Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

kuus protsenti) Tuurmaa OÜ (registrikood 11253046) kanda.

Kohtuotsuse kirjeldav osa

viivitanud põhivõla tasumisega, mistõttu on kostja kohustatud hagejale tasuma viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 alusel (dtl-d 2-6). Hageja leiab, et kostja on hagi vastuses esitanud eksitavaid ja tõele mittevastavaid väiteid. Hageja ei ole kostjaga sõlminud lepingut asfalteerimistööde teostamiseks. Kostja väited on tõendamata. Pooled pidasid 2020.a läbirääkimisi asfalteerimistööde lepingu sõlmimiseks nn xxxx spordihoone objektil ja xxxx ristmike objektil. Pooled kokkulepet ei sõlminud. Pooled ei allkirjastanud hageja saadetud lepinguprojekti. Hageja seadis üheks oluliseks tingimuseks maksetingimused. Lepingu maht oli suur, mistõttu olnud hageja nõus sõlmima lepingut ilma täiendavate maksetagatisteta, milleks olid ettemaks või lepingu sõlmimine otse peatöövõtjaga. See nähtub hageja 23.09.2020 ekirjast, millega hageja edastas kostjale ka lepinguprojekti ja M K nimele väljastatud volikirja. Pooled ei sõlminud lepingut nn xxxx linna ristmike, xxxx ja xxxx asfalteerimistööde teostamiseks. Hageja ei nõustu kostja faktiväidetega selle kohta, kuidas toimus freesimine, kas ja kuidas toimusid töödes katkestused. Hageja ei nõustu kostja faktiväidetega hageja poolt tööde planeerimisest, tähtaegade kokku leppimisest ja nendest mittekinnipidamisest. Hageja ei nõustu kostja faktiväidetega, et hageja töötajad olid alkoholijoobes. Kostja ei ole tõendanud, et pooled sõlmisid ühe lepingu nii asfalteerimistööde kui ka freesimistööde teostamiseks. Poolte vahel 2020.a augustis ja septembris sõlmitud kaks lepingut sõlmiti suuliselt, hagejat esindas lepingute sõlmimise M K ning kostja V T. Hageja esitas kostjale kaks arvet, sest freesi kasutamine toimus kahe erineva lepingu alusel kahel erineval ajal. Lepingutele saab kohaldada VÕS-is üürilepingu või alternatiivselt rendilepingu kohta sätestatut. Kostja on kinnitanud, et tal puuduvad pretensioonid 07.09.2020 arve osas. Kostja on väitnud, et 05.10.2020 arvest tuleb maha arvestada transpordikulu 1152 eurot (sh käibemaks). Hageja ei nõuagi hagis selle summa tasumist. Kostja on vaidlustanud freesi kasutamise aja kahe tunni ulatuses 408 eurot (sh käibemaks) ning 19.09.2020 freesitasu 696 eurot (sh käibemaks). Seega vaidlustab kostja arve 1104 euro ulatuses ning aktsepteerib arvet 5202 euro ulatuses. Seega ei vaidle pooled selle üle, et kostja peab hagejale tasuma 12 139,20 eurot. Pooled ei ole sõlminud kokkulepet freesimistööde teostamise kohta. Seetõttu on asjakohatud kostja väited, nagu oleks hageja jätnud tegemata teatud tööd kõnniteel või sõiduteel või et tööd oleks võtnud kauem aega, kui algselt planeeritud või et hageja teostab mingid tööd teises kohas mitte järjest, vaid hiljem. Kostja väited tööde teostamise väidetava viibimise, selle väidetavate põhjuste kohta, freesija treilerijuhi alkoholitarbimise, tööde ebakvaliteetsuse kohta on asjakohatud ja väärad. Hageja andis kostja kasutusse freesi koos juhiga selleks, et kostja saaks ise temale vajalikke töid teostada. Kui sügavalt, kust ning kuidas oli vaja freesida, seda pidi jälgima ning vastavaid korraldusi andma kostja. Hageja freesijuht on teostanud kõik temale antud korraldused vastavalt kostja juhistele ning selleks on arvetel märgitud arv tunde. Hageja ei esitanud kostjale arveid freesimistööde eest, vaid freesi kasutamise eest. See, et arvel on märgitud „freesimine“, ei muuda kokkuleppe sisu. M K ei ole suhelnud P N. P N ei ole 21.09.2020 M K teavitanud sellest, et hageja töötajad olid 19.09.2020 objektil purjus. P N ei ole M K teavitanud tööde ebakvaliteetsest teostamisest. M K ei teavitanud P N, et hageja ei saa midagi teostada. Kostja ei ole telefoni teel M K teavitanud, et xxxx objektil on midagi mittekvaliteetselt teostatud. A L freesijuhina teostas kõik tööd kostja poolt antud korralduste kohaselt, nõuetekohase kvaliteediga ning vastavalt kostja juhistele ning selleks on kulunud täpset selline arv tunde nagu hageja arvetel näidatud. A L freesijuhina ei olnud kostja objektil purjus. Hageja on õigustatud nõudma kostjalt tasu ka siis, kui pooled on sõlminud töövõtulepingu VÕS § 635 tähenduses. VÕS § 635 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasu sissenõutavaks töö valmimisel. Hageja töötaja freesis kostja näidatud objektidel ja tema juhiste kohaselt asfalti. Esimese lepingu alusel freesiti asfalti 25.08.2020 kuni 27.08.2020. Töö lõpetati ja sai valmis 27.08.2020. Kostjal oli kohustus töö viivitamatult üle vaadata ja kostja tegi seda ilmselgelt. Hageja nõue muutus sissenõutavaks töö valmimisega 27.08.2020. Kostja ei esitanud töö osas mingeid pretensioone. Teise lepingu alusel freesiti asfalti 14.09.2020 kuni 19.09.2020. Töö lõpetati ja sai valmis 19.09.2020. Kostjal oli kohustus töö viivitamatult üle vaadata ja kostja tegi seda ilmselgelt. Hageja nõue muutus sissenõutavaks töö valmimisega 19.09.2020. Kostja ei esitanud töö osas mingeid pretensioone kuni 05.11.2020. Kostja väitis 05.11.2020 e-kirjas esmakordselt, seega 1 kuu ja 17 päeva pärast töö valmimist, et töös on puudused. Selline viivitus ei ole mõistlik aeg VÕS § 644 tähenduses ning kostja ei saa sellisele väidetavale puudusele tugineda. Kostja ei ole tõendanud, et 3 (13)

hageja ei teostanud töid nõuetekohaselt. Kostja väited kahju kandmise kohta ei ole põhjendatud ega tõendatud. Pooled ei sõlminud kokkuleppeid asfalteerimistööde teostamiseks. Seetõttu ei saanud hageja selliseid kokkuleppeid rikkuda ja kostjale kahju tekitada. Isegi kui poolte vahel oleks olnud asfalteerimistööde leping sõlmitud, ei saaks kostja nõuda hagejalt kahju hüvitamist VÕS § 646 alusel, sest hageja ei ole asfalteerimistöid teinud, mida parandada. Kostja ei ole väitnud, et ta on asfalteerimistööde lepingu hageja rikkumise tõttu üles öelnud ning sellest tulenevalt nõuab kahju hüvitamist. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud väidetava kahju suurust. Kostja ei ole kirjeldanud poolte vahel väidetavalt sõlmitud asfalteerimistööde lepingu täpset sisu. Kostja ei ole tõendanud, et hageja tööde asemel tellitud tööd on mahult ja kvaliteedil samad, mille kohta pooled väidetavalt lepingu sõlmisid (dtl-d 80-86).

töömehed järel. V T selgitas telefoni teel freesijuhile detailselt, mida ja kust freesida. Kostja sai järgmise nädala alguses tellija xxxx AS-ilt teate, et tööd objektil on teostatud ebakvaliteetselt, kiirustades ning lohakalt; tööde teostamise käigus oli ära lõhutud äärekive ja kahjustatud haljastust. Hageja oli tööd teostanud nii ebakvaliteetselt, et kostjal ei olnud objektil teostatud töödest mingit kasu. Asfaldi paksuseks oli peaaegu igal pool jäetud 5-6 cm. Tegelikult tuli freesida killustikuni. Kostja pidi kogu eemaldatava asfaldi ise üles võtma. Hageja töötajad olid ilmselgelt alkoholijoobes, mis takistas ka tööde kvaliteetset teostamist. Kostja teavitas hagejat mittenõuetekohase töö teostamisest telefoni teel. Hageja väitel lõpetati xxxx objektil 19.09.2020 kõik kokkulepitud tööd. See ei vasta tegelikkusele. Tööd vaadati üle 22.09.2021, mis oli esmaspäev. Selgus, et hagejal olid jäänud mõned alad freesimata ning seega tööd lõpetamata. Kostja tööjuht P N teavitas sellest koheselt telefoni teel hagejat. Hageja töödejuht M K andis teada, et frees on teisel objektil hõivatud ja tagasi ei ole võimalik tulla. M K soovitas kostjal ise kopaga tegemata osa üles võtta. Seega ei teostanud hageja töid xxxx vastavalt poolte kokkuleppele, sest ta ületas tähtaega ja ei viinud kõiki töid lõpule. Hageja pidi 14.09.2020 (38. nädal) alustama xxxx spordihoone objektil asfalteerimistöödega. Tööde teostamise aeg oli kokku lepitud ja hageja poolt kinnitatud augusti keskel ehk ligikaudu kuu aega varem. Hageja ei alustanud 14.09.2020 töid ja põhjendas ligikaudu nädala jooksul viivitust sellega, et tema teisel objektil läheb plaanitust kauem aega. M K lepiti 38. nädala teises pooles kokku, et tööd teostatakse 39. nädalal (st algusega 21.09.2020). Hageja hakkas 21.09.2020 õhtul kostjalt ootamatult ettemaksu nõudma asfaldisegu ostmiseks. Sellist kokkulepet pooled sõlminud ei olnud, mistõttu kostja ei olnud nõus ettemaksu maksma. Peatöövõtja xxxx AS ei olnud kostjale selleks rahalisi vahendeid võimaldanud, varasemaid kokkuleppeid ei olnud võimalik nii kiiresti muuta, mistõttu ei saanud kostja hagejale ettemaksu tasuda. Kostja mõlemad juhatuse liikmed olid nõus andma hageja tasunõuete tagamiseks tarbijakäendused. Hageja sellega ei nõustunud. Kostja jättis seega xxxx spordihoone objektil tööd lepingut rikkudes teostamata. Kostja oli oma kohustuste õigeaegseks täitmiseks sunnitud tellima tööd kolmandalt isikult. Kostja kandis seeläbi kahju. xxxx spordihoone kolmanda etapi asfalteerimine toimub viivituste tõttu 2021. aasta mais ja vastavad tööd teostab xxxx OÜ. Poolte vahel olid kokku lepitud, et hageja teostab asfalteerimistööd xxxx ristmikute, xxxx alajaama ja xxxx objektide ning xxxx. Pooled ei leppinud kokku nende objektide osas ettemaksu tasumises. Hageja asus vahetult enne ettemaksu nõudma. Kostjal ei olnud võimalik tööde eest tasuda enne nende teostamist. Seetõttu pidid kostja leidma viimasel hetkel tööde teostamiseks kolmandad isikud ning kandis seeläbi kahju. Hageja esitas kostjale 05.10.2020 arve 2020.a septembris xxxx ristmikul tehtud freesimistööde eest. Arve tasumise tähtpäev oli 12.10.2020, see on maksetähtaeg seitse päeva. Esimese arve maksetähtaeg oli 18 päeva. Pooled ei olnud kokku leppinud tasumise tähtajas. Kostja saatis hagejale 05.11.2020 ekirja, milles ei nõustunud esitatud arvega, sest arve sisu erines kokkulepitud tööst ning tööd ei olnud teostatud nõuetekohaselt. Kostja märkis, et hageja on tekitanud kostjale hooletu ning ebakorrektse tööga varalist kahju ning palus hagejal esitada omapoolne kompromissipakkumine tekitatud kahju hüvitamiseks. Hageja ei vastanud kostja kirjale. Kostja saatis hagejale 30.12.2020 e-kirja, milles märkis, et hageja ei ole vastanud kostja 05.11.2020 e-kirjale ning õiglane oleks 2020.a sees pooleliolevad asjad ära klaarida. Kostja tegi ettepaneku tasaarvestada hageja esitatud arved kostjale lepingurikkumisega tekitatud kahjuga. Kostja oli nõus kahjunõudest osaliselt loobuma. Kostja väljastas hagejale 30.12.2020 arve nr xxxx summas 14 395,20 eurot (sh käibemaks). Hageja vastas 30.12.2020 kostja pöördumisele ja leidis, et ei ole kostjale kahju tekitanud ega jätkanud töödega, sest kostja ei tasunud ettemaksu. Hageja lubas täpsemalt vastata järgmisel päeval, kuid ei teinud seda. Hageja möönis 20.01.2021 e-kirjas, et xxxx objektil venisid tööd hagejast tulenevalt. Kostja kordas 02.02.2021 e-kirjas kahjunõuet ja esitas tõenditeks fotod. V T rõhutas, et rikkumiste kohta xxxx objektil oli hagejale esitatud 21.09.2020, mis oli esimene nädalavahetusele järgnenud tööpäev. Kostja juhtis tähelepanu sellele, et esimene info selle kohta, et hageja ei saa asfalteerimiseks segu xxxx, tuli nädala aega peale seda, kui hageja pidi töödega alustama, kuigi graafik oli juba kuu aega varem kokku lepitud. M K kinnitas 10.02.2021 e-kirjas, et tööde teostamises ja hindades oli kokku lepitud, kuid hageja juhatus otsustas hiljem ühepoolselt nõuda tasumise garantiid. Kostja esitas 21.09.2021 täiendavad omapoolsed põhjendused. Hageja väide üürilepingu sõlmimise kohta on ebaõige. Poolte vahel sõlmiti töövõtuleping, mille objektiks oli hageja poolt viiel kostja objektil freesimis- ja asfalteerimistööde teostamine. Hageja on rikkunud pooltevahelist töövõtulepingut, 5 (13)

tekitades kostjale seeläbi kahju. Kostja on hageja arvete tasumisele põhjendatult vastu vaielnud. Kostja tasaarvestab oma kahjunõude hageja nõudega kostja vastu. Kostja kahjunõue on hageja nõudest oluliselt suurem. Hageja ei ole tõendanud üürilepingu sõlmimist ja omapoolsete kohustuste täitmist. Hageja väides selle kohta, et pooled ei leppinud kokku konkreetsetes tööde mahtudes ega resultaadis, on ebaõige. Kostja pöördus 2020.a augustis telefoni teel hageja volitatud esindaja projektijuht M K poole asfaldi freesimis- ning asfalteerimistööde tellimiseks. Pooled leppisid algselt suuliselt kokku, et hageja teostab tööd xxxx spordihoone objektil ning xxxx ristmike objektil. Sellele lisandusid koheselt ka xxxx, xxxx objekti ja xxxx alajaama objektid. Pooled leppisid freesimistööde teostamise maksumuseks 170 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks. Samuti lepiti kokku, et hageja organiseerib omalt poolt freesi transpordi objektile ja tagasi, kokku kaks vedu marsruutidel xxxx ning xxxx. Hageja esitatud arvetest nähtuvalt on hageja osutanud kostjale teenust. Arvetel puuduvad viitide üürile. M K oli antud volitus sõlmida, täita, muuta ja / või lõpetada hageja nimel ehitusprojektide teostamisega seotud töövõtulepinguid. Hageja veebilehelt nähtuvalt ei ole hageja majandustegevuseks masinate või seadmete väljaüürimine. Lepingu sõlmimise eesmärgiks oli hageja poolt freesimis- ja asfalteerimistööde teostamine, mitte hagejalt freesi ja selle juhi üürimine. Hageja oli teadlik, et kostja eesmärgiks oli saada teenus, milleks oli konkreetsete tööde kvaliteetne teostamine. Üürilepingu objektiks saab seaduse kohaselt olla üksnes asi, mitte isik. Üürilepingu sõlmimist ei tõenda see, et freesimistöid juhendas kostja tööjuht. Tellijapoolne esindaja ehitusprojektil on tavapärane. Tellija poolt töövõtjale tööga seoses juhiste andmine ei muuda lepingut üürilepinguks. Poolte tegelik ühine tahe oli sõlmida töövõtuleping. Hageja ei suuda tõendada töövõtulepingust tulenevate tööde nõuetekohast teostamist. Hageja ei teostanud töid vastavalt lepingutingimustele, mistõttu tekkis kostjal oluline kahju. Hageja ei ole tõendanud, et teostas temalt tellitud töö nõuetekohaselt ning et seetõttu on tema tasunõue muutunud vastavalt VÕS § 637 lg-le 3 sissenõutavaks. Samuti pole hageja tõendanud, et ta oleks töö üle andnud ning et kostja oleks töö vastu võtnud. Hageja esitatud arved seda ei tõenda. Kostja on korduvalt viidanud tööde mittenõuetekohasele teostamisele ja osaliselt teostamata jätmisele. Seetõttu oli kostja sunnitud vastavad tööd tegema kas ise ümber või tellima uuesti kolmandatelt isikutelt, kandes seeläbi kahju. Hageja on lepingut rikkunud järgnevalt. Hageja viivitas korduvalt xxxx ristmike freesimistööde teostamisel. xxxx projektile minekul esines alkoholjoobest tingitud viivitus. xxxx objektil teostati mittekvaliteetne töö. Hageja keeldus kokkulepitud asfalteerimistööde teostamisest xxxx spordikeskuse objektil, xxxx ristmikel ja xxxx alajaama objektil. Hageja keeldumine ilma ettemaksu tasumiseta asfalteerimistöid teostada on vastuolus poolte kokkuleppega. Pooled leppisid juba 2020.a augusti keskel suuliselt kokku xxxx objektil 14.09.2020 asfalteerimistöödega alustamises ja selle tasustamise tingimustes. Hageja ei viidanud mitte kordagi ettemaksu vajadusele. Hagejal puudus õigus ettemaksu nõudma hakata, seda eriti nädal aega pärast kokkulepitud tööde teostamise algusaega. Hageja töödejuhi ja volitatud esindaja M K e-kirjadest nähtub, et kahepoolselt arutati läbi tööde teostamise aeg ja hinnakujundus. Ettemaksu nõue lisandunud hiljem hageja juhatuse ühepoolse otsusena. Hageja rikkus oluliselt pooltevahelist lepingut: teostatud töö ei olnud kvaliteetne ja osad tööd jäid töövõtja rikkumise tõttu teostamata. Hageja viivituste tõttu ja arvestades kostja kohustusi peatöövõtja eest, ei olnud kostjalt ajaliselt muud võimalust, kui tööd ise ära teha või tellida need kolmandatelt isikutelt, kandes seeläbi kahju. Hageja arved on osaliselt alusetud ja nõue on ebaselge. Kostjal puuduvad 07.09.2020 arve osas vastuväited. Hageja 05.10.2020 arve on osaliselt alusetu. Kostja ei ole seda arvet aktsepteerinud. Hageja on arvetel ebaõigesti kajastanud treileriteenust topelt. Vastavalt poolte kokkuleppele pidi hageja teostama tööd xxxx kahel ristmikul järjest, st transpordikulu pidi olema freesi objektile toomise ning äraviimise eest kokku 2x480 = 960 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 1152 eurot. Sellele vaatamata sisaldas 05.10.2020 arve kahekordset treileriteenust, kuigi teenus oli juba 07.09.2020 arvel kajastatud. Kostja ei nõustu tasuma arvel kajastatud 19.09.2020 xxxx freesimise eest viie tunni ulatuses, vaid kolme tunni ulatuses. Hageja freesijuht kinnitas kostja tööjuhile 18.09.2020, et objektil jäi tegemata 2-3 töötunni jagu tööd. Kallurijuhid on kostjale avaldanud, et kaks täiendavat töötundi 19.09.2020 kulusid objektil kainenemiseks, et üldse oleks võimalik xxxx objektile sõita. Seega on põhjendamatu tasu kahe tunni eest 408 eurot (sh käibemaks). Kostja ei nõustu arvel kajastatud nelja tunniga xxxx objekti freesimistööde eest, sest need ei olnud teostatud nõuetekohaselt ning need tuli ümber teha, lisaks tekitati kostjale kahju. Kostja teavitas hagejat 6 (13)

sellest 05.11.2021 e-kirjas. Seega on hageja nõue nelja tunni treileriteenuse ja kahe tunni freesimise eest alusetu. Hageja pidi poolte suulise lepingu kohaselt teostama xxxx spordihoone asfalteerimistööd hinnaga 87 500 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja keeldus töid teostamast, mistõttu oli kostja sunnitud oma kohustuste täitmiseks tellima need tööd kiirkorras kolmandatelt isikutelt. Esimese etapi asfalteerimistööd teostas xxxx OÜ, esitades selle eest arve summas 56 792,50 eurot, millele lisandus käibemaks, kokku 68 151 eurot. Teise etapi asfalteerimistööd teostas xxxx OÜ hinnaga 18 312,20 eurot, millele lisandus käibemaks. Kolmas etapp nihkus hagejast tulenenud viivituste tõttu 2021. aastasse ja maikuus tööde teostamiseks on hinnapakkumise 33 050 eurot, millele lisandub käibemaks, esitanud xxxx OÜ. Kostja kahju hageja rikkumise tõttu xxxx spordihoone objektil on vähemalt 20 654,70 eurot (108 154,70 - 87 500 eurot = 20 654,70 eurot). xxxx ristmike asfalteerimiseks esitas hageja hinnapakkumise summas 95 727,50 eurot, millele lisandus käibemaks. Hageja keeldus töö teostamisest. Kostja oli oma kohustuste täitmiseks sunnitud selle töö kiirkorras tellima kolmandalt isikult xxxx OÜ-lt hinnaga 97 804,90 eurot, millele lisandus käibemaks. Kostja kahju oli vähemalt 2077,40 eurot (97 804,90 - 95 727,50 = 2077,40 eurot). Kostja esitas hagejale 2020.a teostamata tööde kompensatsiooninõudena arve nr xxxx summas 11 996 eurot, millele lisandus käibemaks, kokku 14 395,20 eurot ja avaldanud soovi nõuete tasaarvestamiseks. Kostja vastuses väljatoodud kahjunõue 22 732,10 eurot sisaldab 30.12.2020 arvel kajastatud kahjunõuet. Täiendavalt on kostja kandnud hagejapoolsete kokkulepete rikkumise tõttu järgmise kahju. xxxx ristmikutel freesimata jäänud mahamärgitud sõidutee freesimistööd mahuga kolm tundi tunnitasuga 50 eurot ning utiliseerimistasuga 120 eurot, kokku 270 eurot, millele lisandub käibemaks. xxxx ristmikute objektil hageja poolt lõhutud kaevu vahetus, mille kuluks oli 340 eurot, millele lisandus käibemaks. Kahju seoses xxxx alajaama asfalteerimistööde sisseostmisega. Kahju seoses xxxx ja xxxx objekti asfalteerimistööde sisseostmisega. Kui hageja oleks kokkulepitud tööd teostanud nõuetekohaselt, poleks kostjal viidatud täiendavat kulu tekkinud. Kahju on hagejapoolse kohustuserikkumisega põhjuslikus seoses ja kuulub hüvitamisele. Kostja tasaarvestab oma kahjuhüvitise 22 732,10 eurot tasumise nõude hageja 12 139,20 euro tasumise nõudega. Tasaarvestuse tulemusel on hageja nõue kostja vastu lõppenud ning kostja nõude hageja vastu lõppenud 10 592,90 euro ulatuses. Hageja viivisenõue on alusetu. Igal juhul tuleb hageja viivisenõue tasaarvestada kostja viivisenõudega. Kuna hageja põhinõue on kostja kahjunõuet arvestades alusetu, siis ei ole hagejal ka alust nõuda selle summa tasumisega viivitamise tõttu viivist. Seega vaidleb kostja vastu ka hageja esitatud viivisenõudele. Kui kohus peab hageja viivisenõuet osaliselt põhjendatuks, tasaarvestab kostja ka vastava summa menetluslikult oma kahjunõudega ja/või viivisenõudega kostja kahjunõudelt. Kostja arvestab kahjunõudelt viivist alates 05.11.2020, see on e-kirjast, milles kostja vaidles hageja arvetele vastu ning viitas esmakordselt hageja rikkumistest tuleneva kahjunõude hüvitamise vajadusele (dtl-d 2842, 104-109). II.

Kohtuotsuse põhjendav osa

põhjal, et hageja ei andnud asfaldifreesi koos juhiga kostja käsutusse selliselt, et kostjal oli õigus määrata freesi kasutamise aega ja kohta. Kohus on ülaltoodut arvestades seisukohal, et pooltevahelised kokkulepped freesi ja selle juhi kostja kasutusse andmiseks ei olnud kasutuslepingud, st üürilepingud ja rendilepingud. Seetõttu kontrollib kohus, kas pooled on sõlminud teenuse osutamise lepingu.

vastuväite, mille kohaselt ei ole hageja tõendanud tasunõude sissenõutavaks muutunud VÕS § 637 lg-le 3 vastavalt. Tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Kui tellija on töö vastu võtnud, eeldatakse, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama tellija. Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ning töö lepingukohasuse tõendama töövõtja. Kohus leiab, et pooled ei ole leppinud kokku töö vastuvõtmises. Pooled ei ole esitanud tõendeid, millest nähtub tööde vastuvõtmine (sh xxxx objektil) või poolte kokkulepe tööde vastuvõtmise kohta. Tunnistaja A L avaldas, et kui ta objekti lõpetab, siis on kõik, mingit üleandmist ei tee (dtl 178). Kostja juhatuse liige V T andis vande all seletuse, mille kohaselt freesimistööde kohta nende praktikas kirjalikku vastuvõtuakti ei vormistata, ainult tunnilehed allkirjastatakse (dtl 194). Tunnistaja ütlused ja kostja juhatuse liikme seletus ei ole vastuolus. Kohus järeldab nimetatud tõenditest, et freesimistööde puhul ei ole tööde vastuvõtmine tavaline. Seetõttu ei muutu tasunõue sissenõutavaks mitte tööde vastuvõetuks lugemisest (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5), vaid töö valmimisest ja ülevaatamise võimaluse andmisest (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5). Eeltoodut arvestades on hageja koormist tõendada, et ta on teinud lepingujärgse töö ning teinud seda lepingukohaselt. Tunnistaja A L andis ütlused, mille kohaselt töö tegemisega tal enda teada probleeme ei tekkinud; need tükid, mis sinna jäid, lubati üles võtta ekskavaatoriga; igale objektile jäävad sellised tükid sinna ja nende ülesvõtmine ei ole freesimehe töö (dtl-d 178-179. Tunnistaja M K andis ütlused, mille kohaselt ta koheselt kindlasti pretensiooniga ei nõustunud; ta ei teadnud nüansse, polnud objektidel käinud, ei teadnud, millised ülesanded olid antud, töömaa piirid, kuskohas freesima peab; pretensiooni kohta küsis freesimehelt, kuid ei mäleta, mis freesimees rääkis (dtl 183). Kohus leiab, et tunnistajate A L ütlused ei sisalda piisava detailsusastmega kirjeldust objektil tehtud tööde kohta, mistõttu nende põhjal ei ole võimalik hinnata, kas tööd lõpetati ja tehti lepingutingimustele vastavalt. Tunnistaja M K ütlused ei sisaldanud teavet teostatud tööde kohta. Kostja on esitanud fotod objekti kohta, kus on näha osaliselt freesimata asfalt (dtl-d 52-54). Nähtuvalt poolte ekirjavahetusest ja tunnistaja M K ütlustest on fotod tehtud xxxx objektil. Kostja juhatuse liige V T on kirjeldanud vande all antud seletuses, et xxxx oli freesitud ainult paari sentimeetrine kiht, kuigi pidid teostama freesimise killustikuni (dtl 191). Kohtu hinnangul ei tõenda hageja esitatud tõendid seda, et xxxx objektil said tööd valmis ning need teostati nõuetekohaselt. Hageja esitatud tõendid ei lükka ümber kostja väiteid (sh vande all antud seletuses sisalduvaid väiteid) tööde lepingutingimustele mittevastavuse kohta. Eeltoodut arvestades ei ole hageja kohtu hinnangul tõendanud, et tasunõue on muutunud VÕS § 637 lg-de 3 ja 5 järgi sissenõutavaks. Hagejal ei ole õigus nõuda kostjalt xxxx teostatud freesimistööde eest tasu 408 eurot (sh käibemaks) nõuda. Kohus leiab, et hageja tasunõue ülejäänud tööde osas muutus sissenõutavaks 19.09.2020. Seega on hagejal õigus nõuda 05.10.2020 arvel nr 20204 märgitud freesimistööde ja veoteenuse eest kostjalt 5490 euro tasumist.

asfalteerimistööd. Tunnistaja M K andis järgmised ütlused: „Tuurmaa OÜ-ga me kirjalikku lepingut asfalteerimise osas ei sõlminud. Ma küll tegin kaks või kolm hinnapakkumist kahe või kolme objekti asfalteerimiseks. Hinnapakkumised olid kirjalikud. Telefonitsi oli üks või kaks korda juttu, et kas saab hinda allapoole, tegin hinnapakkumisi ümber ka. Lõplik hind minu poolt saadetud hinnapakkumises, sellele vastati, et hind sobib. Ma ei mäleta, kas vastati kirjalikult või suuliselt. Maksetingimustest minu mäletamist mööda juttu ei olnud. Maksetingimustest tulijuttu, aga ma ei mäleta, millal. Enne asfalteerima minemist olin juhatust informeerinud, et Tuurmaale on tehtud hinnapakkumine ja hind sobib, see oli vähemalt üks kuu enne asfalteerima minemise kuupäeva. Mulle seda aktsepti juhatuse liige S R ei öelnud. Mul olid volitused teha hinnapakkumisi ja sõlmida lepinguid. Ja kui mulle ei öelda, et ei sobi, siis mina teen oma tööd nii, et mina otsustan, kui minu tööandaja ei ütle teisiti. Antud juhul ei öeldud teisiti“ (dtl 183). Kostja juhatuse liige andis vande all järgmise seletuse: „Asfalteerimise osas olid M K sõlmitud kokkulepped. Tema poolt olid esitatud hinnapakkumised. Kuna isik oli mulle varasemalt tuttav ja olime ka varem koos töid teostanud, siis kirjalikke kokkuleppeid seal me ei sõlminud. Esimene asfalteerimistöö pidi olema xxxx spordihoone. Selles osas oli M kokkulepitud alustamise kuupäev. Minu mäletamist mööda oli see kuu aega varem kokku lepitud. Ta oli varem objektiga ise tutvumas käinud, killualuseid üle vaadanud ja ka mahud. Telefoni teel oli ta mulle kinnitanud, et sellel kuupäeval, mis vaja, saavad nad alustada“ (dtl 192). Hageja juhatuse liikme S R 11.10.2019 digitaalselt allkirjastatud volikirjast nähtuvalt volitas hageja M K sõlmima ja/ või täitma ja/või muutma ja/või lõpetama ettevõtte nimel ehitusprojektide teostamisega seotud töövõtulepinguid (dtl-d 88-89). Kostja juhatuse liikme 05.11.2020 e-kirjast nähtuvalt heidab kostja hagejale ette asfalteerimistööde mitteteostamist järgmistel objektidel: xxxx spordihoone, xxxx ristimikud, xxxx xxxx, xxxx alajaam (dtl 8). M K 20.01.2021 vastuses on märgitud järgmist: „Asfaldigrupp OÜ juhatus ütles selgelt ja konkreetselt, et oleme valmis tulema kohe, tingimus on ainult, kas ettemaks, tellija ostab segu, või nn kolmepoolne kokkulepe peatöövõtjaga“ (dtl 10). Hageja volitatud esindaja M K kinnitas oma ütlustes, et hageja tegi kostjale hinnapakkumise, mille kostja aktseptis. M K oli hageja volitatud esindajana õigus sellise kokkuleppe sõlmimiseks hageja esindajana. Kostja juhatuse liige V T andis vande all seletused, mis ei ole M K ütlustega vastuolus ning millest nähtub kokkuleppe sõlmimine poolte vahel. Pooltevahelisest e-kirjavahetusest nähtuvalt ei ole hageja vastu vaielnud sellele, et tööd pidid hõlmama järgmisi objekte: xxxx spordihoone, xxxx ristimikud, xxxx xxxx, xxxx alajaam. Hageja ei ole 20.01.2021 e-kirjas vastu vaielnud objektide loetelule, vaid on selgitanud tingimusi, millal oleks hageja olnud valmis töid tegema tulema. Hageja 20.01.2021 e-kirjas avaldatu ei ole vastuolus M K ütluste ja V T seletusega, kuivõrd nimetatud tõenditest nähtuvalt ei asutud töid teostama hageja juhatuse otsuse tõttu. Kohus on seisukohal, et tunnistaja ütlused, kostja juhatuse liikme seletus ja poolte peetud e-kirjavahetus tõendavad koosmõjus hageja ja kostja vahel kokkuleppe sõlmimist, mille sisuks oli hageja kohustus teostada asfalteerimistöid xxxx ristmikel (xxxx ja xxxx), xxxx (xxxx osakond) ja xxxx, xxxx alajaamas ja xxxx spordihoone juures.

Kostja on esitanud menetluses avalduse enda kahjuhüvitise 22 732,10 eurot tasumise nõude tasaarvestamiseks hageja 13 243,20 euro tasumise nõudega. Kostja on põhjendanud temale tekkinud kahju sellega, et kostja on sõlminud nende tööde tegemiseks, mille teostamisest hageja keeldus, lepingud kolmandate isikutega ning tasunud kolmandatele isikutele rohkem, kui oleks pidanud tasuma hagejale. Kostja on põhjendanud oma kahjunõuet sellega, et xxxx spordihoone asfalteerimistööde eest tuli tal hagejale tasuda 87 500 eurot, millele lisandub käibemaks. Esimese etapi asfalteerimistööd teostas xxxx OÜ, esitades selle eest arve summas 56 792,50 eurot, millele lisandus käibemaks, kokku 68 151 eurot. Teise etapi asfalteerimistööd teostas xxxx OÜ hinnaga 18 312,20 eurot, millele lisandus käibemaks. Kolmas etapp nihkus 2021. aastasse ja tööde tegemiseks hinnapakkumise 33 050 eurot, millele lisandub käibemaks, on esitanud xxxx OÜ. Kostja on põhjendanud oma kahjunõuet sellega, et xxxx ristmike asfalteerimistööde eest tuli kostjal hagejale tasuda 95 727,50 eurot, millele lisandus käibemaks. Kostja oli oma kohustuste täitmiseks sunnitud selle töö kiirkorras tellima kolmandalt isikult xxxx OÜ-lt hinnaga 97 804,90 eurot, millele lisandus käibemaks. Kostja kahju oli vähemalt 2077,40 eurot (97 804,90 - 95 727,50 = 2077,40 eurot). Eeltoodust nähtuvalt peab kostja enda kahjuks kolmandate isikutega sõlmitud lepingute ja hagejaga sõlmitud lepingu hinnavahet. Kostja ei ole tõendanud, et ta pooltevahelisest lepingust taganenud. Seetõttu ei ole täidetud kostja nõudeõiguse eeldus, milleks on asendustehingu tegemine pärast lepingust taganemist. Kohus on seisukohal, et seetõttu kostjal puudub õigus hagejalt nõuda lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumist. Kuivõrd kostjal puudub hageja vastu tasaarvestatav nõue, ei toonud kostja tasaarvestuse avaldus kaasa hageja nõude lõppemist kostja vastu.

Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist protsendina põhinõudest alates hagi esitamisest. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet. Kohus rahuldab seetõttu hagiavalduse osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 12 427,20 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 11 940,10 eurot (viivis põhinõude 12 427,20 eurot ulatuses – sissenõutavaks muutunud viivis 282,80 eurot – sissenõutavaks muutunud viivis 204,30 eurot = 11 940,10 eurot).

13 (13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.