lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-120939/5

Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 21.02.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-120939/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.02.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
883
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Gerty Pau

Kohtujurist

Katre Kolk

Määruse tegemise aeg ja koht

21. veebruar 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-120939

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Mxxxxxxxxx vastu võla väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (rk 11919806), lepinguline esindaja Tarvo Ilves

Dxxx

Kostja Dxxx Mxxxxxxxxx (ik 4xxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1.Jätta Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Dxxx Mxxxxxxxxx vastu võla väljamõistmiseks menetlusse võtmata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Määrus toimetada kätte hageja esindajale.
4.Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.
Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Dxxx Mxxxxxxxxx (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, sest kostjale ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada, ja andis 04.07.2023 määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Tartu Maakohus jättis 07.07.2023 määrusega hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks ning täiendava riigilõivu tasumiseks. Hageja esitas 19.07.2023 hagiavalduse. Kohus jättis 05.10.2023 hagiavalduse uuesti käiguta ja andis hagejale tähtaja kohtualluvuse põhjendamiseks. Hageja ei esitanud kohtu määratud tähtpäevaks põhjendust kohtualluvuse kohta.

KOHTU SEISUKOHT

3.Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 kohaselt kontrollib kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Kohus ei võta TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule.
5.Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012, 12. detsember 2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi: määrus nr 1215/2012) art 17 lg 1 näeb ette, et asjades, mis puudutavad lepinguid, mille isik on tarbijana sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil, määratakse kohtualluvus kindlaks määruse neljanda jao alusel, kui tegemist on: • järelmaksuga kaupade müügilepinguga, • osamaksetena tasutava laenulepinguga või muud liiki krediidilepinguga, mis sõlmiti kaupade müügi rahastamiseks, või • muudel juhtudel lepinguga, mis on sõlmitud isikuga, kes tegeleb tarbija alalise elukoha liikmesriigis äri- või kutsetegevusega või kelle selline tegevus on mis tahes vahenditega suunatud nimetatud liikmesriiki või mitme liikmesriigi hulgas ka nimetatud liikmesriiki, ning kui leping kuulub sellise tegevuse raamesse.
6.Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu Tele2 Eesti AS-i ja kostja vahel 03.04.2022 sõlmitud Tele2 liitumislepingust nr 854246227 (edaspidi: leping), mille alusel Tele2 osutas kostjale telekommunikatsiooniteenust. Kuna kostja on füüsiline isik, võib eeldada, et kostja sõlmis lepingu isikliku eratarbimise vajaduse rahuldamiseks. Kohus leiab seega, et kostja sõlmis lepingu tarbijana oma majandus- ja kutsetegevusest sõltumatul eesmärgil. Leping sõlmiti Eestis tegutseva äriühinguga kostjale teenuse osutamiseks. Tsiviilasja kohtualluvus tuleb määruse nr 1215/2012 art 17 lg 1 punkti c järgi seega määrata määruse nr 1215/2012 II peatüki neljanda jao alusel. Teine lepingupool võib määruse nr 1215/2012 neljanda jao art 18 lg 2 kohaselt algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Sellest sättest võib kõrvale kalduda üksnes määruse nr 1215/2012 art 19 sätestatud nõuetele vastava kohtualluvuse kokkuleppe alusel. Hageja ei ole hagis tuginenud sellele, et lepingust tulenevate vaidluste lahendamiseks on sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe. Tuvastamaks, kas poole alaline elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab kohus määruse nr 1215/2012 art 62 lg 1 järgi enda siseriiklikku materiaalõigust. Kui poole alaline elukoht ei ole liikmesriigis, kelle kohtutele on asja kohta hagi esitatud, kohaldab kohus teise liikmesriigi õigust, et selgitada, kas nimetatud poole alaline elukoht on selles liikmesriigis (määruse nr 1215/2012 art 62 lg 2). Rahvastikuregistrisse on kostja elukoha aadressina kantud xxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxx. Maksekäsu kiirmenetluses on kohus välja selgitanud, et kostja ei ela nimetatud aadressil. Rahvastikuregistri andmetel elab aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxx 12 täiskasvanut enamasti lätipäraste nimedega isikut. Hagiavalduses märgitud aadressil xxxxxxxxxxxxx xxxxx kostja samuti ei ela. xxxxxxxxxxxxx xxxxx korteriomanik kinnitas 26.05.2023, et kostja ei ela antud aadressil, ei tunne isikut. Rahvastikuregistri andmetel on kostja Lätis sündinud ja Läti kodanik, kostja emakeel on läti keel. E-maksuameti andmetel ei ole kostja kunagi saanud Eesti Vabariigis maksustatavat tulu. Arvestades kostja seotust Läti riigiga ning kostjaga seotud Eesti aadresside kohta ülal kirjeldatud teavet, on kohtu hinnangul alust arvata, et kostja elab Lätis. Kohus palus hagejal esitada väljavõte Läti rahvastikuregistrist kostja elukoha ja muude sidevahendite andmete kohta või Läti rahvastikuregistri kinnitus, et hagejale ei väljastata Läti rahvastikuregistrist

kostja elukoha ja muude sidevahendite andmeid. Kohtul on kohtualluvuse väljaselgitamiseks õigus nõuda hagejalt tõendeid (vt Riigikohtu 19.04.2017 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-7-17, p 29.2). Hageja ei esitanud kohtule eeltoodud andmeid, millest saaks järeldada, et kostjal ei ole Lätis elukohta. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et kostjal puudub tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 14 lg 1 tähenduses Eesti Vabariigis elukoht. Läti tsiviilkoodeksi (Civillikums) § 7 lg 1 järgi on isiku elukoht koht, kus isik vabatahtlikult viibib otsese või kaudse sooviga seal alaliselt elada või tegutseda. Kohtul on eeltoodu põhjal alust arvata, et kostja kasutas Eesti elukohta ajutiselt ning on naasnud Lätti. Arvestades, et pooled ei ole sõlminud kehtivat kohtualluvuse kokkulepet Eesti kohtu kasuks ning kostja elukoht on Läti Vabariigis, on Läti kohtud määruse (EL) nr 1215/2012 art 18 lg 2 alusel pädevad käesolevat tsiviilasja lahendama. Kuna hagi ei allu Eesti kohtule, tuleb see jätta TsMS § 371 lg 1 p 2 ja § 75 lg 2 alusel menetlusse võtmata.

7.TsMS § 168 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda. allkirjastatud digitaalselt/ Gerty Pau Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja