Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-16-17776 Hagiavalduse kohaselt oli kostja Tallinnas Aia 4 / Vana-Viru 13 asuvate kinnisasjade (mitteeluruumid nr 22 ja 23, registriosa nr 26189801 ja nr 26189901) omanik. Kinnistud on müüdud Pallaadium Security Osaühingule, seejärel OÜ-le Savintor ja seejärel hagejale. Kostja osutab kinnisasjadel spaaja massaažiteenuseid. Kostja esitas 3. mail 2016 hagi hageja, Pallaadium Security Osaühingu ja OÜ Savintor vastu müügi- ja asjaõiguslepingute tühisuse tuvastamiseks ja tahteavaldust andma kohustamiseks ning alternatiivselt tehingute tühistamiseks (tsiviilasi nr 2-16-6972). Harju Maakohus tagas tsiviilasjas nr 2-16-6972 hagi järgmiselt: 1) 19. juuli 2016. a määrusega kohustas maakohus hagejat tagastama kinnisasjade valduse kostjale, kohustas hagejat ja tema palgatud OÜ Articard turvamehi lahkuma nimetatud kinnisasjadelt (andes kostjale tasuta üle ümbervahetatud lukkude võtmed), keelas hagejal kohtumenetluse kestel rikkuda kostja valdust kinnisasjadele ning keelas hagejal üle anda kolmandatele isikutele õigusi, mille tagajärjel võidakse rikkuda kostja õigust kinnisasju vallata; 2) 8. augusti 2016. a määrusega tagas maakohus hagi täiendava hagi tagamise abinõuga, millega keelas hagejal tema ja Catalana OÜ (kolmas isik) 3. mail 2016 sõlmitud üürilepingu täitmise kuni kohtumenetluse lõpuni ning hagejal ja kinnisasjade teistel eelmistel omanikel kinnisasjade kohta sõlmitud varasemate tehingute täitmise, mis võivad rikkuda või piirata kostja õigusi kinnisasjade valdamisel (määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3). Tallinna Ringkonnakohtu 17. novembri 2016 määrusega on maakohtu 8. augusti 2016. a määrus hagejat puudutavas osas tühistatud. Kostja esitas 19. augustil 2016 eeltoodud maakohtu hagi tagamise määrused sundtäitmisele ja kohtutäitur algatas hageja vastu vaidlusaluse täitemenetluse. Hageja esitas 2. septembril 2016 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, kuna ta andis täitemenetluse esemeks olevate kinnisasjade valduse 3. mail 2016 sõlmitud üürilepingu alusel 16. juulil 2016 üle kolmandale isikule. Kohtutäitur jättis kaebuse rahuldamata, leides, et vaidlus peab läbima kohtuliku kontrolli sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetluses. Hageja leiab, et sundtäitmine on võimatu, kuna tal ei ole vaidlusaluste kinnisasjade valdust. Täitedokumendiks olevad maakohtu hagi tagamise määrused on tehtud ajal, mil kinnisasjade valdus oli juba üle antud kolmandale isikule. Seega ei ole kostjal hageja vastu täitedokumendist tulenevat nõuet ja sundtäitmine tuleb tunnistada lubamatuks. Lisaks ei ole maakohtu 8. augusti 2016 määrus selge ega täidetav, mistõttu tuleb tuvastada, et määrusest ei tulene hagejale määruse resolutsiooni p-des 2 ja 3 nimetatud kohustusi (määruses ei ole märgitud täitmiseks vajalikke tingimusi ja selgitusi).

2(6)

2-16-17776 Maakohus tühistas 28. novembri 2016. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda, määras need rahaliselt kindlaks ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1250 eurot. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt jäävad hageja nõuded tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Hageja esimene nõue jääb läbi vaatamata, sest maakohtu 19. juuli 2016. a määrus jõustus 22. novembril 2016 ning asjaolud, millega hageja oma nõuet põhjendab, olid olemas enne selle määruse kui täitedokumendi jõustumist. Seetõttu on tegemist asjaoludega, millega hageja ei saa täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-st 2 tulenevalt oma nõuet põhjendada. Hagejal ei ole seadusega tagatud õiguskaitset sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks, mille aluseks on asjaolud, mis esinesid enne täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Hageja teine nõue jääb läbi vaatamata, sest maakohtu 8. augusti 2016. a määrus on tühistatud osas, millega rakendati hageja suhtes hagi tagamise abinõusid. Seega on hageja taotletud eesmärgi saavutanud. Täitedokumendi tühistamise tõttu ei ole vajalik ega võimalik kõrvaldada selle täidetavust. Hageja kolmas nõue jääb läbi vaatamata, sest kuivõrd täitedokument on tühistatud, et ole hagejal kui võlgnikul seadusega kaitstud huvi tuvastushagi esitamiseks.

3(6)

2-16-17776

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

4(6)

2-16-17776 on võimalik ka sellele alusele tuginedes esitada TMS § 221 lg 1 järgne hagi (vt Riigikohtu 15. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15, p 10–11).

5(6)

2-16-17776 Arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, asja keerukust ning seda, et sama esindaja on kostjat esindanud kohtumenetluse algusest peale, leiab kolleegium, et TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi on vajalik ja põhjendatud kostja lepingulise esindaja kulu 450 eurot (s.o 3 tundi * 125 eurot + 20% käibemaks). Kostja esindaja tunnitasu 125 eurot, millele lisandub käibemaks, on vajalik ja põhjendatud ning ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostja on soovinud kohtult menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmist ja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Eeltoodut arvestades tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista Riigikohtu menetluses kantud menetluskulu 450 eurot (koos käibemaksuga).

Peeter Jerofejev

Henn Jõks

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.