Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Kaire Pullerits
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. veebruar 2024, Rakvere
Tsiviilasja number
2-23-142390
Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
AS Ühisteenused hagi Logowest OÜ vastu võlgnevuse nõudes 210 eurot Hageja: AS Ühisteenused, registrikood: 11052490, asukoht: Endla tn 15, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema, e-posti aadress: [email protected] Kostja: Logowest OÜ, registrikood: 10772873, asukoht: A. Puškini tn 20-81, Narva linn, Ida-Viru maakond Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Artur Maljukov, e-posti aadress: [email protected]
Lihtmenetluses
sissenõudmiskulude summas 35 eurot osas on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlus maksekäsu kiirmenetluses
kiirmenetluse ja Pärnu Maakohus andis asja üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hagiavalduse asjaolud, hageja nõue ning hageja seisukohad
Kostja vastuväited
korteriühistu pädevusest ning seda saab korraldada vaid kaasomanike kokkuleppega. Hageja ei ole esitanud ühtegi parkimise korraldamise õigust andvat dokumenti, sh kõigi kaasomanike asjaõiguslikku kokkulepet vms. Käesolevas asjas ei ole hageja esitanud Xxxx kinnistu kõikide kaasomanike nõusolekut (kokkulepet), millega kõik vastava kinnistu kaasomanikud on leppinud kokku, et korterelamu parkimisalal tohib parkida vaid parkimisloa alusel ja vastavat parkimiskorraldust korraldab hageja. Seega ei ole hageja tõendanud, et vastavad (korteri)omanikud oleksid seoses parkimiskorraldusega reguleerinud Xxxx kaasomandiosa kasutamist seaduses sätestatud korras. Kuna tõendamata on, et Xxxx kõik (korteri)omanikud oleksid kaasomandiosa kasutamist reguleerinud seaduses sätestatud korras, siis on kostjal muu hulgas AÕS § 72 lg-st 3, KrtS § 30 lg 1 p-st 2 ja lg-st 3 tulenevalt, olnud (ja on ka käesoleval ajal) õigus parkimisala kasutada ilma vastava parkimisloata. Kostja leidis, et Xxxx territooriumil parkimiseks ei olnud tal vajalik parkimisluba, sh tugines ka sellele, et tal puudub hagejaga võlaõiguslik suhe. Tulenevalt ülaltoodust ja arvestades asjaoluga, et kostjal oli õigus Xxxx parkimisala kasutada ilma parkimisloata, siis puudus tal vajadus sõlmida hagejaga lepingut parkimise kohta. Käesoleval juhul ei saa vastavale parkimisalale sisenemist, isegi kui see on vastaval ajal toimunud, käsitleda kostja poolt tahteavalduse tegemisena lepingu sõlmimiseks. Kuna poolte vahel puudub lepinguline suhe, siis ei saa tõusetuda küsimust lepingu rikkumisest ja leppetrahvidest ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Lisaks märkis kostja, et hageja ei ole menetluses tõendanud parkimislepingu sõlmimist kostjaga. Hageja väitel on parkimisleping hageja ja kostja vahel sõlmitud hageja tüüptingimustel, sh. hageja siduv tahteavaldus lepingu sõlmimiseks tuleneb väidetavalt hageja tüüptingimustest. Kostja on, hageja väidetel, pakkumust aktseptinud auto parkimisega. Xxxx territooriumil on olemas silt parkimine on keelatud „välja arvatud KÜ Xxxx kirjaliku loaga“. Kui isegi asuda seisukohale, et parkimist (või peatumist) keelavate siltide läheduses paikneb teine hageja poolt paigaldatud silt, millel on hageja tüüptingimused, mille kohaselt loetakse AS Ühisteenused ning sõiduki omaniku või kasutaja vahel sõlmituks eraparkla kasutamise leping, millega kostja ei nõustu, siis ei saa selliselt paigaldatud pakkumust lugeda tehtuks viisil, et seda pidada siduvaks pakkumuseks VÕS § 16 lg 3 järgi sõlmida parkimisega leping hageja tüüptingimustel. Igal juhul võib parkimist (või peatamist) keelav märk mõjuda vastuolulisena koos eraparkla tähisega. Mõistlikul isikul ei ole võimalik saada hageja poolt väidetava parkimisteenuse osutamiseks paigaldatud tähistustest aru nii, et auto parkimisega kohta, kus see ei ole lubatud, ta siiski sõlmib parkimislepingu. Seega puudub poolte vahel lepinguline suhe. Tõusetuda ei saa küsimust lepingu rikkumisest, leppetrahvidest ja muudest sellega seotud hagiavalduses esitatud nõuetest ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja palus vastuses järgnevat: 1) teha maksekäsk TsMS § 487 lg 11 alusel kostja poolt maksekäsu kiirmenetluses tunnistatud nõude osas summas 70 eurot, lõpetada vastavas osas menetlus ning jätkata hagimenetlus üksnes 30.03.2021 leppetrahvi nr xxxx ja 14.01.2022 leppetrahvi nr xxxx nõuete ehk üksnes kahe Xxxx trahvi osas; 2) jätta hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata; 3) jätta nii hageja kui kostja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kostja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
nõudena, vaid eraldiseisva (üksnes) maksekäsu kiirmenetluse nõudena. Seda olukorda ei muuda asjaolu, kas kohus tegi maksekäsu kohe pärast asja saamist või alles asja lõpetamisel, kui hageja (ekslikult) on käsitlenud (esitanud) hagiavalduses ka võlgniku poolt maksekäsu kiirmenetluses tunnistatud nõuet. Muu hulgas TsMS § 487 lg-st 11 lähtuvalt (vt lause osa „...jätkab ülejäänud osas asja menetlemist hagimenetluses....“) loetakse, et asja hagimenetlusse üleandmisel menetletakse asi hagimenetluses üksnes nõude osas, mida võlgnik maksekäsu kiirmenetluses ei tunnistanud. Tulenevalt ülaltoodust tuleb asuda seisukohale, et käesolevas asjas oli hagimenetluses lahendamiseks kuuluvaks ehk hageja poolt hagiavalduses esitatud nõudeks (alusetute) parkimistrahvidega xxxx ja xxxx seotud nõuded, millest hageja on täies ulatuses loobunud. Samuti TsMS § 487 lg-st 11 lähtuvalt teeb kohus maksekäsu üksnes võlgniku poolt tunnistatud nõude osas. TsMS § 487 lg 11 alusel tehtavas maksekäsus kohus menetluskulusid kindlaks ei määra, kuna maksekäsu kiirmenetluse muutumisel hagimenetluseks loetakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kuludeks (TsMS § 144 p 7). Ülaltoodud kinnitab ka TsMS § 147 lg 5, mille kohaselt maksekäsu kiirmenetluse hagi- või hagita menetluseks ülemineku korral tasutakse täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse hagi- või hagita menetluseks ülemineku avalduse esitamisel ei võeta asja menetlusse enne riigilõivu tasumist. Seega ka maksekäsu kiirmenetluse riigilõiv on osa hagiavalduse riigilõivust, millest tuleb ka menetluskulude määramisel arvestada. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud aga hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9) ja nendele kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Tulenevalt ülaltoodust ja arvestades asjaoluga, et hageja on hagist täies ulatuses loobunud, siis tuleb menetluskulud muu hulgas TsMS § 168 lg 4 alusel jätta täies ulatuses hageja kanda. Kostja leidis, et kostjalt hageja kasuks menetluskulude välja mõistmine oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja oli juba kohtusse vastava nõude esitamisel teadlik, et vastavast kohtupraktikast tuleneb, et hagejal vastav nõue puudub. Vaatamata sellele esitas hageja (pahatahtlikult) nõude kostja vastu nn „kalastamise“ eesmärgiga lootes, et kostja ei ole vastavast kohtupraktikast ja õiguslikult olukorrast teadlik ning rahuldab hageja alusetu nõude. Sellises olukorras ei ole hageja nõude esitamisel kasutanud oma menetlusõigusi heauskselt. Sellises olukorras oleks kostjalt hageja kasuks menetluskulude välja mõistmine kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kostja palus teha maksekäsu TsMS § 487 lg 11 alusel kostja poolt maksekäsu kiirmenetluses tunnistatud nõude osas summas 70 eurot ja lõpetada vastavas osas menetlus maksekäsu tegemisega; 2) võtta vastu hageja loobumine hagist ehk leppetrahvi nr xxxx ja leppetrahvi nr xxxx nõuete osas ja lõpetada hagimenetlus TsMS § 429 lg 1 alusel; 3) jätta nii hageja kui kostja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused
14.01.2022 nr xxxx 70 euro (2 x 35= 70 eurot) ja sissenõudmiskulude 70 euro (2 x 35=70 eurot) osas menetluse. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiavaldusega sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagiavalduse eseme (so leppetrahvinõuete 30.03.2021 nr xxxx ja 14.01.2022 xxxx 70 euro ja sissenõudmiskulude 70 euro osas) üle.
eesmärgil, lootes, et nõuded saavad rahuldatud. Hageja ei ole nõuete esitamisel käitunud heauskselt. Kostja palus jätta nii hageja kui ka kostja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kostja omapoolselt menetluskulude nimekirja esitanud ei ole.
kostja kanda. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et õiglane on jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.