejale ei ole teada, kas kostja ka tegelikult elab Xxxxxxxxxxx. Eelnimetatud aadressile ei ole kostjale dokumente kätte toimetatud. Kostja andmete teadasaamiseks tegi hageja päringuid kinnistusraamatust ja äriregistrist. Kinnistusraamatus ei ole kostja kohta täiendavaid andmeid. Äriregistrist nähtub, et kostja on füüsilisest isikust ettevõtja, registrikood xxxxxxxxxxx ja asukohaks märgitud Xxxxxxxxxxx. Seega ei ole alust kahelda, et kostja viibimiskoht on Pärnus ja Eestis. TsMS § 79 lg 2 kohaselt, kui kostja elukoht ei ole teada, võib hagi esitada tema viimase teadaoleva elukoha järgi, milleks oli Xxxxxxxxxxx. Hageja leiab, et tuleb hagi esitada Pärnu Maakohtusse.
3.Pärnu Maakohus võttis hagiavalduse 11. jaanuari 2024 määrusega menetlusse, määras kostjale vastamiseks tähtaja. Kohus selgitas kostjale, et tal tuleb 28 päeva jooksul alates määruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest teatada kohtule oma täpne alaline elukoht ja kas ta on nõus asja menetlemisega Eesti kohtus või taotleb asja läbivaatamist elukoha riigi kohtus. Juhul kui kostja C.M.al ei ole vastuväiteid hagi menetlemisele Eesti kohtus, tuli esitada kohtule sama tähtaja, s.o 28 päeva jooksul menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalide kättesaamisest kostja kirjalik vastus koos lisadega.
4.Kostja 11. jaanuaril 2024 e-posti aadressile xxxxxxxxxxx e-kirja teel saadetud dokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Kohus saatis menetlusdokumendid kostjale 23. jaanuaril 2024 väljastusteatega kostja registrisse kantud viimase elukoha aadressile Xxxxxxxxxxx, kuid xxxxxxxxxx postiasutus tagastas dokumendid 17. veebruaril 2024 märkega, et dokumente ei õnnestunud kostjale hoiutähtaja jooksul kätte anda.
5.Rahvastikuregistri andmetel on kostja kehtiv elukoht alates 24. augustist 2023 kuni tänaseni jätkuvalt Xxxxxxxxxxx. 20. septembril 2023 viimase kirjena on rahvastikuregistrisse kantud lisaaadress Xxxxxxxxxxx. Kostja lisa-aadressiks registris on alates 2021. aastast ka Xxxxxxxxxxx, millele hageja viitab, kuid kohtule teadaolevalt kostja seal ei ela. Kohtute infosüsteemi andmetel püüti tsiviilasjas nr xxxxxxxxxxx sellel aadressil kostjale kohtudokumente kätte toimetada märtsis 2023, kuid dokumendid tagastati kordniku märkusega, et kostja sellele aadressil ei ela. Politsei- ja Piirivalve amet 22. märtsi 2023 seisuga kinnitas, et neil puuduvad andmed kostja asukoha ja kontaktandmete kohta. Kohtute infosüsteemi andmetel toimetati kostjale tsiviilasjas nr xxxxxxxxxxx aadressile Meulunterseweg 60-45, Lunteren, Gelderland, Xxxxxxxxxxx saadetud menetlusdokumendid postiteenuse osutaja vahendusel kätte veebruaris 2023.a isiklikult allkirja vastu. Tsiviilasjas xxxxxxxxxxx on kostja aadressile Xxxxxxxxxxx saadetud dokumendid saanud kätte isiklikult allkirja vastu oktoobris 2023.a. Nendest andmetest nähtub, et kostja elukoht on juba vähemalt veebruarist 2023, s.o enam kui aasta jooksul olnud Xxxxxxxxxxxis. Kostja ei ole andnud nõusolekut menetleda asja Eesti kohtus.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 tulenevalt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. TsMS § 75 lg 1 esimese lause kohaselt peab maakohus avalduse saamise järel kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Nimetatud säte ei välista rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgimise kontrollimist ka hiljem, kui ilmnevad, et kohtualluvust mõjutavad asjaolud olid olemas juba asja menetlusse võtmise ajal. 2 (5)
Tsiviilasi nr 2-23-2334
7.Kohtualluvus tähendab TsMS § 69 lg 1 järgi üldiselt isiku õigust ja kohustust kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätetega määratakse TsMS § 70 lg 1 järgi kindlaks see, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti (TsMS § 70 lg 1 ja 2). TsMS § 70 lg 4 p 1 kohaselt tsiviilkohtumenetluse seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või järgmistes Euroopa Liidu määrustes: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012 (tsiviil – ja kaubandusasjad).
8.Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi ka ümbersõnastatud Brüsseli I määrus või EL määruse nr 1215/2012) kehtib Euroopa liidu liikmesriikides alates 10.01.2015 algatatud menetlustele. Nii Eesti kui ka Xxxxxxxxxxx on Euroopa Liidu liikmesriigid. EL määruse nr 1215/2012 art 4 lg 1 kohaselt esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest. Määruse artikli 5 p 1 kohaselt saab isikuid, kelle alaline elukoht on EL liikmesriigis, teise liikmesriigi kohtusse kaevata üksnes määruse 2.-7. jaos sätestatud korras. Käesolevas asjas on tegemist osamaksetega tasutava laenulepinguga, mis EL määruse nr 1215/2012 art 17 p 1 b järgi loetakse tarbijalepinguks. Määruse 4. jagu sätestab kohtualluvuse tarbijalepingute puhul. Nimetatud 4. jao art 18 lg 2 järgi teine lepingupool võib algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Art 19 punktide 1-3 järgi võib 4. jao sätetest kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel: 1) mis on sõlmitud pärast vaidluse teket, 2) mis võimaldab tarbijal algatada menetluse käesolevas jaos nimetamata kohtutes, või 3) mille on sõlminud tarbija ja teine lepingupool, kelle mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal samas liikmesriigis, ning mille kohaselt on asja lahendamiseks pädevad kõnealuse liikmesriigi kohtud, tingimusel et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi õigusega.
9.Krediidiandja ja kostja vahel 14. septembril 2020 sõlmitud laenulepingu nr 3531578338 üldtingimuste punktis 20.2 on pooled leppinud kokku, et kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus poolte kokkuleppel Harju Maakohtus. Selline kohtualluvuse kokkulepe ei ole tarbijast poole puhul lubatav ei Eesti ega Euroopa Liidu õiguse järgi. Erandlikult võib tarbijaga kohtualluvuse kokkuleppe sõlmida juhuks, kui kostja asub elama teise riiki, siin asjas sellise kokkuleppe olemasolu ei nähtu.
10.Kohus leiab, et antud juhul ei ole võimalik tarbija kohtualluvuse määramisel kõrvale kalduda EL määruse nr 1215/2012 4. jaos art 18 lg 2 sätestatud tarbija elukoha kohtualluvusest art 19 alusel poolte kokkuleppel, kuna ükski artiklis 19 toodud alus asjas ei kohaldu. Kohus on seisukohal, et ei esine ka TsMS § 79 lg 2 sätestatud olukorda, kus kostja elukoht ei ole teada. Alates 24. augustist 2023 on rahvastikuregistris kostja elukohaks märgitud Xxxxxxxxxxx. Vastavalt rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 6 lg 1 eeldatakse rahvastikuregistrisse kantud andmete õigsust. Isiku elukohta muudetakse rahvastikuregistris rahvastikuregistri seaduse § 40 lg 1 järgi isiku enda elukohateate alusel. Seega asjaolust, et kostja elukoha aadress on rahvastikuregistris alates 2023.a augustist muudetud Xxxxxxxxxxxis asuvaks aadressiks, saab järeldada tema tahet viia oma elukoht teise riiki. Lähtudes eeltoodust ei ole kostjal Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 62 lg 1 järgi Eestis alalist elukohta. Eesti siseriiklikus õiguses määratleb isiku elukoha mõiste tsiviilseadustiku üldosa seaduse TsÜS § 14 lg 1, mille kohaselt on isiku elukohaks koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi loetakse elukoht muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta. Kui isiku elukohta ei saa kindlaks määrata, loetakse vastavalt TsÜS § 14 lg 4 sätestatule tema elukohaks tema igakordne viibimiskoht.
3 (5)
Tsiviilasi nr 2-23-2334 Samuti sätestab siseriiklikus õiguses TsMS § 79 lg 2, et kui füüsilise isiku elukoht ei ole teada, võib tema vastu hagi esitada tema viimase teadaoleva elukoha järgi. Kostja viimaseks teadaolevaks elukohaks on samuti rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress Xxxxxxxxxxxis. Xxxxxxxxxxxis asuvatel aadressidel on kostjale teistes tsiviilasjades ka menetlusdokumente kätte toimetatud, viimati 2023.a oktoobris. Kohus kontrollis kostja töötamise ja saadud tulu andmeid. Maksu- ja Tolliameti andmetel kostjal puudub alates 2020.a kehtiv töökoht Eestis, kostja ei ole pärast 2022.aastat saanud Eestis maksustavat tulu. Ainuüksi see, et kostja on Eesti äriregistris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana, ei võimalda järeldada, et kostjal on igal juhul ka Eestis elukoht. Äriseadustik ei keela olla Eestis registreeritud ettevõtja ning elada samal ajal püsivalt teises Euroopa Liidu riigis. Kostja viimane teadaolev kehtiv elukoht on Xxxxxxxxxxxis ning kostja alaliselt Eestis viibimise kohta andmeid ei ole.
11.Kohus märgib täiendavalt, et Eesti kohtule võib asi alluda juhul, kui kostja ilmub kohtusse ja kohtualluvusele vastu ei vaidle (Ümbersõnastatud Brüsseli I määruse art 26 lg 1). Kui aga kostja, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, vastu esitatakse hagi teise liikmesriigi kohtusse ning ta ei ilmu kohtusse, deklareerib see kohus omal algatusel, et ta ei ole asjas pädev (Ümbersõnastatud Brüsseli I määruse art 28 lg 1). Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-123-12 punktides 11-12 leidnud, et kui tekib küsimus, kas hagi allub Brüsseli I määruse järgi Eesti kohtule, oleks üldjuhul vajalik küsida selle kohta ka kostja seisukohta. Riigikohus on selles lahendis märkinud, et asja on võimalik siiski menetleda, kui kostja annab selleks oma selgesõnalise või vaikiva nõustumise: kostja annab teada, et on asja menetlemisega nõus või ilmub kohtuistungile. Siin asjas kostja sellist nõusolekut ei ole andnud. Kohus on menetlusdokumendid kostjale kättesaadavaks teinud e-toimiku kaudu ning nii 11. jaanuari 2024 menetlusse võtmise määruses kui ka 11. jaanuari 2024 e-kirjaga täiendavalt kostjalt küsinud, kus on tema täpne elukoht ja kas kostja nõustub hagi menetlemisega Eesti kohtus. Kostja ei ole kohtule midagi vastanud. Eelviidatud Riigikohtu praktika kohaselt ei saa tõlgendada kostja kohtule vastamata jätmist kohtualluvusega vaikimisi nõustumiseks.
12.Tarbijalepingust tulenevaid nõudeid kostja vastu saab hageja esitada üksnes kostja elukoha riigi kohtusse. Kohus on kindlaks teinud, et kostja viimane teadaolev elukoht on Xxxxxxxxxxxis. Seega nii Euroopa Liidu kui ka Eesti siseriiklikus õiguses sätestatud kohtualluvuse reeglite järgi allub tsiviilasi Xxxxxxxxxxxi kohtule. Eeltoodu alusel, tuginedes Brüssel I määruse (ümbersõnastatud) art 28 lg-le 1 ja TsMS § 423 lg 1 p-le 13, jätab kohus hagi läbi vaatamata, kuna Eesti kohus ei ole pädev asja lahendama.
13.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Aluseid TsMS § 168 lg-tes 3-5 sätestatud erandite kohaldamiseks praeguses asjas ei ole. Kohus selles asjas võttis hagi menetlusse, kuigi Eesti kohtu pädevuse puudumist mõjutavad (rahvusvahelise kohtualluvuse määramise aluseks olevad) asjaolud olid olemas juba hagi menetlusse võtmise ajal ning kohus võinuks jätta hagi menetlusse võtmata. Hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, kuna pärast menetlusse võtmist selgus, et kostja viimane teadaolev elukoht on välisriigis. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja Revensen OÜ kanda. Hüvitatavaid menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista, ei ole asjas tekkinud. Kostja ei ole menetluses osalenud ja tal ei sa olla menetluskulusid, mille hüvitamist hagejalt nõuda. Seega hageja kanda jäävateks kuludeks on tema enda võimalikud kulud. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus kulude suurust kindlaks ei määra ja hagejalt kulusid välja ei mõista.
14.Kohtutoimiku andmetel hageja 10. veebruaril 2023 tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 315 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, 4 (5)
Tsiviilasi nr 2-23-2334 kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 4). Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6). Seega hagejal on õigus riigilõivu tagastamise taotlust esitada 31. detsembrini 2025 (kaasa arvatud).
(allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.