16. veebruar 2024.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-22-18738
Tsiviilasi
Scandic Home Building OÜ hagiavaldus Weinsto Caring BWTC OÜ (vana nimega Ösel House OÜ) vastu üürilepingust tulenevates raha tasumise nõuetes
Tsiviilasja hind
7000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
Scandic Home Building OÜ (registrikood 12637889, aadress Tornimäe tn 7, 10145 Tallinn) Lepinguline esindaja P M
Kostja
Weinsto Caring BWTC OÜ (registrikood 16258396, aadress Kivisilla tn 2, 10117 Tallinn) Seaduslik esindaja juhatuse liige L H
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Välja mõista Weinsto Caring BWTC OÜ-lt (registrikood 16258396) Scandic Home Building OÜ (registrikood 12637889) kasuks 7000 (seitse tuhat) eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta menetluskulud Weinsto Caring BWTC OÜ (registrikood 16258396) kanda.
Välja mõista Weinsto Caring BWTC OÜ-lt (registrikood 16258396) Scandic Home Building OÜ (registrikood 12637889) kasuks menetluskulu riigilõiv 630 (kuussada kolmkümmend) eurot ja lepingulise esindaja kulu 920 (üheksasada kakskümmend) eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige 1 (7)
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.Scandic Home Building OÜ (hageja) esitas 14.12.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse Weinsto Caring BWTC OÜ (vana nimi xxx OÜ, kostja) vastu üüri, kõrvalkulude ja viivise tasumise nõudes (dtl-d 1-5). Kohus võttis hagiavalduse 15.12.2022 menetlusse (dtl 30). Kostja vastas hagile 07.01.2023 (dtl-d 39-41). Kostja esitas täiendava vastuse hagile 24.01.2023 (dtl-d 43-46). Hageja esitas 06.02.2023 arvamuse kostja vastuse kohta (dtl-d 49-52). Kostja esitas 21.02.2023 arvamuse hageja menetlusdokumendi kohta (dtl-d 54-58). Hageja esitas 21.02.2023 menetlusdokumendi (dtl-d 59-61). Kohus määras 19.12.2023 asja lahendamise kirjalikus menetluses ning andis pooltele avalduste ja dokumentide esitamise tähtajad (dtl-d 66-67).
2.Hageja nõuab kostjalt põhivõla 6000 eurot ja viivise 1000 eurot tasumist. Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiste asjaoludega. Pooled sõlmisid 01.06.2022 üürilepingu, mida korrigeeriti poolte kokkuleppel 08.07.2022. Hageja andis alates 01.06.2022 kostja kui üürniku tähtajalisse kasutusse ruumid asukohaga xxx. Lepingu tähtaeg oli 31.05.2025. Leping on kehtiv ning pooled ei ole seda kehtivalt üles öelnud. Lepingu kohaselt on üürnikul õigus leping üles öelda üksnes oluliste puuduste esinemise korral, mis ei võimalda üürilepingu eset sihtotstarbeliselt kasutada. Üürnik ei ole kooskõlas eeltooduga lepingut üles öelnud. Lepingu kohaselt oli kostja kohustatud hagejale igakuiselt üüri ja kostjale võimaldatavate teenuste eest hageja esitatud arvete või üürilepingu alusel. Hageja kohustus võimaldama kostjal ruumi kasutamist alates 01.06.2022. Hageja on kohustuse täitnud ja ruumid kostja kasutusse andnud. Lepingu punkti 6.1 kohaselt kohustus kostja maksma hagejale alates lepingu sõlmimisest üüri 2500 eurot kuus, millele lisandub käibemaks 20%, kokku 3000 eurot. Üüri ja teenustasude arvestus algas lepingu kohaselt ruumide kostjale üleandmise päevast. Üüri ja muude tasude maksmise kohutust ei mõjuta asjaolu, kas üürnik faktiliselt ja kui suures ulatuses ruume kasutab. Lepingu punkti 6.2 kohaselt oli kostja kohustatud maksma üüri ja kõrvalkulusid 10 päeva jooksul arve väljastamisest. Lepingu punkti 6.3 kohaselt tasub üürnik lisaks üürile eraldi ruumiga seotud kõigi kõrvalkulude ja võimaldatavate teenuste eest. Lepingu punkti 6.6 kohaselt oli üürnik kohustatud maksma kõrvalkulude eest vastavalt üürileandja poolt esitatud arvetele seitsme päeva jooksul alates arve edastamisest. Kõrvalkulude eest tasumise aluseks on üüripinnale paigaldatud vastavad kõrvalkulude mõõturite näidud või näidikute puudumisel arvestatakse vastavad kulud üürniku poolt proportsionaalselt ruumi pinna suurusega hoones. Kostjal ei tekkinud kõrvalkulusid, sest kostja vormistas elektrilepingu enda nimele ümber ning veevarustus oli tagatud lokaalsest kaevust. Lepingu punkti 7.1 kohaselt on kostja kohustatud tasumisele kuuluvate summade tasumisega viivitamisel maksma viivist 0,25% tasumisele kuuluvalt summalt päevas. Viivitamise korral loetakse esmajärjekorras tasutuks viivis ning seejärel põhivõlg. Lepingu punkti 8.1 kohaselt võib lepingu tingimusi muuta ainult kirjalikult. Ilma kirjalikku kinnitust saamata jäämisel on lepingu muudatus tühine. Hageja esitas kostjale 2022.a septembri üüriarve 3000 eurot kostjale e-postiga 01.09.2022. Hageja saatis arve uuesti 14.09.2022. Hageja saatis arve koos kohtusse pöördumise hoiatusega kostjale 01.10.2022. Hageja esitas kostjale 2022.a oktoobri üüriarve 3000 eurot kostjale e-postiga 01.10.2022. Hageja saatis arve uuesti 27.10.2022. Arved on tasumata. Kostja on viivitanud 2022.a septembri arve tasumisega 11.09.2022 kuni 13.12.2022, kokku 94 päeva, millele vastab viivis 705 eurot. Kostja on viivitanud 2022.a oktoobri arve tasumisega 11.10.2022 kuni 13.12.2022, kokku 64 päeva, millele vastab viivis 480 eurot. Hageja esitab viivisenõude 1000 euro ulatuses (dtl-d 1-4). Kõik kostja etteheited on otsitud iseloomuga, välja arvatud üks kord, kui üks hageja eksinud klient sisenes kogemata üüripinnal ühte tuppa. Hageja esindaja toona vabandas seepärast ja kostja kinnitas, et „kõik on OK“. Hageja esindaja on käinud garaažis, kui kostja töömehed viibisid seal kohal ja alati küsis esmalt, kas ta võib ikka siseneda. Luba anti alati. Kostja töömehed remontisid garaažis ka hageja bussi tasu eest. Ühtegi kirjalikku pretensiooni ei ole kostja hagejale antud üürilepinguga seoses 2 (7)
esitanud. Pooled kohtusid 18.08.2022 kinnistul. Kostja tõi arutuse käigus välja, mis neile ei meeldi. Kostja soovis, et hageja esindaja ei käiks garaažide eesoleval maa-alal, kuigi rendilepingu järgi ei olnud see maa-ala üürilepingu esemeks. Hageja kinnitas toona, et üürniku soovid on arvesse võetud ja nii saab edaspidi olema. Mingeid muid pretensioone üürnik ei ole esitanud. Kostja tellis hagejalt projekti. Hageja seadus töö väljastamise tingimuseks üürivõlgade tasumise, kuid andis seepeale siiski järele ja väljastas pärast vastava arve tasumist valmistöö kostjale. Kostja ei ole üüripinna kasutamist sisuliselt lõpetanud, sest kostjale kuuluvad kaubad seisavad endiselt kinnistul, samuti on kostja käes maja ja väravate võtmed. Üürnikul, kes takistuse tõttu ruume kasutada ei saa, on õigus rakendada õiguskaitsevahendeid, eelkõige nõuda lepingu täitmist või leping üles öelda ja nõuda kahju hüvitamist. Kostja ei ole ühtegi eeltoodud õiguskaitsevahendit kasutanud ning tal pole selleks ka alust olnud. Hagejal oli õigus tähtaegse üürilepingu ennetähtaegse lõpetamise läbirääkimiste alustamiseks seada kostjale tingimuseks kõigi esitatud üüriarvete tasumine. Hagejale ei tulene lepingust ja seadusest kohustust nõustuda tähtajaliselt sõlmitud üürilepingu ennetähtaegse lõpetamisega enda huve kahjustades. Hagejal tekkis sõlmitud üürilepingust õiguspärane ootus tulu teenimiseks, mis saab kostja käitumise tõttu rikutud. Üürileping on jätkuvalt kehtiv ning kostjal on kohustus tasuda kokkulepitud üüri vaatamata sellele, kas ja kuivõrd ta üüripinda kasutab. Üüripinna kasutamist ei takista kostjal mitte miski. Kostja on üürilepingu sõlmimisel vastavat asjaolu kinnitanud (dtl-d 5052). Kostja ei ole ühtegi väidet tõendanud, seega tuleb kostja väidetega jätta arvestamata. Kostja väidet, et üüripinnal olevad asjad teda segasid, kuulis hageja esmakordselt alles kohtumenetluses. Kostja üritab selgelt vaidlust põhiteemalt kõrvale viia ja toob sisse väljamõeldud asjaolusid, millel ei oleks hagi lahendamise seisukohalt määravat tähtsust ka siis, kui need vastaksid tõele. Pooled ei ole üürilepingut üles öelnud ega kokkuleppel lõpetanud. Kostja on väitnud, et ei taha 2022.a septembri arvet maksta, sest ta olevat teatanud üürilepingu ennetähtaegse lõpetamise soovist enne seda, kui talle septembrikuu arve saadeti. See ei olnud tõsi ning isegi kui see väide oleks õige, et muuda see lepingu kehtivuses osas midagi. Kuigi hageja tegeles kostja lepingu lõpetamise ettepanekuga ning esitas kostjale omapoolsed konkreetsed tingimused, kuidas lepingut enne tähtaega mõlemaid pooli rahuldaval viisil lõpetada saaks, siis kostja kas ei saanud sellest aru või ei soovinud ta hageja jutust aru saada ning tema käitumine oli kõike muud kui asjalik, mistõttu selline suhtlemine kokkuleppeni ei viinudki (dtl-d 60-61).
3.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja põhjendab vastuväiteid hagiavaldusele järgmiselt. Hageja on nõude tekitanud sihilikult. Hageja vabastas ruumid täielikult hageja kasutusse 18.08.2022 ehk andis loa enda vara väljaviskamiseks. Kuni 18.08.2022 oli teisest korrusest võimalik kasutada ainult ruume 10, 11, 12, 13 ja 14. Kostja on teavitanud lepingu lõpetamise soovist suuliselt 18.08.2022 ja kirjalikult 21.09.2022. Hageja on kuni 18.08.2022 korduvalt seganud kostja tegevust esimesel korrusel ning tunginud omavoliliselt teise korruse ruumidesse 10, 11, 12, 13 ja 14. Hageja segas kostja tegevust teadlikult ja järjepidevalt, kuigi hageja käest oli korduvalt suuliselt palutud mitte segada. Kostja soovis leida üürilepingu lõpetamiseks kokkulepet ja vastavalt saavutatud kokkulepetele leping lõpetada. Hageja on teadlik, et kostja soov oli lõpetada üürileping enne 2022.a septembri üüriarve tähtaja saabumist. Hageja tõi pärast üüriarve tähtaja möödumist lepingu lõpetamise läbirääkimiste alustamise eelduseks nõude, et võlgnevused tuleb tasuda. Enne 2022.a septembri üüriarve tähtaja saabumist eirati soovi asuda läbirääkimistesse üürilepingu lõpetamise osas. Olulisteks puudusteks oli üüripinna mitte vabastamine täies mahus, kostja tegevuse teadlik ja järjepidev segamine, ning teise korruse ruumidesse omavoliline sissetungimine. Hageja sidus 27.09.2022 omavoliliselt tellimustöö ja üüriarve, saades kätte tellimustöö eest tasu, kuid jättes selle kostjale edastamata ning sellega survestanud enda tekitatud võlgnevuse sissenõudmist (dtl-d 45-46). Piltidega on fikseeritud hoone seisukord üürilepingu allkirjastamise hetkel. Piltidel nähtav sisustus on hageja vara. Suuline kokkulepe oli piltidel nähtav hageja poolt eemaldada ning ruumid vabastada. Ruumide mittevabastamine ei võimaldanud ruumide kasutamist ning sellest on teavitatud hagejat allkirjastamise ja 18.08.2022 vahelisel ajal. Üürileping on allkirjastatud lähtudes heale usule ja tavale, 3 (7)
et hageja järgib suulises kokkuleppes võetud kohustust ruumid oma varast vabastada. Hageja on korduvalt teadlikult sisenenud omavoliliselt kostja üüritud ruumidesse. Hageja „ekslikult sisenenud klient“ oli kas hageja tööline või alltöövõtja, kes sisenes ruumi teadlikult sooviga külastada WC-d ja paigutada külmkappi oma toitu. Hageja peab teavitama oma töötajaid ja alltöövõtjaid vastavasisulistest piirangutest. Hageja ei teavitanud kostjat antud olukorrast koheselt, kuigi viibis vahetus läheduses. Kostja ise teavitas hagejat esimesel võimalusel peale intsidenti olukorrast ja sellega tekkinud mitteaktsepteeritavast käitumisest. Esimesel korrusel asuvatesse garaaži ruumidesse sisenedes ei ole hageja kunagi luba küsinud. Kostja ei ole hageja sõidukitele teostanud parandus- ega muid töid. Hageja segas pidevalt kostja majandustegevust, segades inimestel tegemast oma toiminguid ning proovides igal viisil saavutada võimalikult odavat kokkulepet hageja hüvanguks tööde teostamiseks. Kostja esitas kuni 18.08.2022 omapoolsed pretensioonid hea usu ja tava kohaselt suuliselt telefoni teel, et saada vahetu tagasiside ja mitte tekitada koheselt omavahelisi pingeid. Kostja ei soovinud alustada koheselt olukorda, kus üürnikul on üürileandjale kirjalikud pretensioonid. Kostja oleks soovi korral saanud kirjalikke pretensioone esitada üürileandjale temapoolse lõputu ebasobiva ja teadlikult segava käitumise kohta iga nädal. Kostja ei esitanud pretensioone kirjalikult heas usus, et üürileandja parandab oma käitumist, lõpetab sihiliku majandustegevuse segamise ning laseb oma üürilepinguga välja üüritud pindasid kasutada vastavalt kokkulepitud tingimustele. Kostjal on enamustel 23.01.2023 ja 20.02.2023 vastustes väidetud intsidentidel olemas üks või rohkem pealtnägijat või tunnistajat. Kostja esitas kõik pretensioonid hageja suhtes enne 18.08.2022 suuliselt või telefoni teel. Pooled kohtusid 18.08.2022, peale mida alustas hageja soovi lepingu lõpetamise kohta leida kokkulepet. 18.08.2022 kohtumise eesmärk oli vahetult enne seda toimunud teise korruse ruumidesse sissetungimise kohta teavitada kostja poolset seisukohta ning teavitada soovist leida kokkulepe lepingu lõpetamiseks. Hageja ei muutnud oma käitumist ja suhtumist olenemata pidevast teavitamisest, vaid olukorrad juhtusid aina tihedamini, ei näinud kostja enam muud väljapääsu, kui leida kokkulepe lepingu lõpetamiseks, sest antud asukohas oli võimatu majandustegevust jätkata. Hageja ei lõpetanud kostja mainitud tööd vaatamata saadud tasule. Kostja oli sunnitud tellima töö uuesti teiselt ettevõttelt kiirkorras selleks, et proovida vältida tellija võimalikku lepingu erakorralist ülesütlemist ning võimalikku rahalist nõuet. Mainitud töö kohta on olemas arve. Hageja on sellise käitumisega tekitanud kostjale varalist kahju ning suurel määral mainekahju kliendi ja avalikkuse ees. Kostja vabastas kõik üürilepinguga viidatud ruumid peale kirjalikku teavitust september 2022 jooksul. Kostja proovis võtmed tagastada paki teel oktoobris 2022, mida hageja vastu võtmas ei käinud. Kostja sai võtmed oma valdusse tagasi 2022 aasta oktoobri lõpus/ novembri alguses ning tagastas võtmed koheselt üürilepingus märgitud hoonesse. Kostja jättis võtmed sinna, sest ükski teine viis võtmete tagastamiseks ei õnnestunud. Antud hetkeks oli selgeks saanud, et haegjaga kokkusaamine ei ole võimalik, sest hageja ei ilmu kohale. Kostja valduses ei ole ühtegi paari võtmeid. Kostja ei hoiusta antud territooriumil enda vara. Hageja teadlikult ignoreeris ning viivitas üürilepingu lõpetamise soovist tulenevaid läbirääkimiste alustamisega hetkeni, mil tekib üürivõlg. Hagejale oli teavitatud, et kostja soovib kokkulepet saavutada enne võlgnevuse tekkimist, et vastavalt kokkulepitule edasi käituda. Hageja viivitas teadlikult, mistõttu oli kostja sunnitud majandusliku kahju minimaliseerimiseks esimesel võimalusel oma seadmed ja vara kolima teise asukohta. Hageja poolt teadliku viivitamisega on tekitatud kostjale varaline kahju. Hageja teadliku kostja tegevuse segamise ja sellega seoses teadlikult majandusliku kahju tekitamise tõttu ei saa lugeda üürilepingut kehtivaks. Hageja on olnud teadlik peale suulist teavitus üürilepingu lõpetamise soovist ning kostja on vabastanud hoone ja territooriumi oma varast 2022.a septembri jooksul. Hageja on ise jätnud pakutud kokkusaamistele tulemata ning viivitanud. Hageja ei ole kordagi oma käitumist muutnud ning on tekitanud karistusseadustiku § 255 viidatud kuritegeliku organisatsiooni mitteametlikult hageja arvamusel oleva nõude välja nõudmiseks (dtl-d 56-58). II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
4.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et pooled on sõlminud üürilepingu, mille kohaselt pidi hageja kui üürileandja andma kostja kui üürniku kasutusse ruumid asukohaga xxx küla ning kostja kohustus ruumide kasutamise eest maksma hagejale üüri 3000 eurot (sh käibemaks). Pooled 4 (7)
üürilepingu sõlmimise üle ei vaidle, mistõttu ei vaja lepingu sõlmimine eraldi tõendamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).
5.Pooltevahelise üürilepingu tingimuste sõnastus on tõendatud lepingudokumendiga, mis koosneb hageja esindaja poolt 07.07.2022 digitaalselt allkirjastatud ning kostja esindaja poolt 08.07.2022 digitaalselt allkirjastatud doc-formaadis kuueleheküljelisest dokumendifailist ning kahest jpg-formaadis fotofailist (dtl-d 10-21).
6.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et ta on üürilepingu esemeks olevad ruumid andnud kostjale üle alates 01.06.2022. Kostja on vaielnud hageja väitele vastu ning avaldanud, et hageja ei olnud ruume kuni 18.08.2022 enda varast vabastanud. Pooltevahelise üürilepingu punktist 2.1 nähtuvalt annab hageja ruumid kostja kasutusse alates 01.06.2022 (dtl 11). Kohtu hinnangul on lepinguga tõendatud ruumide kostja kasutusse andmine. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest nähtub ruumide kostja kasutusse andmata jätmine või ruumide kasutamine hageja poolt pärast. 01.06.2022. Kostja ei ole tõendanud hageja lepingurikkumist, mis seisneb ruumide kostja kasutusse mitteandmises või ruumide kasutamise võimatuses. Kohus leiab, et tõendatud on hagi aluseks olev asjaolu, mille kohaselt andis hageja alates 01.06.2022 kostja kui üürniku tähtajalisse kasutusse ruumid asukohaga Osvald 2, Jõgisoo küla.
7.Kostja on põhjendanud vastuväiteid hagile sellega, et ta on hagejat teavitanud 21.09.2022 kirjalikult lepingu lõpetamise soovist. Kostja vastuväidetest nähtuvalt on kostja enda hinnangul pooltevahelise üürilepingu erakorraliselt üles öelnud. Pooltevahelisest üürilepingust (dtl-d 10-21) nähtuvalt on üürileping sõlmitud mõlema poole majandustegevuses. Kohus leiab, et pooled on kokku leppinud lepingu erakorralise ülesütlemise alustes (dtl-d 12-13, p-d 3.3 ja 3.4). Kuivõrd pooled on leppinud kokku üürilepingu erakorralise ülesütlemise alustes, on välistatud seaduses sätestatud üürilepingu ülesütlemise aluste kohaldamine ning üürileping on võimalik erakorraliselt üles öelda üksnes üürilepingu punktides 3.3 ja 3.4 sätestatud alustel ja korras (vt ka RKTKo 30.04.2013 3-2-1-5-13, p 25). Üürilepingu punkt 3.4 sisaldab järgmises sõnastuses lepingutingimusi: „3.4. Üürnikul on õigus 10 (kümne) Päevase kirjaliku etteteatamisega Leping erakorraliselt üles öelda juhul, kui: 3.4.1 ruumil tekib Lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest Üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama ning mis oluliselt takistab ruumi sihtotstarbelist kasutamist tingimusel, et Üürileandja pole talle selleks antud Poolte omavahelise kokkuleppelise aja jooksul puudust või takistust kõrvaldanud; 3.4.2 Üürileandja ei paranda Lepingu järgi tema kohustuste hulka kuuluvaid avariilisi olukordi“ (dtl 13, p 3.4). Üürilepingu erakorralisel ülesütlemisel üürilepingu punktide 3.4.1 või 3.4.2 alusel pidi kostja tõendama järgmiste asjaolude esinemise: kirjalikus vormis üürilepingu ülesütlemisavalduse tegemine kostja poolt ning selle kättesaamine hageja poolt (sh kättesaamise viis ja aeg); ruumi puudus, mis takistas ruumi kasutamist vastavalt ruumi sihtotstarbele; kostja poolt ruumi puudusest hageja teavitamine, sealhulgas teavituse sisu, teavitamise aeg ja viis; kokkuleppeline aeg hagejale puuduse või takistuse kõrvaldamiseks; puuduse või takistuse kõrvaldamata jätmine hageja poolt kokkuleppelise aja jooksul (ülesütlemine p 3.4.1 alusel); kirjalikus vormis üürilepingu ülesütlemisavalduse tegemine kostja poolt ja avariiline olukord, mille kõrvaldamine oli hageja kohustus, ning selle kõrvaldamata jätmine hageja poolt (ülesütlemine p 3.4.2 alusel). Kohus andis kostjale 19.12.2023 asjaolude kohta tõendite esitamiseks tähtaja. Kostja ei ole kohtule ülesütlemise eelduste tõendamiseks tõendeid esitanud. Seetõttu ei ole kostja tõendanud üürilepingu ülesütlemise formaalsete ja materiaalsete eelduste esinemist. Kohus leiab, et pooltevaheline üürileping ei ole lõppenud kostja poolse erakorralise ülesütlemisega.
8.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, mille kohaselt ei ole kostja tasunud 2022.a septembri üüri 3000 eurot (sh käibemaks) ning 2022.a oktoobri üüri 3000 eurot (sh käibemaks). Üürilepingu punkt 6.1 sisaldab järgmises sõnastuses tingimust: „Üürnik kohustub maksma Üürileandjale alates Lepingu sõlmimisest Üüri 2500.00EUR ühes (1) kalendrikuus, millel lisandub 20% KM. Üüri ja 5 (7)
teenustasude arvestus Üürileandja poolt algab Ruumide Üürnikule üleandmise päevast ja lõpeb Ruumide Üürileandjale tagasiandmisele järgnevast päevast, kui Pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Samuti on ajaliselt piiritletud ka Üürniku kohustus tasuda üüri ja teenustasusid, kusjuures üüri ja muude tasude maksmise kohutust ei mõjuta asjaolu, kas Üürnik faktiliselt ja kui suures ulatuses ruume kasutab“ (dtl 16, p 6.1). Üürilepingu punkt 6.2 sisaldab järgmises sõnastuses tingimust: „Üürnik on kohustatud maksma Üüri ja kõrvalkulusid 10 päeva jooksul arve väljastamisest“ (dtl 16, p 6.2). Hageja on väljastanud 2022.a septembri üüri tasumiseks 01.09.2022 arve nr EP 01/09/22 (dtl 23) ning 2022.a oktoobri üüri tasumiseks 01.10.2022 arve nr EP 01/10/22 (dtl 25). 2022.a septembri üüri tasumise tähtpäev oli seega 11.09.2022 ning 2022.a oktoobri üüri tasumise tähtpäev oli 11.10.2022. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et hageja nõuab kostjalt üüri kokkulepitud summas ning üüri tasumise kohustus on muutunud sissenõutavaks. Kostja ei ole tõendanud hageja nõudeõiguse puudumist või enda õigust keelduda kohustuse täitmisest. Kohus rahuldab hagiavalduse üüri tasumise nõudes ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja üüri 6000 eurot.
9.Hageja nõuab kostjalt viivise 1000 eurot tasumist. Hageja põhjendab oma nõuet sellega, et hagejal on õigus 2022.a septembri üüri 3000 eurot ajavahemikus 11.09.2022 kuni 13.12.2022 (94 päeva) tasumisega viivitamise eest nõuda kostjalt viivist 705 eurot (dtl 26) ning 2022.a oktoobri üüri 3000 eurot ajavahemikus 11.10.2022 kuni 13.12.2022 (64 päeva) tasumisega viivitamise eest nõuda kostjalt viivist 480 eurot (dtl 27). Hageja tugineb kokkulepitud viivisemäärale 0,25% päevas. Hageja on esitanud viivisenõude 1000 euro ulatuses. Üürilepingu punkt 7.1 sisaldab järgmises sõnastuses tingimust: „Üüri ja muude Lepingu alusel tasumisele kuuluvate summade tasumisega viivitamisel maksab Üürnik viivist 0,25 % (null koma kakskümmend viis protsenti) tasumisele kuuluvalt summalt päevas iga maksmisega viivitatud päeva eest võlguolevalt summalt iga viivitatud päeva eest. Viivitamise korral loetakse esmajärjekorras tasutuks viivis ning seejärel põhivõlg“ (dtl 17, p 7.1). Kohus leiab, et üürilepingu dokumendiga on tõendatud poolte kokkulepe viivisemäära suuruse kohta. Kohus on seisukohal, et hageja avaldatud viivise suurus vastab üüri tasumisega viivitatud ajale ning kokkulepitud viivisemäärale. Kostja ei ole taotlenud viivise vähendamist ega tõendanud viivisekokkuleppe kehtetust. Hagejal on seega õigus nõuda kostjalt viivise tasumist (VÕS § 108 lg 1). Kohus rahuldab hagiavalduse viivise tasumise nõudes ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 1000 eurot.
10.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
11.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse ja tegi otsuse kostja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
12.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 630 eurot. Kohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on põhjendatud riigilõivu 630 eurot osas, sest riigilõiv on vältimatu kohtukulu, mille hageja peab kohtusse pöördumisel tegema.
13.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja lepingulise esindaja kulude vajalikkusele ja põhjendatusele. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja tehtud toimingud olnud vajalikud. Menetlustoimingute tegemiseks on kokku kulunud aega 9,5 tundi. Kohtu hinnangul on ajakulu kooskõlas tsiviilasja vähese keerukuse ja mahuga ning hageja menetlusdokumentide mahuga. Kohus leiab, et ajakulu on olnud põhjendatud. Lepinguline esindaja 6 (7)
on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas kohtumenetluses toimingute tegemise ajal lepinguline esindaja, kes vastas lepingulisele esindajale TsMS §-s 218 sätestatud nõuetele. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt enda lepingulise esindaja kulude hüvitamist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli hageja lepingulise esindaja tasu 2022.a 90 eurot tunnis ning alates 01.01.2023 100 eurot tunnis. Lepingulise esindaja tasule ei lisandu käibemaksu (TsMS § 174 lg 10). Kohus leiab, et hagejale osutatud õigusteenuse tunnitasud 90 eurot ja 100 eurot ei ületanud õigusteenuse osutamise ajal keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et põhjendatud ja vajalik on hageja lepingulise esindaja kulu 920 eurot (2022.a osutatud õigusteenus 3 tundi x tunnitasu 90 eurot = 270 eurot; 2023.a aastast alates osutatud õigusteenus 6,5 tundi x tunnitasu 100 eurot = 650 eurot). Kohus määrab eeltoodut arvestades kindlaks hageja kohtukulud riigilõiv 630 eurot ja kohtuvälised kulud lepingulise esindaja kulu 920 eurot. Kohus mõistab menetluskulud kostjalt hageja kasuks välja. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.