lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-12231/14

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja · 12.02.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-12231/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.02.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1718
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Lepingu lõpetamine
Registrite ja Infosüsteemide Keskus · Sissetulev kiri · 2016-02-10

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PärS § 152 lg 2TsMS § 168 lg 1, 2Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 356 lg 1Menetluse peatamine teise menetluse tõttuPärS § 147PärS § 148 lg 1TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 177 lg 1Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 423 lg 2Hagi läbivaatamata jätmise alusedTsMS § 427

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Best Place OÜ12770039(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Eve Grass

Määruse tegemise aeg ja koht

12. veebruar 2024, Kuressaare

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-23-12231

Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetlustoiming

Best Place OÜ hagi T.H, A.L, I.L, A.L ja A.A vastu ühisomandi lõpetamise ja jagamise nõudes Hageja Best Place OÜ, registrikood 12770039, asukoht Paju tn 19-3, 93810 Kuressaare Hageja lepinguline esindaja advokaat Martin Kirsipuu, e-post [email protected] Kostja A.L Kostja T.H Kostja seaduslik esindaja (eestkostja) T.P Kostja I.L Kostja A.L Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Peep Rajavere, e-post e-post: [email protected] Kostja A.A Menetluse peatamise taotluse lahendamine, hagi läbi vaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata hageja taotlus menetluse peatamiseks.
2.Jätta läbi vaatamata Best Place OÜ hagi T.H, A.L, I.L, A.L ja A.A vastu ühisomandi lõpetamise ja jagamise nõudes.
3.Jätta menetluskulud Best Place OÜ kanda.
4.Kohus määrab poolte menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Asjaolud, menetluse käik

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-24-10213/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 19.08.20262-26-504/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20262-24-15308/39Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 13.08.20262-25-9431/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Edasikaebamine hagi läbivaatamata jätmise määruse peale

2-23-12231

1.Hageja Best Place OÜ esitas hagi T.H, A.L, I.L, A.L ja A.A vastu ühisomandi lõpetamise ja jagamise nõudes. Hagiavalduses esitatud faktiliste asjaolude kohaselt müüdi täiteasjas nr 022/2022/3751 enampakkumise korras võlgniku R.H’le kuuluvat 1/3 suurust mõttelist osa 04.03.2013 surnud I.H pärandvara ühisusest. Pärandvara ühisuse koosseisu kuulub muuhulgas järgmine vara - kinnisasi asukohaga V, T küla, S vald (katastritunnus: xxxxxxxxxxx). Hageja omandas enampakkumisel eelnevalt nimetatud pärandvara ühisuse osa. Hageja on kantud koos kostjatega kinnisasja ühisomanikuks. Kuna pooled ei saavutanud kokkulepet kinnisasja valdamise ega ka võimaliku võõrandamise osas, siis on hageja sunnitud pöörduma ühisomandi lõpetamiseks kohtusse. Hageja palub lõpetada Best Place OÜ ja kostjate ühisomand eelpool nimetatud kinnisasja osas ja müüa see tervikuna avalikul enampakkumisel algihinnaga 35 000 eurot, pakkumise sammuga 1 000 eurot ning saadud raha jagada selliselt, et müügihinnast arvestatakse esmalt maha täiemenetluse läbiviimise kulud ning sellest järele jäävast summast maksta välja igale ühisomanikule müügihinna osa vastavalt tema ühisomandi osa suurusele. Hageja palus ka kohustada kostjaid taluma ühisomandi esemeks oleva asja müüki täitemenetluses avalikul enampakkumisel ning kohustada kostjaid andma tahteavaldus kinnisasja teise jao omanike kande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse avaliku enampakkumise võitja.
2.Kostjad esitatud hagi ei tunnista ja paluvad see läbi vaatamata jätta. Kostja A.L märgib enda vastuses hagile muuhulgas järgmist. Hagejal puudub nõudeõigus esitada sellist hagi, mille ta esitanud on ning seda puudust ei ole olemas olevas õiguslikus olukorras võimalik kõrvaldada. Kostjad A.L, A.A, A.L ja I.L on kantud V kinnistu ühisomanikena kinnistusraamatusse, sest nemad olid koos I.H-ga kinnistu endise omaniku, 26.06.2009.a. surnud A.L õed-vennad ja sellega teise ringi pärijad. Igale ühele neist kuulus võrdselt teise ringi pärijana 1/5 mõttelist osa pärandist, kuid nende omandiosad olid esemeliselt kindlaks määramata. Kuna pärijad olid pärandi ühiselt vastu võtnud, tekkis neil ühisomand pärandvarale, mille eriliigiks on pärandvara ühisus. Kuna A.L pärandit ei ole tänaseni jagatud, ei ole pärandvara ühisus lõppenud. Sellises olukorras on igal pärandvara ühisuse liikmel õigus nõuda pärandvara jagamist PärS § 152 sätetel. Best Place OÜ-l, nagu ka T.Hl, seda õigust hoolimata kinnistusraamatu kandest siiski ei ole, sest nad ei ole pärandvara ühisuse iseseisvad liikmed, iseseisvad ühisomanikud. Nad on kantud kinnistusraamatusse ühisomanikena omakorda kui kaaspärija I.H pärijad. I.H, kes oli V kinnistu omaniku A.L õde ja 1/5 osa pärija, suri 04.03.2013 ja vastavalt pärimistunnistusele pärisid tema vara võrdsetes 1/3 osades üleelanud abikaasa T.H ning tema lapsed R.H ja R1.H. R1.H pärandiosa on käesolevaks ajaks omandanud kohtutäituri korraldatud enampakkumisel hageja Best Place OÜ ning R.H pärandiosa I.H pärandvara ühisuses on omakorda sarnaselt täitemenetluses omandanud kostja 4 A.L ehk A.L on ka oma õe I.H pärija. Ka I.H pärand on käesolevaks ajaks jagamata, st pärijate ühisomand ei ole lõppenud. Pärijate osasid I.H pärandvaras ei ole esemeliselt kindlaks määratud, mille tõttu ei saa ükski pärija ühegi pärandvarasse kuuluva eseme, nii asja kui õiguse suhtes, sealhulgas pärandiosa A.L pärandvara ühisuses suhtes, käituda ainuomanikuna, teha selle suhtes käsutusi. Kuni I.H pärand on jagamata, saavad I.H pärijad nõuda A.L pärandi jagamist üksnes ühiselt sest pärandiosa kuulub neile ühiselt. Iga üksik I.H pärija ei saa nõuda A.L pärandi jagamist. Best Place OÜ hagi A.L pärandi jagamiseks ei ole võimalik läbi vaadata enne I.H pärandi jagamist. Ülaltoodud põhjustel ei ole võimalik Best Place OÜ hagiga taotletavat eesmärki saavutada ning Best Place OÜ hagi ühisomandi lõpetamiseks S maakonnas S vallas T külas asuva V kinnistu ühisomandi lõpetamiseks (või A.L pärandi jagamiseks) tuleb TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata.
3.11.12.2023 esitas hageja enda seisukoha kostjate vastuse osas. Hageja märgib, et ta on algatanud kogu I.H ühisomandis olnud vara jagamise protsessi. Nimelt on hageja esitanud samaaegselt käesoleva hagiga ka hagi ülejäänud I.H vara jagamiseks. Viimase osas on algatatud tsiviilasi nr 2-23-12016. Juhul kui kostja II väidete kohaselt tuleb just kui enne

2-23-12231 lahendada I.H enda pärandvara jagamise küsimus, siis on alati võimalik selles valguses käesoleva asja menetlus peatada kuniks on lahendatud eelnevalt nimetatud tsiviilasi.

4.19.12.2023 esitas kostja A.L täiendava seisukoha, milles märgib, et kostja menetluse peatamisega ei nõustu. Kui kohtusse on esitatud hagi, mida rahuldada ei ole kehtiva õiguse järgi võimalik, siis on see alus hagi läbi vaatamata jätmiseks, mitte menetluse peatamiseks. Käesolevale juhtumile ei kohaldu ka TsMS 356 (menetluse peatamine teise menetluse tõttu), sest TsMS § 356 peab silmas juhtumeid, kui teises menetluses tuvastatakse õigusvaidluse lahendamiseks vajalik õigussuhe või asjaolu, kuid selle alla ei subsumeeru juhtum, kui hagemisõigus puudub hagi esitamise ajal ja hagemisõiguse teke sõltub teises asjas tehtavast lahendist. Hagemisõiguse puudumine hagi esitamise ajal on nii suur puudus, et selle tõttu tuleb jätta hagi läbi vaatamata. Hageja võib sõltuvalt teise kohtuasja tulemusest esitada hiljem uue hagi A.L pärandi jagamiseks, seda enam, et esitatud hagis on ka muid olulisi puudusi, mis takistavad asja menetlemist.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

5.Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus menetluse peatamiseks tuleb jätta rahuldamata ja esitatud hagi tuleb jätta läbi vaatamata.
6.Hageja on 11.12.2023 esitatud seisukohas üksnes märkinud, et menetluse võiks käesoleval juhul peatada, esitamata konkreetset taotlust. Samas on kostja A.L hageja poolt avaldatut käsitlenud taotlusena ja esitanud menetluse peatamisele vastuväited. Seetõttu käsitleb ka kohus hageja väidet taotlusena ning lahendab esmalt hageja menetluse peatamise taotluse.
7.TsMS § 356 lg 1 kohaselt kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni.
8.Kohus ei nõustu hageja seisukohaga sellest, et hageja on esitanud tsiviilasjas 2-2312016 kogu I.H ühisomandis olnud vara jagamise protsessi. Hageja on esitanud eelpool nimetatud tsiviilasjas ühisomandi lõpetamise nõude. Kostjad on esitanud eelpool nimetatud tsiviilasjas taotlused, sarnaselt käesolevale tsiviilasjale, hagi läbivaatamata jätmiseks. Tsiviilasjas 2-23-12016 ei ole hageja esitanud pärandvara jagamise nõuet. Seega puudub õigussuhe, mis oleks tsiviilasjas 2-23-12016 esitatud nõude esemeks ja millest sõltuks käesoleva asja lahendatus. Eeltoodu tõttu jääb hageja taotlus menetluse peatamiseks rahuldamata.
9.TsMS § 423 lg 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et: 1) hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; 2) hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
10.Kohtule arusaadavalt on hageja eesmärk ühisomandis oleva vara jagamine. Kostjad on esile toonud, et vara, mille jagamist hageja soovib on tegelikkuses kõigi ühisomandike pärandvara, mis on jagamata. Hageja neid väiteid vaidlustanud ei ole.
11.Lisaks on kostjad esile toonud, et hageja, A.L ning T.H on kantud kinnistusraamatusse ühisomanikena omakorda kui kaaspärija I.H pärijad. I.H, kes oli V kinnistu omaniku A.L õde ja 1/5 osa pärija, suri 04.03.2013 ja vastavalt pärimistunnistusele pärisid tema vara võrdsetes 1/3 osades üleelanud abikaasa T.H ning tema lapsed R.H ja R1.H. R1.H pärandiosa on käesolevaks ajaks omandanud kohtutäituri korraldatud enampakkumisel hageja Best Place OÜ ning R.H pärandiosa I.H pärandvara ühisuses on täitemenetluses omandanud kostja 4 A.L ehk

2-23-12231 A.L on ka oma õe I.H pärija. Ka I.H pärand on käesolevaks ajaks jagamata, st pärijate ühisomand ei ole lõppenud. Hageja neid kostjate väiteid vaidlustanud ei ole.

12.Seega pärandvara kuulub kaaspärijatele ühiselt (PärS § 147). Kohtupraktikas tuuakse välja, et kaaspärijad on pärandvaras olevate asjade ühisomanikud, need kuuluvad kaaspärijatele üheaegselt kindlaks määramata osades. Kaaspärijale ei kuulu mõtteline osa pärandvara hulka kuuluvatest üksikutest esemetest, mistõttu ei või ta pärandvara hulka kuuluvaid üksikuid esemeid iseseisvalt käsutada. Samal ajal kuulub igale kaaspärijale mõtteline osa pärandvara ühisusest, mida võib iga kaaspärija iseseisvalt käsutada (PärS § 148 lg 1). Pärandvara ühisus kaaspärijate vahel kestab kuni pärandvara jagamiseni. Alles pärandvara jagamisel selgub, millised üksikud esemed jäävad igale kaaspärijale. Seni väljendub iga kaaspärija õiguslik positsioon peamiselt õiguses saada pärandvara jagamisel PärS § 152 lg 2 kohaselt enda pärandi murdosale vastavas ulatuses esemeid kogu pärandist (Riigikohtu 24.03.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-18277, p 17).
13.Kuivõrd I.H pärand on jagamata, saavad I.H pärijad nõuda A.L pärandi jagamist üksnes ühiselt sest pärandiosa kuulub neile ühiselt. Veelgi vähem saab hageja I.H pärijana nõuda A.L pärandvarasse kuuluva vara suhtes ühisomandi lõpetamist. Käesolevas tsiviilasjas esitatud faktiliste asjaolude ja tõendite alusel ei ole hagejal võimalik enda eesmärki saavutada ning hagi edasine menetlemine ei ole menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt mõistlik.
14.Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et käesoleva hagiga ei ole võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki, mistõttu esineb hagi läbi vaatamata jätmise alus tulenevalt TsMS § 423 lg 2 punktist 2 sätestatust ning kohus jätab läbi vaatamata Best Place OÜ hagi S maakonnas S vallas T külas asuva V kinnistu ühisomandi lõpetamiseks. TsMS § 427 alusel võib käesoleva kohtumääruse peale esitada määruskaebuse. Menetluskulude jaotus
15.TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
16.TsMS § 168 lg 1 järgi hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kohus määrab käesoleva tsiviilasja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel mõistliku aja jooksul pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.08.20262-24-547/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-23-10536/63Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium