Määruse tegemise aeg ja koht 29. veebruar 2024, Tallinn Kohtuasja number
2-23-123040
Kohtuasi
Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi Hobby Models OÜ vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19. detsembri 2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Hobby Models OÜ 07. veebruari 2024 apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490), lepinguline esindaja EA Kostja: Hobby Models OÜ (registrikood 12797146), lepinguline esindaja Indrek Repnau
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda Hobby Models OÜ apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud Hobby Models OÜ kanda.
3.Jätta menetluskulude rahaline suurus kulude puudumise tõttu kindlaks määramata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 05.06.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Hobby Models OÜ-lt (kostja) 70 euro väljamõistmiseks. Seoses makseettepanekule vastuväite esitamisega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 04.07.2023 maakohtule hagi kostjalt 25 euro väljamõistmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduki numbrimärgiga XXX omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 12.10.2018 kuni 17.05.2023. Sõiduk oli 25.08.2021 pargitud Telliskivi 62/64, Tallinn parkimisalale parkimistingimusi rikkudes. Sõiduki armatuurlaual ei olnud vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning alustatud ei olnud ka mobiilselt parkimist. Hageja esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist kostjale leppetrahvinõude 30 eurot, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Kostja ei ole leppetrahvi vaidlustanud. Hageja palub, et kostja hüvitaks talle sissenõudmiskulud 40 eurot. Kostja tasus 22.06.2023 hagejale 45 eurot, millest 30 eurot arvestati leppetrahvi ja 15 eurot sissenõudmiskulude katteks. Kostja võlgneb hagejale sissenõudmiskulu veel 25 eurot. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata.
4.Kostja vastuväidete kohaselt on hagi valesti menetlusse võetud. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitanud isikul (Y) puudus õigus hagejat kohtus esindada, kuna tal puudub magistrikraad. Seega on kostja vastu esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldus ebaseaduslik ja tühine. Samuti oli maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitatud leppetrahvi nõudes, mitte sissenõudmiskulude nõudes. Praeguse hagi näol ei ole tegemist maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamisega hagimenetluses, vaid iseseisva hagiavaldusega, millelt ei ole tasutud ka seaduses sätestatud suuruses riigilõiv.
5.Hagi on põhjendamata ja tõendamata. Hagist ei nähtu, millest koosneb sissenõudmiskulu 25 eurot ja millisel seadusest tuleneval alusel on kostja kohustatud vastavat kulu kandma. Kulu kandmine ei ole tõendatud. Tõendamata on kirja saatmine ja kostja poolt kättesaamine. Hagile on lisatud väidetavalt kostjale saadetud meeldetuletuskiri, mille saamist kostja ei kinnitanud. Hageja ei pöördunud nõudega kohtuväliselt kostja poole. Maakohtu otsus ja põhjendused
6.Harju Maakohus jättis 19.12.2023 otsusega kostja taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks rahuldamata, rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulu 25 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Kohus mõistis hageja menetluskulude katteks välja 340 eurot ja määras, et menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
7.Hagi läbivaatamata jätmiseks ei ole alust. Hageja nõudis kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist juba maksekäsu kiirmenetluses. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses nõudis hageja kostjalt 70 euro väljamõistmist, mis hagiavalduse kohaselt koosneb leppetrahvist 30 eurot ja sissenõudmiskuludest 40 eurot. Hageja tasus hagi esitamiselt ka seaduses ette nähtud ulatuses riigilõivu. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 482 lg-ga 3 kinnitas hageja esindaja maksekäsu kiirmenetluse avalduses enda esindusõiguse olemasolu. TsMS § 218 lg2
2-23-123040 st 2 tulenevalt võib menetlusosalist kohtus esindada ka isik, kes ei vasta TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud nõuetele. Puudub vaidlus, et hagiavalduse esitas kohtule TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele vastav isik. Maksekäsu kiirmenetluse puhul on tegemist lihtsustatud menetlusega, millele hagimenetluse sätted ei kohaldu.
8.Kohus luges tuvastatuks järgmised asjaolud: • kostja oli sõiduki registreerimisnumbriga XXX omanik/vastutav kasutaja leppetrahvi väljastamise ajal (dtl 49); • Telliskivi 62/64 (EP92, 1243), Tallinn parklas oli nähtav parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist tasulise parkimise alaga ja tasumise kohustuse rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 42-44); • sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 25.08.2021 pargitud Telliskivi 62/64, Tallinn parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 32, 40, 41); • hageja tegi päringu Transpordiametisse sõiduki registreerimisnumbriga XXX andmete teadasaamiseks (dtl 49) ning saatis kostjale kohtueelselt e-postiaadressile XXX 15.09.2022 ja 03.05.2023 nõudekirjad ning kostja juhatuse liikme e-postiaadressile 24.05.2022 nõudekirja leppetrahvi tasumiseks (dtl 50, 77-85).
9.Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes (RKTKo 26.01.2017, 3-2-1-82-16 p 22). Hageja parkimislepingu rikkumisest tulenev leppetrahvi nõue võib kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 järgi, kui poolte vahel oli kehtiv leping, hagejal oli lepingust tulenev kohustus tasuda leppetrahvi, s.t et leppetrahvis oli kokku lepitud, leppetrahvi aluseks olevad asjaolud olid saabunud ja hageja teavitas nõuetekohaselt kostjat leppetrahvist, ning et kostja rikkus leppetrahvi tasumise kohustust.
10.Poolte vahel oli 25.08.2021 Telliskivi 62/64, Tallinn parklas parkimiseks kehtiv leping. Parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (RKTKo 20.10.2010, 3-2-1-75-10, p 5). Hageja fotod tõendavad, et tema opereeritavas parklas olid nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on tasulise parkimisalaga ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse. Hageja foto tõendab, et kostja sõiduk oli leppetrahvi väljastamise ajal pargitud Telliskivi 62/64, Tallinn parklas. Autojuhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda auto omanikku või vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik (RKTKo 26.01.2017, 3-2-1-82-16 p 24).
11.Hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi maksmist. Parkimislepingu tingimuste kohaselt on parkimisteenuse kasutaja kohustatud parkimise eest tasuma ja lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda leppetrahvi 30 eurot. Kostja sõiduk oli pargitud hageja parkimisalale, kuid parkimistasu jäeti tasumata.
12.Kostja tasus hagejale 22.06.2023 45 eurot, millest 30 eurot arvestati leppetrahvi ja 15 eurot sissenõudmiskulude katteks. Kostja ei ole leppetrahvi tasumise faktile vastu vaielnud.
13.Hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 1131 lg 1 alusel sissenõudmiskulu 25 eurot ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. VÕS § 1131 lg 1 ei seo sissenõudmiskulude hüvitise nõudmist kostjale saadetud meeldetuletuskirjadega, vaid õigusega nõuda võlgnevuselt viivist. Kuna leppetrahvi tasumise tähtaeg saabus 08.09.2021, kuid kostja tasus hagejale leppetrahvi 22.06.2023, s.o pärast leppetrahvi tasumise tähtaja saabumist, tekkis hagejal õigus nõuda ka viivist. Asjaolu, et hageja ei nõua ega ole viivist nõudnud, ei välista sissenõudmiskulude nõudmise õigust. Juriidilisest isikust kostja on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik.
2-23-123040
14.Seoses hagi rahuldamisega jäävad menetluskulud kostja kanda. Põhjendatud menetluskulu on asjas tasutud riigilõiv 100 eurot ja TsMS §-st 4842 tulenev maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Hageja põhjendatud õigusabikulu, arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu ning seda, et tegemist on esindaja koostatud standardse hagiavaldusega, on 220 eurot (2 tundi × 110 eurot). Põhjendatud menetluskulu on kokku seega 340 eurot (100+20+220). Apellatsioonkaebus
15.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi läbi vaatamata ning menetluskulud hageja kanda.
16.Kaebuse kohaselt kohaldas maakohus vääralt materiaalõigust ja rikkus menetlusõigust. Hageja nimel esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse isik, kellel puudub õigus olla kohtus lepinguline esindaja. Seega on maksekäsu kiirmenetlus ja selle kõik toimingud tühised algusest peale, mistõttu puudus maakohtul alus hagi menetlusse võtmiseks. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitas OÜ EFTA Legal juristi abi Y, kes on viidatud äriühingu, mitte hageja töötaja. Kohtu viidatud TsMS § 218 lg-s 2 sätestatu eeldab, et kohus kontrollib ja veendub eelnevalt, et menetlusosalise töötajal või teenistujal on piisavad teadmised ja kogemused esindamiseks. Kohtul ei olnud võimalik seda kontrollida, kuna maksekäsu kiirmenetluse avaldusele oli lisatud üksnes volikiri, mitte aga dokument, mis tõendaks TsMS § 218 lg 1 kohaselt õigust olla kohtus lepinguline esindaja. Kostja ei sea kahtluse alla, et maakohtule hagi esitanud isikul on õigus kostjat esindada. Kohus ei ole põhjendanud, millele tugineb järeldus, et TsMS § 218 sätted ei kohaldu maksekäsu kiirmenetluses, mis on samuti kohtumenetlus.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 637 lg 21 alusel menetlusse võtmata.
18.TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hageja esitas maakohtule hagi, milles nõudis kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 25 eurot. Kuna tegemist on rahalise nõudega, mille hind ei ületa arvestatuna põhinõudelt 3500 eurot ega koos kõrvalnõuetega 7000 eurot, on tegemist TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjaga. TsMS § 637 lg 21 kohaselt saab ringkonnakohus TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
19.Maakohus ei ole oma otsuses andnud luba selle edasi kaebamiseks. Otsuses on märgitud küll edasikaebamise kord, kuid see ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. See on seadusest tuleneva nõude täitmine. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel (RKTKm 08.05.2017, 3-2-1-29-17, p 11).
2-23-123040
20.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohus ei ole otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud. Seega ei kerki küsimust ka taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Asjaolu, et apellant maakohtuga ei nõustu, ei anna alust järeldada vastupidist. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus. Ringkonnakohus selgitab, et ei pea TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist pikemalt põhjendama (vt nt RKTKm 21.02.2024, 2-22100795 p 11).
21.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium siiski kokkuvõtlikult, et kostja viited võimalikele puudustele hageja esindaja esindusõiguses maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamisel ei mõjuta maakohtule järgnevas menetluses korrektselt esitatud hagiavalduse alusel tehtud kohtuotsuse õigsust.
22.TsMS § 638 lg 4 teise lause kohaselt, kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta kaebust vastustajale kätte ning tagastab selle apellandile koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
23.Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel seoses hagi rahuldamisega õigesti kostja kanda. Apellatsioonkaebus ei sisalda etteheiteid kulude jaotamise või rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta.
24.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel, koosmõjus § 639 lg-ga 1, kaebuse esitaja s.o kostja kanda. Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja ei edasta seda hagejale seisukoha esitamiseks, ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida. Seega puuduvad asjas kindlaksmääratavad menetluskulud.
25.Ringkonnakohus selgitab, et kostjal on pärast käesoleva määruse jõustumist õigus esitada TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele arveldusarvele tuleb lõiv tagastada.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.