OÜ EUROPARK ESTONIA hagi ESTICO & Partners OÜ vastu võla 20 euro ja sissenõudmiskulu 40 euro nõudes
Tsiviilasja hind
60 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ EUROPARK ESTONIA (registrikood: 10811490; Estonia pst 9, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10143); Hageja lepinguline esindaja: [email protected]);
Elari
Arjakas
(e-post:
Kostja: ESTICO & Partners OÜ (registrikood 14547133; asukoht Kõrre tee 10, Vääna-Jõesuu küla, Harku vald, Harju maakond 76909, e-post: [email protected]) Hageja seaduslik esindaja [email protected]) Menetlustoimingu tegemise viis
M.
P.
(e-post:
Kirjalik lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ EUROPARK ESTONIA hagi ESTICO & Partners OÜ vastu.
2.Välja mõista kostjalt ESTICO & Partners OÜ hageja OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks leppetrahvivõlgnevus 20 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot, kokku 60 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta menetluskulud kostja ESTICO & Partners OÜ kanda.
4.Välja mõista kostjalt ESTICO & Partners OÜ hageja OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulud 320 eurot (s.o riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 220 eurot).
5.Välja mõista kostjalt ESTICO & Partners OÜ hageja OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177
lg 4). Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hagiavalduse kohaselt on kostja sõiduki numbrimärgiga xxxx omanik, vastutav kasutaja vähemalt alates 07.08.2017 kuni 25.04.2022. Nimetatud sõidukit pargiti korduvalt hageja opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes. Parkimislepingu rikkumiste tõttu on väljastatud leppetrahvinõuded, mis on käesoleva ajani tasumata: 20.10.2020 Haabersti Rimi, Tallinn, leppetrahvinumber 1412010201819062, maksetähtaeg 03.11.2020, võlgnevuse summa 10 eurot; 19.07.2021 Haabersti Rimi, Tallinn, leppetrahvinumber 1481907211643029, maksetähtaeg 02.08.2021, võlgnevuse summa 10 eurot.
2.Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna mõlemal korral oli parkimise eest tasumata. sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti/luba või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit, mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud mobiilset parkimist ega ei oldud fikseeritud parkimise algusaega.
3.Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõuded, paigutades need sõiduki kojamehe vahele. Leppetrahvinõuded on käesoleva ajani tasumata. Kostja leppetrahvinõuetele vastuväiteid ei esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvil viidatud.
4.Kohtueelselt saatis hageja kostjale meeldetuletuskirju võlgnevuse kohta, kuid kostja meeldetuletuskirjale ei reageerinud.
5.Hageja on parkimisteenust osutav ettevõte ning iga hageja poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Ühtlasi on hageja avaldanud tüüptingimustes sõnaselgelt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto hageja parklasse pargib. Lisaks parkimistingimustele on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Eeltoodust tulenevalt pidid kostjale olema liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistinigmustega tutvuda enne kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks sõiduki parkimise näol. Võttes arvesse, et sissesõidul on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks hagejale kuuluvale eraparkla alale sisenemise teave koos lepingutingimustega või viide lepingutingimustele ja hageja avaldas tüüptingimustes
sõnaselgelt oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda hageja poolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks. Sõiduauto parkimisega avaldas sõiduki kasutaja (kostja) lepingu sõlmimiseks nõustumuse. Seega oli poolte vahel sõlmitud leping.
6.Hageja on seisukohal, et parkimislepingu pooleks on kostja. Vastavalt Maanteeametist saadud teabele oli kostja sõiduki omanik/vastutav kasutaja leppetrahvinõuete esitamise ajal, mis tähendab, et üksnes kostjal oli seadusest tulenev ainuõigus sõidukit vallata, kasutada ning otsustada, kellele sõidukit kasutada antakse. Eeltoodu alusel on parkimise operaatoril õigus eeldada, et sõidukit kasutas, sh parkis hagejale kuuluvale parkimisalale sõiduki omanik/vastutav kasutaja kuni ta ei tõenda vastupidist.
7.Hageja leiab, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes – puudus parkimisluba. Hageja ja kostja vahel tekkis sõiduki parkimisega lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimuste kohaselt tuleb parkimistingimuste rikkumisel tasuda leppetrahvi. Võttes arvesse, et parkimislepingus oli kokku lepitud leppetrahvi tasumise kohustus, oli hagejal õigus esitada leppetrahvi nõue. Hageja esitas leppetrahvinõued kohe pärast rikkumiste tuvastamist, paigutades need sõiduki kojamehe vahele. Leppetrahve summas 20 eurot (2 x 10) ei ole tasutud.
8.Sissenõudmiskuludesse (40 eurot) on hageja arvestanud Transpordiametile ja äriregistrisse saadetud päringu sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks ning tähitud kirja saatmise kulu. Vaidlusalused ei ole asjaolud, et kostja on oma rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse ning kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine EP poolt, milles hageja on kulutusi kandnud päringute tegemise näol andmete saamiseks ning meeldetuletuskirja välja saatmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 20 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukohad
9.Kostja vaidleb esitatud hagiavaldusele vastu ega tunnista esitatud nõuet. Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja on parkimistingimusi rikkunud sellega, et sõiduki armatuurlauale ei olnud paigaldatud parkimiskella. Nimelt asub Haabersti Rimi peasissekäigu juures ukse kõrval paremat kätt parkimiskiosk, kuhu auto numbri sisestamisel toimub elektrooniline parkimise kinnitamine. Seega ei vasta tõele hagiavalduses esitatud väide, et sõiduki parkimine tuleb fikseerida ainult, kas parkimiskellaga või mobiilse parkimisega. Tegelikkuses saavad poe külastajad enda parkimise fikseerida ka parkimiskioski kaudu. Hageja esitab kohtule teadlikult ebaõigeid andmeid, püüdes moonutada kuvandit parkimistingimustest, mida kostja on väidetavalt rikkunud. Elektroonilise parkimisloa sisestamine kioskisse toimub lihtsalt. Parkimiskioski puutetundlikul ekraanil kuvataval klaviatuuril valib asutust külastav klient pargitava sõiduvahendi registreerimisnumbri, mille sisestamise järel näidatakse kioski ekraanil sõiduki parkimisloa lõppaeg. Kostja ei nõustu hageja sissenõudekuluga 40 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostjale ühe e-kirja. Kostja ei nõustu hageja väidetavate õigusabikuludega. Kohtuotsuse põhjendused
10.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja asjas esitatud tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
11.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja
kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
12.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
13.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
14.Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja oli sõiduki Chrysler Grand Voyager (VIN: xxxx) numbrimärgiga xxxx omanik/vastutav kasutaja alates 07.08.2017.
15.Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahvi 20 eurot tulenevalt asjaolust, et kostja on rikkunud 20.10.2020 ja 19.07.2021 hageja poolt opereeritavas parklas parkimistingimusi, parkides sõiduki, mille vastutav kasutaja kostja oli, hageja opereeritavatesse parklasse ilma selle eest tasumata ja parkimise algusaega fikseerimata. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et kostja hageja opereeritavas parklas hageja poolt märgitud aegadel ka sõidukit parkis. Kostja leiab, et ta ei ole parkimistingimusi rikkunud, kuivõrd fikseeris parkimise algusaja vastavalt lepingu tingimustele kaupluses asuvas parkimiskioskis.
16.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul saab hageja nõude alus olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 271, mille kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 271 mõttes on parkimisleping üürileping, kuna parkija üürib omale parkimise ajaks parkimiskoha.
17.Kohus märgib, et hageja parkimistingimuste punkti 1 kohaselt loetakse sõiduki sisenemisel parklasse sõidukijuhi ja hageja (edaspidi: parklaoperaatori) vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat vastavalt parkimistingimustele. Hageja opereeritavatesse parklasse sissesõidu juurde on parkimistingimusi ning maksumust kajastavad infotahvlid (dtl 90-99) paigaldatud viisil, et parklasse sisse sõitvale isikule on need igal juhul hästinähtavad.
18.Vaidlust ei ole selles, et parkimistingimuste kohaselt tuleb sõiduki parkimisel vaidlusalusesse parklasse märkida parkimise algusaeg. Hageja on selgitanud, et parkimise algusaega on võimalik nimetatud parklas fikseerida parkimiskellaga, kirjutades parkimise algusaja paberkandjale, kasutades automaatset elektroonilist parkimiskella või fikseerides parkimise algusaja parkimiskioskis. Kostjale väljastati leppetrahvid põhjusel, et kostja ei olnud enda sõiduki parkimise algusaega registreerinud. Antud vaidluses ei ole tõendamist leidnud kostja väited, et ta fikseeris parkimise algusaja kaupluses asuvas parkimiskioskis. Kostja taotlusel esitas hageja väljavõtte Haabersti Rimi parkimiskioskist, millest selgub, et parkimiskioskis ei olnud kostja sõidukit xxxx leppetrahvide väljastamise päeval parkima
registreeritud (dtl 83, 84). Asja materjalidest nähtub, et kostja on sõidukit xxxx vaidlusaluse parkla parkimiskioskis registreerinud parkimise 23.09.2021, 02.06.2022, 01.02.2023, 12.04.2023, kuid leppetrahvide väljastamise kuupäevadel (20.10.2020 ja 19.07.2021) sõiduki parkimist registreeritud ei olnud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja on 20.10.2020 ja 19.07.2021 hageja poolt opereeritavas parklas parkimistingimusi rikkunud.
19.Hagiavaldusele on lisatud fotod (dtl 30-36; dtl 101-108), millest nähtub, et sõiduki kojamehe vahele on asetatud leppetrahvinõuded (kollast värvi ilmastikukindel paber). Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (Riigikohtu otsus 05.06.2019 nr 2-17-117146 p 12). Leppetrahvinõude tõendamise osas on Riigikohus lahendis nr 2-15-3430 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Hageja esitatud fotodelt on kostjale kuuluv sõiduk kajastatud piisavalt äratuntavalt – sellele viitab sõiduki värv, kerekuju, peeglid, numbrimärgid. Hageja on esitatud fotodelt on äratuntav ka foto tegemise asukoht.
20.Kuivõrd vaidlust ei ole selles, et sõidukit kasutas märgitud kuupäevadel just kostja esindaja, vastutab parkimistingimuste rikkumise eest sõiduki vastutava kasutajana/omanikuna kostja. Seega loeb kohus tuvastatuks, et leppetrahvi väljastamise kuupäevadel on hageja ja kostja sõlminud parkimiskoha üürilepingud VÕS § 271 mõttes. Kohus loeb tuvastatuks ka asjaolu, et sõiduk on leppetrahvi väljastamise kuupäevadel parkinud hageja poolt opereeritavas parklas, kuna eelnimetatud asjaolu on tõendatud leppetrahvide ning hageja poolt tehtud fotodega. Samuti on selle asjaolu omaks võtnud kostja.
21.Hageja parkimistingimuste kohaselt juhul kui sõidukijuht eirab tingimustes sätestatud korda, on sõidukijuhil kohustus parkimisoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja on kostjale esitanud leppetrahvi nõude kooskõlas parkimistingimustega ning leppetrahvinõuded kogusummas 20 eurot (2 x 10 eurot) kuuluvad kostjalt VÕS § 271 ja § 158 lg 1 alusel väljamõistmisele.
22.VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt võla sissenõudmiskulude summas 40 eurot hüvitamist. Hageja sisustab nimetatud nõuet transpordiametile ja äriregistrile saadetud päringutega ning kirjalike nõudekirjade saatmisega kostja äriregistrijärgsele e-postiaadressile. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on kostjale kohtueelselt saatnud 23.09.2021, 02.06.2022, 01.02.2023 ja 12.04.2023 nõudekirju kostja e-posti aadressile ning lisaks tegi hageja päringu transpordiametile, mida tõendab viimase väljastatud väljavõte (dtl 52). Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud.
23.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi VÕS § 108 lg 1 alusel rahuldada täies ulatuses ja kostjalt välja mõista leppetrahv 20 eurot ja vastavalt VÕS § 1131 lg-le 1 sissenõudmiskulu 40 eurot, kokku 70 eurot. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine
24.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust,
võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
25.TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust kõrvale kalduda menetluskulude jaotamisel TsMS § 162 lg 1 sätestatust.
26.TsMS § 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks riigilõiv 100 eurot, õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja kohtumenetluses 467,50 eurot (4h ja 15 min tööd), kokku 587,50 eurot.
27.Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 100 eurot. Kohus ei pea põhjendatuks maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. TsMS § 4842 sätestatud tingimused 20 euro hüvitamiseks ei ole täidetud. Kohus ei ole teinud käesolevas tsiviilasjas maksekäsku või menetluse lõpetamise määrust võla tasumise tõttu vastavalt TsMS §-le 4881.
28.Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 4 tundi 15 minutit, hinnaga 110 eurot tund. Kohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud 2 tunni ulatuses. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega. Sarnaseid hagisid on hageja esitanud maakohtusse sadu, kui mitte tuhandeid. Õigusabi on osutatud hinnaga 110 eurot tund, mis vastab keskmisele õigusabi turuhinnale ja esindaja kvalifikatsioonile. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajale 220 eurot. Kokku tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskuluna 320 eurot (100+ 220).
29.Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
30.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
31.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.