Aktiva Finance Group OÜ hagi A.S. (S.) vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
677,54 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja A.S. (isikukood xxxxxxxxxxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista A.S.lt (S.; isikukood xxxxxxxxxxx) Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 500 eurot.
3.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi A.S. vastu lepingutasu 77,68 euro, haldustasu 11,60 euro, sissenõudmiskulude 40 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 15,76 euro ja samuti edasiulatuva viivise nõudes.
4.Jätta menetluskulud hageja kanda 22,49% ulatuses ja kostja kanda 77,51% ulatuses.
Mõista A.S.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhjendatud ja vajaliku maakohtu menetluskuluna 228,65 eurot.
6.Kohustada A.S.i tasuma menetluskulude hüvitiselt viivist alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
8.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
1(6)
Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus ja kohtu põhjendused
1.Aktiva Finance Group OÜ (avaldaja, hageja) esitas 30. oktoobril 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A.S.lt (võlgnik, kostja) 658,69 euro saamiseks. Kohus tegi
31.oktoobril 2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse 16. novembri 2023 määrusega, andes nõude hagimenetluses menetlemiseks üle Pärnu Maakohtule. Kohus kohustas 21. novembri 2023 määrusega hagejat nõuetekohast hagi esitamiseks.
2.Hageja esitas 21. detsembril 2023 Pärnu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja tasumata põhivõlgnevuse 500 eurot, lepingutasu 77,68 eurot, haldustasu 11,60 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 15,76 eurot ja samuti edasiulatuva viivise alates 22.12.2023 kuni põhinõude summas 500 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 6,5% aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda, mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskulude hüvitise ja kohustada kostjat tasuma hüvitiselt seadusjärgses määras viivist.
3.Nõude aluseks on AS-i Inbank Finance ja kostja vahel 9.02.2023 sõlmitud järelmaksuleping nr L89011396902 (leping), mille alusel sai kostja laenu summas 500 eurot kauba järelmaksuga ostmiseks. Lepingujärgne intressimäär on 6,5% aastas. Lepingu krediidi kulukuse määr 38,77% aastas. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena. Kostja ei tasunud osamakseid alates esimesest osamaksest, jäädes lepingu järgi viivitusse rohkem kui kolme maksegraafikus märgitud osamakse tasumisega ega täitnud lepingut ka selleks ettenähtud täiendava tähtaja jooksul. Seetõttu öeldi leping kostjaga 27.06.2023 kehtivalt üles. AS Inbank Finance loovutas 30.06.2023 kostja vastase nõude
2(6)
OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Lepingu ülesütlemisest ja nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult.
4.Laenulepingu sõlmimise ajal ehk 9. veebruaril 2023 oli Eesti Panga avaldatud viimane tarbimislaenude kulukuse määr 15,31%. Seega kolmekordne määr oli 45,93%. Hagiavalduse kohaselt oli kokkulepitud krediidikulukuse määr 38,77% aastas (dtl 19). Seega ei ületanud kostjaga sõlmitud krediidilepingu järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ja laenuleping ei ole liiga kõrge krediidi kulukuse määra tõttu võlaõigusseaduse (VÕS) § 4062 lg 1 mõttes tühine. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti.
5.Enne lepingusõlmimist kontrolliti laenuandja poolt kostja maksevõimet ning kogutud andmete analüüsi tulemusel asus AS Inbank Finance seisukohale, et kostja on võimeline tagastama laenu ja intressi igakuiste osamaksetega 22,32 eurot kuus ning otsustas laenu väljastada. Hageja leiab, et AS Inbank Finance on laenu väljastamisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet esitades tõendina kostja laenutaotluse, päringute vastused Maksehäireregistrist, Pensionikeskusest (dtl 19, 44-45). Kostja on taotluses esitanud igakuiseks sissetulekuks 1500 eurot. Hageja lähtus pensionikeskuse päringus toodud sissetulekust 1199,67 eurot, olemasolevatest kohustustest 200 eurot ja arvestades, et käesoleva lepinguga lisandub igakuiselt 22,32 eurot, saab suhtarvuks 19%. Samas jättis laenuandja küsimata kostja pangakonto väljavõtte. Hageja rõhutab, et seadusest ei tulene nõuet, et tarbijalt tuleb igal juhul krediidi taotlemisel nõuda kontoväljavõtet, vaid krediidiandjal tuleb adekvaatselt hinnata laenutaotleja krediidivõimelisust. Hageja on seisukohal, et pangakonto väljavõtte saab jätta tarbijalt välja nõudmata kui muu informatsioon on krediidivõime hindamiseks piisav, sh kontrollinud vähemalt tarbija sissetulekut andmebaasidest. Samuti tuleb lähtuda antava krediidi summast. Ka Finantsinspektsiooni soovitusliku juhendi p 7.1 kohaselt vastutustundliku laenamise nõuete täitmiseks kliendilt kogutava ja kliendile esitatava teabe sisu ja ulatus võib sõltuda laenu suurusest, laenutoote omapärast ja laenusaajast. Krediidiasutus võib juhendi soovitusi kohandada valikuliselt, kui see ei ole vastuolus õigusaktis sätestatuga, see on otstarbekas, põhjendatud ja mõistlik arvestades laenu suurust, laenutoote omapära või teisi asjaolusid, mis konkreetset laenusuhte sõlmimist iseloomustavad. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Hageja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta piisaval määral. Kohus on seisukohal, et pelgalt maksehäirete andmebaasi ja pensionikeskuse päringu tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Seega on hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause välistab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale tahtlikult andmeid, mille
3(6)
alusel krediidiandja on hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti või et kostja oleks jätnud nõutud andmed esitamata. Kostja esitatud andmetes oli küll sissetulek märgitud 1500 eurot, mis on erinev pensionikeskuse andmetest. Kuid hageja lähtus pensionikeskuse andmetest sissetuleku kohta (1199,67 eurot) (dtl 44-45), mis oli väiksem. Ainuüksi asjaolust, et tarbija esitatud andmed ei vasta tõele, ei järeldu, et tarbija on esitanud valeandmeid tahtlikult. Valeandmete esitamine võib tuleneda tarbija kogenematusest, teadmatusest või hooletusest. Selle vältimiseks ongi krediidiandjal tarbija esitatud andmete kontrollimise kohustus. Seetõttu pidanuks krediidiandja võtma kostjaga ühendust ja täpsustama kostja sissetuleku suurust. Krediidiandjal on kohustus tarbijale selgelt öelda, missugust teavet temalt krediidivõime hindamiseks vajatakse. Kohus juhib tähelepanu Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2021 kohtuotsusele nr 2-20-106661, mille p-s 55 rõhutati üle varasem kohtupraktika, mille kohaselt tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul (nt on eeltoodud põhimõtet korratud ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.04.2023 otsuses nr 2-22-116291, p-s 12, kusjuures nimetatud tsiviilasja asjaoludest nähtub, et laenuleping oli sõlmitud 998,70 euro suuruse laenu saamiseks). Käesoleval juhul laenuandja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hagejal on kohustus tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada. Hageja seda piisavalt teinud ei ole. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu jne). Eesti siseriikliku kohtupraktika kohaselt on VÕS § 4034 lg 7 teise lausega hõlmatud intress ja muud krediidiga seotud tasud (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu ja muu sarnane). Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24). Kostjaga sõlmitud lepingu järgi oli intressimäär 6,5 % aastas. Hageja kostjalt intressi ei nõua. Samuti ei võlgne kostja hagejale muid kulusid ega tasusid. Arvestades ülalmärgitut ning tsiviilasja materjalidest nähtuvat, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 500 eurot. Ülejäänud hageja nõuded tuleb jätta rahuldamata. Kohtuotsuse selgitused
6.Maakohus võttis hagi 10. jaanuari 2024 määrusega menetlusse. Kostjale on dokumendid kättetoimetatud TsMS § 314’ 1 lg 3 alusel. TsMS § 314’ 1 lg 3 käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras võib kohus menetlusdokumente kätte toimetada nende saatmisega ka teises käimasolevas kohtumenetluses (tsiviilasi nr 2-23-136321) kohtule teadaolevat menetlusosalise aadressi või muu sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Kohus luges
4(6)
menetlusdokumendid kättetoimetatuks juhindudes TsMS § 314 prim lg 1 järgi kolme tööpäeva möödumisel ehk 30.01.2024. Seega kostja kirjaliku vastuse tähtaeg saabus
14.veebruaril 2024. Kostja hagile tähtaegselt ei vastanud ega ole seda teinud ka praeguse kohtuotsuse koostamise ajaks. Kostjat hoiatati, et hagile vastamata jätmise korral võib teha tema suhtes tagaseljaotsuse.
7.Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).
8.Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.
9.Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Menetluskulud
10.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.
5(6)
Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt põhivõla, lepingutasu, sissenõudmiskulude ja viiviste tasumisest ning nõudest rahuldas kohus üksnes põivõla nõude. Hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud hageja nõuetest rahuldas kohus ligikaudu 77,51% (500 / 645,04 eurot * 100% = 77,51%). Seega jäävad menetluskulud 77,51% ulatuses kostja kanda ning ülejäänud osas hageja kanda. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 175 eurot ja esindajatasu 20 eurot maksekäsu kiirmenetluses ja õigusabikulud 338 eurot (ilma käibemaksuta) 2 tunni eest tunnihinnaga 169 eurot. Lisaks palub hageja välja mõista viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Kohtute infosüsteemi kohaselt on riigilõiv tasutud ja tegemist on vajaliku kuluga. Asja materjalide kohaselt on hageja menetluskuluks ka 20 eurot maksekäsu kiirmenetluses avaldaja menetluskulu katteks. Praeguses asjas on tegemist hageja majandustegevuses esitatavate tüüphagidega, mis esitatakse võlgnike vastu, kes ei täida tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi. Seetõttu esitatud hagi koostamine ei nõua ka kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole põhjendatud tunnitasu suurus 169 eurot. Eeltoodut arvestades on hagi esitamisega seotud põhjendatud ja vajalik esindajakulu TsMS § 175 lg 1 mõttes praeguses asjas 100 eurot (100 eurot x 1 tund). Kokku on hageja menetluskulud 295 eurot (=175 eurot riigilõiv + 20 eurot maksekäsu kiirmenetluses avaldaja menetluskulu katteks + õigusabi kulu 100 eurot). Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb sellest 77,51% (295 eurost), s.o 228,65 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuna kostjal ei ole kohtule teadaolevalt menetluskulusid, siis ei mõista kohus hagejalt kostja kasuks menetluskulusid välja.
11.Hageja taotlus kostja kohustamiseks menetluskuludelt viivise tasumiseks kuulub rahuldamisele (TsMS § 177 lg 4).
12.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.