P. P. hagi A. A. vastu au ja hea nime teotamise tuvastamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
7 000 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja P. P. , isikukood xxxxxxxxxx; Hageja lepingulised esindajad vandeadvokaat Paul Keres ja advokaat Joonas Põder; Kostja A. A. , isikukood xxxxxxxxxx; Kostja lepinguline Leonid Tolstov.
Menetluse liik
esindaja
vandeadvokaat
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Teha asjas vaheotsus lõppotsuse tähenduses.
2.Jätta rahuldamata P. P. hagi A. A. vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks nõude aegumise tõttu.
5.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist mõistliku aja jooksul.
6.Jätta rahuldamata P. P. tagastamiseks.
30.märtsi 2023 taotlus enamtasutud riigilõivu
7.Jätta rahuldamata P. P. 26. mai 2023 tunnistaja ülekuulamise taotlus.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.P. P. (hageja) esitas 13. jaanuaril 2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse ja 30. märtsil 2023 uue hagiavalduse tervikteksti A. A. (kostja) vastu, paludes tuvastada, et kostja poolt järgmiste andmete avaldamine xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx artiklis pealkirjaga „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx?“ teotab hageja au ja head nime: a. P. P. kindlustab oma tulevikku, kasutades selleks erakonda xxxxx, mille läbi suunab sambareformi läbi viimist; b. P. P. soovib xxxxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxx esimehena teise samba lammutada, kuna siis saaksid laenude tasumisega hätta jäänud inimesed oma võlad ära klattida; c. P. P. tahab majanduslikesse raskustesse sattunud inimestelt pensionisäästud ära võtta. Lisaks palub hageja kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitise kohtu äranägemisel.
2.Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on hageja Eesti ettevõtja, kellele kuulub pool xxxxxxxx-i aktsiatest. xxxxxxxxxxxxxxxxx avaldati xxxxxxxxxxxxxx artikkel „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx?“ Kostja, kes on Eestis tuntud ja autoriteetne poliitik, on avaldanud hageja kohta valeandmeid, mida on hakatud ühiskonnas laiemalt tõestena käsitlema. Kuna artiklid on jätkuvalt avalikkusele kättesaadavad, siis rikub kostja avaldatu jätkuvalt hageja au ja head nime. Nõuete võimaliku aegumise tõttu on hageja sunnitud esitama tuvastushagi, millega hageja palub tuvastada, et kostja on hageja kohta avaldanud ebaõigeid faktiväiteid ja/või ebakohaseid väärtushinnanguid. Kõnealuses artiklis on kirjas: „xxxxxxxxxx A. A. põrutabki otse: „Kõnekäänd ütleb, et ära kahtlusta kurjust, kui asju on võimalik seletada inimliku lollusega. Kõnealusel juhul aga kahtlustan ma just kurjust.“ Majandus ei õitse lõputult ning kahe, kolme või nelja aasta pärast ootab meid ees kriis. xxxxx sambareform peaks valmis saama just selleks ajaks, kui kriis puhkeb, ehk P. kindlustab oma tulevikku. A. kahtlustab, et P. soovib xxxxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxx esimehena teise samba lammutada, kuna siis saaksid laenude tasumisega hätta jäänud inimesed oma võlad ära klattida. Pensionisäästude arvelt. Eestis elab kümneid tuhandeid võlasohu uppunud inimesi. Sageli pole neil muid sääste kui teise pensionisambasse kogunenud raha, aga nende
summade kallale nad praegu ei pääse. Nüüd tahtvat P. nad pensionisäästudest „vabastada“.“ Kostjat kujutava foto alla on xxxxxxxx artiklis märgitud: „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx: A. A. arvates lõhub P. P. teist pensionisammast, sest tal on sellega seotud selged ärihuvid.“ Kostja väited on raskelt hageja au riivavad. Kostja omistab hagejale taunitavat ja võimalik, et ka õigusvastast manipulatsiooni. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid hageja vääradele ja ebakohastele väidetele ei esine, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis.
3.Hageja vaidleb vaheotsuse tegemise taotlusele vastu ja on seisukohal, et nõue ei ole aegunud.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja hagiga ei nõustu ja vaidleb sellele vastu. Kostja taotleb kohtult vaheotsuse tegemist hagi aegumise kohta, alternatiivselt jätta tuvastusnõue läbi vaatamata õigusliku huvi puudumise ja perspektiivituse tõttu.
5.Vastuse kohaselt ei saa meediavaidluses esitatud tuvastushagi elada iseseisvat elu ning peab olema seotud konkreetse õiguskaitsevahendi rakendamisega (faktiväite ümberlükkamine, kahju hüvitamine). Tuvastusnõue peaks teenima muud õiguslikku eesmärki kui lihtsalt meelerahu saavutamine. Hagejal ei saa olla tuvastusnõude esitamisel mingit õiguslikku huvi, sest hagi võimalikul rahuldamisel ei järgneks mingit õiguslikku tagajärge. Kui aga tuvastushagi eesmärk on midagi enamat ning hageja püüab tuvastusnõuet maksma panna kui õiguskaitsevahendit, tuleb sellise nõude osas kohaldada aegumist. Seega on kostja seisukohal, et hageja tuvastusnõue tuleb jätta läbi vaatamata õigusliku huvi puudumise tõttu. Alternatiivselt kui hageja tuvastusnõude eesmärgiks on au ja hea nime taastamine, siis selline nõue on analoogne võlaõigusseaduses (VÕS) §-s 1047 sätestatud õiguskaitsevahendi rakendamisega ning selle suhtes tuleks kohaldada aegumist. Lisaks on kostja seisukohal, et esitatud hagi tuleb tervikuna jätta läbi vaatamata ka selle ilmse perspektiivituse tõttu. Hageja on vaidlustanud xxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx artiklis üksnes kostja esitatud väited, kuid ei vaidlusta artikli sisu ülejäänud osas. Kostja kommentaarid moodustavad kogu artikli mahust hinnanguliselt alla kümnendiku. Muuhulgas on artiklis avaldatud ka hageja enda kommentaarid.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et asjas tuleb teha vaheotsus lõppotsuse tähenduses ning kohaldada hageja sooritusnõudele aegumist. Hageja esitatud tuvastusnõude jätab kohus läbi vaatamata.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
8.Kostja on esitanud taotluse vaheotsuse tegemiseks, kuna kostja hinnangul on hageja esitatud nõuded aegunud.
9.Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.
10.Riigikohtu praktika kohaselt tuleb aegumise kohta tehtud vaheotsuse eeldusena kohtul hagi aegumise tähtaja kontrollimiseks kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe (Riigikohtu 1. oktoobri 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-08, p 14). Seetõttu kohus kvalifitseerib esmalt pooltevahelise võlasuhte. Hagiavalduses palutakse tuvastada, et kostja poolt andmete avaldamine xxxxxxxxxxxxxxx väljaandes xxxxxxxxxxxxxx artiklis pealkirjaga „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx?“ teotab hageja au ja head nime. Samuti palub hageja kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis kohtu äranägemisel. Nn laimudeliktide puhul näeb seadus ette kaks õiguskaitsevahendit: mittevaralise kahju hüvitamine ja VÕS § 1047 lg 4 alusel ebaõigete andmete ümberlükkamine või paranduse avaldamine (ebaõige faktiväite korral). VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Seega on hageja esitanud tuvastusnõude au ja hea nime teotamise tuvastamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude (sooritusnõude). Sooritusnõude aluseks on VÕS § 1047 lg 4 ja VÕS § 134 lg 2.
11.Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama (TsÜS § 150 lg 1).
12.Riigikohus on oma 30. jaanuari 2013 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-177-12 p-s 11 selgitanud, et mittevaraline kahju VÕS § 128 lg 5 kohaselt kujutab endast kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Mittevaralise kahju puhul saab vähemalt üldjuhul eeldada, et kannatanu saab sellest teadlikuks kohe, kui talle saavad teatavaks nõude aluseks olevad asjaolud.
13.Kohus leiab, et hageja väide, et ta sai vaidlusalusest artiklist teada 2022. aasta lõpus, mil I. K. avaldas hageja kohta xxxxxxxx artikli (xxxxxxxxxxxxxxxxxx), ei ole eluliselt usutav. Lisaks on hageja oma varasemates menetlusdokumentides oma sooritusnõude aegumist möönnud.
14.Hageja on 2. veebruari 2024 menetlusdokumendis seisukohal, et hageja õiguste rikkumine on kestev. Kestva rikkumise korral ei ole rikkumise lõppemist võimalik fikseerida ega aegumise alguspunkti sellest tulenevalt määratleda.
15.Seega tuleb aegumise kohaldamiseks kohtul tuvastada, millal algas aegumine – kas hageja poolt andmete avalikustamisest teadasaamisest või kestva rikkumise korral on tegemist sisuliselt aegumatu nõudega, mille aegumine algab iga päev uuesti.
16.Riigikohus on käsitlenud aegumise algust TsÜS § 153 lg 1 korral, mis sätestab, et „surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest, tervise kahjustamisest või vabaduse
võtmisest tuleneva nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama“. Kui kahju tekib ka tulevikus või selle tagajärjed edaspidi korduvad, tuleb lähtuda kahju ühtsuse printsiibist. See tähendab, et kohe, kui osa kahjuhüvitisest saab sisse nõuda, muutub sissenõutavaks ja hakkab aeguma ka edaspidi tekkida võiva kahju hüvitamise nõue. Seega hakkab ka tervisekahjustusest tulenevate ravikulude, sõidukulude ja lõhutud riiete eest nõutava kahju hüvitamise nõue aeguma ühtselt ajast, mil osa kahjuhüvitisest saab sisse nõuda. Tulevikus tekkiv kahju saab eraldi aeguma hakata üksnes erandlikel juhtudel, kui ilmnevad ootamatud ja täiesti uued asjaolud, mille tekkimist tulevikus ei olnud kahju hüvitamise nõude sissenõutavaks muutumise ajal võimalik mõistlikult ette näha (vt Riigikohtu 15. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-16, p 10 ja seal viidatud praktika).
17.Lisaks on Riigikohus selgitanud sama TsÜS § 146 lg 1 kohaldamisel ehk tehingust tuleneva nõude aegumistähtaja puhul. Nimetatud lahendi kohaselt „kahju tekkimise aja määramisel tuleb lähtuda nn kahju ühtsuse printsiibist. Kahju hüvitamise nõue tekib ja muutub sissenõutavaks ning seega hakkab ka aeguma kogu tulevikus tekkiva kahju osas, kui juba tekkinud kahju hüvitamiseks saab esitada hagi kohtusse ja nõuda samas hagis ka tulevikus tekkiva kahju hüvitamist. Kui kahju tekib tulevikus või selle tagajärjed korduvad edaspidi, tuleb lähtuda nn kahju ühtsuse printsiibist, st niipea kui kahjuhüvitise mingit osa saab sisse nõuda, muutub sissenõutavaks ja hakkab aeguma kogu edaspidi tekkida võiva kahju hüvitamise nõue,“ ja samuti, et „Tulevikus tekkiv kahju saab eraldi aeguma hakata üksnes erandlikel juhtudel, kui ilmnevad ootamatud ja täiesti uued asjaolud, mille tekkimist tulevikus ei olnud kahju hüvitamise nõude sissenõutavaks muutumise ajal võimalik mõistlikult ette näha“ (vt Riigikohtu 22. novembri 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-53081, p 19 ja seal viidatud praktika).
18.Kohus märgib, et TsÜS § 150 lg-s 1 ja § 153 lg-s 1 on aegumistähtaja algus sõnastatud praktiliselt identselt: aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-126-12 p-s 14 selgitanud, et TsÜS § 153 on TsÜS § 150 suhtes erinormiks. Järelikult on põhjendatud kohaldada Riigikohtu poolt TsÜS § 153 puhul rakendatud kahju ühtsuse printsiipi analoogiliselt ka TsÜS § 150 puhul. Seega tuleb kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevad kõik nõuded esitada kolmeaastase aegumistähtaja jooksul. Sama sätte kohaselt on aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.
19.Kohtu hinnangul hageja sai või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest xxxxxxxxxxxxxxxxx, mil kõnealune artikkel ilmus üleriigilise levikuga väljaandes ja veebiportaalis. Seega tuli hagiavaldus TsÜS § 150 lg 1 alusel esitada kohtule kolme aasta jooksul ehk hiljemalt xxxxxxxxxxxxxxxxx. Hagi esitati 13. jaanuaril 2023 ehk igal juhul pärast aegumistähtaja möödumist.
20.Kohus kohaldab kostja taotlusel aegumist ning jätab hageja nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata aegumise tõttu. Kuivõrd hageja nõue on aegunud, siis jätab kohus vaheotsusega hagi kostja vastu rahuldamata ja tsiviilasja edasi ei menetle (TsMS § 449 lg 3). TsMS § 449 lg 2 sätestab, et vaheotsus nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega.
21.Hageja on hagiavalduses ka ise möönnud oma nõuete aegumist, kuid põhjendab tuvastusnõude esitamist huviga enda au ja hea nime taastamiseks. Hageja on oma tuvastushagi nõude sõnastanud selliselt, et selle rahuldamisel on sisuliselt saavutatud VÕS § 1047 lg-s 4 sätestatud õiguskaitsevahendi rakendamine. TsMS § 368 lg 1 järgi võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hageja on TsMS § 368 lg-le 1 küll viidanud hagi p-des 19 ja 20, kuid mingil põhjusel põhjendab tuvastushagi esitamist mitte õigusliku huviga, vaid „põhjendatud (või ka õigustatud) huviga“, millega ilmselt püüab hägustada oma hagi esitamise motiive. Kohus nõustub kostja väitega, et TsMS § 368 lg-s 1 sätestatud terminil „õiguslik huvi“ on konkreetne õiguslik sisu, mis on suunatud mingi õiguskaitsevahendi rakendamisele või selleks eelduste loomisele.
22.Tuvastusnõue peaks teenima mingit muud õiguslikku eesmärki, kui lihtsalt meelerahu saavutamine. Hageja õiguskaitsevahendite rakendamine aegumise tõttu on takistatud, kusjuures kostja on ka esitanud taotluse aegumise kohaldamiseks. Seega ei saa hagejal olla tuvastusnõude esitamisel mingit õiguslikku huvi, sest hagi võimalikul rahuldamisel ei järgneks mingit õiguslikku tagajärge.
23.Riigikohtu praktika kohaselt kohaldub VÕS § 1047 lg 4 alusel esitatud nõude aegumisele TsÜS § 150 kohane aegumistähtaeg (kolm aastat alates ajast, mil õigustatud isik sai kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada või pidi teada saama, hiljemalt kümme aastat kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest) (vt Riigikohtu 6. detsembri 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-22-1081, p 11). Sama otsuse ps 13 on Riigikohus märkinud, et „juhul, kui hageja esitab kostja vastu üksnes tuvastushagi, milles palub tuvastada väärtushinnangu või faktiväite õigusvastasuse, kui ta leiab, et tuvastushagiga on võimalik taastada tema au ja head nime (TsMS § 368 lg 1), ei saa kohus muude eelduste täidetuse korral keelduda sellise tuvastushagi menetlemisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel (RKTKo 29.03.2017, 3-2-1-153-16, p 19.2). Tuvastushagi esitamise õigust ei ole aga juhul, kui isik ei saa esitada sooritusnõuet nt põhjusel, et see on aegunud. Kui isikul on sooritushuvi, tuleb esitada sooritushagi. Hagejal ei ole vajadust esitada tuvastushagi juhul, kui tema õiguslikku huvi aitab tagada ka samas menetluses esitatud sooritushagi, mille rahuldamise eeldus on vastava õigussuhte tuvastamine (RKTKo 03.10.2013, 3-2-1-97-13, p 10). Eelnevast tulenevalt jätsid kohtud õigesti hageja nõude ebaõigete andmete avaldamise tuvastamiseks läbi vaatamata.“ Järelikult, kui sooritushagi on aegunud, siis tuvastushagi esitada enam ei saa.
24.Arvestades, et käesoleval juhul on kohus sooritusnõude jätnud aegumise tõttu rahuldamata, siis jätab kohus hageja esitatud tuvastusnõude läbi vaatamata. Lahendamata taotluste lahendamine
25.Kohus peab otsusega lahendama veel lahendamata taotlused. Hageja on kohtule esitanud taotluse enamtasutud riigilõivu tagastamiseks ning samuti taotluse tunnistaja ärakuulamiseks, mida kohus ei ole veel lahendanud.
26.Hageja on esitanud 30. märtsil 2023 taotluse enamtasutud riigilõivu 210 eurot tagastamiseks. Hageja on taotluses õigesti märkinud, et hagihind on 7000 eurot, mis koosneb kahest 3500-euro suuruse hagihinnaga nõudest. Mittevaralise nõude puhul eeldatakse TsMS § 132 lg 1 kohaselt, et hagihind on 3500 eurot. Samuti eeldatakse vastavalt TsMS § 132 lg-le 3, et kohtu äranägemisel õiglase hüvitise nõudmisel on
vastava nõude hagihind 3500 eurot. Tuvastushagiga saadavate hüvede väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, mistõttu tuleb vastavad haginõuded lugeda vastavalt TsMS §-le 125 mittevaralisteks. Riigilõiv tuleb tasuda lähtudes hagihinnast vastavalt riigilõivuseaduse lisas 1 toodud tabelile. TsMS § 132 lg 1 ja lg 3 sätestatud 3500-eurose hinnaga nõude esitamisel makstakse konkreetselt nõudelt riigilõivu 420 eurot ehk seda ei liideta hagihinna arvestusel teiste nõuetega. Hageja on tasunud riigilõivu 840 eurot ehk kummagi mittevaralise nõude pealt 420 eurot. Järelikult on hageja tasunud riigilõivu täiesti õiges summas, mistõttu puudub alus TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel enamtasutud riigilõivu tagastamiseks. Kohus jätab taotluse rahuldamata.
27.Kohus selgitab, et hagejal on õigus pärast käesoleva otsuse resolutsiooni p 3 jõustumist esitada taotlus riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel.
28.Hageja on esitanud 26. mail 2023 taotluse tunnistajana J. P. ülekuulamiseks. Arvestades, et kohus asja sisulist arutamist ei jätka, jätab kohus taotluse rahuldamata. Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine
29.Juhindudes TsMS § 173 lg-test 1 ja 4 ning § 174 lg-st 1 määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning poolelt välja mõistetava menetluskulu rahalise suuruse.
30.TsMS § 162 lg 1 ja § 168 lg 2 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda.
31.Kohtupraktika kohaselt peab maakohus menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus muutub. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja mõistlik määrata menetluskulud kindlaks pärast lõpplahendi jõustumist.
32.Kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lgs 2 sätestatud korras (TsMS § 174 lg 4 esimene lause).
(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.