Hageja L. V. (isikukood XXX), lepinguline esindaja
R. S.
Kostja J. K. (isikukood XXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Ilja Sipari
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 23.11.2022
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata L. V. hagi J. K. vastu mittevaralise kahju hüvitamise väljamõistmise nõudes kohtu õiglasel äranägemisel.
2.Jätta rahuldamata L. V. hagi J. K. vastu väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiselt viivisenõudes alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni seadusjärgses määras.
3.Jätta rahuldamata L. V. hagi J. K. vastu varalise kahju 520 euro väljamõistmise ja viivisenõudes varalise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni. Menetluskulude jaotus
5.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.Hagiavalduse kohaselt põhjustas kostja hagejale kahju, avaldades 19.11.2019 kl 23.26 Facebookis postituse, mis sisaldas ebaõigeid andmeid, sh „Poolteist aastat tagasi Teie, L. V., helistasite mulle /.../“, „Te tegite mulle ettepaneku müüa see number. Mina vastasin keeldumisega!“, „Seejärel Te palusite sarnane number Teie tüdrukute jaoks lavale tuua. Ma jällegi ütlesin „Ei“, „/.../ otsustasin jätta seda Teie südametunnistusele“, „Kuid Te ei teinud seda, Te ei vaevunud isegi oma nime välja mõelda, rääkimata ideest (lavariietus, liikumise sidumine, nimi) - mulle tundub, et siin tuleb kokku 60% minu (ideesid)...“. Sama postituse all avaldas kostja ebakohase väärtushinnangu „Tal on hoopis teine talent. See on oskus armsa ja korraliku inimese kuvandit luua.“. Hageja leiab, et kostja rikkus hageja õiguseid avaldades järgnevad ebaõiged faktiväited: 1) hageja helistas kostjale ja tegi ettepaneku tantsunumbri ostmiseks; 2) kui kostja keeldus, palus hageja luua sarnase tantsunumbri hageja tantsijatele; 3) kui kostja keeldus, siis kasutas hageja kostja loodud tantsunumbrit kostja nõusolekuta ja võitis sellega tantsukonkursil. Hageja leiab, et kostja avaldas väärtushinnangu, et hageja on oskuslik endast armsa ja korraliku inimese kuju loomisel ehk et hageja on valelik.
2.Kostja on rikkunud hageja au ja väärikust. Hagejal on pikaajaline töökogemus lastega, ta on olnud tantsuõpetaja juba aastaid. Tants on tema elukutseks ning temale üheks kõige olulisemaks asjaks tema elus. Hageja töö on igal juhul tänuväärne, kuna ta aitab lastel jõuda tantsimise kui kunstivormi juurde. Hageja on juba aastaid teinud oma tööd pühendatult. Kostja poolt hageja karjääri ja kutsumuse hävitamine on mõjunud hageja aule ja eneseväärikusele laastavalt. Kostja avaldatud väidetest ja hinnangust jääb kõlama mõte, nagu hageja tegeleks ebamoraalsete ja kõlvatute asjadega ning oleks valelik. Keskmisele mõistlikule lugejale jääb ekslik mulje kui inimesest, kes võitis oma juhendavate lastega tantsuvõistlusel esikoha, kasutades selleks kostja loodud tantsu.
3.Kostja avaldatud ebaõiged faktiväited ja ebakohane väärtushinnang põhjustavad hagejale ebamugavustunnet avalikes kohtades viibides ning ka teiste inimestega suheldes, kusjuures viimane häirib oluliselt hageja igapäevaelu. Inimesed pöörduvad hageja poole küsimustega seoses kostja laimutegevusega, lapsevanemad kahtlevad hageja kõlbelisuses ja sobivuses lastele tantsimist õpetada. Hagejal on esinenud olulisi meeleolulangusi ning negatiivseid emotsioone. Kostja avaldatud ebaõiged andmed on toonud kaasa negatiivseid muudatusi hageja elukorralduses, kuivõrd hageja peab korduvalt ja väsimatult selgitama kostja avaldatud andmete ebaõigsust ning seda, et ta pole kostja tantsuga ühtegi tantsuvõistlust võitnud. Samuti on hagejal tema au teotamise tulemusena tekkinud hingeline valu ja psüühiline häiritus, mis segavad teda oma tavapärase elu elamisel. Hageja leiab, et talle on tekitatud mainekahju ning kostja süü on suur. Kostja tegevus rikub hageja maine ära aastateks, kui mitte jäädavalt.
4.Hageja varalise kahju hüvitamise nõue hõlmab kohtuvälise nõude esitamisega seotud õigusabikulude hüvitamise nõuet. Hagejal puuduvad õigusalased eriteadmised ning seetõttu on eriteadmistega isiku abi kasutamine põhjendatud. Hageja edastas kostjale 07.01.2020 nõudekirja ebaõigete andmete eemaldamise ja kahju hüvitamise nõudes. Kostja keeldus mistahes kohtueelsest kokkuleppest. Kohtueelset lahendust ei toonud ka hilisem kirjavahetus kostja esindajaga.
5.Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ning mõista määratud mittevaralise kahju hüvitiselt viivis alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni seadusjärgses määras. Hageja peab õiglaseks hüvitiseks vähemat 4000 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitis summas 520 eurot ning viivis varalise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni seadusjärgses määras. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda ja mõista need hageja kasuks välja.
6.30.07.2021 menetlusdokumendis märgib hageja, et hageja ei palu kohtult mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist kostjalt väidete 1 ja 2 eest. Kostja avaldatud väited 1 ja 2 koosmõjus väitega 3 moodustavad terviku, mille järgi jääb hagejast mulje (st hagejale
omistatakse väärtusotsustus), mille järgi oleks hageja justkui ebaaus inimene, kes keeldumise korral teiste tantsunumbreid varastab. Kuna mittevaraline kahju tuleb välja mõista faktiväite nr 3 eest (mille järgi hageja väidetavalt plagieeris tantsunumbri), siis ei saa väited 1 ja 2 mõjutada hagi sisulist lahenemist hageja suhtes.
KOSTJA VASTUVÄITED
7.Kostja vaidles hagile vastu ja leiab, et ei ole ebaõigeid andmeid esitanud. Hageja helistas kostjale ja soovis osta tantsunumbri. Kostja ei vaidle vastu, et kostja on avaldanud 19.11 kell 23.26 sotsiaalmeediavõrgustikus Facebook postituse. Kostja eesmärgiks oli just tegelike asjaolude avaldamine kolmandatele isikutele ja vaidlusaluse küsimuse arutamine.
8.Hageja helistas kostjale isiklikult ja jääb arusaamatuks, miks ja kuidas pidanuks kostja veel andmeid kontrollima, kui kostja ise on vaidlusaluste andmete allikaks. Kostja vaidleb vastu hageja väitele, nagu oleks kostja eesmärk hagejat mustata ning kahjustada tema mainet teiste samas valdkonnas tegutsevate inimeste ees.
9.Hagiavalduse väide, nagu oleks kostja väitnud, et hageja võitis tantsuvõistlusel esikoha kostja tantsunumbrit kasutades on väär ega põhine tõenditel. Kostja küll kirjutas sõbranna kõnest (selle faktiväite tõele vastavust hageja ei vaidlusta) ja tema nördimusest, ja et sõbranna jutustas faktiväite, nagu oleks hageja võitnud tantsuvõistlusel esikoha kostja tantsunumbrit kasutades.
10.Kostja tantsutrupp on esitanud kostja lavastatud tantsu “7 elu” juba rohkem kui 10 aastat. Kostja lavastatud tants „8 elu“ sarnaneb tantsuga „7 elu“ olulises ulatuses ja kostja hinnangul on kõnealuse sarnasuse näol tegemist vähemalt osaliselt plagiaadiga. Kokkupuuted plagiaadi kahtlusega ei ole hageja jaoks võõrad. EuropeStage tantsuvõistlustel diskvalifitseeriti hageja tantsutrupi 4/8 Dance Studio tants "Лето лети” just plagiaadi tõttu. Seega vastab kostja postituses esitatud faktiväide, et „Te ei vaevunud isegi oma nime välja mõelda, rääkimata ideest (lavariietus, liikumise sidumine, nimi) - mulle tundub, et siin tuleb kokku 60 % minu (ideesid)...“ ka tegelikkusele ega ole õigusvastane.
11.Kostja vaidleb vastu sellele, et lausega nagu oleks hageja oskuslik endast armsa ja korraliku inimese kuju loomisel on kostja avaldanud väärtushinnangu. Kostja on seisukohal, et hagiavalduse vastavad põhjendused on otsitud ja selline lause ei saa kellegi au teotada. Käesoleval juhul tuleb arvesse võtta, et andmed avaldati väga väikesele isikute ringile, rikkumine ei ole jätkuv ning puuduvad tõendid ja asjaolud, millest võiks järeldada hageja õiguste rikkumise kordumise ohtu tulevikus.
12.Kostja leiab 30.07.2021 menetlusdokumendis, et hageja ei ole vaielnud vastu kostja väitele, et hageja tantsutrupp on esitanud tantsu „8 elu“. Samuti ei vaidle pooled iseenesest selle üle, et tantsunumber „8 elu“ on võitnud tantsukonkursil. Poolte vaidlus taandub sellele, kas hageja kasutas kostja loodud tantsunumbrit „7 elu“ ja kas kostja on suutnud seda tõendada. Kostja on dokumentaalsete tõenditena esitanud asjatundjate arvamused, mis tõendavad seda, et tants „8 elu“ sarnaneb tantsuga „7 elu“ olulises ulatuses. Kostja peab vajalikuks märkida, et väitest (hageja on oskuslik endast armsa ja korraliku inimese kuju loomisel) ei ole võimalik tuletada, et hageja on valelik. 11.02.2016 avaldatud artiklist nähtuvalt puudus hagejal nii pedagoogiline haridus kui treenerikutse, samas kui hageja treenis lapsi ja „rääkis pidevalt oma kõrgest treeneri kvalifikatsioonist“ laste vanematele. 11.02.2016 seisuga puudusid hageja andmed Eesti spordiregistri andmebaasis. Kostja hinnangul laste treenerina tegutsemine olukorras, kus isikul tegelikkuses puudub vastav kvalifikatsioon, kuid samas kui isik vastava kvalifikatsiooni olemasolu jaatab, ongi samastatav oskusega luua endast korraliku inimese kuju.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Kohus jätab hagi rahuldamata.
14.Kohus tuvastab asja lahendamiseks järgmised tähtsust omavad asjaolud. Vaidlus puudub selles, et hageja on tantsu „8 elu“ autor ja kostja tantsu „7 elu“ autor. Vaidlus puudub, et hageja võitis tantsuvõistlusel oma trupiga tantsuga „8 elu“ esikoha. Kostja avaldas 19.11.2019 kell 23.26 sotsiaalmeediavõrgustikus Facebook hagejat puudutava postituse, milles muu hulgas kirjutas järgmist: „Poolteist aastat tagasi Teie, L. V., helistasite mulle ja ütlesite, et kuidagimoodi ei leia interneti avarustest minu (tantsu)numbrit „7 elu“, mis on Teile hinge langenud (need on Teie sõnad). Te tegite mulle ettepaneku müüa see number. Mina vastasin keeldumisega!!“ „Oma äraütlemist seletasin ma sellega, et see on juba muutunud minu „visiitkaardiks“, need aga ei ole müüdavad, pealegi publikule see number meeldib... Seejärel Te palusite sarnane number Teie tüdrukute jaoks lavale tuua. Ma jällegi ütlesin „Ei“, seletades seda sellega, et isegi kui ma sellise numbri ka lavastaksin, ei garanteeriks see Teile esikohti konkurssidel.“ „Meievaheline jutt läks mul meelest ära. Kuid sel kevadel saatis üks minu kolleegidest mulle Teie numbri ning ütles, et minu oma on tal ikka meeles ja Teie „8 elu“ tõi mälestused temast tagasi. Ma vaatasin teie numbri läbi ja nägin palju oma tantsulahendusi, pärast mõtlesin selle peale ja otsustasin jätta seda Teie südametunnistusele, ... kuigi ei saa öelda, et ka riietus meie oma ei meenutaks...“ „Eile helistas mulle sõbranna (samuti kolleeg) ja jutustas, kuidas nädalavahetusel Te võitsite toreda koha - koguni esikoha!“ „Kui Te oleksite kasutusele võtnud sama muusika, kuid oleksite loonud numbri oma nägemuse, ma oleksin Teile aplodeerinud. Miks ka mitte? See oleks isegi huvitav!“ „Kuid Te ei teinud seda, Te ei vaevunud isegi oma nime välja mõelda, rääkimata ideest (lavariietus, liikumise sidumine, nimi) - mulle tundub, et siin tuleb kokku 60% minu (ideesid)...“ Sama postituse all, kommentaaride alal kirjutas kostja järgmist: „Tal on hoopis teine talent. See on oskus armsa ja korraliku inimese kuvandit luua“ (I kd, tl 28-28 pöördel).
15.Hageja leiab, et kostja rikkus hageja õiguseid avaldades 19.11.2019 kl 23.26 sotsiaalmeediavõrgustikus Facebook järgnevad ebaõiged faktiväited: 1) hageja helistas kostjale ja tegi ettepaneku tantsunumbri ostmiseks; 2) kui kostja keeldus, palus hageja luua sarnase tantsunumbri hageja tantsijatele; 3) kui kostja keeldus, siis kasutas hageja kostja loodud tantsunumbrit kostja nõusolekuta ja võitis sellega tantsukonkursil. Hageja hinnangul avaldas kostja väärtushinnangu, et hageja on oskuslik endast armsa ja korraliku inimese kuju loomisel ehk et hageja on valelik.
16.Kohus täitis 01.07.2022 tõendite kogumise määrusega ühtlasi ka selgituskohustuse ning andis muu hulgas kostja poolt avaldatud väidetele esialgse hinnangu. Samuti selgitas kohus nimetatud määrusega käesolevale vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (I kd, tl 144-145 pöördel). Mittevaraline kahjunõue
17.Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele (VÕS § 1043 lg 1). Kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 4). Isikuõiguste rikkumine on võimalik au teotava väärtushinnanguga ning isiku kohta ebaõigete faktiväidete avaldamisega (VÕS § 1046 ja § 1047). Faktiväide on väide, mille tõesus on kohtumenetluses kontrollitav. Väärtushinnang on väide, mida saab küll põhjendada, kuid mille tõesus pole tõendatav. Vaidluse korral tuvastab kohus, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (RKTKo 3-21-80-13, p 36). Riigikohus on selgitanud, et väärtushinnang võib olla ebakohane tulenevalt selle faktilisest põhjendamatusest või ebasündsast väljendusviivist (RKTKo 3-2-1-159-14, p 17). Ebasündsat väljendust on kohus täpsustanud järgnevalt. Ebakohane on väärtushinnang, mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne (RKTKo 3-2-1-152-09, p 15).
18.Süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü. Seega peab kohus tuvastama rikkumise (kostja tegu – väidete avaldamine, väidete ebaõigsus või hinnangute au teotavus, hagejale tekkinud kahju ja põhjusliku seose kahju ja kostja teo vahel), teo õigusvastasuse ja kostja süü (teo toimepanemine vähemalt hooletusest). Objektiivse teokoosseisu alaelementideks on tegu, kahju ning teo ja kahju vaheline põhjuslik seos. Seejuures toimub loetletud elementide olemasolu tuvastamine etapiviisiliselt, eespoolnimetatud järjekorras. Juhul kui ei ole täidetud objektiivne teokoosseis, puudub vajadus hinnangu andmiseks õigusvastasuse ja süü osas jne.
19.Riigikohus on selgitanud, et avaldamine VÕS § 1046 ja § 1047 tähenduses on isiku kohta andmete või väärtushinnangute kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele need hinnangud ja andmed teatavaks (RKTKo nr 3-2-143-09, p 14). Kolmandate isikutena peetakse silmas kõrvalisi isikuid. Vaidlus puudub, et kostja avaldas 19.11.2019 kell 23.26 sotsiaalmeediavõrgustikus Facebook hagejat puudutava postituse ja sama postituse all, kommentaaride alal kirjutas kostja, et hagejal on hoopis teine talent. See on oskus armsa ja korraliku inimese kuvandit luua“ (I kd, tl 28-28 pöördel). Seega on kostja avaldaja.
20.Kohus analüüsib, kas kostja on avaldanud faktiväiteid või väärtushinnanguid. Samuti tuvastab kohus, kas väärtushinnang on hageja au teotav ja ebakohane ning kas faktiväited vastavad tegelikkusele.
21.Hageja leiab, et kostja rikkus hageja õiguseid avaldades järgnevad ebaõiged faktiväited: 1) hageja helistas kostjale ja tegi ettepaneku tantsunumbri ostmiseks; 2) kui kostja keeldus, palus hageja luua sarnase tantsunumbri hageja tantsijatele; 3) kui kostja keeldus, siis kasutas hageja kostja loodud tantsunumbrit kostja nõusolekuta ja võitis sellega tantsukonkursil. Kohus leiab, et tegemist on faktiväidetega, kuna nende õigsust on võimalik jah/ei skaalal kontrollida.
22.Kohus leiab, et väited 1 ja 2 ei ole hageja au teotavad. Tegemist on kirjeldavate väidetega. Ka hageja ise on märkinud, et eraldi seistes ei ole tegemist au teotavate väidetega. Kohtu hinnangul ei muuda väiteid au teotavaks asjaolu, et postituse lõpus on kostja avaldanud ka väite 3, mida kohus peab hageja au teotavaks. Kohus on seisukohal, et väited 1 ja 2 ei kujuta hagejat negatiivselt. Hageja selgitas, et ei palu kohtult mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist kostjalt väidete 1 ja 2 eest. Põhjus, miks väited 1 ja 2 on hagiavalduses väljatoodud, seisneb asjaolus, et need ilmestavad kogu kostja avaldatud teksti ning kui kogu kostja avaldatut lugeda, siis kontekstist järeldub justkui oleks hageja esmalt palunud kostjalt tantsunumbri kasutamist ning keeldumise tõttu selle varastanud. Hageja hinnangul moodustavad kostja avaldatud väited 1 ja 2 koosmõjus väitega 3 1-3 terviku, mille järgi jääb hagejast mulje (st hagejale omistatakse väärtusotsustus), mille järgi oleks hageja justkui ebaaus inimene, kes keeldumise korral teiste tantsunumbreid varastab.
23.Kohus on seisukohal, et kostja poolt avaldatust (väide 3) ei saa mõistlik inimene järeldada, et hageja oleks justkui ebaaus inimene, kes keeldumise korral teiste tantsunumbreid varastab. Kogu postitust tervikuna hinnates ei saa mõistlik inimene avaldatust aru, et kui kostja keeldus numbrit müümast, siis kasutas hageja kostja loodud tantsunumbrit kostja nõusolekuta ja võitis sellega tantsukonkursil esikoha. Keskmine inimene ei mõista avaldatust, et kostja väitel on tegemist plagiaadiga. Plagiaat ehk loomevargus on võõra teose või selle osade avaldamine enda omadena. Kohtu hinnangul saab keskmine inimene avaldatust aru, et hageja loodud tantsunumber on kostja omaga väga sarnane, umbes 60%. Seega tuleb tuvastada, kas kostja avaldatud faktiväide tantsude sarnasuse kohta on õige.
24.Hageja võttis 05.04.2022 toimunud kohtuistungil õigeks, et poolte vahel toimus telefonikõne (II kd, tl 9). Vande all ütlusi andes avaldas hageja aga kohtule, et telefonikõne oli 2 või 3 aastat varem, kui see kuupäev mis istungil nimetati. Hageja ei ole pakkunud kostjale
ükskõik millise tantsunumbri eest raha. Ta ei pakkunud kostjale võimalust lavastada endale mingi tantsunumber. Hageja helistas kostjale seoses tantsuvõistlusega „Sinilinnu lend“. Hageja koostas programmi ja pidi kõik osalejad üle helistama. Hageja ei tea kas kostja grupp osales sellel võistlusel. Hageja ei ole kindel, et ta on üldse kunagi kostjale helistanud. Jah, ta võis kostjale helistada (II kd, tl 10 ja 190 pöördel). Kohus leiab, et hageja ütlused on vastuolulised. Esmalt enne vande all ütluste andmist võttis hageja telefonikõne toimumise õigeks. Vande all ütlusi andes hakkas hageja telefonikõne toimumises kahtlema. Seega on hageja ütlused vastuolulised ja kohus jätab hageja vande all antud ütlused nende vastuolulisuse tõttu arvestamata.
25.Kostja andis 05.04.2022 toimunud kohtuistungil vande all ütlusi selle kohta, et hageja helistas kostjale 2017. aasta sügisel, septembris. Hageja esitles end ja alustas oma juttu sellest, et kostjal on olemas tants nimega „7 elu“. See meeldis talle väga, aga ta ei leia seda internetist. Hageja hakkas paluma, et kostja müüks selle numbri talle. Kostja ütles, et väga harva tuleb hea number välja ja teda tuvastatakse selle numbri järgi ja see on nagu tema visiitkaart. Hageja vestles kostjaga päris kaua ja pakkus siis, et kostja võiks luua või lavastada talle sarnase numbri tellimuse järgi. Kostja ütles hagejale, et kui sama muusika alusel, siis sellest tuleb välja sama number, aga kui teise muusika alusel, siis tuleb number väga sarnane ja te ei saa esikohti. Kostja keeldus (II kd, tl 9 pöördel). Seega on kohtu hinnangul tõendatud asjaolu, et hageja soovis kostjalt tantsunumbrit osta ja keeldumise korral palus hageja kostjal lavastada sarnane number.
26.Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et hageja loodud tants „8 elu“ on sarnane kostja loodud tantsuga „7 elu“. Nimetatu on tõendatud eriteadmistega isiku J. G. kirjaliku arvamusega (I kd, tl 118-122) ja 23.11.2020 toimunud kohtuistungil J. G. ütlustega. J. G. on Rahvusooper Estonia balleti esisolist ja koreograaf (I kd, tl 116 ja II kd tl 41 pöördel). J. G. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tantsud on sarnased. Muidugi on muudetud kõik need joonised ja liikumised. Sarnane idee ja sarnased liigutused, kombinatsioonid, tõsted, kostüümid, nimetused jne. Saaks aru, kui mõni asi kordub või juhuslikult oleks mõni asi sarnane, aga siin on liiga palju sarnasusi. Ütleks, et 25% sarnasust. On näha kindlasti, et on võetud absoluutselt peaaegu kõik sellest originaalnumbrist. Tantsukombinatsioonid on võetud, liigutused mis tulevad järjest samasugused. Selle vahel on tehtud siis nö omad liigutused või jooksmised. Tantsust „7 elu“ on võetud lausa tantsude kombinatsioonid. See on visuaalselt näha ja ei saa olla juhus (II kd, tl 41 pöördel). Samuti andis J. G. ütlusi selle kohta, et kui tema on koreograaf siis ta seab liigutused, nende liigutuste kombinatsioonid. Kui ta näeb, et teda kopeeritakse, siis seda on kohe näha. See ei saa olla juhus. Kui on näiteks 3-4 liigutust pandud sama järjestikusega, siis seda on kohe näha. Saab aru, et liigutused võivad olla sarnased ja liigutused korduvad tantsus, aga mitte nii, et järjest. Et on näiteks käeliigutus, siis läheb alla ja siis läheb küljele ja siis pöörame paremale ja samas videos on korduv see kombinatsioon. See ei saa olla nii. Ei saa teha koreograafiat juhuslikult samade liigutustega (II kd, tl 41 pöördel ja 42).
27.Samuti on sarnasus tõendatud hageja poolt esitatud D. I. arvamusega. Hageja poolt esitatud D. I. arvamuse kohaselt ei ole tegemist plagiaadiga, vaid lihtsalt sarnaste töödega. On täiesti võimalik, et „7 elu“ paelus „8 elu“ loojat, kui talle oli „7 elu“ kättesaadav. Sarnasusi muidugi on, kuid need pole kaugeltki koopiad (I kd, tl 142 pöördel). Kostja esitas kohtuistungil väite, et D. I. on hageja töötaja. D. I. on alates 2021 aasta veebruarist tantsustuudio „4/8 Dance Stuudio koreograaf“ (I kd, tl 187). Kostja esitas nimetatud väite alles kohtuistungil. Seega on esitatud vastuväide hilinenult ning kohus jätab selle arvestamata.
28.Kohus jätab kõrvale asjatundja R. Nõmmiku arvamuse, kuna see on allkirjastamata. R. Nõmmiku ülekuulamisest kostja loobus.
29.Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et kõnealused tantsud on sarnased. Kohus tutvus mõlema tantsuga (videosalvestised on esitatud kostja 30.07.2021 menetlusdokumendi
lisadena 2 ja 3). Teostel on sarnased nimed, sarnased kostüümid ning kombinatsioonid. Sarnasusi on liiga palju ning tegemist ei saa olla juhusega. Kohtu hinnangul ei oma tähtsust tantsude erinev pikkus. Seega on tegemist õige faktiväitega. Kuna nimetatud väite avaldamine hageja õigusi ei rikkunud, siis ei ole mittevaralise kahju hüvitamise nõude esmane eeldus – objektiivne teokoosseis täidetud. Edasi ei ole vaja analüüsida teisi kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldusi.
30.Kohus leiab, et väide „Tal on hoopis teine talent. See on oskus armsa ja korraliku inimese kuvandit luua“, on väärtushinnang. Tegemist on subjektiivse hinnanguga hagejale. Võimalik on hinnata kostja hinnangu põhjendatust, st kas hageja käitumine andis alust selliseks hinnanguks. Väärtushinnangu põhjendatus ei tähenda seejuures mitte millegi tõesuse kindlakstegemist, vaid eelkõige seda, kas väärtushinnangu avaldajal (kostjal) oli mõistlik õigustus hageja kohta sellist hinnangut anda. Tegemist on negatiivse hinnanguga. Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja avaldas väärtushinnangu, et hageja on oskuslik endast armsa ja korraliku inimese kuju loomisel ehk et hageja on valelik. Mõistlik inimene ei saa avaldatust aru, et hageja on valelik. Mõistlik inimene saabki aru, et hagejal on teine talent ja see on oskus armsa ja korraliku inimese muljet jätta.
31.Kohus võtab seisukoha, kas hinnang „Tal on hoopis teine talent. See on oskus armsa ja korraliku inimese kuvandit luua“,“ on kohane. Väärtushinnang on isiku au teotav juhul, kui sellel on vastavat konteksti arvestades konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus. Nimetatud hinnang anti hagejale avalikkuse ees. Teise isiku kohta negatiivse arvamuse omamine ja väärtushinnangu avaldamine ei ole iseenesest keelatud ega õigusvastane.
32.Enne seda, kui tuleb hinnata väärtushinnangu ebakohasust, tuleb tuvastada väärtushinnangu au teotav iseloom. Väärtushinnang on isiku au teotav juhul, kui sellel on vastavat konteksti arvestades konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus. Väärtushinnang võib olla ebakohane tulenevalt selle põhjendamatusest või ebasündsast väljendusviivist (vt RKTKo nr 3-2-1- 159-14, p 17). Väärtushinnangu põhjendatus tähendab eelkõige seda, kas väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees halvustada. Kohasus võib mh sõltuda sellest, kas isik, kelle kohta hinnang käib, on andnud põhjust (alust) selliseks hinnanguks (RKTKo 3-2-1-63-02, p 7). Riigikohus on lugenud au teotavaks väite, „mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne.“ Väärtushinnangu põhjendamatus võib olla tingitud ka üksnes ebakohasest väljendusviisist, mh võib olla ebakohane isiku avalikkuse ees sõimamine (RKTKo 3-2-1-161-05, p 12). Põhiseaduse § 17 ei keela teravalt väljendatud objektiivset ning heas usu tehtud kriitikat. Avaldused võivad olla tehtud ka viisil, mis isegi ründavad, šokeerivad ja häirivad.
33.Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks kohus järeldada, et kostja eesmärk oli nimetatud väite puhul hageja inimväärikust alandada. Kohus leiab ka, et kuigi kostja poolt avaldatud väärtushinnang oli hageja suhtes negatiivne, ei olnud kostja väljendusviis ebasünnis, vulgaarne või hageja suhtes vaenu õhutav. Teise isiku kohta negatiivse arvamuse omamine ja väärtushinnangu avaldamine ei ole iseenesest keelatud ega õigusvastane. Demokraatlikus ühiskonnas ei saa ära keelata igat negatiivset hinnangut. Tegemist on negatiivse väitega, kuid väide ei ole au teotav. Kostja andis nimetatud hinnangu lähtuvalt sellest, et hageja poolt loodud tants „8 elu“ on väga sarnane kostja loodud tantsuga „7 elu“. Seega ei saa antud kontekstis pidada kostja poolt avaldatud väärtushinnanut au teotavaks. Seega ei ole vaja edasi analüüsida kõnealuse hinnangu puhul delikti üldkoosseisu teisi elemente ning puudub vajadus hinnangu andmiseks õigusvastasuse ja süü osas.
34.Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et kostja ei rikkunud hageja isikuõigusi ebaõigete faktiväidete ega ebakohase väärtushinnangu avaldamisega. Seega ei ole täidetud nimetatud faktiväite ja väärtushinnangu puhul objektiivne teokoosseis.
Mittevaralise kahju hüvitise nõudelt viivisenõude
35.Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Viivise määraks loetakse seadusjärge intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (VÕS § 113 lg 1 ls 2). Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi (VÕS § 113 lg 2). Kohus jättis mittevaralise kahjuhüvitise välja mõistamta. Vastavalt tuleb jätta rahuldamata ka viivisenõue. Varaline kahjunõue
36.Hageja on esitanud kostja vastu varalise kahjunõude 520 eurot, mis seisneb kulutuses kohtueelsele õigusabiteenusele. Õigusabikulud seisnesid nõudekirja koostamises. Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad (RKTKo nr 3-2-1-138-10). Advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid (RKTKo nr 3-2-1-138-10, p 29). Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju (VÕS § 115 lg 1). Kahju hüvitamise suuruse määramisel arvestab kohus, et kahju oleks kahju tekitanud teoga põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4). Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline (VÕS § 128 lg 1). Otsene varaline kahju hõlmab kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 3).
37.Hageja varalise kahju hüvitamise nõude lahendamiseks tuleb esmalt tuvastada, kas hagejal oli alust kostjale nõudekirja esitada, mis eeldab hindamist, kas kostja avaldatu oli ebaõige või solvav hageja suhtes. Nõudekirjas nõudis hageja samuti mittevaralise kahju hüvitamist ja ka ebaõigete andmete eemaldamist. Kohus tuvastas, et ühegi väite puhul ei ole täidetud kolmeastmeline delikti üldkoosseis ja jättis mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Vastavalt ei ole põhjendatud ka hageja varaline kahjunõue. Seega ei tule edasi analüüsida varalise kahju hüvitamise eeldusi ning varaline kahjunõue rahuldamisele ei kuulu. Vastavalt tuleb jätta rahuldamata ka viivisenõue.
38.Eeltoodust tulenevalt jääb hagiavaldus tervikuna rahuldamata.
39.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid ei oma kohtu hinnangul käesoleva asja lahendamisel tähtsust ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.
MENETLUSKULUD
40.Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus jättis hagi rahuldamata. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
41.Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
42.TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.