Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.02.2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-5509
Kohtuasi
X hagi Y vastu varalise ja mittevaralise kahju nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.01.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
4061,60 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Katrin Paulus Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Ilja Sipari
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 06.01.2023 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta X kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
2-20-5509 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja esitas kostja vastu hagi, milles palus mõista välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel ja varalise kahju hüvitise 520 eurot koos viivisega seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Kostja avaldads 19.11.2019 kl 23.26 Facebookis postituse (edaspidi postitus), mis sisaldas ebaõigeid andmeid, sh „Poolteist aastat tagasi Teie, X, helistasite mulle /.../“, „Te tegite mulle ettepaneku müüa see number. Mina vastasin keeldumisega!“, „Seejärel Te palusite sarnane number Teie tüdrukute jaoks lavale tuua. Ma jällegi ütlesin „Ei“, „/.../ otsustasin jätta seda Teie südametunnistusele“, „Kuid Te ei teinud seda, Te ei vaevunud isegi oma nime välja mõelda, rääkimata ideest (lavariietus, liikumise sidumine, nimi) - mulle tundub, et siin tuleb kokku 60% minu (ideesid)...“. Sama postituse all avaldas kostja ebakohase väärtushinnangu „Tal on hoopis teine talent. See on oskus armsa ja korraliku inimese kuvandit luua.“.
3.Kostja rikkus hageja õigusi, avaldades järgnevad ebaõiged faktiväited: 1) hageja helistas kostjale ja tegi ettepaneku tantsunumbri ostmiseks; 2) kui kostja keeldus, palus hageja luua sarnase tantsunumbri hageja tantsijatele; 3) kui kostja keeldus, kasutas hageja kostja loodud tantsunumbrit tema nõusolekuta ja võitis sellega tantsukonkursil. Samuti avaldas kostja ebakohase väärtushinnangu, et hagejal on oskus endast armsa ja korraliku inimese kuju loomisel ehk hageja on valelik.
4.Kostja teotas hageja au ja väärikust. Hagejal on pikaajaline töökogemus lastega, ta on olnud aastaid tantsuõpetaja. Tants on tema elukutseks ning üheks kõige olulisemaks asjaks elus. Hageja töö aitab lastel jõuda tantsimise kui kunstivormi juurde. Kostja poolt karjääri ja kutsumuse hävitamine on mõjunud hageja aule ja väärikusele laastavalt. Kostja avaldatud väidetest ja hinnangust jääb kõlama, et hageja tegeleb ebamoraalsete ja kõlvatute asjadega ning on valelik. Keskmisele mõistlikule lugejale jääb ekslik mulje hagejast kui inimesest, kes võitis juhendavate lastega tantsuvõistlusel esikoha, kasutades selleks kostja loodud tantsu.
5.Kostja avaldatud ebaõiged faktiväited ja ebakohane väärtushinnang põhjustavad hagejale ebamugavustunnet avalikes kohtades viibides ning teiste inimestega suheldes, mis häirib oluliselt hageja igapäevaelu. Inimesed pöörduvad tema poole küsimustega seoses kostja laimutegevusega, lapsevanemad kahtlevad hageja kõlbelisuses ja sobivuses lastele tantsimist õpetada. Hagejal on esinenud olulisi meeleolulangusi ning negatiivseid emotsioone. Kostja avaldatud ebaõiged andmed on toonud kaasa negatiivseid muudatusi hageja elukorralduses, ta peab korduvalt selgitama andmete ebaõigsust ning seda, et ta ei ole kostja tantsuga tantsuvõistlust võitnud. Samuti on hagejal tema au teotamise tulemusena tekkinud hingeline valu ja psüühiline häiritus, mis segavad teda tavapärase elu elamisel. Hageja leiab, et kostja süü on suur. Kostja tegevus rikub hageja maine aastateks, kui mitte jäädavalt.
2-20-5509
6.Hageja varalise kahju hüvitamise nõue hõlmab kohtuvälise nõude esitamisega seotud õigusabikulude hüvitamise nõuet. Hagejal puuduvad õigusalased eriteadmised ning seetõttu on eriteadmistega isiku abi kasutamine põhjendatud. Hageja edastas kostjale 07.01.2020 nõudekirja ebaõigete andmete eemaldamise ja kahju hüvitamise nõudes. Kostja keeldus kohtueelsest kokkuleppest.
7.Hageja peab õiglaseks mittevaralise kahju hüvitiseks vähemalt 4000 eurot. Hageja ei palu mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist väidete 1 ja 2 eest, mis koosmõjus väitega 3 moodustavad terviku, mille järgi jääb hagejast mulje, nagu oleks ta ebaaus inimene, kes keeldumise korral teiste tantsunumbreid varastab. Mittevaraline kahju tuleb välja mõista faktiväite 3 eest. Kostja vastuväited
8.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9.Kostja ei esitanud ebaõigeid andmeid. Hageja helistas kostjale ja soovis konkreetse tantsunumbri osta. Postituse eesmärgiks oli tegelike asjaolude avaldamine kolmandatele isikutele ja vaidlusaluse küsimuse arutamine. Hageja helistas kostjale isiklikult ja jääb arusaamatuks, miks ja kuidas pidanuks kostja veel andmeid kontrollima, kui ta ise on andmete allikaks. Kostja eesmärgiks ei olnud hageja maine kahjustamine teiste samas valdkonnas tegutsevate inimeste ees.
10.Kostja ei väitnud, et hageja võitis tantsuvõistlusel esikoha kostja tantsunumbrit kasutades. Kostja küll kirjutas sõbranna kõnest ja tema nördimusest ja et sõbranna jutustas, nagu oleks hageja võitnud tantsuvõistlusel esikoha kostja tantsunumbrit kasutades. Kostja tantsutrupp on esitanud tema lavastatud tantsu “7 elu” juba rohkem kui 10 aastat. Tants „8 elu“ sarnaneb tantsuga „7 elu“ olulises ulatuses ja kostja hinnangul on sarnasuse näol tegemist vähemalt osaliselt plagiaadiga. Kokkupuuted plagiaadi kahtlusega ei ole hageja jaoks võõrad. EuropeStage tantsuvõistlustel diskvalifitseeriti hageja tantsutrupi XXX tants "Лето лети” just plagiaadi tõttu. Seega vastab kostja postituses esitatud faktiväide, et „Te ei vaevunud isegi oma nime välja mõelda, rääkimata ideest (lavariietus, liikumise sidumine, nimi) - mulle tundub, et siin tuleb kokku 60 % minu (ideesid)...“ tegelikkusele ega ole õigusvastane.
11.Lausega hageja oskuslik endast armsa ja korraliku inimese kuju loomisel ei avaldatud ebakohast väärtushinnangunt. Selline lause ei saa kellegi au teotada. Andmed avaldati väikesele isikute ringile, rikkumine ei ole jätkuv ning puuduvad tõendid ja asjaolud, millest võiks järeldada hageja õiguste rikkumise kordumise ohtu tulevikus.
12.Hageja ei vaidle vastu, et tema tantsutrupp esitas tantsu „8 elu“. Samuti ei vaidle pooled, et tants „8 elu“ on võitnud konkursil. Vaidlus taandub sellele, kas hageja kasutas kostja tantsu „7 elu“ ja kas kostja on suutnud seda tõendada. Asjatundjate arvamused tõendavad, et tants „8 elu“ sarnaneb tantsuga „7 elu“ olulises ulatuses. Väitest, et hageja on oskuslik endast armsa ja korraliku inimese kuju loomisel ei ole võimalik tuletada, et hageja on valelik. 11.02.2016 Õhtulehes avaldatud artiklist nähtuvalt puudus hagejal nii pedagoogiline haridus kui treenerikutse, samas ta treenis lapsi ja „rääkis pidevalt oma kõrgest treeneri kvalifikatsioonist“ vanematele, tema andmed puudusid Eesti spordiregistri andmebaasis. Kostja hinnangul laste treenerina tegutsemine olukorras, kus puudub vastav kvalifikatsioon, kuid isik kvalifikatsiooni olemasolu jaatab, ongi samastatav oskusega luua endast korraliku inimese kuju.
2-20-5509 Maakohtu otsus ja põhjendused
13.Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
14.Vaidlus puudub, et: hageja on tantsu „8 elu“ autor ja kostja tantsu „7 elu“ autor; hageja võitis tantsuvõistlusel oma trupi tantsuga „8 elu“ esikoha; kostja avaldas 19.11.2019 kell 23.26 sotsiaalmeediavõrgustikus Facebook vaidlusaluse postituse; sama postituse kommentaaride alal kirjutas kostja: „Tal on hoopis teine talent. See on oskus armsa ja korraliku inimese kuvandit luua“.
15.Hageja leiab, et kostja rikkus tema õigusi, avaldades 19.11.2019 järgnevad ebaõiged faktiväited: 1) hageja helistas kostjale ja tegi ettepaneku tantsunumbri ostmiseks; 2) kui kostja keeldus, palus hageja luua sarnase tantsunumbri hageja tantsijatele; 3) kui kostja keeldus, kasutas hageja kostja tantsunumbrit tema nõusolekuta ja võitis sellega tantsukonkursil. Samuti, et kostja avaldas kommentaarides ebakohase väärtushinnangu, et hageja on oskuslik endast armsa ja korraliku inimese kuju loomisel ehk et hageja on valelik.
16.Maakohus viitas võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 lõikele 1 ja § 1045 lõike 1 punktile 4. Isikuõiguste rikkumine on võimalik au teotava väärtushinnanguga ning isiku kohta ebaõigete faktiväidete avaldamisega (VÕS § 1046, § 1047). Faktiväide on väide, mille tõesus on kohtumenetluses kontrollitav. Väärtushinnang on väide, mida saab küll põhjendada, kuid mille tõesus ei ole tõendatav. Vaidluse korral tuvastab kohus, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-80-13, punkt 36). Väärtushinnang võib olla ebakohane tulenevalt selle faktilisest põhjendamatusest või ebasündsast väljendusviivist (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-159-14, punkt 17). Ebakohane on väärtushinnang, mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-152-09, punkt 15). Süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks on delikti üldkoosseis, mille elementideks on objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. Avaldamine VÕS § 1046 ja § 1047 tähenduses on isiku kohta andmete või väärtushinnangute kolmandatele (kõrvalistele) isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele need hinnangud ja andmed teatavaks (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-43-09, punkt 14).
17.Vaidlus puudub, et kostja avaldas 19.11.2019 kell 23.26 sotsiaalmeediavõrgustikus Facebook vaidlusaluse hagejat puudutava postituse ja sama postituse all kommentaari. Seega on kostja avaldajaks.
18.Kohus leiab, et hageja poolt esiletoodud väited 1–3 on faktiväidetega, kuna nende õigsust on võimalik jah / ei skaalal kontrollida. Kohus leiab, et väited 1 ja 2 ei ole hageja au teotavad. Tegemist on kirjeldavate väidetega. Ka hageja ise on märkinud, et eraldi ei ole tegemist au teotavate väidetega. Kohtu hinnangul ei muuda väiteid au teotavateks asjaolu, et postituse lõpus on kostja avaldanud väite 3, mida kohus peab hageja au teotavaks. Kohus on seisukohal, et väited 1 ja 2 ei kujuta hagejat negatiivselt. Hageja selgitas, et ei palu kohtult mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist väidete 1 ja 2 eest, vaid need on hagiavalduses välja toodud põhjusel, et ilmestavad avaldatud teksti. Kui kogu avaldatut lugeda, järeldub justkui oleks hageja esmalt palunud kostjalt tantsunumbri kasutamist ning keeldumise tõttu selle varastanud. Hageja hinnangul moodustavad kostja väited 1 ja 2 koosmõjus väitega 3 terviku, mille järgi jääb hagejast mulje kui ebaausast inimesest, kes keeldumise korral teiste tantsunumbreid varastab.
19.Kohus on seisukohal, et kostja avaldatust (väide 3) ei saa mõistlik inimene järeldada, et hageja oleks justkui ebaaus inimene, kes keeldumise korral teiste tantsunumbreid varastab. Kogu postitust tervikuna hinnates ei saa mõistlik inimene avaldatust aru, et kui kostja keeldus
2-20-5509 numbrit müümast, kasutas hageja kostja loodud tantsunumbrit kostja nõusolekuta ja võitis sellega tantsukonkursil esikoha. Keskmine inimene ei mõista avaldatust, et kostja väitel on tegemist plagiaadiga. Plagiaat ehk loomevargus on võõra teose või selle osade avaldamine enda omana. Kohtu hinnangul saab keskmine inimene avaldatust aru, et hageja loodud tantsunumber on kostja omaga väga sarnane, umbes 60%. Seega tuleb tuvastada, kas kostja avaldatud faktiväide tantsude sarnasuse kohta on õige.
20.Hageja võttis 05.04.2022 kohtuistungil õigeks, et poolte vahel toimus telefonikõne (II kd tl 9). Vande all seletust andes avaldas hageja aga, et telefonikõne oli 2 või 3 aastat varem, kui see kuupäev, mis istungil nimetati; ta ei pakkunud kostjale ükskõik millise tantsunumbri eest raha ega võimalust lavastada endale mingi tantsunumber; hageja helistas kostjale seoses tantsuvõistlusega „Sinilinnu lend“, mille jaoks koostas hageja programmi ja pidi kõik osalejad üle helistama; hageja ei tea, kas kostja grupp osales sel võistlusel; hageja ei ole kindel, et on üldse kunagi kostjale helistanud; jah, ta võis kostjale helistada (II kd tl 10, 190 pöördel).
21.Kohus leiab, et hageja ütlused on vastuolulised. Esmalt enne vande all ütluste andmist võttis hageja telefonikõne toimumise õigeks. Vande all hakkas hageja telefonikõne toimumises kahtlema. Seega on ütlused vastuolulised ja kohus jätab need vastuolulisuse tõttu arvestamata.
22.Kostja andis 05.04.2022 kohtuistungil vande all ütlusi selle kohta, et hageja helistas kostjale 2017. a sügisel, septembris; esitles end ja alustas juttu, et kostjal on olemas tants nimega „7 elu“, et see meeldis talle väga, aga ta ei leia seda internetist; hageja hakkas paluma, et kostja müüks selle numbri talle; kostja ütles, et väga harva tuleb hea number välja ja teda tuvastatakse selle numbri järgi ja see on nagu tema visiitkaart; hageja vestles kostjaga päris kaua ja pakkus, et kostja võiks luua või lavastada talle sarnase numbri tellimuse järgi; kostja ütles, et kui sama muusika alusel, siis sellest tuleb välja sama number, aga kui teise muusika alusel, siis tuleb number väga sarnane ja ei saa esikohti ning keeldus (II kd tl 9 pöördel). Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et hageja soovis kostjalt tantsunumbrit osta ja keeldumise korral palus lavastada sarnane number.
23.Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et hageja tants „8 elu“ on sarnane kostja tantsuga „7 elu“. Nimetatu on tõendatud eriteadmistega isiku C kirjaliku arvamusega (I kd tl 118–122) ja 23.11.2022 kohtuistungil antud ütlustega. C on Rahvusooper Estonia balleti esisolist ja koreograaf (I kd tl 116; II kd tl 41 pöördel), kes andis ütlusi selle kohta, et tantsud on sarnased; muidugi on muudetud kõik need joonised ja liikumised; sarnane idee ja sarnased liigutused, kombinatsioonid, tõsted, kostüümid, nimetused jne; saaks aru, kui mõni asi kordub või juhuslikult oleks sarnane, aga siin on liiga palju sarnasusi; ütleks, et 25% sarnasust; on näha kindlasti, et on võetud absoluutselt peaaegu kõik sellest originaalnumbrist; tantsukombinatsioonid on võetud, liigutused, mis tulevad järjest, on samasugused; selle vahel on tehtud nö omad liigutused või jooksmised; tantsust „7 elu“ on võetud lausa kombinatsioonid; see on visuaalselt näha ja ei saa olla juhus (II kd tl 41 pöördel). Samuti andis C ütlusi selle kohta, et kui tema on koreograaf, siis ta seab liigutused, nende kombinatsioonid; kui teda kopeeritakse, on seda kohe näha; see ei saa olla juhus; kui on nt 3–4 liigutust pandud sama järjestikkusega, on seda kohe näha; saab aru, et liigutused võivad olla sarnased ja korduvad tantsus, aga mitte nii, et järjest; et on nt käeliigutus, siis läheb alla ja siis läheb küljele ja siis pöörame paremale ja samas videos on korduv see kombinatsioon; see ei saa olla nii; ei saa teha koreograafiat juhuslikult samade liigutustega (II kd tl 41 pöördel–42).
24.Samuti on sarnasus tõendatud hageja poolt esitatud W arvamusega. W arvamuse kohaselt ei ole tegemist plagiaadiga, vaid sarnaste töödega; on täiesti võimalik, et „7 elu“ paelus „8 elu“ loojat, kui talle oli „7 elu“ kättesaadav; sarnasusi muidugi on, kuid need ei ole kaugeltki koopiad
2-20-5509 (I kd tl 142 pöördel). Kostja esitas kohtuistungil väite, et W on hageja töötaja. W on alates 2021. a veebruarist tantsustuudio „XXX“ koreograaf (I kd tl 187). Kostja esitas nimetatud väite alles kohtuistungil. Seega on esitatud vastuväide hilinenult ning kohus jätab selle arvestamata.
25.Kohus jätab kõrvale asjatundja Õ arvamuse, kuna see on allkirjastamata ja tema ülekuulamisest kostja loobus.
26.Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et kõnealused tantsud on sarnased. Kohus tutvus mõlema tantsuga (videosalvestised kostja 30.07.2021 menetlusdokumendi lisades 2, 3). Teostel on sarnased nimed, sarnased kostüümid ja kombinatsioonid, sarnasusi on liiga palju ning tegemist ei saa olla juhusega. Kohtu hinnangul ei oma tähtsust tantsude erinev pikkus. Seega on tegemist õige faktiväitega. Kuna väite avaldamine hageja õigusi ei rikkunud, ei ole mittevaralise kahju hüvitamise nõude esmane eeldus – objektiivne teokoosseis täidetud ning ei ole vaja analüüsida teisi kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldusi.
27.Kohus leiab, et väide „Tal on hoopis teine talent. See on oskus armsa ja korraliku inimese kuvandit luua“, on väärtushinnang. Tegemist on subjektiivse hinnanguga hagejale. Võimalik on hinnata kostja hinnangu põhjendatust, st kas avaldajal oli mõistlik õigustus hageja kohta sellist hinnangut anda. Tegemist on negatiivse hinnanguga. Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja avaldas väärtushinnangu, et hageja on oskuslik endast armsa ja korraliku inimese kuju loomisel ehk et hageja on valelik. Mõistlik inimene ei saa avaldatust aru, et hageja on valelik. Mõistlik inimene saabki aru, et hagejal on teine talent ja see on oskus armsa ja korraliku inimese muljet jätta.
28.Kohus võtab seisukoha, kas hinnang „Tal on hoopis teine talent. See on oskus armsa ja korraliku inimese kuvandit luua“,“ on kohane. Väärtushinnang on isiku au teotav, kui sel on konteksti arvestades konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus. Nimetatud hinnang anti hagejale avalikkuse ees. Põhiseaduse (PS) § 17 ei keela teravalt väljendatud objektiivset ning heas usus tehtud kriitikat.
29.Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks kohus järeldada, et kostja eesmärk oli tema inimväärikust alandada. Kuigi kostja väärtushinnang oli hageja suhtes negatiivne, ei olnud väljendusviis ebasünnis, vulgaarne või hageja suhtes vaenu õhutav. Teise isiku kohta negatiivse arvamuse omamine ja väärtushinnangu avaldamine ei ole iseenesest keelatud ega õigusvastane. Demokraatlikus ühiskonnas ei saa keelata iga negatiivset hinnangut. Tegemist on negatiivse väitega, kuid väide ei ole au teotav. Kostja andis hinnangu lähtuvalt sellest, et hageja tants „8 elu“ on väga sarnane tema tantsuga „7 elu“. Seega ei saa antud kontekstis pidada kostja poolt avaldatud väärtushinnangut au teotavaks ega ole vaja edasi delikti üldkoosseisu teisi elemente.
30.Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et kostja ei rikkunud hageja isikuõigusi ebaõigete faktiväidete ega ebakohase väärtushinnangu avaldamisega. Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata ja märkis, et käsitamata väited ja tõendid ei oma kohtu hinnangul asja lahendamisel tähtsust.
31.Maakohus viitas TsMS § 162 lõikele 1 ja jättis menetluskulud hageja kanda. Hageja apellatsioonkaebus
32.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda, alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks maakohtusse.
2-20-5509
33.Hageja ei vaidlusta, et maakohus jättis arvestamata kohtuistungil kostja esitatud vastuväite W töötamise kohta tantsustuudios „XXX koreograaf“ ja et kohus jättis tõendite kogumist kõrvale Õ arvamuse. Muude tõendite hindamist ja asjaolude tuvastamist palub hageja ringkonnakohtul kontrollida.
34.Kannatanu au teotamise alusel esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude lahendamine eeldab mõistliku kõrvalseisja tõlgendust. Võõras mõistlik isik, kes ei tea poolte suhteid ega kostja avalduse tagamaid, mõistab postitust sellisena, et kostja soovis jätta hagejast mulje kui isikust, kes proovis kostjalt tantsu saada ja kui see ebaõnnestus, kopeeris kostja tantsu vähemalt 60% ulatuses ehk pani toime „varguse“ (väited nr 1–3 kogumis) ning kes on kahepalgeline (hinnang). Mõistlik kõrvalseisja lähtub postituse negatiivsest kontekstist ja hukkamõistvast toonist ning tajub selle tulemusel kostja väiteid negatiivsetena. Mõistlik kõrvalseisja ei mõista, et tegemist on lihtsalt sarnaste tantsudega. Kostja etteheide oli suunatud plagiaadi toimepanemise ja hageja loomevarguse eest häbistamisele, mitte tantsude sarnasuste välja toomisele, erialasele diskussioonile. Postituste fookus on kannatanu isikul, mitte tantsudel.
35.Kostja väited moodustavad ühtse terviku ning neid ei ole põhjendatud eraldi käsitada. Maakohus käsitas väiteid eraldi. Hageja palub ringkonnakohtul käsitada väidet 3 kui peamist, mida väited 1 ja 2 eelloona toetavad ja võimendavad.
36.Maakohus asus seisukohale, et kostja seletus vande all on usaldusväärsem tõend kui hageja vande all antud seletus. Hageja sellega ei nõustu. Maakohus ei eristanud telefonikõne toimumise fakti kõne sisust. Kui maakohus tuvastas telefonikõne toimumise omaksvõtu hageja poolt, ei olnud sama asjaolu vaja vande all antud seletuse alusel tuvastada. Hageja võttis kõne toimumise kui faktiline asjaolu omaks. Pooled vaidlevad kõne sisu üle. Hageja andis kõne sisu kohta põhjaliku seletuse. Kostja ei suutnud tõendada, et väited 1 ja 2 vastavad tõele.
37.Maakohus kohaldas väite 3 puhul VÕS § 1047 lõiget 1 õigesti, kui märkis, et kohtu hinnangul saab keskmine inimene avaldatust aru, et hageja loodud tantsunumber on kostja omaga väga sarnane. Samas tuvastas maakohus vääralt, et tantsud on sarnased üle 25%. Hageja palub hinnata uuesti C arvamust ja ütlusi. Hageja on seisukohal, et nende tõendite tõendamisväärtus on väga madal ja maakohus eksis tõendite hindamisel. Arvamuse järeldused ei ole jälgitavad ega seostatavad tantsude videotega. Arvamus ei tõenda väidet, et hageja on vähemalt 60% ulatuses kostja tantsu loata kopeerinud.
38.Maakohus ei käsitanud hageja väidet, et kostja tants ei olnud avalikult kättesaadav. Maakohus ei viidanud tõenditele, mille alusel tuvastas, et hagejal oli võimalik kostja tantsuga tutvuda. Kui kostja väidete kohaselt hageja helistas talle ja palus tantsu, siis kuidas oli hagejal võimalik avalikult kättesaamatu tantsuta loomevargus toime panna.
39.Maakohtu otsus on vastuoluline. Ühelt poolt kohus märgib, et keskmine kõrvalseisja ei taju avaldatut plagiaadina, teisalt aga, et plagiaat ehk loomevargus on võõra teose või selle osade avaldamine enda omadena. Kui kohus oleks käsitanud plagiaadi mõistet õigesti, oleks ta pidanud leidma, et mõistlik kõrvalseisja tajub kostja avaldust plagiaadi etteheitena hagejale.
40.Maakohtu otsus ei ole jälgitav videosalvestustele antud hinnangu osas. Ei ole võimalik aru saada, missugune osa tantsust „7 elu“ on sarnane tantsuga „8 elu“. Kui kohus tutvus salvestustega, peab otsuses sisalduma videote sisuline analüüs. Asjakohane on W arvamus,
2-20-5509 milles asjatundja põhjalikult ja detailselt käsitas erinevaid stseene mõlemast tantsust ja tõi välja, et tantsud ei ole sarnased. Maakohus hindas ebaõigesti W arvamust.
41.Pooled ei vaidle, et tantsud võivad olla sarnased. Pooled vaidlevad selle üle, kas tegemist on sisult plagiaadiga ehk kas hageja kopeeris suurusjärgus 60% kostja loodud tantsu.
42.Maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 1046 lõiget 1, sest ei arvestanud hinnangu andmise konteksti, ajendit ja mõistliku kõrvalseisja tõlgendust. Kostja eesmärk oli hinnangu kaudu jätta hagejast mulje kui inimesest, kes on kahepalgeline (silmast silma „hea“, kuid selja taga tegeleb plagiaadiga). Kostja avalduse kontekst võimaldab tuvastada, et tema hinnang põhines eelnevalt avaldatud väidetel 1–3. Kostja hinnangus väljendus sarkasm hageja aadressil.
43.Väärtushinnang ei ole põhjendatud, kui see rajaneb valefaktile. Kui kostja avaldatud mulje plagiaadi kohta on vale, saab asuda seisukohale, et väärtushinnang ei ole põhjendatud. Seega ei ole põhjendatud maakohtu otsuse punktide 30, 31 ja 33 järeldused, v.a osas, milles kohus leidis, et tegemist on negatiivse väärtushinnanguga.
44.Asjakohased ei ole maakohtu viited kostja sõnavabadusele kui sellisele, vaid kohus pidi analüüsima hinnangu kohasust VÕS § 1046 lõike 1 järgi. Sõnavabaduse kasutamisele seab piirid PS § 17. Maakohus jättis sisuliselt kohaldamata VÕS § 1046 lõike 1 teise lause ja see viis ebaõige otsuse tegemiseni, sest ainuüksi tantsude väidetav sarnasus ei anna kostjale õigust kujutada kannatanut avalikkuse ees kui silmakirjalikku ja kahepalgelist inimest. Kui panna see väide konteksti väidetega loomevarguse kohta, saab tuvastada, et kostjal puudus põhjus ja ajend hageja õiguste kahjustamiseks ning rikkumisega taotletud eesmärk ei kaalu üles avalikku häbistamist. Vastustaja seisukoht
45.Kostja vaidleb kaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud vastaspoole kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
46.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks (TsMS § 657 lõike 1 punkt 1). Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lõige 6). Apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu. Kolleegium jaotab apellatsioonimenetluse kulud.
47.Praeguses tsiviilasjas on hageja esitanud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuded põhjendusega, et kostja konkreetne postitus sotsiaalmeedias ja sellega seonduvalt kostja avaldatud kommentaar olid tema au teotavad ja mainet kahjustavad. Seega kohaldas maakohus vaidluse lahendamisel asjakohaselt VÕS § 1043, § 1045 lõike 1 punkti 4, § 1046 § 1047 ja § 1050. Asjas puudub vaidlus nii 19.11.2019 postituse (I kd tl 26–27, tõlge tl 28–28 pöördel) kui kommentaari (I kd tl 8, tõlge tl 12) sisu ja avaldaja osas. Küll on aga apellatsioonimenetluses jätkuvalt vaidlus selle üle, kas kostja avaldas postituses tegelikkusele mittevastava väite tema loodud tantsunumbri kasutamise kohta tema nõusolekuta hageja poolt ja kommentaaris andis ebakohase väärtushinnangu hageja isiku kohta ning kahjustas sellega hageja isiklikke õigusi õigusvastaselt.
2-20-5509
48.Vastuseks kaebaja väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist. Maakohus tõi otsuse punktis 21 esile, et hageja heidab kostjale ette postituses järgmiste ebaõigete väidete avaldamist: hageja helistas kostjale ja tegi ettepaneku tantsunumbri ostmiseks (väide 1); kui kostja keeldus, palus hageja luua sarnase tantsunumbri hageja tantsijatele (väide 2); kui kostja keeldus, kasutas hageja kostja loodud tantsunumbrit kostja nõusolekuta ja võitis sellega konkursil (väide 3). Kaebuses ei vaidlustata, et maakohus sai õigesti aru hageja poolt kostjale etteheidetavatest väidetest. Maakohus nõustus hagejaga, et tegemist on faktiväidetega, mille õigsust on võimalik jah /ei skaalal kontrollida. Ka selles osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud ja ringkonnakohus nõustub, et konkreetse postituse kontekstis on tegemist seaduse mõttes faktiväidetega. Samuti nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega otsuse punktis 30, et vaidlusaluses kommentaaris avaldatud väide „Tal on hoopis teine talent. See on oskus armsa ja korraliku inimese kuvandit luua“ on väärtushinnang. Ka selles osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Seega maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust kontrollides lähtub ringkonnakohus sellest, et väited 1–3 on faktiväited ja kommentaaris avaldatud väide väärtushinnang.
49.Ringkonnakohus ei nõustu hageja etteheitega maakohtule justkui oleks hagi rahuldamata jätmise toonud kaasa mh asjaolu, et vaatamata selgitustele hageja 30.07.2021 menetlusdokumendis käsitas maakohus otsuses siiski eraldi väiteid 1 ja 2 väitest 3, mitte ei lähtunud väitest 3 kui peamisest, mida väited 1 ja 2 toetavad ja võimendavad. Ringkonnakohus ei tuvastanud, et maakohus oleks hagi aluse käsitamisel eksinud. Hagi aluse moodustavad nõude aluseks olevad faktilised asjaolud (TsMS § 363 lõike 1 punkt 2). Maakohus nõustus otsuse põhjenduste punktis 22 hagejaga, et väited 1 ja 2 on kirjeldavad ega ole iseseisvalt hageja au teotavad. Samuti sedastas kohus samas, et nende väidete alusel hageja mittevaralise kahju hüvitamist ei taotle. Küll aga pidi maakohus neid hagiavalduse punktides 9–21 käsitatud väidete võimalikku õigusvastasust siiski analüüsima postituse kui terviku konteksti tuvastamiseks (sh väite 3 analüüsimisel), samuti varalise kahju hüvitamise kontekstis, sest kohtueelsest nõudekirjast (I kd tl 14–18) nähtuvalt oli hageja teinud kulutusi õigusabile mh seoses sellega, et väited 1 ja 2 olid väidetavalt ebaõiged ja mainekahju tekitavad.
50.Hageja vaidlustab maakohtu järelduse, et väide 3 faktiväitena konkreetse postituse kontekstis vastas tegelikkusele ja et kostja ei süüdistanud mõistliku lugeja arusaama järgi hagejat varguses, vaid avaldas, et hageja loodud tants oli hinnanguliselt u 60% ulatuses sarnane kostja varasemalt loodud tantsuga. Ringkonnakohus saab hageja seisukohtadest maakohtus ja kaebusest aru, et hageja leiab, et postitusest jäi lugejale teadmine, et hageja loodud tants on (sisuliselt) sama, mis kostja varasemalt loodud tants. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Maakohus tuvastas õigesti, et vaidlusaluse postituse täisteksti analüüsi järgselt ei saanud mõistlikul lugejal tekkida arusaama, et hageja varastas kostja tantsu „7 elu“, vaid et kostja on seisukohal, et hageja kasutas tantsu „8 elu“, millega tema tantsutrupp võitis konkursi, loomisel kostja tantsu „7 elu“ ideid (umbes 60% ulatuses) kostja nõusolekuta. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja suutis tsiviilkohtumenetluse jaoks piisava elulise usutavusega TsMS § 232 lõike 1 mõttes tõendada, et tema väide hageja poolt tema nõusolekuta tema tantsu „7 elu“ osalisest kasutamisest oma tantsu „8 elu“ loomisel vastab tegelikkusele.
51.Postituses avaldas kostja järgmist (terviktekst): „ Austatud kolleegid! ... Kuigi õhtu lakkas olemast hea, kuna esile kerkis küsimus! Kas vaikida oleks antud olukorras õige? Ma ei armasta eriti selliste teemade esiletõstmist, kuid antud juhul pean õigeks austuse ja vastastikuse arusaamise küsimuse arutamist. Alustan sellest, et meie kõik elame selles mitte eriti suures linnas, kus kõik on nähtav ja läbipaistev... Poolteist aastat tagasi Teie, X, helistasite mulle ja ütlesite, et kuidagimoodi ei leia interneti avarustest minu (tantsu)numbrit „7 elu“, mis on Teile hinge langenud (need on Teie sõnad). Te tegite mulle ettepaneku müüa see number. Mina vastasin keeldumisega!! Oma äraütlemist seletasin ma sellega, et see on juba muutunud minu
2-20-5509 „visiitkaardiks“, need aga ei ole müüdavad, pealegi publikule see number meeldib... Seejärel Te palusite sarnane number Teie tüdrukute jaoks lavale tuua. Ma jällegi ütlesin „Ei“, seletades seda sellega, et isegi kui ma sellise numbri ka lavastaksin, ei garanteeriks see Teile esikohti konkurssidel.“ Mingi aja pärast minu tantsunumber pandi välja „FB“-l. Meievaheline jutt läks mul meelest ära. Kuid sel kevadel saatis üks minu kolleegidest mulle Teie numbri ning ütles, et minu oma on tal ikka meeles ja Teie „8 elu“ tõi mälestused temast tagasi. Ma vaatasin teie numbri läbi ja nägin palju oma tantsulahendusi, pärast mõtlesin selle peale ja otsustasin jätta seda Teie südametunnistusele, ... kuigi ei saa öelda, et ka riietus meie oma ei meenutaks... Tuletan meelde veel ühe korra, ma ei ole skandalist, kuid paistab, et mõnikord tuleks oma õiguste eest välja astuda. Küsimus kerkis esile iseenesest. Kas ei tundu see kõik olevat lihtsalt kokkulangemine? Eile helistas mulle sõbranna (samuti kolleeg) ja jutustas, kuidas nädalavahetusel Te võitsite toreda koha - koguni esikoha! Kuis sõbranna oli nördinud ka tema numbritega kokkulangevuse üle, kuid sellest mina midagi rääkima ei hakka. Ma räägin enda eest. Mulle saadeti Teie tantsustuudiole YYY antud seletus. Ja mida ma näen – Teie numbri nimi on peaaegu sama, kui minu oma, kui mitte öelda rohkemat: TÄPSELT SAMA. Kuid kui Teie nii avalikult kaitsete oma õigusi numbri ideele, ma mõtlesin, et teid huvitab ka minu arvamus... Kas on huvitav? Kui Te oleksite kasutusele võtnud sama muusika, kuid oleksite loonud numbri oma nägemuse, ma oleksin Teile aplodeerinud. Miks ka mitte? See oleks isegi huvitav!“ „Kuid Te ei teinud seda, Te ei vaevunud isegi oma nime välja mõelda, rääkimata ideest (lavariietus, liikumise sidumine, nimi) - mulle tundub, et siin tuleb kokku 60% minu (ideesid)... Ma tahan aru saada, võib olla olen valel seisukohal ja vaatan oma numbrile ennastimetlevalt ja mulle kõikjal viirastub MINU OMA??? Võimalik??? Ma lõpetan siinkohal oma mõtte. PS. Ma suhtun lugupidamisega Teie õpilastesse ja muidugi nende vanematesse. Palun mind vabandada, kui see kõik on valmistanud Teile ebameeldivuse. Kuid eksisteerima ka MEI, X-Generation. Lugupidamisega Y ja tüdrukud, kes on kaheksa aasta vältel seda numbrit tantsinud. See on meie number, mis sai lavastatud 2009. aastal. Aga Teie jutumärkides number on minu leheküljel allpool ...“
52.Postitusest ei saa järeldada, et kostja oleks väitnud, et tants „8 elu“ on tema „7 elu“ koopia, kuid sellest saab mõistlik lugeja üheselt arusaadavalt järeldada, et hageja on kasutanud oma tantsu loomisel kostja varasemaid ideid, millised olid tantsuringkondades tuntud (kostja tants „7 elu“ oli tantsuringkondades teada / tuntud – seda väidet ei ole hageja vaidlustanud). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja väite hageja poolt tema ideede kasutamise kohta tegelikkusele vastamiseks piisas, kui kostja tõendas oma ideede sisaldumise hageja tantsus (tantsude sarnasuse) ulatuses, mida ei ole alust pidada juhuslikeks kokkusattumisteks (nimes, lavariietuses, liikumiste sidumises). Kolleegium märgib, et postituses sisalduv 60% oli kostja hinnang kokkulangevuste mahule kahes tantsus, mis aga ei ole hageja poolt etteheidetava väite 3 tegelikkusele vastavuse tuvastamisel esmaoluline. Mõistliku lugeja jaoks on oluline tantsude visuaalne sarnasus, mille maakohus tuvastas nii asjatundjate C ja W arvamuste kui videote alusel kohtunikul tekkinud siseveendumuse alusel. Praeguses vaidluses ei ole vajalik tuvastada hageja poolt võimalikku kostja autoriõiguste rikkumist autoriõiguste seaduse (AutÕS) mõistes, vaid piisab hinnangust, kas kostja väidetud tegu oli tavapärase arusaama järgi hageja poolt toime pandud või mitte.
53.Kolleegium ei saa nõustuda hageja etteheitega, et praeguses asjas ei oleks maakohus tohtinud oma siseveendumusega arvestada, vaid lähtuma oleks pidanud vaid arvamustest (seisukoht nähtub kaebuse põhjenduste punktist 19). TsMS § 232 lõikest 1 tulenevalt peab kohus alati tõendite hindamisel tegema lõppotsustuse väite tõendatuse kohta oma siseveendumuse kohaselt. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt nimetatud tõendite ebaõiget hindamist, mis annaks aluse nende ümberhindamisele apellatsiooniastmes (TsMS
54.Vastuseks kaebajale selgitab kolleegium, et kaebuses esiletoodu ei anna alust nõustuda C arvamuse kui TsMS § 272 lõike 2 kohase tõendi väga madala tõendusliku väärtusega. Hageja ei ole väitnud, et C ei saaks pidada koreograafia alaseid eriteadmisi omavaks isikuks. Ka ei ole hageja toonud esile selliseid elulisi asjaolusid, mis annaksid aluse pidada C arvamuse andmiseks ebausaldusväärseks isikuks, kuigi kohtuistungil esitatud küsimusest tema kui asjatundja valiku kohta võiks hageja kahtlust järeldada. Arvamuses (I kd tl 118–120, tõlge samas tl 121–122) on asjatundja toonud esile lisaks nimetuste sarnasusele ja numbri ning kostüümide ideele ka konkreetsed sarnasused liikumiste kombinatsioonides, liigutustes, tõstetes, mustrites, nimetades tantsuvideo alusel sarnasused hageja tantsus kostja tantsuga sekundite kaupa. Kolleegium nõustub maakohtuga, et selliselt esitatud arvamus oli kohtu jaoks veenev kogumis muude tõenditega. Hagejal oli võimalik kostja tõend ümber lükata, esitades asjatundja arvamuse (või muu asjakohase tõendi), mis oleks C väited ümber lükanud. Tunnistajana kinnitas C arvamuses esiletoodut vande all. Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et hageja esitatud W arvamus C arvamust ümber ei lükka. Hageja tõendis (I kd tl 187– 194) on toodud esile erinevused tantsudes ja jõutud arvamusele, et tegemist on sarnaste töödega, kuid mitte suures ulatuses ja „8 elu“ autori panus on tantsus selgelt tunnetatav. Seega on tantsude sarnasus tsiviilkohtumenetluse jaoks piisava elulise usutavusega tõendatud.
55.Hageja vaidlustab maakohtu poolt tema vande all antud seletuse kui tõendi tähelepanuta jätmise. Maakohus jättis tõendi arvestamata, kuna leidis, et hageja seletus on vastuoluline osas, milles see puudutas poolte vahel tantsu „7 elu“ üle toimunud telefonikõnet. Maakohtu seisukohast otsuse põhjenduste punktis 24 saab järeldada, et tõendite hindamise tulemusena oli kostja vande all antud seletus kohtu jaoks suurema tõendamisväärtusega kui hageja vande all antud seletus. Ringkonnakohus ei leia, et maakohus rikkus sellise otsustusega oluliselt menetlusõiguse norme. Kaalutlusõigus tõendite hindamisel tuleneb kohtule TsMS § 232 lõikest
1.Maakohus põhjendas, miks hageja seletus ei ole tema jaoks nii usaldusväärne kui kostja seletus. Maakohtu esiletoodud ebakindlus (vastuolulisus) telefonikõne toimumise fakti osas nähtub selgelt kohtuasja materjalidest: hagiavalduse punktides 10–15, milles hageja käsitab kostja väidet, nagu oleks ta kostjale helistanud ja teinud ettepaneku osta tantsunumber, ütleb hageja, et ei ole sellist pakkumist kostjale kunagi teinud, ei ole kunagi soovinud tantsu osta, kuid ei väitnud, et telefonikõnet nende vahel kunagi toimunud ei ole; 08.02.2021 menetlusdokumendi punktis 21 väidab hageja, et „usutavalt ei ole teada isegi see, kas see telefonikõne ka tegelikult aset leidis“, millest saab järeldada, et hageja siiski eitab kõne toimumist, kuigi mitte sõnaselgelt; 30.07.2021 menetlusdokumendi punktis 15 väidab hageja, et telefonikõnet ei ole toimunud, sest käsitab enda võimatust tõendada negatiivset asjaolu, et ta ei ole kostjale helistanud; 05.04.2022 kohtuistungil võttis hageja (peale kohtu korduvaid küsimusi) siiski õigeks, et telefonikõne poolte vahel toimus (protokollis ajamärk 00:40:11); samal istungil vande all antud seletuses väitis hageja, et kõneles kostjaga telefonis vähemalt 5 aastat tagasi, igal juhul enne aastat 2017, samas ei ole ta kindel, kas on üldse hageja helistanud, kuid võis siiski helistada (ajamärgid vastavalt 01:01:25, 01:04:57, 01:14:33, 01:16:34). Kirjeldatud ebakindlus hageja poolt elulise fakti kohta, mille alusel ta ise pöördus kohtusse ja mille toimumist saavad tõsikindlalt teada vaid tema ja kostja, sai anda kohtule aluse kahelda ka muudes hageja poolt väidetud faktides. Seda enam, et kostja on olnud telefonikõne toimumises ja selle sisus üheselt kindel nii vaidlusaluses postituses (seega enne kohtumenetlust) kui kohtumenetluses, sh vande all antud seletuses.
56.Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kostja suutis piisava elulise veenvusega tõendada postituses väidetud telefonikõne toimumise ja selle sisu, samuti selle, et
2-20-5509 tantsus „8 elu“ on hageja poolt kasutatud kostja poolt tantsu „7 elu“ loomisel varasemalt kasutatud ideid ulatuses, mida ei saa pidada juhuslikeks kokkusattumusteks vastavas loominguliigis. Hageja ei tõendanud kostja nõusolekut oma ideede kasutamiseks.
57.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et kommentaaris kostja poolt hageja kohta avaldatud väide on negatiivne väärtushinnang, mis võib olla ebakohane tulenevalt selle põhjendamatusest või ebasündsast väljendusviisist. Ebasündsat väljendusviisi hageja ei väida. Küll aga tuvastas maakohus asjakohaselt, et tulenevalt tõendamist leidnud ideede nõusolekuta kasutamisest oli kostja õigustatud andma hageja kohta konkreetse negatiivse hinnangu, mistõttu ei ole tegemist ebakohase väärtushinnanguga. Väärtushinnangu põhjendatus tähendab, et avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees halvustada või hinnangu väljendusviis oli ebakohane. Väärtushinnangud, mida võimaldavad tegelikkusele vastavad andmed, võivad põhimõtteliselt kahjustada isiku au ja head nime, kuid selline kahjustamine ei ole VÕS § 1046 lõike 1 mõtte kohaselt üldjuhul õigusvastane.
58.Eelpool käsitamata poolte väited ei oma vaidluse õigeks lahendamiseks tähtsust ja ringkonnakohus nendega praeguses lahendis ei tegelenud.
59.Kuna maakohtu otsus jääb hagi lahendamise osas muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtumenetlusega seotud kulude jaotust. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
60.Kaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda.
61.TsMS § 178 lõike 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
62.Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest (TsMS § 174 lõige 4, § 177 lõige 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.