X hagi Y vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
4596 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: X (isikukood xxxx, elukoht xxxx)
esindajad
Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Katrin Paulus (e-post: [email protected]) Kostja: Y (isikukood xxxx) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Andrias Palmits (e-post: [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
23.11.2022
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Y’lt X kasuks mittevaralise kahju hüvitis 700 eurot ja varalise kahju hüvitis 816 eurot.
3.Välja mõista Y’lt X kasuks mittevaralise kahju hüvitiselt sissenõutavakas muutunud viivised summas 82,97 eurot ja viivised põhinõudelt (700 eurot) alates 10.01.2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta Y kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja nõude aluseks olevad asjaolud
X esitas Harju Maakohtule hagi Y vastu, mille palus: -
mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis mittevaralise kahju eest kohtu õiglasel äranägemisel;
-
mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis kohtu õiglasel äranägemisel määratud mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni seadusjärgses määras.
-
mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis varalise kahju eest summas 816 eurot;
-
jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt hageja on kutseline kinnisvaramaakler, kes on oma erialal tegutsenud ligi 18 aastat. 2021 aasta kevadel vahendas hageja Xxxx, (edaspidi ka korter) müüki. Hageja kliendiks ning korteri müüjaks oli C (edaspidi müüja).
3.Lühidalt pärast müügikuulutuse avaldamist helistas hagejale klient, kes soovis korteri kohe ära osta (edaspidi esimene huviline). Oma erialasest kogemusest tulenevalt vastas hageja, et ta ei ole nõus broneerima korterit kliendile, kes ei ole ostetavat kinnisvara kordagi näinud. Põhjus seisneb selles, et kui klient tutvub korteriga alles pärast selle broneerimist või ostmist, siis võib juhtuda, et see ei vasta tema ootustele ja eeldustele, millest võivad tekkida mitmed õigusvaidlused. Taoliste olukordade vältimiseks soovib hageja enne lepingute sõlmimist ostetavat vara kliendile kindlasti isiklikult näidata.
4.Müüdavale korterile tekkis veel mitu huvilist ning hageja korraldas 3. märtsil 2021. a näitamise, tutvustades kinnisvara viiele potentsiaalsele ostjale, sealhulgas ka kostjale. Näitamised toimusid erinevatel aegadel, ostuhuvilised ei viibinud korteris üksteisega samal ajal. Esimesena tutvus korteriga esimene huviline, kes jäi oma ostusoovi juurde ka pärast korteriga tutvumist. Kuna hagejal kui maakleril ei ole õigust omaniku eest otsustada, kellele ja mis tingimustel asi müüakse, siis ei saanud hageja koheselt broneerimislepingut sõlmida. Hageja lubas esimesele ostuhuvilisele, et teatab müüjale tema ostusoovist. Kuna hagejale ei olnud tollel hetkel müüja arvamus veel teada, siis ei tühistanud hageja teisi näitamisaegu ära ning tutvustas korterit ka teistele huvilistele, sh kostjale.
5.Sama päeva õhtul andis müüja hagejale teada, et on nõus korteri müümisega esimesele huvilisele. Järgmisel päeval, 4. märtsil 2021, saatis kostja hagejale e-kirja, milles avaldas soovi korteri broneerimise vastu. Hageja ei jõudnud kostja e-kirjale samal päeval vastata ning 5. märtsil 2021 helistas hagejale kostja elukaaslane, kes küsis samuti korteri broneerimise kohta. Hageja andis talle teada, et ei ole paraku jõudnud nende e-kirjale veel vastata, kuid korter on juba esimese huvilise poolt broneeritud. Kostja elukaaslane palus seejärel, et hageja pakuks omanikule 10 000 eurot rohkem kui esimene huviline oli pakkunud. Hageja helistas müüjale ning teavitas teda kostja elukaaslase pakkumisest, kuid müüja soovis jääda esimese huvilisega sõlmitud kokkuleppe juurde. Hageja teavitas seejärel ka kostja elukaaslast, et müüja on paraku oma otsuse langetanud ning seda korterit ei ole enam võimalik osta.
6.Kostja ning tema elukaaslane ei suutnud uskuda, et müüja oleks kõrgemast hinnapakkumisest keeldunud. Kostja asus põhjendamatule seisukohale, et hageja ei olegi müüjat tema pakkumisest teavitanud. Kostja arvas ilma igasuguste tõenditeta, et hageja valetab talle.
Vaidluse tuumik saigi alguse kostja alusetust arvamuses, et hageja ei edastanud müüjale kostja hinnapakkumist korteri ostmiseks.
7.Kostja ja tema elukaaslane asusid kõikvõimalike kanalite kaudu hagejat ning müüjat survestama, et korter siiski neile müüdaks. Näiteks käisid nad 07.03.2021. a müüdava korteri juures – kus tollel hetkel elas sees üürnik – kohal ning palusid, et üürnik veenaks müüja ümber, pakkudes talle selle eest isegi raha.
8.Oli selge, et kostjal ja tema elukaaslasel esinevad väga tugevad ning põhjendamatud kahtlused hageja tegevuse suhtes. Olukorra lahendamiseks leppisid hageja ja müüja ning kostja ja tema elukaaslane kokku kohtumise. Kuna kostja ei suutnud uskuda hageja sõnu, siis oleks müüja saanud kohtumisel neile isiklikult kinnitada, et hageja on teda nende pakkumisest teavitanud, kuid müüja ei soovi korterit kostjale ja tema elukaaslasele müüa hoolimata kõrgemast hinnapakkumisest.
9.Samal ajal hakkasid hagejaga ühendust võtma asjassepuutumatud isikud. Viidatud isikud tõid välja, et kostja ja tema elukaaslane olid pakkunud neile raha juhul, kui nad suudavad hagejat ümber veenda ning saavutada olukord, kus korter müüakse siiski kostjale ja tema elukaaslasele.
10.Hageja teavitas nendest juhtumitest müüjat, mille peale müüja soovis kohtumise ära jätta, sest kostja ja tema elukaaslase agressiivne survestamine hirmutas teda.
11.Kuna kohtumine jäi ära, siis edastas hageja 7. märtsi 2021. a õhtul kostjale ja tema elukaaslasele müüja e-kirja, kus müüja tõi selgelt välja, et on oma otsuse langetanud ning ei soovi korterit kostjale müüa. Kostja ei soovinud aga uskuda edastatud e-kirjas toodud väiteid – tegemist ei olnud kostja jaoks piisavalt veenva tõendiga. Seetõttu kinnitas hageja kostjale lisaks, et 9. märtsil 2021. a saadab müüja kostjale digitaalselt allkirjastatud kinnituse selle kohta, et ta on kostja pakkumise kätte saanud, kuid ei soovi korterit talle müüa.
12.Hageja lootis, et digitaalselt allkirjastatud dokument kõrvaldab kõik kahtlused ning lahendab olukorra lõplikult. Paraku ei soovinud kostja oodata müüjapoolse kinnituse saamist. Kostja elukaaslane võttis 8. märtsil 2021. a ühendust müüja vennaga, väites talle muuhulgas järgmist: „Kahjuks maakler X ei võimalda meil Teie õele pakkumist edastada. Eile õhtul saatis ta meile edasi väidetavalt Teie õe poolt kirjutatud emaili kus tühistas meie tänase kohtumise ja ähvardas politseiga. Kahtlust äratas kohe see, et Teie õde oli oma nime valesti kirjutanud. Ekspert kinnitas, et see email on võltsitud ja ei ole Teie õe poolt saadetud.“. Kostja ja tema elukaaslane olid seega põhjendamatult asunud seisukohale, et hageja eksitab neid ning võltsib müüja e-kirju. Seda tõendab kuvatõmmis kirjavahetusest, mille müüja vend edastas müüjale
13.Vahetult pärast eeltoodud kirja saatmist edastas kostja kõigile Osaühing KINNISVARABÜROO UUS MAA (hageja peamine koostööpartner) juhatuse liikmetele ja väga paljudele hageja kolleegidele e-kirja, mis sisaldas muuhulgas järgmiseid väiteid (hageja au teotavad on paksult välja toodud): -
E-kirja pealkiri: Reklamatsioon: Xe ebaeetiline tegevus xxxx kinnisasja müümisel.
-
Mõned tunnid hiljem, saatis Pr. X ilmselgete võltsimistunnustega, väidetavalt omaniku saadetud e-maili, milles omanik keeldub kohtumisest ja hoopis ähvardab meid politseiga (email on näha käesoleva kirja lõpus).
-
Eetilise maakleri kohus on kliendile selgitada, [viidates selgelt, et hageja ei ole eetiline maakler] et parema hinnaga ostja on majanduslikult parem otsus, mitte, aga iga hinnaga üritada suurema hinnaga korteri ostjast vabaneda.
-
Vahendeid valimata proovib X takistada omanikuga suhtlemist, et me ei saaks müüjale esitada oma pakkumist isiklikult. Maakleri isiklik kliendieelistus ei tohiks kahjustada kliendi majanduslikke huve.
-
Meie hinnangul on tegemist xxxx.a. sündinud vanaproua C usalduse kuritarvitamisega ehk kelmusega, mis on kriminaalkuritegu.
-
Ühe maakleri väärkäitumine ei tohiks heita halba varju väärika kinnisvarabüroo mainele.
-
Õiglane lahendus on peatada kriminaalse maiguga müügitehing, asendada X neutraalse ja eetilise Uus Maa City maakleriga.
-
X poolt mõjutatud, pahaaimamatu vanaproua poolt digitaalallkirjastatud jt välja ilmuda võivaid dokumente ei tohiks edaspidi arvesse võtta. Vanaprouaga peaks edaspidi suhtlema eetiline ja neutraalne maakler.
14.Kostja jättis seega hageja ülemuste ning kolleegide ees hagejast selgelt mulje kui ebaeetilisest ning kriminaalse tegevusega tegelevast isikust, kes üritab oma kliendi huvide vastaseid tehinguid teha. Tegemist on äärmiselt tõsiste süüdistustega, mis kahjustavad väga intensiivselt hageja au ja head nime ning oleksid võinud viia hageja pikaajalise karjääri kohese lõppemiseni.
15.Järgmisel päeval, 9. märtsil 2021. a, edastas müüja digitaalselt allkirjastatud dokumendi, milles oli toodud järgmist: „Mina, C, olles täie mõistuse juures, kinnitan, et maakler X on informeerinud mind oma oskuste kohaselt, adekvaatselt ja väärarusaamu tekitamata ja soodustamata ning seadusi järgides, et Xxxx korteri eest on mulle pakutud 400 000 eurot. Sellest hoolimata ei soovi ma vastavat pakkumist vastu võtta. Kuigi ma pole kohustatud selgitama, miks ma ei soovi vastavat pakkumist vastu võtta, siis lisan, et minu jaoks pole määravaks üksnes asja hind, vaid ka muud väärtused. Seega palun lõpetada maakleri ning minu täiendav tülitamine vastaval teemal isiklikult või teiste isikute kaudu“.
16.Oli seega selge, et hageja ei olnud tegutsenud kuidagi ebaeetiliselt, vaid järgis üksnes müüja kui oma kliendi juhiseid. Paraku oli tolleks hetkeks juba kostja tegu toime pandud ning hageja maine väga tugevalt kahjustatud.
17.10.03.2021. a edastas Uus Maa kinnisvarabüroo jurist kostja 08.03.2021. a e-kirjale vastuse, tuues välja, et hageja kohta selliste väidete levitamine on lubamatu ja õigusvastane. Sellele laekus 13.03.2021. a vastus kostja lepinguliselt esindajalt, kes võttis omaks, et kostja on eeltoodud hageja mainet kahjustava sisuga e-kirja saatnud, kuid leidis, et kostja tegevus oli põhjendatud. Oli ilmne, et kostja ei näe enda selgelt õigusvastases tegevuses mingeid eksimusi.
18.Hageja nõue põhineb sellel, et kostja on tema kohta avaldanud au teotavaid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Hageja nõude aluseks on väited, mille kostja on oma 08.03.2021. a e-kirjas hageja kohta avaldanud. Ülejäänud asjaolud on toodud eelkõige konteksti loomiseks ning kostja võimalike vastuväidete ennetamiseks.
19.17.10.2021 toimunud eelistungil hageja täpsustas oma nõuet ja hageja on seisukohal, et vaidlusaluses e-kirjas on avaldatud tema kohta ebaõiged (hageja au teotavad andmed on paksult välja toodud) faktiväited: -
Mõned tunnid hiljem, saatis Pr. X ilmselgete võltsimistunnustega, väidetavalt omaniku saadetud e-maili, milles omanik keeldub kohtumisest ja hoopis ähvardab meid politseiga (email on näha käesoleva kirja lõpus).
-
Vahendeid valimata proovib X takistada omanikuga suhtlemist, et me ei saaks müüjale esitada oma pakkumist isiklikult. Maakleri isiklik kliendieelistus ei tohiks kahjustada kliendi majanduslikke huve.
-
Meie hinnangul on tegemist xxxx.a. sündinud vanaproua C usalduse kuritarvitamisega ehk kelmusega, mis on kriminaalkuritegu. Ülejäänud väited on hageja hinnangul väärtushinnangud.
21.Kostja avaldas väärtushinnangud, nagu oleks hageja ebaeetiline isik, kes on võltsinud dokumente, „mõjutanud“ oma klienti, ning tegelenud „väärkäitumisega“. Ühtlasi on kostja väitnud, et hageja on kuritarvitanud oma kliendi usaldust ning pannud toime kelmuse, mis on kriminaalkuritegu. Kostja avaldatud väärtushinnangud on ebaadekvaatsed, kuna hagejat ei ole kindlasti kohane nimetada kurjategijaks või süüdistada võltsimises või muudes taolistes tegudes.
22.Tegelikult on hageja käitunud üheselt oma kliendi ehk müüja soovide kohaselt ning hageja on seda asjaolu ka tõendanud. Kostja ei ole tõendanud, ega saagi tõendada enda avaldatud andmete tegelikkusele vastamist, kuna tegemist on väärtushinnanguga. Küll aga ei esine ka mistahes muid tõendatud faktilisi asjaolusid, mis annaksid kostjale aluse või õiguse hageja kohta sellist hinnangut anda. Järelikult tuleb lugeda kostja avaldatud väärtushinnang ebakohaseks.
23.Samuti on selge, et kostja avaldas väärtushinnangu ilma mistahes viisil teadaolevaid asjaolusid arvestamata. Kostja eesmärk väärtushinnangu avaldamisel ei olnud põhjendatud hinnangu andmine või arvamuse avaldamine. Avaldatust ilmneb selgelt, et kostja eesmärk oli pelgalt teha hagejale haiget ning rikkuda tema mainet.
24.Hageja hinnangul on väljaspool mõistlikku vaidlust, et isiku süüdistamine kuriteo toimepanemises, dokumentide võltsimises, oma kliendi usalduse kuritarvitamises ning üleüldises ebaeetilises käitumises on tema au teotav. Riigikohus on varasemalt välja toonud, et isikule kuritegude toimepanemise omistamine on igal juhul tema au teotav (RKTKo nr 3-2-1-159-14, p 10).
25.Sellest tulenevalt on ka ilmne, et kostja avaldatud väärtushinnangud on hageja au teotavad (rikuvad tema isiklikke õigusi).
26.Kostja avaldatud väärtushinnang ei baseeru ühelgi faktilisel asjaolul, see teotab tugevalt hageja au ning on avaldatud eesmärgiga teha hagejale haiget. Seega tuleb järeldada, et kostja avaldatud väärtushinnangud on ebakohased.
27.Praegusel juhul on kostja saatnud hageja au väga tugevalt teotavaid väiteid hageja peamise koostööpartneri juhatuse liikmetele ning paljudele hageja kolleegidele. On selge, et ükski isik ei soovi koostööd teha maakleriga, kes kuritarvitab oma klientide usaldust, paneb toime kuritegusid ning võltsib dokumente. Kostja sooviks oli ilmselgelt hageja 18 aasta jooksul ülesehitatud karjääri hävitamine. Tuleb ühtlasi arvestada, et kostja tegu ei olnud tehtud emotsiooni pealt, vaid see oli etteplaneeritud ja kalkuleeritud. Kostja tegi teadliku otsuse otsida välja hageja peamise koostööpartneri kõikide juhatuse liikmete ning väga paljude hageja kolleegide kontaktid ning koostada neile pikk ja hageja õiguseid rikkuv e-kiri. Riive hageja õigustele on seega olnud äärmiselt intensiivne ning hageja palub, et kohus sellega hüvitise väljamõistmisel arvestaks.
28.Arvestades kokkuvõtvalt üldise elukalliduse tõusu, kostja sihilikku käitumist hageja au teotamise suhtes, kostja soovi hageja mainet täielikult hävitada ning kostja ükskõiksust pärast nõudekirja saamist, peab hageja õiglaseks hüvitiseks vähemalt 5000 eurot.
29.Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras ning VÕS § 113 lg-s 2 sätestatud hetkest alates. See tähendab, et kostja on kohustatud tasuma kohtu poolt
kindlaks määratud mittevaralise kahju hüvitise summalt viivist alates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni.
30.Hageja kohtueelsed õigusabikulud on summas 816 eurot ning koosnevad asja materjalidega tutvumisest, õiguslikust analüüsist ja kostjale nõudekirja koostamisest. Hageja leiab, et tegevusteks kulunud aeg on mõistlik ja põhjendatud.
31.Hagejale on osutatud õigusabi hinnaga 160 eurot tund (ilma käibemaksuta). Riigikohus on näiteks lahendis 3-2-1-131-16 pidanud põhjendatuks õigusabi tunnihinnaga 165 eurot (ilma käibemaksuta). Tallinna Ringkonnakohus on lahendi nr 2 12 50785 punktides 88 ja 94 pidanud põhjendatuks ka tunnihinda 205 eurot (ilma käibemaksuta) ning Riigikohtus tsiviilasjas nr 3-21159-16 (p 24) tehtud otsuses, kus Riigikohus pidas põhjendatuks mõista välja esindajate tunnitasu 170 eurot. Hageja lepingulise esindaja õigusabiteenuse tasu tunnimäär on seega põhjendatud ja mõistlik. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista ja esitab hagile alljärgnevad vastuväited.
33.Käesoleval juhul ei ole kostjale ette heidetavad väärtushinnangud kujunenud asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist.
Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: -
müüja on xxxx. a sündinud vanaproua, kes on käesoleval ajal xxxx aastane;
-
kostja, hageja poolt vahendatud korteriomandi müügilepingu sõlmimisest huvitatud isikuna, ei saanud korteri müüjaga suhelda – väidetavalt vahendas hageja kostja ja müüja suhtlust, kuid selle kohta täpsemad andmed puuduvad; teada on vaid see, et lõpuks keeldus korteriomandi müüja kostjaga igasugusest suhtlusest;
-
e-kirjas, mida kostjale müüja e-kirjana tutvustati, on müüja nimi kirjutatud valesti ega ühtinud kinnistusraamatusse kantud korteriomandi omaniku nimega;
-
müüja ei võtnud vastu kostja (elukaaslase) poolt tehtud kõrgemat hinnapakkumist – kusjuures hinnapakkumine ei olnud mitte 10 000 eurot kõrgem vaid 50 000 eurot kõrgem;
-
kostja proovis leida müüjaga kontakti selleks, et temaga otse suhelda, kuid see ei õnnestunud.
35.Nende faktiliste asjaolude pinnalt on kostja järeldanud, et maakler on käitunud ebaeetiliselt, jättes arvestamata müüja eeldatavad huvid. Kostja väärtushinnangud ei ole kujunenud meelevaldselt vaid tegelikke asjaolusid arvesse võttes.
36.Kostja helistas hagejale Xxxx korteri ostusooviga ja soovis kohe korteri ostmiseks broneerida. Ilma korterit näitamata ei soovinud hageja siiski korterit broneerida, mistõttu lepiti kokku korteriga tutvumine. Kostja ja tema elukaaslane olid eelnevalt tutvunud mitmete (sh analoogsete) müügil olevate korteritega ning hageja käitumine korteri tutvustamisel ei olnud tavapärane, vaid imestust tekitav: hageja rääkis kostjale vaid puudustest ja vigadest ning ei toonud esile ühtegi positiivset momenti, nt asukohta, vaadet jne. Kostjale ja tema elukaaslasele jäi mulje, nagu hageja teeks kõik endast oleneva selleks, et kostja ostuhuvi ära langeks. Selline käitumine ei ole maakleri puhul tavapärane. Ka korteri tollane üürnik T avaldas kostjale ja tema elukaaslasele, et tema arvates oli hageja käitumine korterit erinevatele ostuhuvilistele näidates samasugune ning ka üürnik pidas seda imelikuks.
37.Pärast korteri tutvustamise lõpetamist kordas kostja oma elukaaslase juuresolekul soovi korter broneerida. Hageja vastas selle peale, et korter on juba ära lubatud isikule kes helistas esimesena, aga kes ei olegi veel korterit näinud. Samuti ütles hageja, et mistahes
broneerimislepingut selle isikuga sõlmitud ei ole, kuid samas keeldus hageja sellise broneerimislepingu sõlmimisest ka kostjaga. Kuna kostjale jäi arusaamatuks, mis põhjusel kostjale korterit üldse näidati, kui see on ära lubatus kellelegi teisele, küsis kostja eeltoodu kohta hageja põhjendust – hageja aga muutus küsimuse peale ebalevaks ning palus siiski saata broneerimissooviga e-kirja. Kostja leiab, et erinevate ostuhuviliste ”solgutamine” olukorras, kus müüja on ostja juba välja valinud, ei ole maaklerteenust kutsetegevusena osutavale isikule kohane.
38.Hageja on asunud hagis väitma, et korteri ostja (kinnistusraamatu andmetel V) oli korterit juba vaatamas käinud enne seda kui korterit tuli vaatama kostja koos oma elukaaslasega. See väide ei ole kooskõlas kostjale varem avaldatuga.
39.Märgitult on kostja püüdnud ka ise korteriomandi müügiga seotud asjaolusid välja selgitada, otsides müüjaga kontakti.
40.Kostja poolt hageja tööandjale avaldatud faktiväited on olnud õiged. Riigikohtu tsiviilkolleegium on tsiviilasjas nr 3-2-1-169-11 tehtud otsuse p-s 12 leidnud, et mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustuse tekkimine VÕS § 1045 lg 1 p 4 alusel eeldab mh seda, et kõnealune faktiväide on hageja au teotav (õigusvastane) ja au teotavate andmete avaldamine on õigusvastane. Tegelikkusele vastava faktiväite, isegi kui see teotab isiku au ja kahjustab tema mainet, avaldamine ei ole õigusvastane, kui avaldaja tõendab, et faktiväide vastab tegelikkusele. Käesoleval juhul ei pea kostja tõendama eespool nimetatud faktiväidete tegelikkusele vastamist, kuivõrd nende faktiväidete osas vaidlus puudub. Seejuures on oluline, et kostja ei ole pöördunud ka mitte suvaliste või piiramatu arvu hageja kolleegide poole vaid nende, kes on Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja Aukohtu liikmed. Seetõttu esitab hageja kohtule andmeid eksitaval viisil, mis on TsMS § 200 lg 2 järgi lubamatu.
41.Hagejal on oma osa selles, et kostja ei saanud müüjaga suhelda. Kostjal ei olnud müüja kontakti ning hageja seda kostjale ei andnud. Lisaks eeltoodule murdis hageja ka oma lubadust edastada kostjale viivituseta võimalikku tehingut puudutavat informatsiooni, s.o müüja seisukoht – lõpuks see esitati, aga sedavõrd suure hilinemisega, et selleks ajaks oli kostja juba pöördunud Osaühingu KINNISVARABÜROO UUS MAA poole.
42.Hagiavalduses ei nähtu aga mistahes negatiivsete tagajärgede tekkimist hagejale. Hageja märgib vaid, et kostja ”süüdistused [...] oleksid võinud viia hageja pikaajalise karjääri kohese lõppemiseni” – mis on ühest küljest oletuslik, aga millest teisalt nähtubki, et hageja pikaajaline karjäär kestab edasi ja selles ei ole muutusi toimunud.
43.Hageja ei ole ka esile toonud, milline on talle väidetavalt tekkinud kahju suurus ning kuidas see on kujunenud, vaid palub kahjuhüvitise kindlaks määrata omal äranägemisel.
44.Hageja ei ole selgitanud, milline hingeline valu talle tekkis ja milles see täpselt väljendus. Väide sellest, et hageja oleks võinud kaotada oma töö, on oletuslik. Kostja palub kohtul arvestada, et hageja tegutseb kutselise maaklerina ning tegemist on tööga, mis eeldab inimestega suhtlemist. Töö iseloomu tõttu ei saa välistada, et erinevad inimesed tõlgendavad erinevaid olukordi erinevalt ning teatud olukordades (nagu ka käesoleval juhul) võib tekkida isikute vahel usaldamatus. Võimalikud kaebused ja nendega tegelemine on osa tööst. Ka muude professioonide puhul on tööandjapoolne järelevalve ja pretensioonide esitamine tavapärane.
45.Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et isikute ring, kellele andmeid avaldati, oli piiratud. Andmeid ei avaldatud laiemale avalikkusele (nt ajakirjanduses või internetikommentaariumis) vaid kostja pöördus konkreetselt Osaühingu KINNISVARABÜROO UUS MAA, mida kostja pidas hageja tööandjaks, poole. Eeltoodut ei muuda, milline õigussuhe hagejat Osaühinguga KINNISVARABÜROO UUS MAA seob – kas selleks on riskide juhtimise, maksude optimeerimise vms põhjusel sõlmitud koostöö-, frantsiisi- vms leping. Isikud, kelle poole kostja
konkreetselt pöördus, olid muuhulgas Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja Aukohtu liikmed. Väide sellest, et kostja proovib soovib ”hageja mainet täielikult hävitada” ei vasta tõele. See järeldus on meelevaldne ning jääb arusaamatuks, kuidas saakski sisuliselt kostja tööandjale (või peamisele koostööpartnerile) mistahes andmete edastamine mõjutada nt edaspidiste maaklerlepingute sõlmimist. Ka sellest tulenevalt ei ole kostja tegevusel sellist etteheidetavat mõju, mistõttu peaks kostjalt kahjuhüvitise välja mõistma. Kostja ei ole hageja suunas käivitanud laimukampaaniat, nagu hageja seda näeb, vaid pöördunud hageja tööandja ja kutseorganisatsiooni aukohtu poole, mis selliste vaidluste lahendamisega tegelebki. Seetõttu on kummaline, et hageja üritab agressiivselt oma oletatavaid õigusi kohtus kaitsta.
46.Juhul, kui kohus peaks hakkama hindama poolte hingelist valu, siis tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et kostja on hageja ja tema kolleegide käitumisest šokeeritud: nimelt on Uusmaa Kinnisvarabüroo K esitanud väite, et kostja on pakkunud hagejale (või mistahes muule isikule) raha (altkäemaksu) selle eest, et korter talle müüakse ning kostja kavatseb edaspidi hageja ette loetletud vigade arvel alandada korteriomandi hinda ning osa ostuhinnast tagasi küsida. Eeltoodud väited on absurdsed. Kostja on pakkunud korteri omanikule rohkem raha, s.o kõrgemat hinda, mis ei ole keelatud ning täiesti arusaamatuks jääb, kuidas saaks võimalik ostja varjatud puuduste eest osa korteri ostuhinnast tagasi küsida, kui hageja ainult puuduste ettelugemisega korteri tutvustamisel tegeleski.
47.Ka enne hagi esitamist tekkinud õigusteenuse kulude hüvitamist ei pea kostja põhjendatust. Nõudekirjade saatmine ei tähenda seda, et nõudekirjas väljendatud nõue oleks põhjendatud. Kostjale teadaolevalt puudub tal kohustus põhjendamatutele nõuetele vastata. Sellest tulenevalt ei saa kostjale ette heita ka seda, et ta on jätnud nõudekirjale vastamata ning omistada talle seetõttu ükskõikset käitumist. Kohtuotsuse põhjendused
48.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, kuulanud ära tunnistaja, tutvunud poolte kirjalike seisukohtade ning toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele.
49.Hageja esitas kostja vastu au teotamisest tuleneva kahju hüvitamise nõude. Hageja nõue võib kuuluda rahuldamisele VÕS § 1043 alusel koosmõjus VÕS § 1045 lg-ga 1. VÕS § 1043, mille kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele (VÕS § 1043). Isikuõiguste rikkumisega kahju tekitamine on õigusvastane (VÕS § 1045 lg 1 p 4). Isiku õiguste rikkumise üheks vormiks on au teotamine, mis võib toimuda avaldades isiku kohta ebaõigeid faktilisi andmeid või ebakohaseid hinnanguid. Eeltoodust tulenevalt on isikuõiguste rikkumise korral avaldajal kahju hüvitamise kohustus, kui avaldaja süülise õigusvastase teoga põhjustas kannatanule kahju. Seega peab kohus tuvastama kostja teo, mis hagejale kahju tekitas (ebaõigete faktiväidete või ebakohaste väärtushinnangute avaldamine), teo õigusvastasuse ja kostja süü. Õigusvastasuse tuvastamisel arvestab kohus rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel ning hindab rikkuja ja kannatanu kaitstud hüvesid ja huve (VÕS § 1046 lg 1 ls 2 ja lg 2 ls 2). Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti (VÕS § 1050 lg 1). Lisaks on hageja esitanud kostjate vastu varalise kahju hüvitamise nõude tulenevalt kohtueelses menetluses kantud õigusabikuludega, mille õigusliku alusena kohaldub VÕS § 128 lg 3 koosmõjus VÕS §
131.VÕS § 137 lg 1 kohaselt juhul, kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt.
50.Poolte vahel puudub vaidluse selles, et kostja saatis 08.03.2021 Osaühingu KINNISVARABÜROO UUS MAA juhatuse liikmetele ja väga paljudele kolleegidele e-kirja, mis sisaldas muuhulgas järgmiseid väited: -
E-kirja pealkiri: Reklamatsioon: Xe ebaeetiline tegevus Xxxx kinnisasja müümisel.
-
Mõned tunnid hiljem, saatis Pr. X ilmselgete võltsimistunnustega, väidetavalt omaniku saadetud e-maili, milles omanik keeldub kohtumisest ja hoopis ähvardab meid politseiga (email on näha käesoleva kirja lõpus).
-
Eetilise maakleri kohus on kliendile selgitada, [viidates selgelt, et hageja ei ole eetiline maakler] et parema hinnaga ostja on majanduslikult parem otsus, mitte, aga iga hinnaga üritada suurema hinnaga korteri ostjast vabaneda.
-
Vahendeid valimata proovib X takistada omanikuga suhtlemist, et me ei saaks müüjale esitada oma pakkumist isiklikult. Maakleri isiklik kliendieelistus ei tohiks kahjustada kliendi majanduslikke huve.
-
Meie hinnangul on tegemist xxxx.a. sündinud vanaproua C usalduse kuritarvitamisega ehk kelmusega, mis on kriminaalkuritegu.
-
Ühe maakleri väärkäitumine ei tohiks heita halba varju väärika kinnisvarabüroo mainele.
-
Õiglane lahendus on peatada kriminaalse maiguga müügitehing, asendada X neutraalse ja eetilise Uus Maa City maakleriga.
-
Eve poolt mõjutatud, pahaaimamatu vanaproua poolt digitaalallkirjastatud jt välja ilmuda võivaid dokumente ei tohiks edaspidi arvesse võtta. Vanaprouaga peaks edaspidi suhtlema eetiline ja neutraalne maakler.
51.Hageja leiab, et kostja on avaldanud nimetatud e-kirjas väited, mis on hinnatavad ebaõigete faktiväidete ja/või ebakohaste väärtushinnangutena. Hageja väitel kahjustavad avaldatud väited tema mainet, mistõttu on väidete avaldamine õigusvastane.
52.Kohus lahendab vaidlust järgmises järjekorras: eelkõige võtab kohus seisukoha, kas kostja on avaldanud hageja poolt vaidlustatud andmed, kas andmete avaldamine on õigusvastane ning jaatava vastuse puhul, kas kostja on süüdi kahju õigusvastases tekitamises, seejärel lahendab kohus hageja kahjuhüvitise väljamõistmise nõude. Lõpetuseks otsustab kohus menetluskulude jaotuse.
53.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja edastas vähemalt kahekümnele e-postiaadressile hageja kohta andmeid. Vaidlust pole selle üle, et kostja saatis e-kirja Osaühingu KINNISVARABÜROO UUS MAA juhatuse liikmetele ja Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja Aukohtu liikmetele. Kostja 08.03.2021 e-kirja postiaadresside puhul tuleb arvestada, et mitmed neist on üldisednäiteks [email protected], [email protected] ja [email protected]. Üldistele e-postiaadressidele saadetud kirju võib näha oluliselt suurem arv inimesi kui isiklikule e-postiaadressile kirja edastamise. Seega kostja edastas kolmandatele isikutele hageja kohta andmeid. Seega on tegemist andmete avaldamise VÕS § 1047 tähenduses.
54.Kohus selgitab, et isikuõiguste rikkumine on võimalik au teotava väärtushinnanguga ning isiku kohta ebaõigete, mittetäielike või eksitavate faktiväidete avaldamisega (VÕS § 1046 ja § 1047). Faktiväide on väide, mille tõesus on kohtumenetluses kontrollitav. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Väärtushinnang on väide, mida saab küll põhjendada, kuid mille tõesus pole tõendatav. Ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad (RKTKo nr 3-2-1-161-05,
p 12). Vaidluse korral tuvastab kohus, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (RKTKo 3-2-1-80-13, p 36). See, mida avaldaja ise avaldatuga silmas pidas, ei ole oluline. Isiku õigust olla üldsuse ees kujutatud tõeselt saab rikkuda ka sel teel, et avalduses ei viidata faktidele, kuid jäetakse mulje, et faktid on olemas (avaldajale teada). Näiteks võidakse avaldada isiku kohta arvamust, jättes mulje, et avaldaja teab mingeid fakte, mille alusel arvamus kujundati. Faktiväide (kohtupraktikas on faktiga samatähenduslikud "andmed" ja "asjaolu") ei sisalda hinnanguid, vaid fakte. Kuid faktiväide võib olla isiku au teotav selle tõttu, et see võimaldab isiku “väärtustamist “ negatiivse hinnanguga. Väärtusotsus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega, väärtushinnangut on võimalik küll põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust, ja kui au on teotatud väärtushinnanguga, ei saa isik nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist, kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid. (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-05, p 10). Riigikohus on selgitanud, et avaldamine VÕS § 1046 ja § 1047 tähenduses on isiku kohta andmete või väärtushinnangute kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele need hinnangud ja andmed teatavaks (RKTKo nr 3-2-1-43-09, p 14). Kolmandate isikutena peetakse silmas kõrvalisi isikuid.
55.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on avaldajaks VÕS § 1046 ja § 1047 mõttes. Vaidlust pole selle üle, et kostja poolt avaldatud väited käivad hageja kohta.
56.Seega tuleb kohtu kõigepealt tuvastada, kas kostja poolt 08.03.2021 saadetud e-kirjas avaldatud andmed on faktiväited või väärtushinnangud. Tulenevalt TsMS § 436 lg 4 ja 7 on kohtul õigus ja ka kohustus, kuivõrd tegemist on ka õigusliku hinnanguga, ise hinnata, mis liiki väidetega on tegemist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-5-07 p 32).
57.Hageja on seisukohal, et vaidlusaluses e-kirjas on avaldatud tema kohta ebaõiged (hageja au teotavad andmed on paksult välja toodud) faktiväited: -
Mõned tunnid hiljem, saatis Pr. X ilmselgete võltsimistunnustega, väidetavalt omaniku saadetud e-maili, milles omanik keeldub kohtumisest ja hoopis ähvardab meid politseiga (email on näha käesoleva kirja lõpus).
-
Vahendeid valimata proovib X takistada omanikuga suhtlemist, et me ei saaks müüjale esitada oma pakkumist isiklikult. Maakleri isiklik kliendieelistus ei tohiks kahjustada kliendi majanduslikke huve.
-
Meie hinnangul on tegemist xxxx.a. sündinud vanaproua C usalduse kuritarvitamisega ehk kelmusega, mis on kriminaalkuritegu.
58.Hageja leiab, et juhul kui kohus leiab, et tegemist ei ole faktiväidetega, siis on tegemist ebakohaste väärtushinnangutega. Sellised andmed kahjustavad hageja hinnangul tema mainet.
59.Kostja ei vaidle vastu, et ta on avaldanud eelnimetatud väited. Kostja arvates tegemist on tõele vastavate väidetega.
60.Kohus leiab, et kostja on avaldanud faktiväite, et hageja on saatnud e-kirja, mis on võltsimistunnustega. Tegemist on faktiväitega, sest kohtumenetluses on võimalik kontrollida, kas hageja poolt saadetud e-kirjal on võltsimistunnused või mitte.
61.Kohus on seisukohal, et väide „Vahendeid valimata proovib X takistada omanikuga suhtlemist“ näol on tegemist väärtushinnanguga arvestades väite sisu ja avaldamise konteksti. Tegemist on kohtu arvates kostja subjektiivse hinnanguga hageja tegevusele. Väidet mõistliku inimese arusaama järgi hinnates ei ole sellega öeldud, et hageja otseselt takistaks (nt keelaks või objektiivselt ei võimaldaks) omanikuga suhtlemist, mille tõelevastavust oleks kohtumenetluses võimalik kontrollida. Väite hinnangulisus nähtub mh selles sisalduvates sõnadest „vahendeid valimata“ ja „proovib“. Hagiavalduses on hageja olnud seisukohal, et tegemist on
väärtushinnanguga ja 17.10.2022 kohtuistungil on hageja olnud ka nõus, et kõnesolev hinnang sisaldab ka väärtushinnangule omaseid elemente. Eelnevast tulenevalt ei ole kohtu arvates tegemist faktiväitega. Võimalik on hinnata kostja hinnangu põhjendatust, st kas hageja tegevus annab alust hinnanguks, et ta proovib takistada omanikuga suhtlemist, või mitte.
62.Kohus leiab, et kostja on alaldanud faktiväite, et hageja on toime pannud usalduse kuritarvitamise ehk kelmuse, mis on kriminaalkuritegu. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-161-05 punktis 12 leidnud, et VÕS § 1047 lg 4 kohaldub ka siis, kui isik jätab mulje teatud faktide esinemisest. Sarnast olukorda on Riigikohus käsitlenud asjas nr 3-2-1-159-14 punktis 10: juhul kui avaldatakse, et isiku toime pandud kõiki kuritegusid ei ole avastatud, on sellega kaudselt väidetud, et isik on lisaks avastatud kuritegudele toime pannud veel kuritegusid. Sellisel juhul on tegemist faktiväite avaldamisega VÕS § 1047 mõttes. Kohus leiab, et kostja ei saa põhjendada oma väiteid sellega, et tegemist on tema „subjektiivse arvamusega“, sest ka „subjektiivne arvamus“ saab olla faktiväiteks sõltuvalt avaldamise kontekstist ja viisist. Käesoleval juhul jättis kostja mulje, et temale on teada mingid faktid, mille põhjal saab järeldada, et hageja on toime pannud kuriteo, milleks on kelmus.
63.Järgnevalt analüüsib kohus kas kostja poolt avaldatud faktiväidete näol on tegemist ebaõigete faktiväidetega ja kas nimetatud väited kahjustavad hageja mainet.
64.Hageja leiab, et kostja poolt avaldatud faktiväide, et hageja on saatnud e-kirja, mis on võltsimistunnustega, näol on tegemist ebaõige faktiväitega.
65.Kostja on kohtule tõenditena esitanud hageja ja kostja vahel peetud e-kirjavahetuse perioodil 04.03.2021 kuni 07.03.2021. Kostja selgitab, et e-kirjavahetusest nähtub, et 07.03.2021 saatis hageja kostjale e-kirja, mille sisse on kopeeritud väidetava korteri müüja e-kirja. Muutmata kujul müüja e-kirja ei ole hageja kostjale edastanud, kuigi kostja on seda küsinud. Väidetaval müüja e-kirjal puuduvad edastatud e-kirjale omased tunnused: edastatud e-kirja teemaväli ehk subjekt on puudu, e-kirja saajaks oli „C“; kuigi kinnistusraamatu andmeil oli korteri omanikuks ́“C“, omaniku e-posti aadressi ei ole väidetavast e-kirjas üldse näha, mis edastatud e-kirja puhul peaks olema näha.
66.Kohus tuvastab 04.03.2021 kuni 07.03.2021 kirjavahetuse (tlk 73-73 pöördel) uurimisel, et kostja väide kirjavahetuse võltsimise kohta ei vasta tõele. Ainuüksi see, et hageja kopeeris korterimüüjalt saadud e-kirja kostjale saadetud e-kirja sisse, ei tõenda võltsimise väidet. Samuti ei nõustu kohus kostjaga, et müüja nimi oli kostjale saadetud e-kirjas kirjutatud valesti. Kohtule esitatud 07.03.2021 e-kirjas on müüja nimi kajastatud kahel korral: C ja M (tlk 8). Müüja kinnitusel olevast digitaalallkirjast nähtu, et müüja õige nimi on C (tl 14).
67.23.11.2022 kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja C avaldas kohtule, et tegemist on tema e-kirjaga ning ta mäletas sõna politsei kasutamist, sest kostja käitumine muutus tunnistaja sõnade kohaselt talumatuks. Pärast seda kui kohus näitas tunnistajale 07.03.2021 e-kirja (tlk 8) on tunnistaja andnud järgmised ütluseid: Siin on lõpus üks sõna, mis mulle ei ole ausalt öeldes omane kasutada, aga ma olin ikka väga närvis sellepeale, mis toimus. Sõna on "politsei". Ma olen privaatsusest lugupidav inimene, ikka väga kohe, tõenäoliselt olen ma introvert. Ilmselt ma sattusin vastamisi ekstraverdiga. Nad kuidagi moodi otsisid ülesse minu venna kontaktid, vend mingil hetkel saatis mulle selle meili, mida ta neile saatis. Lugesin selle läbi ja ütles, et kui sel ajal formeeris, oli jälle tulnud üks sõnum või helistamine. Ta ütles, et blokeerib ära. Ta oli kõik ära selgitanud neile ja arvas, et tal ei ole midagi neile enam öelda ja ei soovi, et helistaksid. Siis nad ajasid minu aadressi ka välja. Nad helistasid uksekella, siis see ei töötanud. Postkastis oli ka nende justkui advokaadi kiri, aga see oli selline, et telefoni nr oli ka all ja nimi, aga allkirja ei olnud. Ma arvan, et selle olid nad küll ise trükkinud ja mulle postkasti pannud. Mul on see alles. Läksin tuppa, pildistasin selle ära ja saatsin telefoni peale, et selline kiri oli mul postkastis. Midagi muud mul tõesti öelda ei olnud (tlk 80).
68.Seega tõendavad ka tunnistaja C poolt kohtuistungil antud ütlused, et hageja poolt kostjale edastatud müüja e-kiri ei olnud võltsitud.
69.Kohus leiab, et e-kiri, milles väitetakse, et hageja on võltsinud müüja C on hageja mainet kahjustav.
70.Hageja leiab, et kostja poolt avaldatud faktiväide, et hageja on toime pannud usalduse kuritarvitamise ehk kelmuse, mis on kriminaalkuritegu, näol on tegemist ebaõige faktiväitega.
71.Kohus nõustub hageja seisukohaga. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et hageja oleks toime pannud usalduse kuritarvitamise ehk kelmuse. Kostja leiab, et tegemist ei ole faktiväitega, vaid tema hinnanguga hageja käitumisele ehk väärtushinnanguga. Kohus leiab, et kui isegi nõustuda kostjaga, et tegemist on väärtushinnanguga, mitte faktiväitega, siis sellele vaatamata ei ole kohtule esitatud tõendeid, et millele tuginedes oleks kostja võinud väita, et hageja oleks kuritarvitanud müüja usaldust. Asjaolu, et tunnistaja C avaldas, et ta otsustas müüa korteri esimesele huvilisele seoses viimase seotusega Kadrioruga ja ostuhinnaga 350 000 eurot, mis müüjale sobis, kuigi müüja möönis, et sai sellise hinnaga korterit müües kahju, sest müügihind kujunes madalamaks kunagisest ostuhinnast, ei tähenda seda, et hageja oleks kuidagi müüja usaldust kuritarvitanud ja toime pannud kelmuse, mis on kuritegu.
72.Kohus nõustub hagejaga, et kostja poolt avaldatud väited, milles kostja süüdistab hagejat dokumendi võltsimiseks ja kuriteo toimepanemises on hageja au teotavad. Riigikohus on varasemalt välja toonud, et isikule kuritegude toimepanemise omistamine on igal juhul tema au teotav (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus asjas nr 3-2-1-159-14, p 10). Seega rikuvad kostja poolt hageja koha avaldatud ebaõiged faktiväiteid hageja isiklikke õiguseid.
73.Järgnevalt tuleb kohtul tuvastada, kas kostja poolt avaldatud väärtushinnangud on hageja au teotavad ja ebakohased.
74.Isiku au teotamine väärtushinnanguga on VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane, kui väärtushinnang on ebakohane.
75.Riigikohtu väljakujunenud praktikast tulenevalt on isiku au teotava ebakohase väärtushinnanguna käsitatav halvustava tähendusega hinnang isiku kohta, kui see hinnang ei ole põhjendatud. See tähendab, et isik ei ole andnud põhjust (puudub alus) selliseks hinnanguks ja väärtushinnangu avaldajal ei olnud mõistlikku õigustust teist isikut üldsuse ees halvustada (Riigikohtu 13. juuni 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-02, p 7; 31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 12). Põhjendamatuks loetakse ka selline negatiivne hinnang, mille väärtushinnangu avaldaja on kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist (vt Riigikohtu 21. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 20; 25. septembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 36). Seevastu väärtushinnangud, mida võimaldavad tegelikkusele mittevastavad andmed, võivad põhimõtteliselt kahjustada isiku au ja head nime, kuid selline kahjustamine ei ole VÕS § 1046 lg 1 mõtte kohaselt üldjuhul õigusvastane (Riigikohtu 13. jaanuari 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-09, p 15). VÕS § 1046 ja § 1047 järgi isiklike õiguste rikkumise õiguspärasuse põhjendamine ja tõendamine lasub õiguste rikkujal (Riigikohtu 9. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-09, p 15). Lisaks loetakse väärtushinnang ebakohaseks, kui esitatud hinnangu väljendusviis on ebakohane või ebasünnis (Riigikohtu 21. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 20; 25. septembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 36), sh kui selle tähendus on mõistliku isiku jaoks vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav (Riigikohtu 10. juuni 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-43-09, p 16; 13. jaanuari 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-09, p 15).
76.Hageja väitel kostja poolt 08.03.2021 saadetud e-kiri väärtushinnanguid (hageja au teotavad väited on paksult välja toodus):
sisaldas
järgmiseid
-
E-kirja pealkiri: Reklamatsioon: Xe ebaeetiline tegevus Xxxx kinnisasja müümisel.
-
Eetilise maakleri kohus on kliendile selgitada, [viidates selgelt, et hageja ei ole eetiline maakler] et parema hinnaga ostja on majanduslikult parem otsus, mitte, aga iga hinnaga üritada suurema hinnaga korteri ostjast vabaneda.
-
Vahendeid valimata proovib X takistada omanikuga suhtlemist, et me ei saaks müüjale esitada oma pakkumist isiklikult. Maakleri isiklik kliendieelistus ei tohiks kahjustada kliendi majanduslikke huve.
-
Ühe maakleri väärkäitumine ei tohiks heita halba varju väärika kinnisvarabüroo mainele.
-
Õiglane lahendus on peatada kriminaalse maiguga müügitehing, asendada X neutraalse ja eetilise Uus Maa City maakleriga.
-
Eve poolt mõjutatud, pahaaimamatu vanaproua poolt digitaalallkirjastatud jt välja ilmuda võivaid dokumente ei tohiks edaspidi arvesse võtta. Vanaprouaga peaks edaspidi suhtlema eetiline ja neutraalne maakler.
77.Kostja on seisukohal, et tegemist ei ole ebakohaste väärtushinnangutega, vaid need on kujunenud tegelikke asjaolusid arvesse võttes.
78.Praegusel juhul ei saa olla mõistlikku vaidlust selles, et kostjale etteheidetud väited on esitatud väga negatiivses kontekstis, sest kostja süüdistas hagejat justkui mitme süüteo toime panemises ning kliendi usalduse kuritarvitamises ja kliendi manipuleerimises. Riigikohus on varasemalt välja toonud, et isikule kuritegude toimepanemise omistamine on igal juhul tema au teotav (RKTKo nr 3-2-1-159-14, p 10). Samuti võimaldavad kohtul tuvastada kostja teo negatiivse konteksti kostja viited ebaeetilisele käitumisele ja kriminaalse maiguga tehingu peatamise vajadusele ning ausal viisil korteri uuesti müüki panemisele (st justkui hageja praegune töö oleks olnud ebaaus). Kohus leiab, et hinnates kõiki eelnevalt välja toodud kostja poolt avaldatud väärtushinnanuid kogumis, siis selliste hinnangute avaldamisega jätab kostja hagejast selgelt mulje kui ebaeetilisest isikust, kes üritab teha oma kliendi huvide vastaseid ja kriminaalse iseloomuga tehinguid. Sellised väited on hageja suhtes halvustavad ja negatiivsed. Eeltoodust tulenevalt on kostja avaldanud hageja suhtes au teotavaid väärtushinnanguid.
79.Kuna VÕS § 1046 lg 1 esimese lause kohaselt on isiku au teotamine ebakohase väärtushinnanguga eelduslikult õigusvastane, siis peab kostja tõendama väärtushinnangute põhjendamiseks kasutatud faktiväited.
80.Kostja on väitnud, et eelnimetatud väärtushinnangud ei ole kujunenud meelevaldselt, vaid tegelikke asjaolusid silmas pidades. Kostja on välja toonud, et asjaolud, mis oleks aluseks selliste väärtushinnangute avaldamiseks on järgmised: müüja on xxxx. a sündinud vanaproua, kes on käesoleval ajal xxxx aastane; kostja, hageja poolt vahendatud korteriomandi müügilepingu sõlmimisest huvitatud isikuna, ei saanud korteri müüjaga suhelda – väidetavalt vahendas hageja kostja ja müüja suhtlust, kuid selle kohta täpsemad andmed puuduvad; teada on vaid see, et lõpuks keeldus korteriomandi müüja kostjaga igasugusest suhtlusest; e-kirjas, mida kostjale müüja e-kirjana tutvustati, on müüja nimi kirjutatud valesti ega ühtinud kinnistusraamatusse kantud korteriomandi omaniku nimega; müüja ei võtnud vastu kostja (elukaaslase) poolt tehtud kõrgemat hinnapakkumist – kusjuures hinnapakkumine ei olnud mitte 10 000 eurot kõrgem vaid 50 000 eurot kõrgem; kostja proovis leida müüjaga kontakti selleks, et temaga otse suhelda, kuid see ei õnnestunud. Eelnimetatud faktiliste asjaolude pinnalt on kostja järeldanud, et hageja maaklerina on käitunud ebaeetiliselt, jättes arvestamata müüja eeldatavad huvi.
81.Kohus leiab, et kostja ei ole põhjendanud kostja poolt hageja kohta halvustava sisuga hinnangute avaldamist. C poolt saadetud e-kirja, C antud kinnitusega ja C poolt kohtuistungil
tunnistajana antud ütlusega on leidnud tõendamist, et hageja on käitunud üheselt oma kliendi ehk müüja soovide kohaselt.
82.Kostja on selgitanud, et hageja rääkis kostjale vaid puudustest ja vigadest ning ei toonud esile ühtegi positiivset moment, nt asukohta, vaadet jne. Kostjale ja tema elukaaslasele jäi mulje, nagu teeks hageja kõik endast oleneva selleks, et kostja ostuhuvi ära langeks. Kohus leiab, et hageja kinnisvaramaaklerina ei ole tegutsenud ebaeetiliselt, avaldades kostjale ja teistele ostjatele müüdava objekti kohta puudusi. Vastupidi, kui maakler oleks varjanud puudusi, siis võiks kõne alla tulla küsimus ebaeetilisest tegevusest.
83.Kostja on selgitanud, et kuna kostjale jäi arusaamatuks, mis põhjusel kostjale korterit üldse näidati, kui see on ära lubatud kellegi teisele, küsis kostja eeltoodu kohta hageja põhjendust- hageja muutus aga küsimuse peale ebalevaks ja palus siiski saata broneerimissooviga e-kirja. Kostja leiab, et ostuhuviliste „solgutamine“ olukorras, kus müüja on ostja juba välja valinud, ei ole maaklerteenust kutsetegevusena osutavale isikule kohane. Hageja on selgitanud, et lõpliku müügiotsuse teeb müüja ning korterit näitas hageja põhjusel, et müüja ei olnud selleks ajaks veel esimese ostuhuvilise suhtes otsust teinud, seega ei olnud müüja sel hetkel ostja veel välja valinud. Samuti ei olnud esimese huvilisega sõlmitud broneerimislepingut. Kuna seda kõike ei olnud tehtud, ei saanud hageja kostjale öelda, et korter on müüdud või ostja on leitud. Hageja edastas müüjale ka info kostja ostusoovi kohta ja pakutud kõrgema hinna kohta. Sellele vaatamata ei olnud müüja nõus korterit müüma kostjale. Kohus nõustub hagejagagi, et kostja on olukorda valesti hinnanud, arvates, et ostja oli välja valitud ja kostjale näidati korterit niisama. On tavapärane, et korteri müügikuulutus on üleval ja korterit näidatakse ostjatele nii kaua, kuni korter on lepinguga broneeritud konkreetsele ostjale. Igal juhul ei põhjenda ükski eelnimetatud asjaolu kostja avaldatud ebakohaseid väited hageja kohta: hageja tegevust ei saa ülaltoodu pinnalt lugeda ebaeetiliseks või müüja huve kahjustavaks.
84.Seega on kostja poolt avaldatud väärtushinnangute näol tegemist ebakohaste väärtushinnangutega.
Järgnevalt analüüsib kohus kostja tegevuse õigusvastasust ja kostja süüd.
86.Au teotamise õigusvastasuse kindlakstegemisel tuleb rakendada VÕS § 1046 lg 1 teist lauset, mis sätestab, et isikliku õiguse rikkumise õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Isikliku õiguse rikkumise õigusvastasuse välistab VÕS § 1046 lg 2 kohaselt ka see, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Kostja väide, et hageja kritiseerimine on põhjendatud, ei õigusta hageja kohta ebakohase väärtushinnangute avaldamist.
87.VÕS § 1047 lg 1 kohaselt isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma (VÕS § 1047 lg 1). Vastavalt VÕS § 1047 lg 2 järgi loetakse teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Kuna kostja ei ole tõendnaud, et hageja on saatnud e-kirja, mis on võltsimistunnustega ja hageja on toime pannud kuriteo, milleks on võltsimine, siis on kostja tegu VÕS § 1047 lg 2 alusel. Seega tuleb antud juhul eeldada, et kostja tegu oli õigusvastane ja kui kostja sellele vastu vaidleb, siis tuleb kostja tõendad vastupidist.
88.VÕS § 1047 lg 3 alusel ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Käesoleval juhul ei ole kostja välja toonud, et tal oli andmete avaldamiseks õigustatud huvi, samuti ei ole kostja esile toonud, et ta oleks tema poolt esitatud väiteid kuidagi kontrollinud, rääkimata sellest, et kostja oleks neid väiteid kontrollinud tema poolt oodatava põhjalikkusega.
89.VÕS § 1050 lg 1 kohaselt eeldatakse, et kahju tekitaja on kahju tekitamise eest süüdi, kui ta ei tõenda vastupidist. Seega on kostja on kahju tekitamises süüdi ning on kohustatud hagejale tekkinud kahju hüvitama, kui ta ei tõenda süü puudumist. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohus leiab, et kostja on ebaõigete väidete avaldamisel olnud vähemalt hooletu.
90.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et eelnimetatud ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega on kostja kahjustanud hageja au ja head nime. Kuna kostja tegevus oli õigusvastane ja süüline, siis vastutab kostja hagejale isikuõiguste rikkumise tõttu tekitatud õigusvastase kahju tekitamise eest.
91.Hageja on palunud kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel.
92.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju, avaldades hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Seega on täidetud on üldised kahju hüvitamise eeldused VÕS § 115 lg 1 alusel. Kostja rikutud sätete eesmärgiks oli kaitsta hagejat mittevaralise kahju tekkimise eest (VÕS § 127 lg 2). Hagejale tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostja rikkumisega (VÕS § 127 lg 4). Kui kostja ei oleks hageja kohta 07.03.2021 e-kirjas hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid avaldanud, ei oleks hagejale kahju tekkinud. Hagejal on õigus nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitist VÕS § 128 lg te 1 ja 5 ning § 134 alusel.
93.Mittevaralise kahju tekkimise korral määrab kohus hüvitise VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 366 järgi kindlaks kõiki asjaolusid arvestades õiglase äranägemise järgi. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Kuna mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta, määrab kohus hüvitise suuruse VÕS § 127 lg 6, § 134 lg 5 ning TsMS § 233 lg 1 alusel diskretsiooniotsusega asjaolude alusel.
94.Mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel tuleb kolleegiumi arvates järgida põhimõtet, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-05, p 17 ja otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-08, p 14). Kostja on välja toonud, et hagejal on oma osa selles, et hageja ei saanud müüjaga suhelda. Kostjal ei olnud müüja kontakti ja hageja seda talle ei andnud. Lisaks eeltoodule murdis hageja ka oma lubadust edastada kostjale viivituseta võimalikku tehingut informatsiooni, so müüja seisukoht- lõpuks see esitati, aga sedavõrd suure hilinemisega, et selleks ajaks oli kostja juba pöördunud Osaühingu KINNISVARABÜROO UUS MAA poole. Kohus ei nõustu kostja väitega, et hageja on takistanud kostjal müüja suhelda. Kostja suhtlust müüja kinnitab 07.03.2021 e-kiri (tlk 10), kus hageja kinnitab müüjaga rääkimist ning annab kostjale edasi müüja soovi. Kohtule on edastatud ka müüja digiallkirjastatud kinnitus (tlk 13-14), kust nähtub, et müüja sai kätte kostja pakkumise- seega vahendas hageja kostja ja müüja vahelist suhet. Lisaks ei ole kostja põhjendanud, kust tulenes üldse hageja kohustus anda müüja kontaktid kostjale (ja tema elukaaslasele), et nad saaksid suhelda. Ühtegi õiguslikku alust selleks polnud, kuna hageja vahendas korteri müüki müüja ülesandel, mitte kostja tellimusel.
Seega kohtu hinnangul puudub hageja enda osa kahju tekkimises. Hageja vahendas kostjale suhtlust müüjaga ning müüja otsustas kostjale korterit mitte müüa.
95.Kohus märgib, et kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peaksid vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt nt Riigikohtu 09.04.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-08, p 13; 25.05.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-05, p-d 22 ja 24). Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta kahjustatud isikule alati mõistlik rahasumma. Seejuures tuleb hüvitise suuruse üle otsustades arvestada VÕS § 134 lg tes 5 ja 6 sätestatud asjaolud (Riigikohtu 04.10.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-6007, p 18). VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.
96.Riigikohtu avaldatud analüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.–2019. aastal“ kohaselt jäid isiklike õiguste rikkumisel väljamõistetud hüvitised vahemikku 200–7000 eurot, keskmine hüvitise summa oli 1264 eurot, mediaan 800 eurot.
97.Hageja on selgitanud, et kostja poolt avaldatud pinnalt jäi hageja kolleegidele mulje, justkui oleks hageja eluliselt ebamoraalne ning kõlvatu käitumise ja suhtumisega. Hageja süüdistamine kliendi usalduse kuritarvitamises ja kuriteo toimepanemiseks on kahjustanud tugevalt hageja mainet. Seoses kostja poolt avaldatud väidetega on hagejale põhjustatud moraalne kahju, mis seisneb kokkuvõtvalt selles, et hageja on pidanud tundma piinlikkust tegude eest, mida ta toime pannud ei ole. Hageja pidi seoses juhtunuga andma selgitusi kirja adressaatidele ning tundis ennast seejuures väga halvasti. Kohus leiab, et hingeliste kannatuste olemasolu eeldamisest tulenevalt tuleb lugeda tõendatuks ka selle põhjuslik seos kostja poolt avaldatuga.
98.Lähtudes eeltoodud asjaoludest ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt oma siseveendumusest on kohtu hinnangul põhjendatud hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamine 700 euro ulatuses. Seega jääb väljamõistetav hüvitis kohtupraktikas väljamõistetud hüvitiste piiresse. Mittevaralise kahju suuruse arvestamisel võtab kohus arvesse asjaolu, et kostja poolt on ebaõiged faktiväited ja ebakohased väärtushinnangud avaldatud e-posti teel vähemalt 20 erinevate adressaadile, kelle näol on tegemist on hageja peamise koostööpartnerit ja kolleegidega.
99.Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks varaline kahju sumamas 816 eurot seoses kohtueelses menetluses kantud õigusabikuluga.
100.Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt kohtueelsete õigusabikulude väljamõistmist. Kostja on tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju, avaldades viimase mainet kahjustavaid ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid
101.Täidetud on üldised kahju hüvitamise eeldused VÕS § 115 lg-te 1 ja 3 alusel. Kohtueelsed õigusabikulud on hinnatavad otsese varalise kahjuna VÕS § 128 lg-te 1, 2 ja 3 tähenduses. Kohus leiab, et hagejal tekkinud varalise kahju ärahoidmine on VÕS § 127 lg 2 järgi hõlmatud kostja poolt rikutud VÕS § 1045 lg 1 p 4 kaitse-eesmärgiga. Hagejal tekkinud varaline kahju pidi kostjatele olema ettenähtav. Hagejal tekkinud varalise kahju ja kostja rikkumise vahel esineb põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 alusel. Kohtuväliste õigusabikulude hindamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaselt kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-128-10 p 29 asunud seisukohale, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke võib
vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelse vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad
102.Kohus tuvastab, et hageja lepinguline esindaja on 01.04.2020 kostjale edastatud nõudekirja, milles nõudis ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist ja varalise kahju hüvitamist summas 816 eurot (tlk 20-23). Hageja on selgitanud, et hageja kohtueelsed õigusabikulud summas 816 eurot koosnevad asja materjalidega tutvumisest, õiguslikust analüüsist ja kostjale nõudekirja koostamisest. Hagejale on osutatud õigusabi hinnaga 160 eurot tund (ilma käibemaksuta). Kuigi hageja ei ole esitanud kohtule kulutudokumente kohtueelsete õigusabikulude kandmiste kohta, siis selles osas ei ole kostja hageja nõudele vastuväiteid esitanud. Samuti ei ole kostja esitanud vastuväited hageja esindaja tunnitasu osas ega kohtueelsete õigusabikulude suuruse osas. Seega kostjal vastuväited hageja kohtueelsete õigusabikulude nõudele puuduvad.
103.Eeltoodust tulenevalt tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitis 816 eurot.
104.Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõue täitmiseni.
105.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kooskõlas VÕS § 94 lg 1, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja viivise nõue on seaduslik ja põhjendatud.
106.Kuna kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise summas 700 eurot, siis mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (700 eurot) VÕS § 113 sätestatud määras alates 21.07.2021, so alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseini 09.01.2023 summas 82,97 eurot (viivitatud päevi 529 ja viivise summa päeva 0,021918 eurot ning viivitatud päevi kokku 9 ja viivise summa päevas 0,028767 eurot) ja edasi TsMS § 367 alusel alates 10.01.2023 põhinõudelt summas 700 eurot VÕS § 113 sätestatud määras kuni kohustuse täimiseni. Menetluskulude jaotus
107.TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses
näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
108.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
109.Kohus määrab hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.