09.02.2024, Tallinna kohtumaja E-toimiku menetlemise infosüsteemi ja kohtu kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-22-12870
Tsiviilasi
A P hagi A Pi (P) vastu võla ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
355,05 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A P (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja: K K (e-post xxx); Kostja: A P (isikukood xxx, elukoht xxx
Asja läbivaatamine
Poolte nõusolekul kirjalik hagimenetlus
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus: 2.1 jätta menetluskulud poolte endi kanda välja arvatud hageja tasutud riigilõiv ja hagi esitamisega seotud lepingulise esindaja kulu 50% ulatuses – need kulud jätta kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramine: 3.1 Määrata kindlaks hageja menetluskulu järgmiselt: - Riigilõiv 175 eurot; - Hagi esitamisega seotud lepingulise esindaja kulu 50% ulatuses – 190 eurot. Välja mõista kostjalt A Pilt (isikukood xxx) hageja A P (isikukood xxx) kasuks menetluskulu hüvitamiseks 365 eurot (s.o riigilõiv 175 eurot ja hagi esitamisega seotud lepingulise esindaja kulu 50% ehk 190 eurot).
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Menetluse käik
1.A P (hageja) esitas 31.08.2022 Harju Maakohtule hagi A Pi (kostja) vastu käenduskohustuse sisesuhtest tulenevalt 324,03 euro ja viivise saamiseks. Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu 175 eurot.
2.15.09.2022 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja küsis kostjalt vastust hagile. Kostja esitas oma vastuse 15.12.2023.
3.03.05.2023 pöördus kohus poolte poole, selgitas, et kostja pole sisuliselt hagile vastu vaielnud, välja arvatud osaliselt viivisenõudele ning palus kostjal teatada, kas ta on nõude hagejale täitnud.
4.10.05.2023 teavitas kostja kohust sellest, et ta on tasunud hagejale põhivõla 324,03 eurot ja intressi 25 eurot (kuna intressi täpne suurus ei ole kostjale teada).
5.07.06.2023 saatis kohus pooltele selgitused selle kohta, et kui hagejal enam nõuet kostja vastu ei ole, siis on alust jätta hagi läbivaatamata. Kohus palus hageja seisukohta menetluskulude jaotuse osas ja selle kohta, kas hageja on menetluse lõpetamise nõus.
6.08.06.2023 esitas hageja oma seisukoha: kostja tasus 04.05.2023 hagejale põhivõla 324,03 eurot ja 10.05.2023 intressi/viivise 25 eurot. Viivisevõlgnevus seisuga 04.05.2023 (võla tasumine) oli 25,6 eurot. Hageja on nõus hagi läbivaatamata jätmise ja menetluse lõpetamisega, kui kostja tasub kogu viivisevõlgnevuse. Kuna kostja seda teinud ei ole, on kostjal veel võlgnevus hageja ees 0,6 eurot viivist.
7.08.06.2023 esitas hageja ka menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulud on riigilõiv 175 eurot ja lepingulise esindaja kulu 427,5 eurot (4,5 tunni eest tunnihinnaga 95 eurot). Õigusabiteenust osutanud ettevõtja ei ole käibemaksukohustuslane ja seega on lepingulise esindaja tasu käibemaksuta.
8.12.01.2024 saatis kohus veelkord pooltele kirja selgitustega ja andis kostjale tähtaja.
9.12.01.2024 saatis kostja kohtule maksekorralduse selle kohta, et ta on 12.01.2024 tasunud hagejale veel 60 eurot. Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud
10.31.08.2022 esitatud hagis nõuab hageja kostjalt: -
Põhivõlga 324,03 eurot;
-
Viivist põhivõla jäägilt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 15.06.2022 kuni kohase täitmiseni; Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja riigilõiv 175 eurot ja lepingulise esindaja tasu 427,5 eurot.
-
11.Hageja toob hagi alusena esile järgmised asjaolud: -
Hageja ja kostja sõlmisid xxx AS-ga 15.04.2019 käenduslepingu nr xxx, millega nad kohustusid solidaarselt vastutama arvelduskrediidilepingust nr xxx ja selle lepingu kõigist lisadest tulenevate xxx OÜ kohustuste kohase täitmise eest solidaarselt laenusaajaga kuni 20 000 euro ulatuses.
-
Hageja, kostja ja xxx AS sõlmisid 15.04.2019 arvelduskrediidilepingu nr xxx lisa nr 5, milles täiendati muuhulgas arvelduskrediidilepingut punktiga 1.9.2 selle kohta, et arvelduskrediidilepingu täitamist tagab A Pi ja A P solidaarkäendus vastavalt käenduslepingule nr xxx
-
Hageja, kostja ja xxx AS sõlmisid 27.03.2020 arvelduskrediidilepingu nr xxx lisa nr 6, milles täpsustati muuhulgas arvelduskrediidi limiiti ning määrati arvelduskrediidi kasutusaja lõpptähtpäevaks 27.03.2021.
-
Hageja ja kostja esitasid 27.03.2020 xxx AS-le kinnistuse, milles nad osutasid arvelduskrediidilepingu nr xxx.03.2020 sõlmitud lisale nr 6 ja 15.04.2019 käenduslepingule nr xxx ning kinnitasid, et see käendusleping kehtib ka arvelduskrediidilepingu lisaga nr 6 tehtud muudatuste osas.
-
Harju Maakohtu 13.12.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-16830/8 kuulutati välja xxx OÜ pankrot.
-
Pärast pankrotipesast väljamaksete saamist teatas xxx AS hagejale 17.05.2022 saadetud kirjas, et pangal oli xxx OÜ (pankrotis) vastu pankrotimenetluses tunnustatud nõue 3600,80 eurot, millest pankrotipesast laekus 2952,74 eurot ning et sellest kaeti esmalt vähem tagatud krediitkaardilepinguga nr xxx seonduvad nõuded, mistõttu jääb arvelduskrediidilepingu nr xxx lisast nr 6 tulenev nõue 648,06 eurot käendajate vastu veel üles.
-
Hageja tasus arvelduskrediidilepingust nr xxx lisast 6 tulenevate kohustuste solidaarse käendajana 24.05.2022 xxx AS-le 648,06 eurot. xxx AS teatas 25.05.2022, et lepingutest nr xxx ning nr xxx tulenevad nõuded on täidetud.
-
Hageja esitas 10.06.2022 kostjale tagasinõude solidaarvõlgniku kohustuste täitmiseks 324,03 euro ulatuses. Kostja nõuet ei täitnud.
12.Hageja tugineb oma nõudes Võlaõigusseaduse (VÕS) § 69 lg 1 ning nõuab kostjalt võla 324,03 euro ja viivise väljamõistmist. Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras (s.o VÕS § 113 lg 1 teine lause) põhivõla jäägilt alates 15.06.2022 (kostjale antud tähtaeg kohustuse täitmiseks) kuni võla tasumiseni.
13.Hageja taotleb menetluskulude jätmist kostja kanda ja nende välja mõistmist. Kostja vastuväited
14.Kostja taotles 15.12.2022 kohtule esitatud vastuses järgmist: -
Et kohus loeks kostjale kohustuse täitmise nõude esitamise ajaks hagimaterjalide kätte saamise käesolevas menetluses (ehk seega 01.12.2022);
-
Et kohus arvestaks viivist mõistliku aja möödumisel arvestades kostja poolt nõude kättesaamisest 01.12.2022;
-
Et kohus jätaks menetluskulud poolte endi kanda, sest kostja pole keeldunud solidaarkohustuse täitmisest, aga selle suuruse kohta avaldas hageja andmeid alles kohtumenetluse käigus.
15.Kostja ei vaidle vastu hagi asjaoludele, kuid kostja selgitab, et ei pank ega hageja pole talle enne kohtumenetlust esitanud teavet selle kohta, kuidas käendajate kohustuse suurus on kujunenud ja mille alusel (arvestades, et põhivõlgniku pankrotimenetluses esitatud panga nõue rahuldati pankrotimenetluse käigus pea täies ulatuses).
16.Kostja tasus menetluse käigus e 04.05.2023 hagejale 324,03 eurot põhivõla eest ja 10.05.2023 viivise katteks 25 eurot. 60 senti maksis kostja hagejale 12.01.2024.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
17.Kohus, vaadanud läbi tsiviilasja materjalid, poolte selgitused ja tõendid leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, sest hageja nõue kostja vastu on selle täitmise tõttu lõppenud. Menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda välja arvatud riigilõiv ja hagi esitaisega seotud lepingulise esindaja kulu 50% ulatuses, mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Kohus määrab kindlaks ka menetluskulu rahalise suuruse.
18.Kohus selgitab esmalt seda, et Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 2 ja § 230 lg 1 kohaselt määravad hagimenetluses pooled ise vaidluse eseme ja esitavad enda poolt välja toodud asjaolude kinnitamiseks tõendid. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (TsMS § 5 lg 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1) TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
19.Kostja on hagi faktilised asjaolud omaks võtnud ja seega TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel loeb kohus otsuse p-s 11 toodud asjaolud tuvastatuks.
20.Hageja 08.06.2023 e-kirja alusel loeb kohus tuvastatuks, et 04.05.2023 tasus kostja hagejale põhivõla 324,03 eurot ja 10.05.2023 tasus kostja hagejale viivise katteks 25 eurot. Hageja väitel jäi selle järgselt hagejal üles nõue kostja vastu 60 senti viivise saamiseks. Kostja 12.01.2024 esitatud maksekorralduse alusel tuvastab kohus, et samal kuupäeval on kostja tasunud puuduolevad 60 senti.
21.Seega on kostja kogu hageja nõude rahuldanud ning hagejal ei saa enam olla nõuet kostja vastu.
22.Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-139-16 (p20) tuleneb, et kui nõue on menetluse kestel rahuldatud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Hageja ei ole esitanud tasutud nõue ulatuses hagi nõude vähendamise või nõude tagasivõtmise või sellest loobumise avaldust. Seega tuleb asuda seisukohale, et sellist nõuet nagu on esitatud ja mis on menetluses, hagejal kostja vastu enam ei ole ja seega tuleb nõue jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
23.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).
24.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Samas sätestab sama paragrahvi lg 4, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
25.Pooled vaidlevad menetluskulude kandmise üle. Hageja taotleb, et menetluskulud jääksid kostja kanda ja et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks menetluskulud välja.
26.Kostja leiab, et menetluskulud tuleks jätta poolte endi kanda, kuna hageja oleks saanud kohtusse pöördumist vältida. Nimelt viitab kostja sellele, et pärast kohtueelse nõude saamist,
pöördus kostja 16.06.2022 e-kirjaga (dtl 49) hageja poole selgituse saamiseks, kuidas on saadud (arvutatud käenduslepingute lõikes) summa, mida käendajatelt nõutakse ja hageja vastas, et on lähtunud panga esitatud nõudest ja enamat saavad selgitada pank ja põhivõlgniku pankrotihaldur. Seega kostja ei saanud oma küsimusele vastust ja enne vastuste saamist ei pidanud vajalikuks hagejale makset teha. Kostja väidab, et alles hagi materjalidest sai ta teada, et ka hageja ise oli pangale sarnaseid küsimusi esitanud ja alles hagi materjalidest sai ta teada, mida pank oli hagejale vastanud. Seejärel täitis ta menetluse käigus hageja nõude.
27.Samas märgib kohus, et kostja oleks solidaarkohustuslasena saanud ka ise pöörduda otse panga või pankrotihalduri poole ja oma küsimused esitada. Ning kuigi kostja hagile vastu ei vaielnud, kulus hagi esitamisest 31.08.2022 kuni nõude lõpliku rahuldamiseni 12.01.2024 ikkagi ligi 1,5 aastat.
28.Seetõttu ei saa kohus nõustuda sellega, et hagi esitamine oli ebavajalik hageja õiguste kaitseks.
29.Lisaks märgib kohus, et TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega. Erisus tuleneb sama paragrahvi lg 5, mille kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.
30.Hageja ei ole küll hagist loobunud ega seda tagasi võtnud, kuid kohtu hinnangul ei saa sisuliselt samalaadse olukorra puhul hageja menetluskulude kandmise positsioon puhtalt menetluslike erisuste tõttu oluliselt halveneda. Ehk kui hagi jääb rahuldamata seetõttu, et kostja on menetluse kestel hageja nõude rahuldanud, siis oleks äärmiselt ebaõiglane, kui menetluskulud jääksid hageja kanda.
31.Eeltoodu tõttu leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda välja arvatud hagi esitamisega seotud kulu: s.o riigilõiv ja hagi esitamisega seotud lepingulise esindaja kulu 50% ulatuses.
32.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ja selle jaotuse alusel TsMS § 174 lg 1 ning lg 2 järgi ka nende rahalise suuruse.
33.Hagi esitamisel on hageja tasunud riigilõivu 175 eurot (dtl 36), lõivu suurus tuleneb Riigilõivuseadusest.
34.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt (dtl 60-62, esitatud 08.06.2023) on hagi koostamise ja esitamisega seotud toimingud 4 tunni eest tunnihinnaga 95 eurot. Kohus leiab, et see on kliendilt asjaolude kirjelduse saamiseks, aruteluks, hagi koostamiseks ja tõendite komplekteerimiseks vajalik ja mõistlik aeg.
35.Lisaks märgib kohus, et kostja ei ole hageja menetluskulude suurusele vastu vaielnud (TsMS § 175 lg 11).
36.Kohus leiab, et riigilõiv ja hagi esitamisega seotud esindaja kulu 50% tuleb jätta kostja kanda (TsMS § 175 lg 1). Hageja on kinnitanud, et kulunimekiri on seotud käesolevas tsiviilasjas tehtud tööga. Kuna hagejat nõustanud äriühing ei ole käibemaksukohustuslane, mõistab kohus esindaja tasu välja ilma käibemaksuta (TsMS § 174 lg 10).
37.Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu hüvitamiseks riigilõivu 175 eurot ja lepingulise esindaja kulu 4 x 95 eurot 50% ulatuses ehk 380/2 = 190 eurot.
38.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata
menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.