Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Harju Maakohus Andres Suik 22.02.2024, Tallinn 2-23-17506 Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi J Ni vastu võla nõudes 88 eurot Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806; asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: M Š (PlusPlus Legal OÜ; e-post: xxx); Kostja: J N (isikukood xxx; xxx). Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista kostjalt J N hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks 09.01.2018 sõlmitud xxx liitumislepingust tulenev võlgnevus 64,34 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 11,92 eurot.
3.Mõista kostjalt J N hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis põhinõudelt 64,34 eurot lepingujärgses määras 0,05% päevas alates 13.12.2023 kuni põhinõude (64,34 eurot) täitmiseni.
4.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 4.1 Jätta menetluskulud kostja kanda. 4.2 Mõista kostjalt J N välja hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulud summas 208 eurot. 4.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (208 eurot) tuleb kostjal J N tasuda Aktsiaseltsile PlusPlus Capital käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,
2-23-17506 alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 12.12.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja J N vastu võla ja viivise nõudes. Hagiavalduses esitatud asjaolude järgi xxx ja pärandaja J Na sõlmisid lepingu, mille alusel xxx kohustus pakkuma pärandajale sideteenust numbrile xxx ning pärandaja kohustus tasuma saadud sideteenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Lepingu allkirjastamisega kinnitas pärandaja, et ta on tutvunud lepingu lahutamatuks osaks olevate pakkumiste tingimustega, xxx teenuse kasutamise tingimustega, xxx interneti kasutamise tingimustega ja xx hinnakirjaga ning kohustus neid täitma. Vastavalt tingimuste p-le 3 kohustus pärandaja tasuma arved sellel märgitud tähtajaks ja maksetega viivitamise korral oli pärandaja kohustatud tasuma viivist 0,05% iga viivitatud päeva eest.
2.xxx esitas pärandajale osutatud telekommunikatsiooniteenuse eest arveid, mille alusel pärandaja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. Pärandaja ei tasunud arveid telekommunikatsiooniteenuse eest alates 01.11.2022 arvest ja viimase arve 01.04.2023 tasumise tähtaja seisuga oli pärandaja võlgnevus telekommunikatsiooniteenuse eest xxx ees summas 83,03 eurot. Nimetatud võlgnevus sisaldas oktoobri ja novembri 2022 kuutasu summas 42 eurot, detsembri 2022 kuutasu 15 päeva eest 10,16 eurot, 01.11.2022 arves nr 15115652372 märgitud pärandaja poolt kasutatud täiendavaid teenuseid summas 2,99 eurot, seadmekindlustust 9,19 eurot, viivist alates 19.11.2022 kuni 28.02.2023 summas 2,69 eurot, võlgnevuse meeldetuletuskirja saatmise tasu 4 eurot ja võlgnevuse teatist e-mailiga 12 eurot.
3.Tingimuste p 3 alusel piirab xxx kliendi teenused, kui klient on tasumisega viivitanud üle 14 päeva. Kui teenus on piiratud üks kuu, on xxx-l õigus leping üles öelda. Arvete järgi oli kuutasu suurus terve kuu eest 21eurot. 01.01.2023 arve järgi on kuutasu 10,16 eurot detsembri 2022 eest. Seega 01.01.2023 arve kuutasu 10,16 eurot on väljastatud 15 päeva eest (kuutasu 10,16 eurot/ (kuutasu 21 eurot / 31 päeva) = 15 päeva.) Tuginedes Tingimuste p-le 3 piiras Xxx pärandaja teenuseid alates 16.12.2022 ja kuna pärandaja võlgnevust ei tasunud, luges Xxx lepingu ülesöelduks alates 16.01.2023.
4.Pärandaja ei reageerinud Xxx nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning Xxx loovutas 27.04.2023 nõude koos kõrvalnõuetega pärandaja vastu hagejale. Nõude loovutamisest teavitati pärandajat kirjalikult. Loovutusteatis on pärandajale saadetud aadressile xxx ja e-posti aadressile xxx. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus pärandaja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Pärandaja ei reageerinud talle edastatud loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud. Hageja sai teada, et pärandaja suri xxx. Pärimistunnistus oli tõestatud 23.03.2023 ja pärija on kostja J N. Hageja saatis 23.11.2023 võlateatise kostja aadressile xxx, kuid kiri jäi vastuseta. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 64,34 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 11,92 eurot ja edasiulatuv viivis põhinõudelt 64,34 eurot 0,05% päevas alates
2-23-17506 13.12.2023 kuni põhinõude täitmiseni.
5.Hageja 29.01.2024 täiendava seisukoha kohaselt omandiõigus nõudele pärandaja J Na vastu on hagejale üle läinud 27.04.2023. Novembris 2023 sai hageja teada, et pärandaja J Na suri xxx ja 23.03.2023 tõestatud pärimistunnistuse järgi J Na pärija on kostja J N. Hageja leidis kostja kontaktandmed kinnistusraamatust, mille järgi on kostja omandis kinnistu aadressil xxx. Võlateatis oli antud aadressile saadetud 23.11.2023 postiga. Hagejal puudub ligipääs kostja kontaktandmetele. Seega kinnistusraamatust saadud aadress oli ainus hagejale teadaolev aadress. Ülaltoodu alusel hageja on seisukohal, et hageja on teinud kõike kostja teavitamiseks ja võlanõude kohtueelseks lahendamiseks.
KOSTJA VASTUVÄITED
6.Kostja 24.01.2024 hagiavastuse kohaselt ei ole kostja nõus sellega, mille hageja koostas. Kostja ei saanud ühtegi teavitust, et AS Xxx ees on võlg. Kostja ei saanud kirja kätte. Kostjale jääb arusaamatuks, miks hageja ei saatnud topelt meili aadressile. Pärast J Na surma käis kostja ise Xxx kontoris koos surmatunnistusega, seal öeldi, et võlgu ei ole ja et number on suletud.
7.Enne pärandi vastuvõtmist kontrollis kostja kõik firmad üle, et ei oleks kuskil võlgu. Ka notaribüroo kontrollis kõik üle. Kostja maksis kinni kõik võlad, s.o 24 000 eurot. Kui kostja teaks, et võlg on 74 eurot, siis muidugi maksaks kostja selle kinni. Kostjale jääb arusaamatuks, miks hageja ei reageerinud aasta aega.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
9.Vaidlustamata asjaoludel ja hageja poolt esitatud dokumentaalsetele tõenditele tuginedes loeb kohus tuvastatuks, et Xxx Eesti AS ja J Na sõlmisid 01.09.2018 liitumislepingu, mille kohaselt Xxx Eesti AS kohustus pakkuma J Nale sideteenust numbrile xxx (dtl 5-10). Vastavalt lepingu ple 2 kinnitas lepingut allkirjastanud J Na, et on tutvunud lepingu lahutamatuks osaks olevate pakkumiste tingimustega, Xxx teenuse kasutamise tingimustega, Xxx interneti kasutamise tingimustega ja Xxx hinnakirjaga ning kohustus neid täitma (dtl 6). Vastavalt üldtingimuste p-le 3 kohustus J Na tasuma arve sellel märgitud tähtajaks, arve tasumata jätmisel on Xxx ́l õigus nõuda tasumata summalt viivis 0,05% päevas (dtl 12).
10.Xxx Eesti AS esitas J Nale osutatud teenuste eest 01.11.2022 arve nr 15115652372 summas 34,58 eurot (dtl 16-17), 01.12.2022 arve nr 15115882682 summas 19,60 (dtl 18-19), 01.01.2023 arve nr 15116112666 summas 10,16 eurot (dtl 20-21). Viimase 01.04.2023 arve nr 15116798788 tasumise tähtaja seisuga oli J Na võlgnevus 83,03 eurot (dtl 26). Hageja täpsustuste
2-23-17506 kohaselt eelnimetatud võlgnevus sisaldas oktoobri ja novembri 2022 kuutasu summas 42 eurot, detsembri 2022 kuutasu 15 päeva eest 10,16 eurot, 01.11.2022 arves nr 15115652372 märgitud J Na poolt kasutatud täiendavaid teenuseid summas 2,99 eurot, seadmekindlustust 9,19 eurot, viivist alates 19.11.2022 kuni 28.02.2023 summas 2,69 eurot, võlgnevuse meeldetuletuskirja saatmise tasu 4 eurot ja võlgnevuse teatist e-mailiga 12 eurot. Kostja pole eelkäsitletud tõenditele ja hageja väidetele vastuväiteid esitanud.
11.Kohus loeb tuvastatuks, et vastavalt üldtingimuste p-le 3 piirab Xxx Eesti AS kliendi teenuseid, kui klient on tasumisega viivitanud üle 14 päeva. Kui teenus on piiratud üks kuu, on Xxx-l õigus leping üles öelda (dtl 12). Hageja täpsustuse kohaselt oli kuutasu suurus terve kuu eest 21 eurot ja 01.01.2023 arve järgi kuutasu 10,16 eurot detsembri 2022 eest. Xxx piiras vastavalt üldtingimuste p-le 3 J Nale osutatavaid teenuseid alates 16.12.2022 ja kuna J Na võlgnevust ei tasunud, luges Xxx Eesti AS lepingu ülesöelduks alates 16.01.2023. Kohtule esitatud tõendi kohaselt Xxx Eesti AS 27.04.2023 loovutas 09.01.2018 850860063 sõlmitud liitumislepingust tulenevad nõuded hagejale (dtl 28). Kostja ei ole lepingu ülesütlemisele ega lepingust tulenevate nõuete loovutamisele vastuväiteid esitanud.
12.Vaidlustamata asjaoludel suri liitumislepingu sõlminud J Na 04.12.2022 ning 23.03.2023 tõestatud pärimistunnistuse kohaselt on kostja J Na pärija. Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 1 järgi pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. PärS § 130 lg 3 järgi pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Kohtu hinnangul telekommunikatsiooniteenuse lepingust tulenev võlanõue saab pärijale üle minna. Seega on telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks 09.01.2018 sõlmitud liitumislepingust tulenevad J Na kohustused kostjale üle läinud. Kostja ei ole vastupidist väitnud ega tõendanud.
13.Kostja vastuväite kohaselt ei saanud ta ühtegi teavitust, et AS Xxx ees on võlg, mh ei saanud kostja kätte talle postiga saadetud kirja. Kostja heidab hagejale ette, miks ei ole hageja saatnud oma nõuet e-postiga. Hageja tõi esile, et omandas nõude 27.04.2023 ning sai alles 2023 novembris teada, et J Na suri xxx ja tema pärija on kostja. Hageja leidis kostja kontaktandmed kinnistusraamatust ning saatis 23.11.2023 postiga võlateatise aadressile xxx. Hageja märkis, et tal puudub ligipääs kostja kontaktandmetele ning hageja on enda hinnangul teinud kõik kostja teavitamiseks ja võlanõude kohtueelseks lahendamiseks.
14.Kohus leiab, et kostja etteheide, mille kohaselt ei ole hageja saatnud võlateatist kostja e-posti aadressile, ei vabasta kostjat kui pärijat kohustusest tasuda pärandaja lepingulist võlgnevust. Kostja ei ole tõendanud, et õiguseelneja Xxx Eesti AS või nõude omandanud hageja oleks nõudest loobunud. Kostja väide, et Xxx Eesti AS on talle kinnitanud, et võlgnevust ei ole, on paljasõnaline. Ka siis, kui eeldada, et selline kinnitus on antud, pole tõendatud, et selline kinnitus oleks tehtud enne nõude loovutamist ning et seda tuleks käsitleda nõudest loobumisena. Kuigi kostja väitel oleks ta võlgnevusest teada saamisel selle kindlasti ka tasunud, siis ometi pole kostja seda käesoleva otsuse tegemise seisuga teinud. Hageja ei nõua kostjalt tasu meeldetuletuskirjade eest, mistõttu pole käesoleval juhul oluline, kas kostja on hageja võlateate kätte saanud. Pärandi vastu võtnud pärijale lähevad pärandaja õigused ja kohustused tervikliku varakogumina üle sõltumata sellest, millist rolli pärija ise nende kohustuste tekkimisel omas (vt Tartu Ringkonnakohtu 06.09.2022 otsust tsiviilasjas nr 2-20-17805, p 13).
15.Samuti ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks kostja vastuväide, et hageja ei reageerinud
2-23-17506 aasta aega. Riigikohus on leidnud, et aegumistähtaja jooksul nõude maksmapanekut saab pidada hea usu põhimõtte vastaseks üksnes erandlikel asjaoludel (vt nt Riigikohtu 20.12.2017. otsus tsiviilasjas nr 2-14-25115, p 13.2; Riigikohtu 10. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12814, p 11 ja seal viidatud varasemad lahendid). Eelkõige peaks selliseks erandlikuks asjaoluks olema võlausaldaja vastuoluline käitumine, mis jätab võlgnikule mulje, et ta on oma nõude sissenõudmisest loobunud. Käesoleval juhul ei ole kostja hageja ega tema õiguseelneja vastuolulist käitumist tõendanud.
16.Hageja nõuab kostjalt võla tasumist summas 64,34 eurot. Eelnimetatud võlgnevus tuleneb J Nale osutatud telekommunikatsiooni teenuse eest, mille kohta on esitatud arve nr 15115652372 summas 34,58 eurot, arve nr 15115882682 summas 19,60 eurot ja arve nr 15116112666 summas 10,16 eurot (dtl 16-21). Kostja ei ole võlgnevuse ulatusele vastuväiteid esitanud. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi on õigus nõuda kohustuse rikkumise korral selle täitmist. Seega on hagejal õigus vastavalt VÕS § 108 lg 1 ja PärS § 130 lg 3 nõuda kostjalt rahalise kohustuse täitmist. Raha maksmisele suunatud kohustuse rikkumine ei ole üldjuhul vabandatav VÕS § 103 lg 1 tähenduses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 64,34 eurot.
17.Samuti on kohtu hinnangul põhjendatud arvete tasumisega esitatud viivisenõue 11,92 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagiavaldusele lisatud üldtingimuste p 3 kohaselt, kui klient ei ole tasunud temale esitatud arvet õigeaegselt, on Xxx-l õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist 0,05% päevas (dtl 12). Viivisemäära ulatusele ega viivise arvestusele kostja vastuväiteid ei esitanud. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise summas 11,92 eurot.
18.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohtu hinnangul on edasiulatuv viivisenõue põhinõudelt 64,34 eurot alates 13.12.2023 kuni põhinõude täitmiseni 0,05% päevas õiguslikult põhjendatud. Kostja ei ole edasiulatuva viivise nõudele ega selle suurusele vastuväiteid esitanud. Kohus rahuldab edasiulatuva viivise nõude.
19.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 64,34 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 11,92 eurot ja edasiulatuva viivise põhinõudelt 64,34 eurot alates 13.12.2023 kuni põhinõude täitmiseni määraga 0,05% päevas.
20.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ja teeb otsuse kostja kahjuks, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda.
21.Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt menetluses tasutud riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulu 420 eurot, kokku 520 eurot, ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele
2-23-17506 kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
22.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja vaid koos hagiavaldusega ja 29.01.2024 menetlusdokumendi eest õigusabikulusid nõudnud ei ole. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Kohus on seisukohal, et antud juhul, arvestades nii vaidluse lihtsust ja vähest mahukust kui ka vaidluse all oleva summa väiksust, saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) lugeda 1,5 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot/h (käibemaksuga) ei pea kohus antud juhul mõistlikuks, arvestades mh asjaolu, et hageja esindaja pole vandeadvokaat ja käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava tüüphagiga. Kohus loeb lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks käesolevas asjas 72 eurot/h (käibemaksuga). Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu kuuluvad menetluskulud TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele koos käibemaksuga. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 108 eurot (käibemaksuga). Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu 208 (100+108) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 208 eurot ning menetluskuludelt (208 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
23.Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust. Menetluskulude tekkimisele pole kostja ka tuginenud.
24.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.