Võlaõigus › Töövõtulepingud

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

võõrandamiseni tegutses Raudkäpp OÜ aktiivse äritegevusega ja tegi pidevaid makseid oma koostööpartneritele. AS SEB Pank väljavõtte kohaselt võttis M. Linno 21. novembril 2021 Raudkäpp OÜ-st välja raha ligi 8000 euro ulatuses. Seega ei olnud enne hageja nõudekirja saamist Raudkäpp OÜ-l kavatsust äritegevusega lõpetada. Hageja leiab, et toimunud on ettevõtte üleminek VÕS § 180 lg 1 mõttes ning kostja vastutab VÕS § 183 lg 1 kohaselt solidaarselt Raudkäpp OÜ-ga. Raudkäpp OÜ ja kostja peamisteks tegevusaladeks olid/on kaevetööd ja vundamentide soojustamine. Raudkäpp OÜ ja kostja tegevusvormiks on osaühing; kostja kodulehe kohaselt kasutab kostja Raudkäpp OÜ põhivara enda varana. Kostja näitab kodulehel oma töödena Raudkäpp OÜ poolt tehtud töid. Kohtuistungil selgitas M. Linno, et Raudkäpp OÜ ajal kasutati tema isiklikke tööriistu ning ka kostja äritegevuses kasutatakse M. Linno isiklikke tööriistu; Inforegistris esitatud andmete kohaselt kasutab kostja juhatuse liige endiselt Raudkäpp OÜ emaili, mis aitaks edasi suhelda Raudkäpp OÜ klientide ja partneritega. AS SEB Pank ja AS LHV Pank väljavõtete kohaselt on kattuvateks koostööpartneriteks mh Advokaadibüroo Valge & Uiga, Tevo Kaup AS, Tempotar OÜ, Bauhof Group AS, Aktsiaselts Toode ja Aktsiaselts Betoonimeister Tartu. Kuna kontoväljavõtted kajastasid vaid kuut kuud, võib tegelik kattuvate koostööpartnerite nimekiri olla pikem. Lisaks mainis kostja seaduslik esindaja kattuva koostööpartnerina tanklakette. Majandustegevus katkes ajutiselt 29. oktoobrist 2021 kuni

kasutas alguses samuti Raudkäpp OÜ meiliaadressi. Kaabits OÜ alustas tegevust ca 4,5 kuud peale Raudkäpp OÜ võõrandamist. Ükski klient, koostööpartner ega töötaja pole nõus oma lepingulist suhet nii pikaks ajaks n-ö ootele panema. Suhted Raudkäpp OÜ klientidega katkesid ja Kaabits OÜ alustas oma tegevust ilma hanke-ja kliendibaasita. Mõlemad osaühingud tegid makseid Tevo Kaup AS-ile, sest see on üks viiest antud perioodil turul tuntumast ehitusmaterjalide, tööriistade ja kodukaupade pakkujast. Ettevõtted ja erakliendid eelistavad sealt ostetud tooteid odavama hinna tõttu. Üksnes asjaolu, et üleantava ettevõtte ning selle omandaja osutatavad teenused on sarnased, ei võimalda järeldada majandusüksuse üleminekut üksteisele järgnevate ettevõtjate vahel. Majandusüksuse identiteet on seotud ka personali ja töökorraldusega. Hageja ei ole nende kattuvust tõendanud. Raudkäpp OÜ tegeles tegevuse lõpuperioodil ainult fassaadide soojustamisega, kunagi varem oli tehtud ka vundamenditöid. Kaabits OÜ tegeleb algusest peale vundamendi -ja kaevetöödega ja fassaaditöid ei tee. Raudkäpp OÜ tegevus ei katkenud talvekuudel. Majandustegevuse andmete kohaselt on ettevõte nii 1. kui 4. kvartalis töötanud ja saanud müügitulu. OÜ Raudkäpp töötajad ei ole üle läinud Kaabits OÜ-sse. Tegevuskoht ja juhtorganite kattuvus ei ole piisavad ettevõtte üleminekuks. Kostja juhatuse liige M. Linno selgitas kohtuistungil, et müüs Raudkäpp OÜ ära selleks, et perega tegeleda. Kuna tal ei olnud varasemat äriühingu likvideerimise kogemust, soovitas tuttav ettevõte ära müüa. M. Linno oli küll 2012-2014 füüsilisest isikust ettevõtja, aga FIE-na tegutsemine ja osaühingu juhtimine ei ole ei õiguslikult ega ka sisuliselt samasugune tegevus.

MAAKOHTU LAHEND

hageja ja Raudkäpp OÜ sõlmisid 2. märtsil 2020 töövõtulepingu, millega kohustus Raudkäpp OÜ tegema Järve tn 2, Kambja maja fassaadi soojustustööd (dtl 16-19);

Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja vastutab Raudkäpp OÜ (uue nimega Paroisse Baguirmi OÜ) kohustuste eest, s.t kas on tegemist ettevõtte üleminekuga. VÕS § 180 lg 1 järgi võib ettevõtte üleandja omandajaga sõlmitud lepinguga kohustuda andma omandajale üle ettevõtte. Ettevõte võib omandajale üle minna ka seaduse alusel. VÕS § 183 lg 1 sätestab, et enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut, vastutab üleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga. Seega vastutab kostja Raudkäpp OÜ-ga solidaarselt 2. märtsil 2020 töövõtulepingust, s.o 24. mai 2022 tagaseljaotsusest tuleneva kohustuse täitmise eest.

Riigikohus on 12. juuni 2019. a otsuses nr 2-18-2908 p-s 12 toonud välja, et Euroopa Kohus on selgitanud, et direktiivi 2001/23/EÜ kohaldamiseks tuleb tuvastada, kas üleminek puudutab majandusüksust, mis säilitab pärast tööandja vahetumist oma identiteedi. Selleks tuleb arvestada kõiki kõnealust toimingut iseloomustavaid faktilisi asjaolusid, sh eelkõige ettevõtja või ettevõtte tüüpi, seda, kas materiaalne vara, st ehitised ja vallasvara on üle läinud või mitte, immateriaalse vara väärtust ülemineku ajal, kas uus tööandja võttis üle suurema osa töötajaid või mitte, kas toimus klientide üleminek või mitte, samuti enne ja pärast üleminekut tehtud tegevuse sarnasust ning seda, kas tegevus oli vahepeal peatatud ja kui, siis kui kaua. Siiski on need tingimused vaid kohustusliku tervikliku hindamise üksikud elemendid ning seega ei saa neid hinnata eraldi (vt Euroopa Kohtu 20.01.2011. a otsus kohtuasjas nr C-463/09 CLECE SA vs. María Socorro Martín Valor ja Ayuntamiento de Cobisa, p-d 33 ja 34 ja seal viidatud kohtupraktika). Selleks, et Euroopa Liidu direktiiv 2001/23/EÜ kohalduks, peab üleminek puudutama stabiilset majandusüksust, mille tegevus ei piirdu vaid ühe kindla lepingu täitmisega. Üksus tähendab seega inimeste ja vara organiseeritud kogumit, mis võimaldab viia ellu konkreetse eesmärgiga majandustegevust (vt Euroopa Kohtu 29.07.2010. a otsus kohtuasjas nr C-151/09 Federación de Servicios Públicos de la UGT (UGT-FSP) vs. Ayuntamiento de La Línea de la Concepción, María del Rosario Vecino Uribe, Ministerio Fiscal, p 26). Riigikohus on sama otsuse p-s 13 toonud välja, et punktis 12 esitatud ettevõtte üleminekut iseloomustavate elementide kontrollimine on asjakohane kõikides ettevõtte üleminekut puudutavates kohtuasjades. Kolleegium rõhutas, et ettevõtte ülemineku jaatamiseks ei pea korraga olemas olema kõik eespool väljatoodud elemendid. TsMS § 230 lg 1 järgi on hageja kohustuseks tõendada, et ettevõte on üle läinud. Maakohus tuvastas, et kostja ja OÜ Raudkäpp on osaühingud, s.o ühingud, mille osakapital pidi asutamisel olema vähemalt 2500 eurot (ÄS § 136, kuni 1. veebruarini 2023 kehtinud redaktsioon) ning mille osanikud ei vastuta äriühingu kohustuste eest isiklikult. OÜ Raudkäpp on äriregistrisse kantud 10. märtsil 2014 (dtl 89), kostja 16. märtsil 2022, juhatuse liige on algusest peale M. Linno (dtl 87). Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et mõlema äriühingu asutaja on olnud M. Linno, nimetatud asjaolu nähtub ka äriregistrist. M. Linno on kostja ainuke juhatuse liige ning osanik ja oli kuni võõrandamiseni ka OÜ Raudkäpp ainuke juhatuse liige ja osanik. Hageja väitel ei ole tal võimalik tõendada, et Raudkäpp OÜ materiaalsed vahendid on kostjale üle läinud. Transpordiameti 14. novembri 2022 teate kohaselt ei ole Paroisse Baguirmi OÜ liiklusregistris võõrandanud sõidukeid kostja nimele. Samuti ei ole Kaabits OÜ märgitud Paroisse Baguirmi OÜ nimele registreeritud sõidukite registreerimistunnistusele vastutava kasutajana ega kasutajana. Kostjaga seotud sõidukeid liiklusregistris registreeritud ei ole ja ei ole olnud (dtl 216). M. Linno selgitas 3. veebruaril 2023 kohtuistungil, et kasutas Raudkäpp OÜ-s enda isiklikku autot ning seda töötajate transpordiks, materjalid tellis ehituspoest poe transpordiga (dtl 242). Raudkäpp OÜ-s M. Linno ise ei ehitanud, kasutas alltöövõtjaid. Kohtuistungil selgitas M. Linno, et Raudkäpp OÜ ajal kasutati tema isiklikke tööriistu ning ka kostja äritegevuses kasutatakse M. Linno isiklikke tööriistu (dtl 245). Kostja seadusliku esindaja ütlustest ei nähtu, et kostjal oleks mingit vara, s.h vara, mis oleks saadud Raudkäpp OÜ-st. Kostja seadusliku esindaja ütlustest ei nähtu, et Raudkäpp OÜ-l oleks olnud vara, mida üle anda. Hageja ei ole viidanud sellele ega tõendanud, et kummalgi äriühingul oleks olnud kinnisvara. Seega ei ole tõendatud, et Raudkäpp OÜ oleks mingit materiaalset vara kostjale üle andnud. Kohtule esitatud dokumentidest ja seisukohtadest nähtub, et kummalgi äriühingul ei ole sellist vara, mida üle anda. Hageja on viidanud sellele, et kostja näitab kodulehel oma töödena Raudkäpp OÜ poolt tehtud töid (dtl 91-100). Kostja vastuväidete kohaselt kasutab kostja kodulehel varasemalt tehtud fotosid, et tutvustada juhatuse liikme M. Linno pädevust ja tehtud töid. Maakohus luges tõendatuks, et kostja kasutab Raudkäpp OÜ tööde kohta tehtud fotosid selleks, et tõendada

osaühingu pädevust. Kostja kasutab M. Linno varasemalt tehtud töid selleks, et kostja saaks viidata üle 15-aastasele kogemusele oma valdkonnas. Asjaolu, et tööd tegi M. Linno, ei muuda seda, et tööd on tehtud Raudkäpp OÜ nimel ning neid kasutatakse kostja usaldusväärsuse tõstmiseks. Maakohus leidis, et Raudkäpp OÜ-lt läks kostjale üle mittemateriaalne vara. Hageja viitas Inforegistri andmetele, mille kohaselt kasutab kostja juhatuse liige endiselt Raudkäpp OÜ e-maili, mis aitaks edasi suhelda Raudkäpp OÜ klientide ja partneritega (dtl 95). Samas on kostja ametlik meiliaadress äriregistri kohaselt olnud XXXXXXXXXXXX. Pole ühtegi tõendit, et kostja juhatuse liige oleks kasutanud aadressi XXXXXXXXXXXX klientidega suhtlemiseks. Hageja möönis, et tal ei ole võimalik tõendada töötajate üle võtmist, kuna kostjal ei ole hetkel ühtegi töötajat. Hageja peaks tõendama, et kostja võttis üle Raudkäpp OÜ kliendid. Hageja viitas AS SEB Pank ja AS LHV Pank väljavõtetele, mille kohaselt on kattuvateks koostööpartneriteks mh Advokaadibüroo Valge & Uiga, Tevo Kaup AS, Tempotar OÜ, Bauhof Group AS, Aktsiaselts Toode ja Aktsiaselts Betoonimeister Tartu (dtl 321-350). Maakohus leidis, et see nimekiri ei tõenda kattuvate koostööpartnerite olemasolu. Ei ole tõendatud, et kostja sai koostööpartnerina neilt äriühingutelt mingit soodustust. See, kui juhatuse liige soovib osta toodet või teenust talle juba tuttavalt äriühingult, ei tee äriühingut tingimata mõlema osaühingu püsivaks koostööpartneriks. Valiku põhjuseks võib olla ka juhatuse liikme usaldus teenuse või toote pakkuja vastu või toote odavam hind konkreetses poes. Samuti tuleb arvestada piirkondliku eripäraga - nimelt on Tartus teatud spetsiifiliste toodete pakkujate hulk piiratud. See ei tähenda automaatselt, et äriühingutel oleks kattuvad koostööpartnerid. Ettevõtte üleminekut kinnitaks see, kui uus äriühing saab näiteks soodsama järelmaksu protsendi või suurema krediidisumma, kuna pooled tuginevad esialgse äriühingu ja teenusepakkuja varasematele suhetele. Hageja ei ole sellisele olukorrale viidanud. Kostja seadusliku esindaja selgitustest nähtub, et kostja ei ole Raudkäpp OÜ tõttu soodustust saanud (dtl 244). Hageja ei ole viidanud sellele, et kostjalt tellivad teenuseid mingid konkreetsed äriühingud, kellel olid suhted ka Raudkäpp OÜ-ga ega sellele, et osaühingute kasutatavad alltöövõtjad on kattuvad. Kostja tegevusala arvestades on igal projektil eelduslikult uus tellija. Pooled ei ole osundanud sellele, et kostja teeks alltöövõttu mingitele konkreetsetele ettevõtetele. Seega ei lugenud maakohus tõendatuks, et kostja võttis üle Raudkäpp OÜ kliendid. Maakohtu hinnangul on Riigikohtu nimetatud kriteeriumite seas üheks kaalukamaks ettevõtte ülemineku näitajaks osaühingute tegevusalade sarnasud. Hageja on viidanud, et Raudkäpp OÜ ja kostja peamisteks tegevusteks olid/on kaevetööd ja vundamentide soojustamine. Kostja vastuväite kohaselt tegeles Raudkäpp OÜ oma tegevuse lõpuperioodil ainult fassaadide soojustamisega, kunagi varem oli tehtud ka vundamenditöid. Kaabits OÜ tegeleb algusest peale vundamendi- ja kaevetöödega ja fassaaditöid ei tee. Kostja seaduslik esindaja selgitas kohtuistungil, et Raudkäpp OÜ põhiline töö oli fassaaditööd. Varasemalt tehti vundamendisoojustusi, praegu Kaabits OÜ tegi vundamendisoojustusi (dtl 243). Seega soojustab kostja vundamente ja sellega on mingil ajal tegelenud ka Raudkäpp OÜ. Äriregistrile esitatud majandusaasta aruandest nähtub, et Raudkäpp OÜ tegeles 2020. aastal põhiliselt kaevetööde ja vundamentide soojustamisega. Järelikult on osaühingute tegevus sarnane, st kostja tegevus on olnud osa Raudkäpp OÜ tegevusest. M. Linno müüs Raudkäpp OÜ 25. oktoobril 2021 ning asutas kostja 16. märtsil 2022. Seejuures võttis M. Linno 21.oktoobril 2021 Raudkäpp OÜ arvelt välja kokku 8515 eurot (dtl 349). Seisuga 22. oktoober 2021 oli Raudkäpp OÜ kontojääk 0 eurot. Kostja juhatuse liikme tegevus näitab, et ta ei soovinud müüa tegutsevat ettevõtet, vaid tema eesmärk oli Raudkäpp OÜ tegevuse lõpetamine. M. Linno selgituste kohaselt müüs ta Raudkäpp OÜ osa pere pärast.

Samas on juhatuse liige asutanud juba nelja kuu möödudes uue äriühingu, mis tegeleb sisuliselt samasuguse tegevusega, nagu eelmine äriühing. Neli kuud ei ole piisav aeg, mille möödumisel saaks öelda, et kostja juhatuse liige ei soovinud jätkata varasemat äritegevust uue äriühingu alt. Maakohus leidis kõiki eelnimetatud asjaolusid hinnates, et on toimunud ettevõtte üleminek ja Raudkäpp OÜ kohustused ja õigused on üle läinud kostjale. M. Linno on müünud Raudkäpp OÜ ning asutanud neli kuud pärast seda uue äriühingu, mis tegeleb samal tegevusalal. Kostja kasutab endale maine loomiseks Raudkäpp OÜ tehtud töid ning mõlemad äriühingud kasutavad/on kasutanud põhiliselt kostja juhatuse liikme M. Linno töövahendeid, oskuseid ja teadmisi (lisaks alltöövõtjaid). Kummalgi osaühingul ei ole üle antavat materiaalset vara või töötajaid. Maakohus leidis, et ainuüksi vara ja töötajate puudumine ei saa tähendada, et ettevõte ei ole üle läinud. Ettevõtte ülemineku regulatsiooni eesmärk on kaitsta võlausaldajaid, kes ei saa jääda halvemasse olukorda ainult seetõttu, et ettevõttel ei ole olnud üle antavat vara. Riigikohus on rõhutanud, et oluline on tuvastada ettevõtte kui üksuse identiteedi ja kogumi üleminek (RKTKo 12.06.2019, 2-18-2908, p-d 12-13), mis konkreetsel juhul seisneb olulisel määral tegevusalas ning juhatuse liikme tegevuses, kogemuses ja isiklikus varas. Kui ühe inimesega seotud osaühing müüakse ning see sama isik asutab uue osaühingu, peaks ta vajadusel vastutama ka müüdud osaühingu tegevuse eest. Kui kohus eitaks praegusel juhul ettevõtte üleminekut, siis see tähendaks, et osanikel on mõistlik vastutuse vältimiseks teha iga suurema projekti jaoks uus osaühing ning probleemide tekkimisel see ühing müüa. Kohus ei pea sellist lahendust meie õiguskorras mõistlikuks ega õiglaseks, see jätaks osaühingu võlausaldajad kaitseta.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

komponent – organisatsiooni ülevõtmine, kuigi Riigikohtu praktika kohaselt moodustavad need komponendid koos ühe ettevõtte ülemineku hindamise kriteeriumi. Kohtu järeldus, et immateriaalseks varaks on mh kostja juhatuse liikme aastatepikkuselt kogutud oskusteave ja kogemus kaevetööde valdkonnas (otsuse 7.3), ei ole adekvaatne. Sellise järelduse õiguspraktikas kasutuselevõtmine riivaks tõsiselt ettevõtlusvabadust, siis ei tohiks ükski ettevõtja võlanõuete kartuses peale eelmise äriühingu likvideerimist või müümist asuda tegutsema valdkonnas, milles tal isiklikult on pikaajalised kogemused ja teadmised juba eelmise ettevõtte tegutsemise ajast. Kohtuotsusest ei ole aru saada, kas kohus pidas üleläinud immateriaalseks varaks ka Raudkäpp OÜ kodulehel kasutatud fotosid. Kui jah, siis on jäänud tuvastamata, et fotode autoriõigus või ainukasutuse õigus kuulus Raudkäpp OÜ-le, mitte M. Linnole isiklikult, kes need fotod tegi või hankis ja kodulehele pani. Samuti ei ole tuvastatud, et fotodel kujutatud tööd on teinud OÜ Raudkäpp. Kohtumenetluses ei ole neid asjaolusid arutatud ja otsus on selles osas üllatuslik. Kohus on pidanud üheks kõige kaalukamaks kriteeriumiks ettevõtete tegevusalade sarnasust. Kohus ei ole selgitanud, millisel õiguslikul alusel tema seisukoht põhineb. Midagi sellist ei ole õiguskirjanduses ega Riigikohtu poolt väidetud. Vastupidiselt maakohtule on Euroopa Kohus leidnud, et „üksnes asjaolu, et üleantava ettevõtte ning selle omandaja osutatavad teenused on sarnased, ei võimalda veel üheselt järeldada majandusüksuse üleminekut üksteisele järgnevate ettevõtjate vahel. Majandusüksuse identiteet on seotud ka muude elementidega.“ (Varul, P. jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura (2016), § 180, p 4.4.2.5, lk 883). Kohus asunud ekslikult seisukohale, et Raudkäpp OÜ ning Kaabits OÜ tegevusalad on sarnased ja eiranud asjas esitatud tõendeid. Kostja seaduslik esindaja M. Linno selgitas 3. veebruaril 2023 toimunud kohtuistungil, et kostja on algusest peale tegelenud ainult vundamendi- ja kaevetöödega. Raudkäpp OÜ tegeles tegevuse lõpuperioodil vaid fassaaditöödega. Raudkäpp OÜ ning Kaabits OÜ tegevusvaldkonnad ei ole kattuvad. Hageja nõue Raudkäpp OÜ vastu oli esitatud enne ettevõtte võõrandamist just fassaaditööde tegemisel tekkinud vaidluste tõttu. Kohus on otsuses tuginenud Raudkäpp OÜ 2020. a majandusaasta aruandele, millest nähtub, et Raudkäpp OÜ tegeles 2020. a kaevetööde ja vundamendi soojustamisega, ning teinud sellest meelevaldse järelduse, et Raudkäpp OÜ ja Kaabits OÜ tegevusvaldkonnad on sarnased või samad. Kohus ei selgitanud, miks on ta nende võrdlemisel võtnud aluseks Raudkäpp OÜ 2020. a tegevuse ning ei ole lähtunud sellest, millega Raudkäpp OÜ tegeles oma tegevuse lõpuperioodil, kui poolte vahel puudub vaidlus selles, et Raudkäpp OÜ ei tegelenud enne ettevõtte osade müüki enam vundamendi- ja kaevetöödega. Ühtlasi on kohus jätnud põhjendamata ja selgitamata, kuidas peaks ettevõtete sama tegevusala jätkumist või selle puudumist tõendama. Sellega on kohus rikkunud põhjendamiskohustust. Maakohtu otsus on selles osas selgelt vastuolus mh Riigikohtu praktikaga, mille kohaselt ettevõtte tegevusala kindlaksmääramisel tuleb lähtuda ettevõtte tegelikust majandustegevusest, mitte äriregistri kannetest (vt RKTKo 3-3-1-55-13, p 39). Kohus on märkinud, et juhatuse liige on asutanud juba nelja kuu möödudes uue äriühingu, mis tegeleb sisuliselt samasuguse tegevusega. Tegemist on ebatäpse väitega, kuivõrd Raudkäpp OÜ ning Kaabits OÜ tegevusvaldkonnad ei ole kattuvad. Lisaks on kohus arusaamatult järeldanud, et neli kuud ei ole piisav aeg, mille möödumisel saaks öelda, et kostja juhatuse liige ei soovinud jätkata varasemat äritegevust uue äriühingu alt. Majandustegevuse jätkuvusega seoses on õiguskirjanduses selgitatud, et „Ettevõtte ülemineku tuvastamisel on oluline arvestada, et mida pikem on majandustegevuse puudumise ajavahemik, seda tõenäolisem on ettevõtte ülemineku puudumine (Ibidem, § 180, p 4.4.2.6, lk 883). Kostja seaduslik esindaja M. Linno asutas ettevõtte Kaabits OÜ ca 4,5 kuud pärast seda, kui ta müüs

ettevõtte Raudkäpp OÜ. Arvestades et M. Linno ei tegelenud ettevõtlusega ca 4,5 kuud, tuleb asuda seisukohale, et ettevõtte üleminekut ei ole toimunud. Ei ole eluliselt usutav, et ettevõtte kliendid, töötajad, teenuseosutajad ning lepingupartnerid oleksid nõus oma lepingulist suhet nii pikaks ajaks ootele panema. Kõik nimetatud suhted katkesid ja Kaabits OÜ alustas oma tegevust täiesti uue ning alustava ettevõttena. Kohus eksib kohtuotsuse punktis 8 antud hinnangus õiguskaitsevahendite olemasolu ja võlgnike ning võlausaldajate õigusliku käitumise valikutele hinnangut andes. Võlausaldajate õigused on kaitstud nii karistusõiguslikult kui ka tsiviilõiguslikult laiemalt. Kohtu järeldus ja põhjendus ettevõtte ülemineku tuvastamiseks ja õiguskorra tagamiseks on ebaadekvaatne reageering konkreetse kaasuse lahendamisel. Kohus on hinnanud kõiki ettevõtte üleminekut iseloomustavaid kriteeriume eraldi ja iseseisvalt, kuigi Riigikohus on selgitanud, et ettevõtte ülemineku kindlakstegemisel tuleb analüüsida kõiki ettevõtte üleminekut iseloomustavaid asjaolusid kogumis (vt RKTKo 2-16-5282, p 13).

Hageja ei nõustu, et kohtu hinnang kohtuotsuse p-s 8 on ebaadekvaatne. Eestis on äärmiselt populaarne viis oma kohustustest vabanemiseks müüa oma äriühing n-ö tankistidele. Sellisel juhul muutub vastutav äriühing sisuliselt tühjaks kestaks, kust ei ole võimalik ka pankrotimenetluse või kriminaalmenetluse algatamise korral midagi saada. Ettevõtte ülemineku tõendamine hageja poolt on äärmiselt keeruline. Hageja rõhutas et ettevõtte ülemineku asjades lasub tõendamiskoormis ka kostjal, sest hagejal kui võlausaldajal ei ole võimalik ettevõtte üleminekut tõendite nappuse tõttu sageli tõendada. Kostja ei ole esitanud veenvaid tõendeid selle kohta, et Raudkäpp OÜ ja Kaabits OÜ puhul ei ole tegemist sisuliselt sama äriühinguga erinevates kehades.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

ole piisav aeg, mille möödumisel saaks öelda, et kostja juhatuse liige ei soovinud jätkata varasemat äritegevust uue äriühingu alt, samas ei viita asjas ükski tõend sellele, et M. Linno oleks teinud OÜ Raudkäpp tegevuse ajal ettevalmistusi uue äriühingu loomiseks. Pigem kinnitab asjaolu, et M. Linno võttis 21. otoobril 2021 Raudkäpp OÜ arvelt välja kokku 8515 eurot (dtl 349) soovile äriühingu tegevus üldse lõpetada.

XXXXXXXXXXXX.

Hageja ei ole tõendanud töötajate ülevõtmist. Maakohus ei lugenud tõendatuks, et kostja oleks Raudkäpp OÜ kliendid üle võtnud, ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (otsuse p 7.5) TsMS § 654 lg 6 järgi.

vajadusel vastutama ka müüdud osaühingu tegevuse eest, ei põhine kehtivale õigusele. Maakohus viitab põhjendatult võlausaldajate kaitse vajadusele ning sellele, et õigussüsteemi ülesanne on ebaõiglust vältida. Samas ei saa kohtulahend tugineda sellistele üldistustele. Võlausaldajatel on lisaks äriühingu vastu suunatud nõuetele võimalik esitada nõudeid ka äriühingu juhtorgani liikme vastu. Riigikohus on mitmel korral selgitanud äriühingu juhtorgani liikmete vastutuse aluseid äriühingu võlausaldajate ees tulenevalt juhtorgani liikme kohustuste rikkumisest rõhutades, et ehkki äriühingu juhtorganite liikmed vastutavad põhimõtteliselt üksnes ühingu ees, on võimalik ka nende vastutus kolmandate isikute ees, juhul kui juhatuse liikmed rikuvad mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või muuhulgas ühingu võlausaldajate kaitseks (vt nt RKTKm 24.05.2023, 2-21-16071 p 11; RKTKo 20.06.2018 2-14-50307/132, p 16.2 (kohustus esitada õigel ajal pankrotiavaldus); RKTKo 31.03.2010 3-2-1-7-10, p 30; RKTKo 17.06.2015 3-2-1-69-15, p 11). Võlausaldajad saavad esitada juhatuse liikmete vastu nõude äriühingule tekitatud kahju hüvitamiseks, (ÄS § 187 lg d 1 ja 2, VÕS § 115 jj). Kui äriühingul puudub vara vastutavad juhatuse liikmed isiklikult selle eest, kui nad on jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.