Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (5)

Kohus jättis 20.02.2024 kohtumäärusega esitatud hagi tagamise taotluse rahuldamata ning esitatud hagiavalduse käiguta.

Hageja esitas puuduste kõrvaldamise 20.02.2024 ning 21.02.2024 korduva taotluse hagi tagamise abinõu kohaldamiseks.

Kohus on 21.02.2024 kirjaga küsinud kostjalt seisukohta hagiavalduse menetlusse võtmise ning hagi tagamise taotluse osas.

Kostja esitas omapoolse kirjaliku seisukoha 27.02.2024. Kostja palub jätta hagi ja hagi tagamise taotluse menetlusse võtmata või alternatiivselt jätta need rahuldamata.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.

Kohtule esitatud hagiavaldusest tuleneb, et täiteasjas nr 022/2024/474 on täitedokumendiks on 13.02.2023 jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 18.10.2022 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-18-6254 ja Harju Maakohtu 26.02.2021 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-18-6254. Hagiavalduse kohaselt on hagejal kostja vastu kahjunõue summas 178 200 eurot. Hageja kahjuks on 2Comm OÜ-le makstud leppetrahv summas 178 200 eurot. Leppetrahvi kohustuse aluseks on 2Comm OÜ (varasem ärinimi Oxford Commerce OÜ) ja hageja vahel 04.02.2021 sõlmitud leping. Hageja on esitanud kostjale tasaarvestuse avalduse VÕS § 198 alusel ja tasaarvestanud oma kahjunõude hageja vastu summas 178 200 eurot hageja täitemenetluses esitatud nõude jäägiga summas 166 690,31 eurot. Tasaarvestuse tulemusena on kostja nõue hageja vastu lõppenud ja puudub alus täitemenetluse läbiviimiseks. Kostja võlgneb hagejale tasaarvestatud nõuete saldo summas 11 509,69 eurot. 2Comm OÜ omandas korteriomandi Supluse pst 1-W-402, Tallinn, registriosa nr 1220501 04.02.2021 hagejalt. 2Comm OÜ võttis samas üle ka hageja kohustuse täita laenulepingutest tulenevad hageja kohustused X ees, mis olid tagatud esimese ja teise järjekoha hüpoteekidega summas 150 000 eurot ja 65 000 eurot (st kokku 215 000 eurot). 2Comm OÜ tegevusalaks on probleemsete varade omandamine eesmärgiga restruktureerida nendega seotud kohustused ja teenida seeläbi kasumit. Riskide maandamiseks leppisid 2Comm OÜ ja hageja kokku, et hagejal tekib leppetrahvi tasumise kohustus juhul, kui on täidetud järgnevad eeltingimused: (1) 2 (5)

X algatatud täitemenetlus peatakse või selles tekivad viivitused tulenevalt kolmandate isikute sekkumisest; ja (2) 2Comm OÜ suhtes algatatakse täitemenetlus tulenevalt kohtulikust hüpoteegist. Esimene eeltingimus täitus 26.07.2021, kui kostja esitas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi X ja 2Comm OÜ vastu ning kohus peatas kostja avalduse alusel täitemenetluse. Teine eeltingimus täitus 17.01.2024, kui hageja esitas sundtäitmise avalduse 2Comm OÜ vastu kohtuliku hüpoteegi alusel. Käesoleval juhul jõustus sundtäidetav kohtulahend 13.02.2023. Hageja käesoleva hagi aluseks olevate vastuväidete alus (leppetrahvi tasumise kohustus ja sellest tulenev tasaarvestatav kahjunõue) on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist ja kostja esitatud vastuväited on seega TMS § 221 lg 2 kohaselt lubatavad. Vastuväidete aluseks on mõlema leppetrahvi tasumise eeltingimuse täitumine 17.01.2024, mis toimus pärast kohtulahendi jõustumist 13.02.2023.

Kui täitedokumendiks on kohtulahend, piirab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist oluliselt TMS § 221 lg 2. Viidatud normi kohaselt on TMS § 221 lg-s 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Riigikohus on erinevates lahendites selgitanud, et TMS § 221 lg 2 eesmärk on takistada olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus.

Riigikohus on 15.06.2022 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-20-17088 punktis 9.3 selgitanud, et täitedokumendiks oleva kohtulahendi puhul on kohus poolte vaidluse enne täitedokumendi kohtutäiturile esitamist lahendanud, mistõttu on sellise täitedokumendi sundtäitmise vaidlustamine täitemenetluses piiratud (vt Riigikohtu 21. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-17, p 10). TMS § 221 lg 2 eesmärk on vältida olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluses. Seetõttu on TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. TMS § 221 lg-st 2 tuleneb ka järeldus, et kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise alus tekkis juba kohtumenetluse käigus, kuid seda ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel (st menetlusosalisest sõltumatul põhjusel) menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta saanud võtta kohtulahendis seisukoha, siis on võimalik ka sellele alusele tuginedes esitada TMS § 221 lg 1 järgne hagi (vt nt Riigikohtu 24. oktoobri 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-17776/39, p 13; 21. veebruari 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-7385/204, p 15.1; 15. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15, p 11).

Tulenevalt hagiavalduses kirjutatust tekkis hagejal kostja vastu kahju hüvitamise nõue 2Comm OÜ (varasem ärinimi Oxford Commerce OÜ) ja hageja

3 (5)

vahel 04.02.2021 sõlmitud lepingust. 2Comm OÜ (varasem ärinimi Oxford Commerce OÜ) juhatuse liikmeks on hageja. Hageja väitel (hagi p 6) sõlmis 2Comm OÜ hagejaga lepingu oma riskide maandamiseks, kuna 2Comm OÜ võttis üle hageja kohustused X ees ja oli mõistlikult ette nähtav, et (1) X võib algatada täitemenetluse talle kuuluvate hüpoteekide alusel ja et (2) kostja võib algatada täitemenetluse tema kasuks seatud kohtuliku hüpoteegi alusel; ja (3) arvestades kostja poolt tsiviilasjas nr 2-18-6254 esitatud vastuväiteid, võib kostja püüda sekkuda X hüpoteekide sundtäitmisse. Riskide maandamiseks leppisid 2Comm OÜ ja hageja kokku, et hagejal tekib leppetrahvi summas 178 200 eurot tasumise kohustus juhul, kui on täidetud järgnevad eeltingimused: (1) X algatatud täitemenetlus peatakse või selles tekivad viivitused tulenevalt kolmandate isikute sekkumisest; ja (2) 2Comm OÜ suhtes algatatakse täitemenetlus tulenevalt kohtulikust hüpoteegist.

Seega, lähtuvalt hagiavalduses kirjutatust, sõlmis hageja iseenda poolt esindatava äriühinguga lepingu, mille kohaselt hageja kohustub iseenda poolt esindatavale äriühingule maksma leppetrahvi, kui kostja algatab tsiviilasjas nr 218-6254 kohtuotsuse jõustumisel täitemenetluse. Seda iseenda poolt esindatavale äriühingule 17.01.2024 makstud leppetrahvi 178 200 eurot peab hageja endale kostja tekitatud kahjuks, mida ta on õigustatud kostja kohtuotsusest tuleneva nõudega tasaarvestama. Hageja hinnangul saabus teine tingimus pärast tsiviilasjas nr 2-18-6254 kohtulahendi jõustumist 13.02.2023 ning tasaarvestus toimus avaldusega 19.02.2024, mistõttu on tegemist lubatava vastuväitega TMS § 221 lg 2 mõttes.

Kohus eeltoodu alusel tuvastab, et hageja tugineb sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis faktilisele (elu)sündmusele, mis leidis aset enne kohtuotsuse tegemist ja jõustumist tsiviilasjas nr 2-18-6254. Nimelt on hageja poolt leppetrahvi maksmise aluseks leping, mille hageja on sõlminud 04.02.2021 iseenda poolt esindatava äriühinguga. Seega sõlmis hageja lepingu enne 13.02.2023, mil jõustus kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-18-6254. Asjas ei ole oluline, et leppetrahvi maksmise alus tekkis hageja väitel kostja poolt kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-18-6254 täitmiseks esitamisel. Hagist nähtuvalt ei ole vaidluse all asjaolu, et leping sõlmiti 04.02.2021 ja nö 1. leppetrahvi alus tekkis 26.07.2021 ehk mõlemad elulised asjaolud tekkisid enne otsuse jõustumist. 2. leppetrahvi alus (2Comm OÜ suhtes algatatakse täitemenetlus tulenevalt kohtulikust hüpoteegist) oli kohtu hinnangul tingimus, mis kindlasti saabub. Seega ei vastanud see TsÜS § 102 lg-le 2 definitsioonile, sest lepingu sõlmimisel oli teada, et see saabub, kui hageja ei täida tema kahjuks tehtavat kohtuotsust tsiviilasjas nr 2-18-6254. Seega oli teise tingimuse saabumine põhimõtteliselt hageja enda kontrolli all. Kohtu arvates tähendab eeltoodu seda, et eluliste sündmuste kategoorias saaks kahju nõude hindamisel maksimaalselt lähtuda lepingu sõlmimisest 04.02.2021 ja nö 1. leppetrahvi aluse tekkimisest 26.07.2021. Sellisel juhul puudub hagil õiguslik perspektiiv tulenevalt TsMS § 221 lg 2, kuna hageja oleks saanud sellele alusele tugineda tsiviilasjas nr 2-186254.

Hageja kahju nõude ja leppetrahvi 2. alus (2Comm OÜ suhtes algatatakse täitemenetlus tulenevalt kohtulikust hüpoteegist) oli kohtu hinnangul ka tingimus,

4 (5)

mis on ilmselt sõlmitud tsiviilasjas nr 2-18-6254 tehtud kohtuotsus sundtäitmise takistamiseks, mis sellisena on vastuolus heade kommetega TsÜS § 109 lg 1 mõttes. TsÜS § 109 lg 2 järgi loetakse sel juhul tehing tehtuks ilma selle tingimuseta ehk ka siis on eluline kahju hüvitamise alus saabunud esimese kohtumenetluse ajal. Sellisena oleks tegemist ka hagiavaldusega, mis on esitatud eesmärgil, millele riik ei peaks üldse andma õiguskaitset, mis on samuti menetlusse võtmisest keeldumise aluseks TsMS § 371 lg 2 p 2 mõttes.

/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.