Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.02.2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-11472
Kohtuasi
X hagi Y vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.01.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Y apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
1572 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrias Palmits
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata kostja taotlus võtta apellatsioonimenetluses täiendavate tõenditena vastu hageja 05.03.2021 e-kiri kostjale ja Äripäeva 21.01.2009 artikkel. Eemaldada apellatsioonkaebuse lisad 1 ja 2 tsiviilasja pabertoimikust.
2.Harju Maakohtu 09.01.2023 otsus jätta muutmata.
3.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4.Apellatsioonimenetluse kulud jätta Y kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
2-21-11472 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul peale ringkonnakohtu otsuse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja esitas hagi, milles palub mõista kostjalt välja hüvitise mittevaralise kahju eest kohtu õiglasel äranägemisel; viivise seadusjärgses määras mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni; hüvitise varalise kahju eest 816 eurot; jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hageja on kutseline kinnisvaramaakler, kes on erialal tegutsenud ligi 18 a. 2021. a kevadel vahendas ta Tallinnas, XXX asuva korteriomandi (edaspidi korter) müüki. Hageja kliendiks ja müüjaks oli W (edaspidi müüja). Peale müügikuulutuse avaldamist helistas hagejale klient, kes soovis korteri kohe ära osta (edaspidi esimene huviline). Erialasest kogemusest tulenevalt vastas hageja, et ei ole nõus broneerima korterit kliendile, kes ei ole ostetavat vara näinud, sest kui klient tutvub korteriga alles pärast broneerimist või ostmist, võib juhtuda, et see ei vasta tema ootustele ja eeldustele, millest võivad tekkida mitmed õigusvaidlused.
3.Korterile tekkis veel mitu huvilist ning hageja korraldas 03.03.2021 näitamise, tutvustades vara viiele potentsiaalsele ostjale, sh kostjale. Näitamised toimusid erinevatel aegadel, ostuhuvilised ei viibinud korteris samal ajal. Esimesena tutvus korteriga esimene huviline, kes jäi ostusoovi juurde ka pärast tutvumist. Kuna maakleril ei ole õigust omaniku eest otsustada, kellele ja mis tingimustel asi müüakse, ei saanud ta koheselt broneerimislepingut sõlmida. Hageja lubas esimesele huvilisele, et teatab ostusoovist müüjale. Kuna hagejale ei olnud tol hetkel müüja arvamus veel teada, ei tühistanud ta teisi aegu ja tutvustas korterit ka teistele huvilistele, sh kostjale.
4.Sama päeva õhtul andis müüja hagejale teada, et on nõus korteri müümisega esimesele huvilisele. Järgmisel päeval saatis kostja hagejale e-kirja, milles avaldas soovi korteri broneerimiseks. Hageja ei jõudnud kostjale samal päeval vastata ning 05.03.2021 helistas hagejale kostja elukaaslane, kes küsis samuti broneerimise kohta. Hageja andis talle teada, et ei ole paraku jõudnud vastata, kuid korter on juba esimese huvilise poolt broneeritud. Kostja elukaaslane palus seejärel, et hageja pakuks omanikule 10 000 eurot rohkem kui esimene huviline oli pakkunud. Hageja helistas müüjale ning teavitas teda kostja elukaaslase pakkumisest, kuid müüja soovis jääda esimese huvilisega sõlmitud kokkuleppe juurde. Hageja teavitas seejärel ka kostja elukaaslast, et müüja on otsuse langetanud ning seda korterit ei ole enam võimalik osta.
5.Kostja ning tema elukaaslane ei suutnud uskuda, et müüja oleks kõrgemast hinnapakkumisest keeldunud. Kostja asus seisukohale, et hageja ei olegi müüjat tema pakkumisest teavitanud ja valetab talle. Kostja ja tema elukaaslane asusid kõikvõimalike kanalite kaudu hagejat ja müüjat survestama, et korter siiski neile müüdaks. Nt käisid nad 07.03.2021 korteri juures ja palusid, et üürnik veenaks müüja ümber, pakkudes talle selle eest raha. Oli selge, et kostjal ja tema
2-21-11472 elukaaslasel esinevad väga tugevad ning põhjendamatud kahtlused hageja tegevuse suhtes. Olukorra lahendamiseks leppisid hageja ja müüja ning kostja ja tema elukaaslane kokku kohtumise. Müüja oleks saanud kohtumisel isiklikult kinnitada, et hageja on teda pakkumisest teavitanud, kuid müüja ei soovi korterit kostjale ja tema elukaaslasele müüa hoolimata kõrgemast hinnapakkumisest.
6.Samal ajal hakkasid hagejaga ühendust võtma asjassepuutumatud isikud, kes tõid välja, et kostja ja tema elukaaslane olid pakkunud neile raha, kui nad suudavad hageja ümber veenda ning saavutada olukord, kus korter müüakse neile. Hageja teavitas juhtumitest müüjat, mille peale soovis viimane kohtumise ära jätta, sest kostja ja tema elukaaslase agressiivne survestamine hirmutas teda. Kuna kohtumine jäi ära, edastas hageja 07.03.2021 õhtul kostjale ja tema elukaaslasele e-kirja, milles müüja oli toonud selgelt välja, et on otsuse langetanud ega soovi korterit kostjale müüa. Kostja ei uskunud e-kirja väiteid ja seetõttu kinnitas hageja kostjale lisaks, et 09.03.2021 saadab müüja kostjale digitaalselt allkirjastatud kinnituse. Hageja lootis, et allkirjastatud dokument kõrvaldab kahtlused.
7.Kostja siiski ei oodanud müüja kinnituse saamist, vaid tema elukaaslane võttis 08.03.2021 ühendust müüja vennaga, väites talle mh: „Kahjuks maakler X ei võimalda meil Teie õele pakkumist edastada. Eile õhtul saatis ta meile edasi väidetavalt Teie õe poolt kirjutatud emaili kus tühistas meie tänase kohtumise ja ähvardas politseiga. Kahtlust äratas kohe see, et Teie õde oli oma nime valesti kirjutanud. Ekspert kinnitas, et see email on võltsitud ja ei ole Teie õe poolt saadetud.“. Kostja ja tema elukaaslane olid seega asunud seisukohale, et hageja eksitab neid ja võltsib müüja e-kirju.
8.Seejärel edastas kostja kõigile OÜ KINNISVARABÜROO UUS MAA (hageja peamine koostööpartner) juhatuse liikmetele ja paljudele kolleegidele e-kirja, milles sisalduvad väited jätsid hagejast selgelt mulje kui ebaeetilisest ning kriminaalse tegevusega tegelevast isikust, kes üritab kliendi huvide vastaseid tehinguid teha. Tegemist on äärmiselt tõsiste süüdistustega, mis kahjustavad väga intensiivselt hageja au ja head nime ning oleksid võinud viia hageja pikaajalise karjääri kohese lõppemiseni.
9.09.03.2021 edastas müüja digitaalselt allkirjastatud dokumendi: „Mina, W, olles täie mõistuse juures, kinnitan, et maakler X on informeerinud mind oma oskuste kohaselt, adekvaatselt ja väärarusaamu tekitamata ja soodustamata ning seadusi järgides, et XXX korteri eest on mulle pakutud 400 000 eurot. Sellest hoolimata ei soovi ma vastavat pakkumist vastu võtta. Kuigi ma pole kohustatud selgitama, miks ma ei soovi vastavat pakkumist vastu võtta, siis lisan, et minu jaoks pole määravaks üksnes asja hind, vaid ka muud väärtused. Seega palun lõpetada maakleri ning minu täiendav tülitamine vastaval teemal isiklikult või teiste isikute kaudu“. Sellega kinnitas müüja, et hageja ei olnud tegutsenud kuidagi ebaeetiliselt, vaid järgis üksnes kliendi juhiseid, kuid tolleks hetkeks oli kostja teo toime pannud ning hageja maine väga tugevalt kahjustatud.
10.10.03.2021 edastas Uus Maa kinnisvarabüroo jurist kostja 08.03.2021 kirjale vastuse, tuues välja, et hageja kohta selliste väidete levitamine on lubamatu ja õigusvastane. Sellele laekus 13.03.2021 vastus kostja lepinguliselt esindajalt, kes võttis omaks, et kostja on e-kirja saatnud, kuid leidis, et tema tegevus oli põhjendatud.
11.Hageja on seisukohal, et kostja avaldas 08.03.2021 e-kirjas hageja au teotavaid ja ebakohaseid väiteid. 17.10.2021 eelistungil hageja täpsustas nõuet ja on seisukohal, et e-kirjas on avaldatud tema kohta ebaõiged (au teotavad) faktiväited: 1) Mõned tunnid hiljem, saatis Pr.
2-21-11472 X ilmselgete võltsimistunnustega, väidetavalt omaniku saadetud e-maili, milles omanik keeldub kohtumisest ja hoopis ähvardab meid politseiga (email on näha käesoleva kirja lõpus); 2) Vahendeid valimata proovib X takistada omanikuga suhtlemist, et me ei saaks müüjale esitada oma pakkumist isiklikult. Maakleri isiklik kliendieelistus ei tohiks kahjustada kliendi majanduslikke huve; 3) Meie hinnangul on tegemist 1947.a. sündinud vanaproua W usalduse kuritarvitamisega ehk kelmusega, mis on kriminaalkuritegu. Ülejäänud väited on hageja hinnangul väärtushinnangud nagu oleks hageja ebaeetiline isik, kes on võltsinud dokumente, „mõjutanud“ klienti ning tegelenud „väärkäitumisega“. Ühtlasi on kostja väitnud, et hageja on kuritarvitanud kliendi usaldust ning pannud toime kelmuse, mis on kriminaalkuritegu. Avaldatud hinnangud on ebaadekvaatsed, kuna hagejat ei ole kohane nimetada kurjategijaks või süüdistada võltsimises või muudes taolistes tegudes. Hageja käitus kliendi soovide kohaselt. Avaldatust ilmneb, et kostja eesmärk oli teha hagejale haiget ning rikkuda tema mainet. Ükski isik ei soovi koostööd teha maakleriga, kes kuritarvitab klientide usaldust, paneb toime kuritegusid ning võltsib dokumente. Kostja tegu ei olnud tehtud emotsiooni pealt, vaid oli planeeritud ja kalkuleeritud. Kostja tegi teadliku otsuse otsida välja hageja peamise koostööpartneri juhatuse liikmete ning väga paljude kolleegide kontaktid ning koostada neile pikk e-kiri. Riive hageja õigustele on äärmiselt intensiivne.
12.Hageja peab õiglaseks hüvitiseks vähemalt 5000 eurot. Hageja nõuab viivise tasumist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni.
13.Hageja kohtueelsed õigusabikulud on summas 816 eurot ning koosnevad asja materjalidega tutvumisest, õiguslikust analüüsist ja kostjale nõudekirja koostamisest. Esindaja tegevusteks kulunud aeg on mõistlik ja põhjendatud. Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 160 eurot (käibemaksuta), mis on vastavalt kohtupraktikale põhjendatud ja mõistlik. Kostja vastuväited
14.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
15.Etteheidetavad väärtushinnangud ei kujunenud asjaolusid selgitamata ega meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid. Müüja on 1947. a sündinud vanaproua. Kostja hageja vahendatud korteriomandi müügilepingu sõlmimisest huvitatud isikuna ei saanud müüjaga suhelda. E-kirjas, mida kostjale müüja kirjana tutvustati, oli müüja nimi kirjutatud valesti ega ühtinud kinnistusraamatusse kantud omaniku nimega. Müüja ei võtnud vastu kostja (elukaaslase) poolt tehtud 50 000 euro võrra kõrgemat hinnapakkumist. Kostja proovis leida müüjaga kontakti, et temaga otse suhelda, kuid see ei õnnestunud.
16.Nende faktiliste asjaolude pinnalt on kostja järeldanud, et maakler on käitunud ebaeetiliselt, jättes arvestamata müüja eeldatavad huvid. Kostja helistas hagejale ostusooviga ja soovis kohe korteri broneerida. Korterit näitamata ei soovinud hageja broneerida, mistõttu lepiti kokku tutvumine. Kostja ja tema elukaaslane olid eelnevalt tutvunud mitmete müügil olevate korteritega, kuid hageja käitumine korteri tutvustamisel ei olnud tavapärane. Hageja rääkis vaid puudustest ja vigadest ega toonud esile ühtegi positiivset momenti. Kostjale ja tema elukaaslasele jäi mulje nagu hageja teeks kõik endast oleneva, et kostja ostuhuvi ära langeks. Ka korteri tollane üürnik avaldas kostjale ja tema elukaaslasele, et tema arvates oli hageja käitumine korterit erinevatele ostuhuvilistele näidates samasugune ning ta pidas seda imelikuks.
2-21-11472
17.Pärast tutvustamise lõpetamist kordas kostja elukaaslase juuresolekul soovi broneerimiseks. Hageja vastas, et korter on juba ära lubatud isikule, kes helistas esimesena, aga kes ei ole veel korterit näinud. Samuti ütles hageja, et mistahes broneerimislepingut selle isikuga sõlmitud ei ole, kuid samas keeldus broneerimislepingu sõlmimisest kostjaga. Kuna kostjale jäi arusaamatuks, mis põhjusel korterit üldse näidati, kui see on ära lubatud, küsis kostja hageja põhjendust. Küsimuse peale muutus hageja ebalevaks ja palus saata broneerimissooviga e-kiri. Kostja leiab, et erinevate ostuhuviliste solgutamine olukorras, kus müüja on ostja juba välja valinud, ei ole maaklerteenust kutsetegevusena osutavale isikule kohane.
18.Hageja väide, et ostja oli korterit vaatamas käinud enne, kui seda tuli vaatama kostja koos elukaaslasega, ei ole kooskõlas kostjale varem avaldatuga. Kostja on püüdnud müügiga seotud asjaolusid välja selgitada, otsides kontakti müüjaga.
19.Kostja poolt hageja tööandjale avaldatud faktiväited on õiged. Hagejal on osa selles, et kostja ei saanud müüjaga suhelda. Kostjal ei olnud müüja kontakti ning hageja seda kostjale ei andnud. Lisaks murdis hageja lubadust edastada kostjale viivituseta müüja seisukoht. Lõpuks see esitati, aga selleks ajaks oli kostja juba pöördunud OÜ KINNISVARABÜROO UUS MAA poole.
20.Hagiavaldusest ei nähtu mistahes negatiivsete tagajärgede tekkimist hagejale. Tema pikaajaline karjäär kestab ja selles ei ole muutusi toimunud. Hageja ei ole selgitanud, milline hingeline valu talle tekkis ja milles see täpselt väljendus. Väide, et hageja oleks võinud kaotada töö, on oletuslik. Tegutsemine kutselise maaklerina eeldab inimestega suhtlemist. Töö iseloomu tõttu ei saa välistada, et inimesed tõlgendavad erinevaid olukordi erinevalt ning teatud olukordades võib tekkida isikute vahel usaldamatus. Võimalikud kaebused ja nendega tegelemine on osa hageja tööst.
21.Isikute ring, kellele andmeid avaldati, oli piiratud. Kostja pöördus konkreetselt OÜ KINNISVARABÜROO UUS MAA, mida kostja pidas hageja tööandjaks, poole. Eeltoodut ei muuda, milline õigussuhe nende vahel tegelikult eksisteerib. Kostja ei ole pöördunud suvaliste hageja kolleegide poole, vaid nende poole, kes on Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja Aukohtu liikmed. Jääb arusaamatuks, kuidas saaks sisuliselt tööandjale (või peamisele koostööpartnerile) mistahes andmete edastamine mõjutada nt edaspidiste maaklerlepingute sõlmimist. Kostja ei ole hageja suunas käivitanud laimukampaaniat.
22.Kostja on hageja ja tema kolleegide käitumisest šokeeritud. Nimelt esitas kinnisvarabüroo jurist väite, et kostja on pakkunud hagejale (või mistahes muule isikule) raha (altkäemaksu) selle eest, et korter talle müüdaks ning kostja kavatseb edaspidi hageja poolt etteloetud vigade arvel alandada korteriomandi hinda ning osa ostuhinnast tagasi küsida. Need väited on absurdsed. Kostja pakkus rohkem raha vaid müüjale.
23.Nõudekirjade saatmine ei tähenda, et selles väljendatud nõue oleks põhjendatud. Kostjal puudus kohustus kirjale vastata. Maakohtu otsus ja põhjendused
24.Harju Maakohus rahuldas hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 700 eurot ja varalise kahju hüvitise 816 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise ja viivise põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.
2-21-11472
25.Hageja esitas kostja vastu au teotamisest tuleneva kahju hüvitamise nõude. Hageja nõue võib kuuluda rahuldamisele VÕS § 1043 alusel koosmõjus VÕS § 1045 lõike 1 punktiga 4. Isiku õiguste rikkumise üheks vormiks on au teotamine, mis võib toimuda avaldades isiku kohta ebaõigeid faktilisi andmeid või ebakohaseid hinnanguid. Eeltoodust tulenevalt on isikuõiguste rikkumise korral avaldajal kahju hüvitamise kohustus, kui ta põhjustas süülise õigusvastase teoga kannatanule kahju. Maakohus viitas ka VÕS § 1046 lõike 1 teisele lausele ja lõike 2 teisele lausele, samuti VÕS § 1050 lõikele 1 ja § 128 lõikele 3 koosmõjus §-ga 131 ja § 137 lõikega 1.
26.Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja saatis 08.03.2021 OÜ KINNISVARABÜROO UUS MAA juhatuse liikmetele ja väga paljudele kolleegidele e-kirja, mis sisaldas mh järgmisi väited: E-kirja pealkiri: Reklamatsioon: X ebaeetiline tegevus XXX kinnisasja müümisel; Mõned tunnid hiljem, saatis Pr. X ilmselgete võltsimistunnustega, väidetavalt omaniku saadetud emaili, milles omanik keeldub kohtumisest ja hoopis ähvardab meid politseiga (email on näha käesoleva kirja lõpus); Eetilise maakleri kohus on kliendile selgitada, [viidates selgelt, et hageja ei ole eetiline maakler] et parema hinnaga ostja on majanduslikult parem otsus, mitte, aga iga hinnaga üritada suurema hinnaga korteri ostjast vabaneda; Vahendeid valimata proovib X takistada omanikuga suhtlemist, et me ei saaks müüjale esitada oma pakkumist isiklikult. Maakleri isiklik kliendieelistus ei tohiks kahjustada kliendi majanduslikke huve; Meie hinnangul on tegemist 1947.a. sündinud vanaproua W usalduse kuritarvitamisega ehk kelmusega, mis on kriminaalkuritegu; Ühe maakleri väärkäitumine ei tohiks heita halba varju väärika kinnisvarabüroo mainele; Õiglane lahendus on peatada kriminaalse maiguga müügitehing, asendada X neutraalse ja eetilise Uus Maa City maakleriga; X poolt mõjutatud, pahaaimamatu vanaproua poolt digitaalallkirjastatud jt välja ilmuda võivaid dokumente ei tohiks edaspidi arvesse võtta. Vanaprouaga peaks edaspidi suhtlema eetiline ja neutraalne maakler.
27.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja edastas vähemalt 20 e-postiaadressile hageja kohta andmeid. Vaidlust ei ole, et kostja saatis e-kirja OÜ KINNISVARABÜROO UUS MAA juhatuse liikmetele ja Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja Aukohtu liikmetele. Kostja 08.03.2021 e-kirja postiaadresside puhul tuleb arvestada, et mitmed neist on üldised – nt [email protected], [email protected] ja [email protected]. Üldistele e-postiaadressidele saadetud kirju võib näha oluliselt suurem arv inimesi kui isiklikule epostiaadressile kirja edastamisel. Seega kostja edastas kolmandatele isikutele hageja kohta andmeid ja tegemist on andmete avaldamisega VÕS § 1047 tähenduses ning kostja on avaldajaks VÕS § 1046 ja § 1047 mõttes. Vaidlust ei ole, et kostja avaldatud väited käivad hageja kohta.
28.Kohus leiab, et kostja on avaldanud faktiväite, et hageja on saatnud e-kirja, mis on võltsimistunnustega. Tegemist on faktiväitega, sest kohtumenetluses on võimalik kontrollida, kas hageja poolt saadetud e-kirjal on võltsimistunnused või mitte.
29.Kohus on seisukohal, et väite „Vahendeid valimata proovib X takistada omanikuga suhtlemist“ näol on tegemist väärtushinnanguga, arvestades väite sisu ja avaldamise konteksti. Tegemist on kostja subjektiivse hinnanguga hageja tegevusele. Väidet mõistliku inimese arusaama järgi hinnates ei ole sellega öeldud, et hageja otseselt takistaks (nt keelaks või objektiivselt ei võimaldaks) omanikuga suhtlemist ning mille tõele vastavust oleks kohtumenetluses võimalik kontrollida. Väite hinnangulisus nähtub mh selles sisalduvatest sõnadest „vahendeid valimata“ ja „proovib“. Hagiavalduses on hageja olnud seisukohal, et
2-21-11472 tegemist on väärtushinnanguga ja 17.10.2022 kohtuistungil on hageja olnud ka nõus, et kõnesolev hinnang sisaldab väärtushinnangule omaseid elemente. Eelnevast tulenevalt ei ole kohtu arvates tegemist faktiväitega. Võimalik on hinnata kostja hinnangu põhjendatust, st kas hageja tegevus annab alust hinnanguks, et ta proovib takistada omanikuga suhtlemist, või mitte.
30.Kohus leiab, et kostja on avaldanud faktiväite, et hageja on toime pannud usalduse kuritarvitamise ehk kelmuse, mis on kriminaalkuritegu. VÕS § 1047 lõige 4 kohaldub ka siis, kui isik jätab mulje teatud faktide esinemisest. Kohus leiab, et kostja ei saa põhjendada oma väiteid sellega, et tegemist on tema subjektiivse arvamusega, sest ka subjektiivne arvamus saab olla faktiväiteks sõltuvalt avaldamise kontekstist ja viisist. Käesoleval juhul jättis kostja mulje, et temale on teada mingid faktid, mille põhjal saab järeldada, et hageja on toime pannud kuriteo, milleks on kelmus.
31.Kostja on esitanud hageja ja kostja vahel peetud e-kirjavahetuse perioodil 04.– 07.03.2021. Kostja selgitab, et e-kirjavahetusest nähtub, et 07.03.2021 saatis hageja kostjale e-kirja, mille sisse on kopeeritud müüja väidetav e-kiri; muutmata kujul müüja e-kirja ei ole hageja kostjale edastanud, kuigi kostja on seda küsinud; väidetaval müüja e-kirjal puuduvad edastatud e-kirjale omased tunnused (teemaväli ehk subjekt on puudu, e-kirja saajaks oli „W“; kuigi kinnistusraamatu andmeil oli omanikuks ́“W“, omaniku e-posti aadressi ei ole näha).
32.Kohus tuvastab e-kirjavahetuse (tl 73–73 pöördel) uurimisel, et kostja väide kirjavahetuse võltsimise kohta ei vasta tõele. Ainuüksi see, et hageja kopeeris saadud e-kirja kostjale saadetud e-kirja sisse, ei tõenda võltsimise väidet. Samuti ei nõustu kohus, et müüja nimi oli kostjale saadetud e-kirjas kirjutatud valesti. Kohtule esitatud 07.03.2021 e-kirjas on müüja nimi kajastatud kahel korral: W ja F (tl 8). Müüja kinnitusel olevast digitaalallkirjast nähtu, et müüja õige nimi on W (tl 14). 23.11.2022 kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja W avaldas kohtule, et tegemist on tema e-kirjaga ning ta mäletas sõna politsei kasutamist, sest kostja käitumine muutus talumatuks. Pärast seda, kui kohus näitas tunnistajale 07.03.2021 e-kirja, on tunnistaja andnud järgmised ütlused: „Siin on lõpus üks sõna, mis mulle ei ole ausalt öeldes omane kasutada, aga ma olin ikka väga närvis selle peale, mis toimus. Sõna on "politsei". Ma olen privaatsusest lugupidav inimene, ikka väga kohe, tõenäoliselt olen ma introvert. Ilmselt ma sattusin vastamisi ekstraverdiga. Nad kuidagi moodi otsisid ülesse minu venna kontaktid, vend mingil hetkel saatis mulle selle meili, mida ta neile saatis. Lugesin selle läbi ja ütles, et kui sel ajal formeeris, oli jälle tulnud üks sõnum või helistamine. Ta ütles, et blokeerib ära. Ta oli kõik ära selgitanud neile ja arvas, et tal ei ole midagi neile enam öelda ja ei soovi, et helistaksid. Siis nad ajasid minu aadressi ka välja. Nad helistasid uksekella, siis see ei töötanud. Postkastis oli ka nende justkui advokaadi kiri, aga see oli selline, et telefoni nr oli ka all ja nimi, aga allkirja ei olnud. Ma arvan, et selle olid nad küll ise trükkinud ja mulle postkasti pannud. Mul on see alles. Läksin tuppa, pildistasin selle ära ja saatsin telefoni peale, et selline kiri oli mul postkastis. Midagi muud mul tõesti öelda ei olnud.“ (tl 80). Seega tõendavad ka tunnistaja poolt kohtuistungil antud ütlused, et hageja poolt kostjale edastatud müüja e-kiri ei olnud võltsitud. Kohus leiab, et e-kiri, milles väitetakse, et hageja on võltsinud müüja e-kirja, on hageja mainet kahjustav.
33.Kohus nõustub hagejaga, et kostja poolt avaldatu, et hageja on toime pannud usalduse kuritarvitamise ehk kelmuse, mis on kriminaalkuritegu, on ebaõige faktiväitega. Kostja ei esitanud tõendeid, et hageja oleks toime pannud usalduse kuritarvitamise ehk kelmuse. Kohus leiab, et kui isegi nõustuda kostjaga, et tegemist on väärtushinnanguga, mitte faktiväitega, siis sellele vaatamata ei ole kohtule esitatud tõendeid, et millele tuginedes oleks kostja võinud väita, et hageja oleks kuritarvitanud müüja usaldust. Asjaolu, et tunnistaja W avaldas, et ta otsustas
2-21-11472 müüa korteri esimesele huvilisele seoses viimase seotusega Kadrioruga ja ostuhinnaga 350 000 eurot, mis müüjale sobis, kuigi müüja möönis, et sai sellise hinnaga korterit müües kahju, sest müügihind kujunes madalamaks kunagisest ostuhinnast, ei tähenda, et hageja oleks kuidagi müüja usaldust kuritarvitanud ja toime pannud kelmuse, mis on kuritegu.
34.Kohus nõustub hagejaga, et kostja poolt avaldatud väited, milles süüdistatakse hagejat dokumendi võltsimiseks ja kuriteo toimepanemises, on hageja au teotavad. Riigikohus on välja toonud, et isikule kuritegude toimepanemise omistamine on igal juhul tema au teotav (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus asjas nr 3-2-1-159-14, punkt 10). Seega rikuvad kostja poolt hageja kohta avaldatud ebaõiged faktiväited hageja isiklikke õigusi.
35.Isiku au teotamine väärtushinnanguga on VÕS § 1046 lõike 1 järgi õigusvastane, kui väärtushinnang on ebakohane. Riigikohtu väljakujunenud praktikast tulenevalt on isiku au teotava ebakohase väärtushinnanguna käsitatav halvustava tähendusega hinnang isiku kohta, kui see hinnang ei ole põhjendatud (nt otsus nr 3-2-1-63-02, punkt 7; 3-2-1-161-05, punkt 12; 3-2-1-67-10, punkt 20; 3-2-1-80-13, punkt 36). Praegusel juhul ei saa olla mõistlikku vaidlust selles, et kostjale etteheidetud väited on esitatud väga negatiivses kontekstis, sest kostja süüdistas hagejat justkui mitme süüteo toime panemises ning kliendi usalduse kuritarvitamises ja kliendiga manipuleerimises. Samuti võimaldavad kohtul tuvastada kostja teo negatiivse konteksti kostja viited ebaeetilisele käitumisele ja kriminaalse maiguga tehingu peatamise vajadusele ning ausal viisil korteri uuesti müüki panemisele (st justkui hageja töö oleks olnud ebaaus). Kohus leiab, et hinnates kõiki eelnevalt välja toodud kostja poolt avaldatud väärtushinnanguid kogumis, siis selliste hinnangute avaldamisega jätab kostja hagejast selgelt mulje kui ebaeetilisest isikust, kes üritab teha oma kliendi huvide vastaseid ja kriminaalse iseloomuga tehinguid. Sellised väited on hageja suhtes halvustavad ja negatiivsed. Eeltoodust tulenevalt on kostja avaldanud hageja suhtes au teotavaid väärtushinnanguid.
36.Kohus leiab, et kostja ei ole põhjendanud hageja kohta halvustava sisuga hinnangute avaldamist. W saadetud e-kirjaga, tema kinnitusega ja kohtuistungil tunnistajana antud ütlusega on leidnud tõendamist, et hageja on käitunud üheselt oma kliendi ehk müüja soovide kohaselt. Hageja kinnisvaramaaklerina ei tegutsenud ebaeetiliselt, avaldades kostjale ja teistele ostjatele müüdava objekti kohta puudusi. Vastupidi, kui maakler oleks varjanud puudusi, võiks kõne alla tulla küsimus ebaeetilisest tegevusest. Kohus nõustub hagejaga, et kostja on olukorda valesti hinnanud, arvates, et ostja oli välja valitud ja kostjale näidati korterit niisama. On tavapärane, et korteri müügikuulutus on üleval ja korterit näidatakse ostjatele nii kaua, kuni korter on lepinguga broneeritud konkreetsele ostjale. Igal juhul ei põhjenda ükski eelnimetatud asjaolu kostja avaldatud ebakohaseid väited hageja kohta – hageja tegevust ei saa ülaltoodu pinnalt lugeda ebaeetiliseks või müüja huve kahjustavaks. Seega on kostja poolt avaldatud väärtushinnangute näol tegemist ebakohaste väärtushinnangutega.
37.Maakohus viitas VÕS § 1046 lõigetele 1 ja 2, § 1047 lõigetele 1–3, § 1050 lõikele 1. Kostja ei toonud välja, et tal oli andmete avaldamiseks õigustatud huvi, samuti, et ta oleks tema poolt esitatud väiteid kuidagi kontrollinud, rääkimata sellest, et kostja oleks neid väiteid kontrollinud tema poolt oodatava põhjalikkusega. Kostja on kahju tekitamises süüdi ning on kohustatud hagejale tekkinud kahju hüvitama, kui ta ei tõenda süü puudumist. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lõige 2). Kohus leiab, et kostja on ebaõigete väidete avaldamisel olnud vähemalt hooletu.
38.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et eelnimetatud ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega on kostja kahjustanud hageja au ja head nime.
2-21-11472 Kuna kostja tegevus oli õigusvastane ja süüline, vastutab kostja hagejale isikuõiguste rikkumise tõttu tekitatud õigusvastase kahju tekitamise eest.
39.Hageja on palunud kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju, avaldades hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Seega on täidetud on üldised kahju hüvitamise eeldused VÕS § 115 lõike 1 alusel. Kostja rikutud sätete eesmärgiks oli kaitsta hagejat mittevaralise kahju tekkimise eest (VÕS § 127 lõige 2). Hagejale tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostja rikkumisega (VÕS § 127 lõige 4). Kui kostja ei oleks hageja kohta 07.03.2021 e-kirjas hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid avaldanud, ei oleks hagejale kahju tekkinud. Hagejal on õigus nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitist VÕS § 128 lõigete 1 ja 5 ning § 134 alusel.
40.Mittevaralise kahju tekkimise korral määrab kohus hüvitise VÕS § 127 lõike 6 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 366 järgi kindlaks kõiki asjaolusid arvestades õiglase äranägemise järgi. VÕS § 128 lõike 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Kuna mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta, määrab kohus hüvitise suuruse VÕS § 127 lõike 6, § 134 lõike 5 ning TsMS § 233 lõike 1 alusel diskretsiooniotsusega asjaolude alusel.
41.Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja takistas kostjal müüjaga suhelda. Kostja suhtlust müüjaga kinnitab 07.03.2021 e-kiri (tlk 10), kus hageja kinnitab müüjaga rääkimist ning annab kostjale edasi müüja soovi. Kohtule on edastatud ka müüja digiallkirjastatud kinnitus (tlk 13– 14), kust nähtub, et müüja sai kätte kostja pakkumise. Seega vahendas hageja kostja ja müüja vahelist suhet. Lisaks ei ole kostja põhjendanud, kust tulenes hageja kohustus anda müüja kontaktid kostjale (ja tema elukaaslasele), et nad saaksid suhelda. Ühtegi õiguslikku alust selleks ei olnud, kuna hageja vahendas müüki müüja, mitte kostja tellimusel. Seega kohtu hinnangul puudub hageja enda osa kahju tekkimises. Hageja vahendas kostjale suhtlust müüjaga ning müüja otsustas kostjale korterit mitte müüa.
42.Kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peaksid vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et VÕS § 134 lõike 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta kahjustatud isikule alati mõistlik rahasumma. Seejuures tuleb hüvitise suuruse üle otsustades arvestada VÕS § 134 lõigetes 5 ja 6 sätestatud asjaolusid (Riigikohtu otsus nr 2-15-6007, punkt 18). Riigikohtu avaldatud analüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.–2019. aastal“ kohaselt jäid isiklike õiguste rikkumisel väljamõistetud hüvitised vahemikku 200–7000 eurot, keskmine hüvitise summa oli 1264 eurot, mediaan 800 eurot.
43.Hageja selgitas, et kostja avaldatu pinnalt jäi tema kolleegidele mulje, justkui oleks hageja eluliselt ebamoraalne ning kõlvatu käitumise ja suhtumisega. Hageja süüdistamine kliendi usalduse kuritarvitamises ja kuriteo toimepanemiseks on kahjustanud tugevalt tema mainet. Seoses kostja poolt avaldatud väidetega on hagejale põhjustatud moraalne kahju, mis seisneb kokkuvõtvalt selles, et hageja on pidanud tundma piinlikkust tegude eest, mida ta toime pannud ei ole. Hageja pidi seoses juhtunuga andma selgitusi kirja adressaatidele ning tundis ennast seejuures väga halvasti. Kohus leiab, et hingeliste kannatuste olemasolu eeldamisest tulenevalt tuleb lugeda tõendatuks ka selle põhjuslik seos kostja poolt avaldatuga.
2-21-11472
44.Lähtudes eeltoodud asjaoludest ja TsMS § 233 lõike 1 kohaselt oma siseveendumusest on kohtu hinnangul põhjendatud hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamine 700 euro ulatuses. Seega jääb hüvitis kohtupraktikas väljamõistetud hüvitiste piiresse. Mittevaralise kahju suuruse arvestamisel võtab kohus arvesse asjaolu, et kostja poolt on ebaõiged faktiväited ja ebakohased väärtushinnangud avaldatud e-posti teel vähemalt 20 erinevale adressaadile, kelle näol on tegemist hageja peamise koostööpartneriga ja kolleegidega.
45.Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks varaline kahju summas 816 eurot seoses kohtueelses menetluses kantud õigusabikuluga. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt kohtueelsete õigusabikulude väljamõistmist. Kostja on tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju, avaldades tema mainet kahjustavaid ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Täidetud on üldised kahju hüvitamise eeldused VÕS § 115 lõigete 1 ja 3 alusel. Kohtueelsed õigusabikulud on hinnatavad otsese varalise kahjuna VÕS § 128 lõigete 1–3 tähenduses. Kohus leiab, et hagejal tekkinud varalise kahju ärahoidmine on VÕS § 127 lõike 2 järgi hõlmatud kostja poolt rikutud VÕS § 1045 lõike 1 punkti 4 kaitse-eesmärgiga. Hagejal tekkinud varaline kahju pidi kostjatele olema ettenähtav. Hagejal tekkinud varalise kahju ja kostja rikkumise vahel esineb põhjuslik seos VÕS § 127 lõike 4 alusel.
46.Kohtuväliste õigusabikulude hindamisel peab kohus hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-128-10 (punktis 29) asunud seisukohale, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke võib vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelse vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad.
47.Kohus tuvastab, et hageja lepinguline esindaja on 01.04.2020 kostjale edastanud nõudekirja, milles nõudis ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist ja varalise kahju hüvitamist summas 816 eurot (tlk 20–23). Hageja on selgitanud, et kohtueelsed õigusabikulud koosnevad asja materjalidega tutvumisest, õiguslikust analüüsist ja kostjale nõudekirja koostamisest. Hagejale on osutatud õigusabi hinnaga 160 eurot tund (käibemaksuta). Kuigi hageja ei ole esitanud kohtule kuludokumente kohtueelsete õigusabikulude kandmiste kohta, siis selles osas ei ole kostja hageja nõudele vastuväiteid esitanud. Samuti ei ole kostja esitanud vastuväited hageja esindaja tunnitasu ega kohtueelsete õigusabikulude suuruse osas. Eeltoodust tulenevalt tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitis 816 eurot.
48.Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõue täitmiseni. Kohus viitas VÕS § 113 lõigetele 1 ja 2 ning § 94 lõikele 1, ka TsMS §-le 367. Kuna kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt VÕS § 113 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 82,97 eurot ja edasi VÕS §-s 113 sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni.
49.TsMS § 162 lõike 1 alusel jättis maakohus menetluskulud kostja kanda. Kostja apellatsioonkaebus
2-21-11472
50.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada hagi rahuldatud osas ja teha uue otsuse, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ja rikkus menetlusõigust.
51.Hageja etteheidetavatest väidetest peab kostja faktiväiteks vaid 08.03.2021 e-kirjas avaldatud e-kirja võltsimiskahtlust. Muus osas on tegemist väärtushinnangutega.
52.08.03.2021 e-kirja tuleks käsitada sellises sõnastuses, nagu see on saadetud ja ühtse tervikuna. Üksikute lauseosade eraldamisele kontekstivälise hinnangu andmine on viinud ebaõige lahendi tegemiseni. Kostja pöördus kinnisvarabüroo ja Kinnisvaramaaklerite Koja aukohtu poole reklamatsiooniga maakleri tegevuse kohta ning ettepanekuga olukorra lahendamiseks. Kostja soovis osta maakleri poolt vahendatud korterit, pakkudes selle eest müüjale 50 000 eurot kõrgemat hinda, mida aga talle ei võimaldatud.
53.Kostja jääb väite juurde, et temal oli suhtlemisest hagejaga kujunenud arusaam, et hageja ei käitu konkreetse korteri müümisel tavapäraselt ega kinnisvaramaaklerile kohaselt ja et vähemalt osaliselt oli müüja hageja kontrolli all. Kostjal oli alus uskuda, et teda üritatakse hageja poolt ostuprotsessist kõrvale tõrjuda. Kostjal oli arusaam, et edastatud e-kirja ei tohi mistahes kujul muuta ja kui muudetakse, on sel võltsimise tunnused. Selline käsitus põhineb teoreetilisel õiguskirjandusel (karistusseadustiku kommenteeritud väljaandel). Tõendit, mille järgi kohus siseveendumuse kujundas, 08.03.2021 e-kirja saatmise ajal ei eksisteerinud. Müüja kinnituskiri allkirjastati päev hiljem ja edastati kostjale 10.03.2021 lisatuna hagejaga koos töötava juristi e-kirjale. 08.03.2021 oli kostjale kätte saadav vaid kinnistusraamatu väljavõte, millest nähtus nimi W. Puudused e-kirjas ei tulene mitte kopeerimisest, vaid sisu muutmisest (e-kirja keskelt on puudu teemaväli).
54.Kostja jääb selle juurde, et tema hinnangul hageja kuritarvitas müüja usaldust, mille tulemusena müüdi korter maha 50 000 eurot odavamalt, müüja enda ütlustest nähtuvalt kahjumiga. Kuna kostja rääkis oma hinnangust, on tegemist väärtushinnanguga.
55.Müüja ütlustest saab järeldada, et kui hageja takistas kõrgema hinnaga müügitehingu tegemist, mis olnuks müüjale investeerimiskorteri kahjumi minimeerimise seisukohalt kasulikum, on hageja müüja usaldust kuritarvitanud. Usalduse kuritarvitamine ja kelmus on kriminaliseeritud.
56.Puudub vaidlus, et kostja ei saanud müüjaga otse suhelda, kuigi avaldas selleks soovi. Kohtumine lepiti ka kokku, kuid tühistati vahetult enne toimuma pidamist. Kostja sai põhjustest, miks müüja eelistab teist ostjat, teada alles pärast 23.11.2022 istungit. Varasemalt ei olnud müüja (ka mitte hageja vahendusel) selgitanud, et soovis korteri müüa isikule, kes on Kadriorus kasvanud ja see on asjaolu oli tema jaoks määrava tähendusega. Kui seotus piirkonnaga oli müüja jaoks argumendiks, võinuks hageja sellest kostjat informeerida, et jõuda kõrgema müügihinnani, mis võimaldanuks ka hagejal endal suuremat vahendustasu teenida.
57.Tunnistaja märkis, et korteril oli mitmeid puuduseid. Kostjale oleks see sobinud, sest ta mõistis, et korteri on olnud pikalt kasutuses ja vajab remonti. Kostja ja hageja puudutasid seda teemat ülevaatusel ning kostja avaldas selgelt, et kavatseb remondi teha ning korteri võimalike puudustega on ta arvestanud ning need teda ei häiri.
58.Kostja ei avaldanud faktiväiteid ega väärtushinnanguid piiramatule ringile isikutele. E-kiri edastati vaid hageja tööandjale ja Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja aukohtu liikmetele.
2-21-11472 Aukohus, mille liige ka hageja on, menetlust ei alustanud. Kostja eesmärgiks oli otsida tekkinud olukorrale õiglast lahendust, koos ettepanekuga maakler asendada. Kostja eesmärgiks oli korraldada enampakkumine ja pakkuda ausas konkurentsis müüjale parimat hinda.
59.Maakohus asus otsuse punktis 53 üllatuslikule seisukohale, et e-kiri võis sattuda enamate adressaatideni, kuna see edastati üldistel e-posti aadressidel. Tegemist on asjaoluga, millele kumbki pool menetluses ei tuginenud. Samuti ei ole selle kohta esitatud tõendit. Kohus ei avaldanud, et kavatseb e-kirja tõendina selliselt hinnata.
60.Kostja kontrollis e-kirja saatmisel seoses seda, kuidas müüja nime kirjutatakse, kinnistusraamatust, mis oli talle avalikult kättesaadav. Kostja proovis müüjaga ühendust saada ka tema venna kaudu. Kostja leidis müüja venna andmed Äripäevas 21.01.2009 avaldatud artikli abil, milles samuti kasutati nimekuju W. Vennaga suheldes ei selgunud, et müüja oleks nime muutnud. Seega järeldanud maakohus ebaõigesti, et kostja oli andmete edastamisel hooletu.
61.Maakohus ei selgitanud, et kavatseb otsuse tegemisel juhinduda VÕS § 1047 lõikes 1 sätestatust. Kostja oleks saanud selgitada, et tegutses infodefitsiidi tingimustes ajal, kus talle küll lubati korraldada müüjaga kohtumine, kuid viimasel hetkel sellest siiski keelduti. Kuna kohtumine lubati korraldada, ei ole õiguspärane seisukoht, et hagejal ja / või müüjal puudus kohustus sellise kohtumise korraldamiseks. Kohtumine jäeti ära ebatavalistel kahtlust äratavatel asjaoludel, mis olid hageja kontrolli all. Hagejal on osa selles, et kostja ei saanud müüjaga suhelda. Kostjal ei olnud müüja kontakti ning hageja kontaktivõimalust kostjale ei andnud. Lisaks murdis hageja lubadust edastada kostjale viivituseta müüja digitaalselt allkirjastatud seisukoht. See esitati hilinemisega ja selle koostas hagejaga koos töötav jurist. Võimalikud ebameeldivused said alguse hageja enda kahtlustäratavast käitumisest.
62.Kolleegide küsimustele vastamist ei saa pidada hagejal tekkinud negatiivseks tagajärjeks, kui hageja leiab end olevat õigesti käitunud. Hageja ei ole selgitanud, kes need kolleegid on. Kui tegemist oli samade kolleegidega, kes tegutsevad Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja aukohtu liikmetena, on nende huvi mõistetav ning nendega suhtlemine vajalik. Kui hageja poole on pöördunud ka muud isikud, siis kostja saatis e-kirja vaid piiratud ringile isikutele. Kui avalikkust keegi üldse informeerinud on, siis mitte kostja. Hageja ei toonud esile, milline oli talle väidetavalt tekkinud kahju suurus ning kuidas see kujunes. Hageja ei selgitanud, milline hingeline valu talle tekkis ja milles see täpselt väljendus. Väide töö kaotamise võimalusest on oletuslik. Kaebuse esitamine aukohtule ei ole keelatud.
63.Varalise kahju ja viivise väljamõistmine lähtub eeldusest, et mittevaralise kahju hüvitamise nõue on põhjendatud. Kuna kostja vaidleb eeltoodud põhjustel hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõudele vastu, palub kostja tühistada otsuse ka varalist kahju ja viivist puudutavas osas. Vastustaja seisukoht
64.Hageja vaidleb kaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
2-21-11472
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
65.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lõige 6). Maakohtu otsus jääb muutmata ja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata (TsMS § 657 lõike 1 punkt 1). Kolleegium jaotab apellatsioonimenetluse kulud.
66.TsMS § 442 lõike 5 (koosmõjus § 639 lõikega 1) lahendab kolleegium esmalt seni lahendamata kostja taotluse. Kostja palub võtta täiendavate tõenditena vastu apellatsioonkaebuse juurde lisatud hageja 05.03.2021 e-kiri kostjale ja Äripäevas 21.01.2009 avaldatud artikkel pealkirjaga ”Maaomanike jonn lükkas ristmiku ehituse uppi”. Neid tõendeid maakohtus ei esitatud, aga kostja soovib tõendada, et korteriomand broneeriti suuliselt selle hilisemale ostjale ja kostja püüdis enne 08.03.2021 e-kirja esitamist kontrollida, kuidas müüja nime kirjutatakse. Tegemist on asjaoludega, millele kohtu tugines kaevatava otsuse punktis 84), aga mida maakohtus ei arutatud.
67.Ringkonnakohus taotluse rahuldamiseks alust ei näe. TsMS § 652 lõigetest 3 ja 4 lähtuvalt saab apellatsioonimenetluses esitada uusi tõendeid vaid erandlikel asjaoludel. TsMS § 652 lõike 3 punkti 2 kohaselt tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, mh põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Tulenevalt TsMS § 652 lõikest 4 peab pool uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust põhjendama. Tõendi esitaja poolt seadusekohaste põhjendusteta esitatud uute tõendite vastuvõtmine eeldab TsMS § 652 lõike 4 järgi teise menetlusosalise nõusolekut.
68.Hageja vaidleb taotlusele vastu. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja ei ole toonud esile mõjuvaid põhjuseid, miks ta ei saanud maakohtule esitada dokumentaalseid tõendeid, millised olid tal olemas maakohtumenetluse ajal. Kostjat on kohtumenetluses esindanud vandeadvokaadist lepinguline esindaja, kellele pidi olema ja maakohtumenetlusega seotud dokumentidest nähtuvalt ka oli teada ja aru saada kostja tõendamiskoormus. Samuti VÕS § 1047 lõike 1 kohaldumine isiklike õiguste rikkumisega tekitatud kahju tekitamise vaidlustes. Pooltevahelise e-kirjavahetuse perioodi 04.–07.03.2021 kohta esitas kostja 04.11.2022 menetlusdokumendi lisana. Kui kostja ei soovinud koos muude e-kirjadega esitada hageja 05.03.2021 kell 2:52 saadetud e-kirja, oli see tema poolt TsMS § 5 lõike 2 teises lauses sätestatud tõendite valiku õiguse kasutamine, mis aga ei anna alust tõendi hilisemaks esitamiseks. Samuti tõi kostja juba maakohtus esile, kust oli ta saanud teabe müüja nime kohta (kinnistusraamatust). Seega oli tal võimalus vastava tahte olemasolul esitada sama asjaolu kohta tõendina ka Äripäeva 2009. a artikkel.
69.Eeltoodu tõttu jätab ringkonnakohus kostja poolt esitatud tõendid (apellatsioonkaebuse lisad) vastu võtmata. Kuna tõendid on esitatud elektrooniliselt, siis neid ei tagastata, kuid need eemaldatakse tsiviilasja toimikust.
70.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teha maakohtust erinevaid järeldusi. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust tuvastada maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulisi rikkumisi ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist, mis oleks toonud kaasa ebaõige otsuse tegemise. TsMS § 652 lõike 1 punkti 1 järgi võtab ringkonnakohus
2-21-11472 apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud, mh ei ole eksinud tõendite hindamisel ega jätnud kostja asjas tähtsust omavaid väiteid käsitamata. Kostja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud väiteid, mida aga maakohus on kolleegiumi hinnangul vaidlustatud otsuses piisava põhjalikkusega käsitanud. Järgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele.
71.Ringkonnakohus toob esmalt esile, et poolte vahel ei ole vaidlust, et konkreetse korteriomandi müügiprotsessis tegutses hageja müüja maaklerina, st hageja oli maaklerilepingulises suhtes müüjaga. VÕS § 658 lõike 1 kohaselt kohustub maaklerilepinguga üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandjale) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu. Sama sätte lõikest 2 tulenevalt kohaldatakse maaklerilepingule käsunduslepingu kohta sätestatut, kui maaklerilepingu peatükis ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 621 lõike 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel täitma käsundiandja juhiseid ja sama sätte lõikest 2 tuleneb, et kui ta soovib käsundiandja juhistest kõrvale kalduda, peab ta sellest käsundiandjale teada andma ja otsuse ära ootama, välja arvatud kui viivitusega kaasneks käsundiandjale ilmselt ebasoodus tagajärg ja kui asjaoludest tulenevalt võib eeldada, et käsundiandja kiidab kõrvalekaldumise heaks. Viidatud sätte lõige 3 reguleerib, et kui juhistest kinnipidamisega kaasneks käsundiandjale ilmselt ebasoodus tagajärg, võib käsundisaaja järgida juhiseid alles siis, kui ta on juhtinud käsundiandja tähelepanu ebasoodsale tagajärjele ja käsundiandja ei muuda juhiseid.
72.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt puuduvad praeguses asjas müüjal puuduvad mistahes pretensioonid hagejale kui oma lepingupartnerile. Mh on müüja tunnistajana antud ütlustega (tl 79–80 pöördel) tõendatud, et ta oli teadlik kostja kõrgema ostuhinna pakkumisest, kuid ei soovinud sellegi poolest korterit kostjale müüa. Seega ei saa olla vaidlust, et hageja tegutses müügiprotsessis müüja huvides ja vastavalt tema käsundile. Kostja ei ole esile toonud, millisel seaduslikul alusel oli temal õigus määrata müüja ja maakleri vahelise lepingu tingimusi ja anda juhiseid maaklerile kellele ja millise hinnaga müüa ning millisel viisil (enampakkumisega või mitte) lepinguni jõutakse. Samuti seda, et kostja lepinguvälise isikuna saaks võtta seisukohta, kas maakler täitis lepingut asjakohaselt või mitte (kuritarvitas müüja usaldust või mitte).
73.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et maakohus ei käsitanud tema vaidlusalust ekirja kui tervikut, vaid eraldas sellest üksikud tekstiosad. Maakohtu otsuse põhjendustest nähtuvalt analüüsis kohus e-kirja (tl 12–12 pöördel) nimelt kui tervikut ja tuvastas selle põhjal hageja poolt etteheidetavate väidete sisu (faktiväide või väärtushinnang), avaldamise fakti, vastavalt ebaõigsuse ja ebakohasuse. Seejuures kohaldas maakohus asjakohaseid VÕS-i sätteid ja viitas asjakohasele kohtupraktikale nende sätete kohaldamisel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ega tuvastanud TsMS § 232 lõike 1 rikkumist.
74.Asjakohane ei ole kostja väide, et vaidlusalust e-kirja tuleks käsitada vaid kui kaebust Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja aukohtule. E-kiri oli suunatud hagejale ja koopiana 44-le e-posti aadressile. Puudub vaidlus, et adressaatidest osad olid tol ajal viidatud aukohtu liikmed. Samas ei ole e-kirja sisus mistahes viidet aukohtule ega palutud algatada aukohtumenetlust. Kirja sisust nähtuvalt paluti kommentaari ja lahendust Uus Maa City neljalt esindajalt (puudub vaidlus, et nende näol oli tegemist hageja koostööpartneri juhatuse liikmetega). Millisel
2-21-11472 eesmärgil oli e-kiri saadetud ka teistele adressaatidele, kirjast ei nähtu. Seega ei olnud mõistlikul lugejal võimalik e-kirjast aru saada selliselt, et tegemist on vaid kaebusega aukohtule. Maakohus tuvastas õigesti, et e-kirja saatmisega oli tegemist selle sisu (väidete) avaldamisega kolmandatele isikutele VÕS § 1047 tähenduses ja kaebuse väited ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale.
75.Kostja ei vaidlusta maakohtu seisukohta, et väide 07.03.2021 maakleri poolt kostjale edastatud müüja e-kirja võltsitusest (edastatud e-mailis on ilmselged võltsimise tunnused) on faktiväide, mille õigsust on võimalik ei / jah skaalal kontrollida. Kohtumenetluses on leidnud tõendamist, et kopeeritud e-kirja oli müüja saatnud hagejale sama sisuga kui see edastati kostjale, v.a viide kirja teemale, mis aga ei saa tähendada sisu muutmist. On ka tõendatud, et 07.03.2021 (pühapäeval) kell 9:21 (tl 10) teatas hageja kostjale, et tegemist on edastatud emailiga ja et digiallkirjastatud müüja kinnitus jõuab kostjani teisipäeva õhtul. Sellise kinnituse müüja ka teisipäeval 09.03.2021 kell 18:00:30 allkirjastas (tl 13–14), kuid kostja ei pidanud vajalikuks kinnitust oodata, vaid saatis vaidlusaluse e-kirja põhjendamatu võltsimiskahtluse väitega välja juba 08.03.2011 (esmaspäeval). Sellistel asjaoludel ei oma asja lahendamisel tähtsust, kas ja kuidas oli kostja uurinud välja müüja nime kirjaviisi või milline oli tema arusaam edastatud e-kirjal subjekti puudumise tähendusest vmt. Kostjal oli võimalik müüja allkirjastatud kinnitus ära oodata ja seeläbi veenduda tekkinud kahtluste alusetuses. Seega ei kontrollinud kostja avaldatud väidet põhjalikkusega, mis vastab rikkumise astmele (VÕS § 1047 lõige 2) – väide süüteo (võltsimise) toime panemisest on äärmiselt tõsine väide ja praegusel juhul oli kostjal võimalik väite ebaõigsuses veenduda, oodates ära müüja kinnituse edastamiseks lubatud tähtaeg.
76.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et tema poolt oli põhjendatud väita 08.03.2021 e-kirjas, et tema hinnangul kuritarvitab maakler oma lepingupartneri usaldust, kuna ei edasta algsest hinnast kõrgemat ostupakkumist müüjale. Samuti, et maakler takistab vahendeid valimata omanikuga suhtlemist. E-kirja saatmise hetkeks oli kostjale teada, et hageja maaklerina vahendab müüja ülesandel müügiprotsessi; et vahendaja oli teatanud, et müüja on valinud teise ostja; et vahendaja oli edastanud müüja seisukoha mitte müüa korterit kostjale ja tema elukaaslasele ning et müüja ei ole valmis nendega müügist rääkima; et kostja ja tema elukaaslane ei saanud müüja otsekontakte ka korteri üürniku ega müüja venna abil, kusjuures kostja elukaaslane oli teatanud ka müüja vennale ostusoovist müügikuulutusest kõrgema hinnaga; et müüja esitab digiallkirjaga kinnituse, milline edastatakse teisipäeva 09.03.2021 õhtul. Selliste teadmiste juures ei saanud olla kostjal heas usus ja mõistlikult käitudes õigustust anda äärmiselt negatiivset hinnangut maakleri tegevusele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lõikest 1 tulenevalt tuleb õiguste teostamisel toimida heas usus. VÕS § 7 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Praeguses olukorras oleks olnud kostjal mõistlik ja heas usus oodata ära müüja kinnitus, mitte sekkuda maaklerilepingusse eelpool esiletoodud teadaolnud asjaolusid eirates. Seejuures ei oma tähtsust, et kostjal oli tekkinud vahendaja suhtes usaldamatus – kohtumenetluses on leidnud veenvat tõendamist, et usaldamatuse tekkimiseks maakler tegelikke põhjusi ei andnud.
77.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et tema väidet usalduse kuritarvitamisest ehk kelmusest tuleks kvalifitseerida kui väärtushinnangut. Maakohus on asjakohaselt vastavalt kehtivale kohtupraktikale (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-161-05 (punkt 12), 3-2-1-159-14 (punkt 10)) kvalifitseerinud väite teatud faktide esinemisest (avaldajale väidetavalt teada olemisest) faktiväiteks ning leidnud, et kostja viide tema subjektiivsele arvamusele ei muuda seda väärtushinnanguks. Ringkonnakohus märgib, et isegi kui kvalifitseerida väide
2-21-11472 väärtushinnanguna ei muudaks see maakohtu otsust ebaõigeks, sest eelnevas põhjenduste punktis tõi kolleegium esile, miks ei oleks sellisel juhul olnud tegemist õigustatud hinnanguga. Seega igal juhul oli kostja poolt vastava väite avaldamine õigusvastane ja ta vastutab hagejale tekitatud kahju eest.
78.Eeltoodust tulenevalt tuvastas maakohus asjakohaselt kostja poolt hageja isiklike õiguste rikkumise ebaõigete faktiväidete ja ebakohase väärtushinnangu õigusvastase avaldamisega (VÕS § 1045 lõike 1 punkt 4, § 1046 lõige 1, § 1047 lõiked 1–3). Vastavalt VÕS §-le 1043 teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1050 lõike 1 kohaselt kahju tekitaja süüd eeldatakse, kui ta ei tõenda vastupidist. Maakohus tuvastas, et kostja oli vähemalt hooletu ebaõigete väidete avaldamisel. Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles. VÕS § 104 lõikest 2 tulenevalt on hooletus üheks süü vormiks seaduses ettenähtud kohustuste rikkumisel ja lõike 3 kohaselt on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. VÕS § 1050 lõike 2 kohaselt tuleb praeguses asjas süü hindamisel arvestada mh kostja olukorda, vanust, haridust, teadmisi, võimeid ja muid isiklikke omadusi. Kostja ei toonud maakohtus ega kaebuses esile tema isikut iseloomustavaid omadusi, mille alusel saaks ringkonnakohus kostja süü küsimust maakohtust erinevalt tuvastada.
79.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et praeguses asjas oleks alust kahjuhüvitise suuruse hindamisel kohaldada VÕS § 139 lõiget 1, st vähendada kahjuhüvitist ulatuses, milles kahju tekkis hagejast tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest hageja vastutab. Kaebuses (punktis 4.9.2) heidab kostja hagejale ette, et ta ei saanud müüjaga suhelda osaliselt seetõttu, et hageja ei andnud müüja kontakte, samuti murdis hageja lubadust edastada viivitamatult müüja digitaalselt allkirjastatud seisukoht ja seda ei koostanud müüja ise, vaid hageja jurist. Kolleegium on seisukohal, et kostja ei ole toonud esile seaduslikku alust, millest tulenevalt oli maakleril kohustus edastada müüja otsekontaktid olukorras, kus müüja seda ei soovinud. Nimetatud asjaolu on selgelt järeldatav nii müüja 07.03.2021 e-kirjast (tl 8), 09.03.2021 kinnitusest (tl 13–14) kui tunnistajana antud ütlustest (tl 79–81 pöördel). Ka ei ole tõendatud, et hageja oleks lubanud müüja kinnituse saata viivitamatult. 07.03.2021 (pühapäev) e-kirjas (tl 10) on selge lubadus, et digiallkirjaga kinnitus jõuab kostjani teisipäeva õhtul. Seega ei ole praeguses asjas leidnud tõendamist, et kostja poolt hageja isiklike õiguste rikkumine oli osaliselt tingitud hageja enda tegevusest, mille eest ta vastutab.
80.Hagejale tema isiklike õiguste rikkumisega kostja poolt mittevaralise kahju tekitamise tuvastamisel kohaldas maakohus õigesti asjakohaseid VÕS-i ja TsMS-i sätteid (otsuse põhjenduste punktid 92–98) ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teistsugustele seisukohtadele asumiseks. Tõendamist leidis, et kostja süüdistas hagejat alusetult ja õigustamatult vähemalt 44-le e-postiaadressile (sh hageja koostööpartneritele, kolleegidest maakleritele) saadetud e-kirjas mitme süüteo toimepanemises kutsealases tegevuses, andes hageja kutsealasele tegevusele kokkuvõttes põhjendamatu äärmuslikult negatiivse hinnangu, mida sai lugeda sisuliselt määramatu arv hagejat tundvaid isikud. Kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-19-08, punkt 13; 3-2-1-51-05, punktid 22, 24). VÕS § 134 lõige 2 sätestab kohtu kaalutlusõiguse hüvitise suuruse määramisel. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et VÕS § 134 lõike 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta kahjustatud isikule alati mõistlik rahasumma. Seejuures tuleb hüvitise suuruse üle otsustades arvestada sama sätte lõigetes 5 ja 6 sätestatud asjaolusid (Riigikohtu otsus nr 2-15-16007, punkt 18). VÕS § 134
2-21-11472 lõike 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Mittevaralise kahju olemasolu ei pea kannatanu tõendama (Riigikohtu lahend nr 2-20-2032, punkt 13).
81.Hüvitise suurusest nähtuvalt arvestas maakohus kaalutlusotsustuse tegemisel asjakohaselt praeguses vaidluses tõendamist leidnud asjaolusid, sh seda, et kostjal oli võimalik põhjendamatute süüdistuste avaldamisest hoiduda, kuna talle oli teada müüja seisukoht ja selle kinnitamiseks oli lubatud saata müüja allkirjastatud kinnitus, mida aga kostja ei pidanud vajalikuks ära oodata; kostja esitas hageja suhtes äärmiselt tõsiseid alusetuid süüdistusi, ohustades tema pikaajalise kutse töö jätkumist ja teotades selliselt tema au ja väärikust; kostja ei ole ka kohtumenetluse jooksul saanud tegelikult aru oma tegevuse lubamatusest. Määratud rahasumma 700 eurot jääb alla isiklike õiguste rikkumise eest alates aastast 2019 kohtupraktikas väljamõistetud keskmisele suurusele (Riigikohtu analüüsid „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.–2019. aastal“ (keskmine 1264 eurot), „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2020.–2022. aastal“ (keskmine 1502 eurot)). Mittevaralise kahju hüvitamiseks hagejale õiglase rahasumma määramisel ei oma tähtsust, et hageja nimel vastas kostja 08.03.2021 e-kirjale kinnisvarabüroo jurist ja milliseid tundeid vastus kostjas tekitas.
82.Varalise kahju suuruse ja viivisnõude rahuldamise vaidlustamiseks apellatsioonkaebus alternatiivseid vastuväiteid ei sisalda. Seega selles osas ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendatust ja seaduslikkust täiendavalt ei kontrolli (TsMS § 651 lõige 1).
83.Hagi rahuldamise osas maakohtu otsuse muutmata jäämisel ei ole alust muuta ka maakohtumenetlusega seotud kulude jaotamise otsustust. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
84.Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda.
85.TsMS § 178 lõike 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
86.Kuna maakohus ei määranud kindlaks hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid rahaliselt, ei tee seda ka ringkonnakohus ning hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest (TsMS § 174 lõige 4, § 177 lõige 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.