Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi I.M.i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
163,81 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond) lepinguline esindaja Carlo Kask Kostja: I.M. (endise nimega I.P.; xxxxxxxxxxx; elukoht: Xxxxxxxxxxx)
Menetlemise viis
isikukood
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
Välja mõista I.M.ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks ESTO AS ja I.M.i vahel 18.11.2020 sõlmitud järelmaksulepingust nr 216249 tulenev võlgnevus kokku 148,90 eurot (millest 100,05 eurot põhivõlgnevus, 7,10 eurot intress, 3,60 eurot lepingu haldustasu, 13,15 eurot põhivõlalt määras 14,90% aastas arvestatud ja sissenõutavaks muutnud viivis perioodi eest 16.12.2021 kuni 02.11.2022, 25 eurot sissenõudmiskulud).
Välja mõista I.M.ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks sissenõutavaks muutunud viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 100,05 eurot) alates 03.11.2022 kuni otsuse tegemiseni, so kuni 27.02.2024 k.a summas 19,72 eurot.
Välja mõista I.M.ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis arvestatuna võla põhiosalt (otsuse tegemise seisuga 100,05 eurot) alates 28.02.2024 määras 14,90% aastas kuni põhivõla täieliku tasumiseni kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses so 67,18 eurot.
Menetluskulud jätta I.M.i kanda.
Määrata Aktsiaselts PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 304 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot ja 204 eurot hageja lepingulise esindaja tasu), mis mõista I.M.ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja.
Väljamõistetud menetluskuludelt on I.M.i kohustatud tasuma Aktsiaselts PlusPlus Capital-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
EDASIKAEBAMISE KORD
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 2), tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1 p 3). Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-s või a/a EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2) Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 23.08.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 166,00 euro saamiseks. Kohus tegi 26.08.2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 21.10.2022 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 2 (6)
Tsiviilasi nr 2-22-131839
2.Pärnu Maakohus jättis 24.10.2022 hagiavalduse käiguta ja kohustas hagejat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis, tasuma täiendavalt riigilõivu vastavalt hagi esitamise viisile ja esitama kohtule riigilõivu tasumist kontrollida võimaldavad andmed ning teatama kohtule kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada.
3.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 02.11.2022 Pärnu Maakohtule hagiavalduse I.M.i vastu põhivõlgnevuse 100,05 euro, intressi 7,10 euro, lepingu haldustasu 3,60 euro, sissenõudmiskulude 25,00 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 13,15 euro ja täiendava viivise väljamõistmiseks alates 03.11.2022 kuni põhinõude täitmiseni määras 14,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 100,00 eurot ning õigusabikulud 420,00 eurot. Hagiavalduse kohaselt kostja ja D-Digital OÜ (müüja) sõlmisid osamaksetega tasumise müügilepingu ja müüja on kõik lepingust tulenevad nõuded kostja vastu loovutanud ESTO ASle. Kostja kohustus tasuma vastavalt lepingule ja maksegraafikule igakuiste maksetena 15.ks kuupäevaks, esimese osamaksega 15.12.2020 summas 8,62 eurot ning viimase osamaksega 15.11.2022 summas 8,62 eurot. Lepingu kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 41,17% aastas. Lisaks leppisid pooled kokku igakuises haldustasus 0,90 eurot kuus. Kostja jättis lepingu täitmata ja ei tasunud maksegraafikujärgseid osamakseid alates 15.09.2021 osamaksest. ESTO AS ütles lepingu 16.12.2021 ülesse. Vastavalt Tingimuste p-le VI 4 ja lisale "Hinnakiri" on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. 21.01.2022 loovutas ESTO AS oma nõuded hagejale. Vastavalt Tingimuste p-le VI 4 ja lisale "Hinnakiri" on viivisemäär võrdses määras intressimääraga. Seega viivisemäär on 14,90% aastas. Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna menetluses tasutud riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulud 420 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.
4.Kohtu nõudel hageja 11.07.2023 selgitas, et kreeditor hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete ja kostja arvelduskonto analüüsi alusel. Samuti kasutas kreeditor kostja krediidivõimelisuse analüüsimisel nii sisemisi kui ka kreeditorile kättesaadavaid avalikke andmebaase (sh Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrit). Kreeditor kontrollis kostja sissetulekut, olemasolevaid kohustusi, olemasolevat krediidiajalugu, kostja vanust krediidi taotlemisel ja soovitud laenuperioodi lõpus, residentsust, isikut tõendava dokumendi kehtivust, teostas Creditinfo Eesti AS-i maksehäireregistri päringut, kontrollis ametlike teadaandeid ja karistusregistrit. Kostjal puudusid kehtivad maksehäired, ametlikud teadaanded ja karistused. Kostja keskmine igakuine palk oli kokku 462,72 eurot. Kreeditor tuvastas nimetatud andmete õigust kostja arvelduskonto analüüsi tulemusel. Kreeditor arvestas kostja igakuiste majapidamiskuludena 150 eurot. Kogutud andmeid analüüsides ei tekkinud kreeditoril kahtlust saadud andmete õigsuses ja kreeditor jõudis järelduseni, et kostja koondreiting on hea, kostja on krediidivõimeline ja suuteline teenindama järelmaksulepingut summas 130,99 eurot igakuiste osamaksetega summas 8,62 eurot.
5.Pärnu Maakohus võttis 06.02.2024 hagiavalduse menetlusse ning toimetas kohtumääruse koos hagimaterjalidega kostjale kätte 06.02.2024. Seega kostjale vastamiseks määratud 14päevane tähtaeg lõppes 20.02.2024 kell 24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.
3 (6)
Tsiviilasi nr 2-22-131839
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
7.Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14). Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).
8.Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel ei ole kostja kohaselt täitnud krediidiandjaga 18.11.2020 sõlmitud järelmaksu müügilepingust nr 216249 tulenevaid rahalisi kohustusi. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel on krediidiandja majandustegevuses tegutsev ettevõtja ja kostja tarbija VÕS § 1 lg 5 mõistes. Kostja vastu esitatud nõuded tulenevad müügilepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 mõistes ja tarbijakrediidilepingust VÕS § 402 lg 1 mõistes. VÕS § 208 lg 1 järgi müügilepingust tulenevaks müüja põhikohustuseks on anda ostjale üle ese ja osutada sideteenust, ostja põhikohustus on tasuda eseme ja teenuse eest rahas. VÕS § 402 lg 1 järgi tarbijakrediidilepingust krediidiandja põhikohustuseks on anda krediidisaajale rahasumma, krediidisaaja põhikohustus on tagasi maksta sama rahasumma. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõuded omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse 100,05 euro väljamõistmiseks kostjalt.
9.VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg-d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. Krediidiandjate ja- vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi 4 (6)
Tsiviilasi nr 2-22-131839 kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Kuivõrd krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua.
10.Krediidiandja on piisavalt kogunud andmeid kostja krediidivõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja tuvastas kostja sissetulekud, võttes arvesse kostja enda esitatud ja arvelduskonto väljavõttest saadud info. Arvesse võeti kostjalt saadud info tema finantskohustuste kohta ja teostati päringud Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrisse, ametlikud teadaandeid ja karistusi.
11.VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. D-Digital OÜ ja kostja on krediidilepingu sõlmimisel intressimäära kokku leppinud. Kostja intressivõlgnevus kuni lepingu ülesütlemiseni on hagis esitatud asjaoludel laenulepingu alusel 7,10 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude intressi 7,10 euro väljamõistmiseks kostjalt.
12.VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 euro. Hagiavalduse kohaselt vastavalt lepingule on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Hageja on esitanud nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks kokku 25 eurot. Sissenõudmiskulud on kulud, mida võlausaldaja kannab seoses võlgnikult kohtuväliselt võla nõudmisega, ning need tekivad olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud ning võlausaldaja teeb mitmeid toiminguid, et panna oma nõue võlgniku vastu maksma. VÕS § 1132 lg 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmises. Hagis esitatud ja kostja poolt omaksvõetud asjaoludel saadeti hageja volitusel võlateatised kostjale 02.02.2022 maksumusega 15 eurot, 16.05.2022 maksumusega 5 eurot ja 01.08.2022 maksumusega 5 eurot. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud hageja sissenõudmiskulud summas 25 eurot.
13.VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagis esitatud asjaoludel on laenulepinguga ettenähtud viivisemäär võrdne intressimääraga, mis on 14,9% aastas. Kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutnud viivise väljamõistmiseks kostjalt perioodi eest 16.12.2021 kuni 02.11.2022 summas 13,15 eurot. 5 (6)
Tsiviilasi nr 2-22-131839
11.Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 03.11.2022 kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 19,72 eurot (100,05€ x 14,9% / 365kp x 483kp perioodi eest 03.11.2022-28.02.2024).
12.TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt 100,05 eurot (krediidilepingu võlgnevus) määras 14,9% aastas ajavahemiku eest 16.12.2021 kuni 02.11.2022 summas 13,15 eurot ning alates 03.11.2022 määras 14,9% aastas kuni põhinõude 100,05 euro täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses, kuid mitte enam kui põhinõude ulatuses, so kuni 67,18 eurot (100,05 eurot põhinõue – sissenõutavaks muutunud viivis kuni hagi esitamiseni 13,15 eurot – viivis otsuse tegemise seisuga 19,72 eurot).
13.TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel tasutud riigilõivud kokku 100,00 eurot, kuna riigilõivude tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.
14.TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks lepingulise esindaja kulud. Hagiavaldusele lisatud 27.10.2022 arve nr 712324 kohaselt hageja lepingulise esindaja esindustasu I.P. kohtumenetluses on dokumentide komplekteerimise ja analüüsi eest 1,5 tundi summas 150 eurot ja hagiavalduse koostamise ja esitamise eest 2,0 tundi summas 200 eurot, millele lisandub käibemaks 70,00 eurot. Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3,5 tundi summas 420 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Kõigepealt kohus märgib, et dokumentide komplekteerimine ja analüüs pidi hageja poolt olema tehtud juba maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamisel, millise toimingu põhjendatud menetluskuluks on seadusandja pidanud 20 eurot (vt TsMS § 4842). Tegemist on trafaretse hagiga, hagist ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas maksimaalselt 1,5 tund. Kohus leiab, et hageja esindaja tasumäär 100 eurot/tunnis on põhjendatud. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud vastavalt TsMS § 174 lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 204 eurot(150€+20€+20% käibemaks).
15.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.