2-23-144203/11 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

3.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustu. Hageja selgitab, et VÕS § 271 mõttes on parkimisleping üürileping, kuna parkija üürib omale parkimise ajaks parkimiskoha. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et kostja parkis korduvalt sõiduautot hageja poolt parkimist opereeritavas parklates. VÕS § 37 lg 1 sätestab, et tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Hageja on tõendanud, et tingimused olid parklasse sisenemisel olemas ning need on saanud lepingu osaks. Kostjale kuuluv auto sisenes parklasse hageja poolt reguleeritud parkimisalasse, kus kostja pidi ise piisava hoolsuse ilmutamisel ilma raskusteta silte nägema. Parkimislepingu poolel (kostjal) lasus hoolsuskohustus kontrollida, kas võõrale territooriumile sisenedes ja seal parkides tuleb tasuda selle eest üüri või veenduma, et tasuta parkimise korral on nähtaval kohal luba/parkimiskell. Hageja esitab tõendina pildi Tallinna mnt 13 parklatingimustest. Riigikohus on oma lahendi punktis 2-17-117146 p 12 leidnud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele saab pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Leppetrahvi esitatud piltidelt on näha, et leppetrahv on paigutatud esiklaasile kojamehe vahele, seega on leppetrahvid kostja poolt kätte saadud. Kostja ei ole vaiet hagejale leppetrahvide nõude saamise järgselt esitanud. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga leppetrahvi nõude vähendamisest VÕS § 162 lg 1 alusel. Leppetrahv on lepingut rikkunud lepingupoole (antud juhul sõidukijuhi) kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele (eramaa omanik või parkimiskorraldaja) lepingus määratud rahasumma. See tähendab, et rikkudes eraparklas infotahvlil kajastatud parkimistingimusi, võib parkimiskorraldaja nõuda sõidukijuhilt leppetrahvi tasumist. Leppetrahvil on kaks funktsiooni: survefunktsioon, mille eesmärgiks on tagada kohustuse täitmine ning kahju hüvitamise funktsioon. Käesolevas asjas ei ole leppetrahvi hoiatus kostjat ilmselgelt mõjutanud parkimisel parkimistingimusi jälgima ja selle eest korrektselt tasuma. Kostja on korduvalt ja teadlikult

ikka ja jälle parkimistingimusi eiranud, seega puudub hageja seisukohalt lähtudes alus leppetrahvi vähendamiseks. Parkimistingimustes sätestatud korra eiramise ja/või rikkumise eest määratakse leppetrahv summas kuni 57 eurot. Hageja on määranud leppetrahvi summaks 40 eurot, mis ei ületa kokkulepitud leppetrahvi summat. Parkimistingimuste kohase tasu maksmata jätmisega eiras kostja parkimislepingut ja selle lepingulise kohustuse täitmata jätmise eest trahvi ettenägemine ei ole tühine tüüptingimus. Kokkulepe, mille kohaselt peab kostja tasuma hagejale parkimistingimuste rikkumise tõttu leppetrahvi kuni 57 eurot, ei ole tühine tüüptingimus VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel, kuna leppetrahvi summat ei saa pidada ebamõistlikult suureks. Võrreldes Tallinna mnt 13 parkimistasu ühe päeva kohta on 3 eurot ja tund 0,60 eurot siis leppetrahv 35-40 eurot ei ole ebamõistlik. Hageja rõhutab, et Tallinna Ringkonnakohus oma 28.06.2017 lahendis tsiviilasjas 2-16-116867 punktis 33 leidnud: Kokkulepe, mille kohaselt peab hageja tasuma kostjale parkimistingimuste rikkumise tõttu leppetrahvi kuni 57 eurot, ei ole tühine tüüptingimus, kuna leppetrahvi summat ei saa pidada ebamõistlikult suureks võrreldes päeva parkimistasuga kuus eurot päevas (VÕS § 42 lg 3 p 5). Kostja väidab, et sissenõudmiskulud ja leppetrahv on seega oma olemuselt samasugused õiguskaitsevahendid. VÕS § 158 lg 1 põhimõtte kohaselt on leppetrahv mõeldud muu hulgas kokkuleppe rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise funktsiooni täitmiseks. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga ja vaidleb sellele vastu. Hagejal on õigus nõuda samaaegselt nii leppetrahvi kui ka sissenõudmiskulude hüvitamist. Vastavalt Riigikohtu praktikale võib leppetrahviga tasumisega viivitamisel nõuda ka viivist (Riigikohtu 15.10.2008.a lahend ts 3-2-1-69-08 p 24). Olukorras, kus võlausaldajal on õigus nõuda viivist on võlausaldjal õigus nõuda ka sissenõudmiskulude hüvitamist, rahalise kohustuse rikkumise korral. Hageja on esitanud hagiavalduse lisana väljavõte kostjale saadetud tasulistest meeldetuletuskirjadest (vt hagi lisa 13). Käesoleval juhul kohaldatakse kirjade kätte saamisel TsÜS § 70, mille järgi loetakse kiri kättesaaduks ajal, mis on tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud. Hageja on saatnud kirjad e-posti teel kostja toimivale e-posti aadressile, millelt on kostja hagejaga ise ka suhelnud. Seega on ilmselgelt kostja ka nimetatud teated kätte saanud. II

10.Hagiavalduse kohaselt volitas AS Ühisteenused 22.03.2022.a võlgnikelt võla sissenõudmisel end kohtuvälises ja kohtumenetluses esindama Julianus Inkasso OÜ-d ning viimane omakorda edasivolitusega Julianus Õigusbüroo OÜ-d (dtl 56-58). Hageja on hagiavalduse lisana esitanud 01.06.2022.a. võlateate (dtl 70), milles Julianus Inkasso OÜ teavitab kostjat, et ...... (isik märkimata) on 05.01.2022 loovutanud kostja leppetrahvi loovutamise lepinguga OÜ-le Aktiva Finants. Teatise kohaselt sõlmis 5.01.2022.a. võlausaldaja nõudeõiguste loovutamise lepingu, mille alusel loovutas kõik leppetrahvist nr. 0258007106 tulenevad nõuded A. M. vastu, koos kõigi loovutamise hetkeks tekkinud ning tulevikus tekkida võivate kõrvalnõuetega, samuti kõigi tagatistega ning muude õigustega, Aktiva Finants OÜ-le (reg.kood: 10746479). Samas märgitakse, et Ühisteenused AS (esialgne võlausaldaja) leppetrahvi nõude tähtajaks tasumata jätmise tõttu, on Julianus Inkasso OÜ menetluses kostja omanduses olnud sõiduki parkimistrahv nr. 0258007106. Kohtule jääb arusaamatuks, kas viidatud teatises on eksitud nõude loovutamise kuupäevas (kohus juhib tähelepanu, et leppetrahv 0258007106 tehti 14.01.2022, seega väidetava loovutamise ajaks ei olnud leppetrahvi veel tehtud). Teates teavitatakse võlgnikku aga nõude loovutamisest ning VÕS § 170 sätestatut arvestades (kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv), loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud. Seega ei ole hageja tõendanud esmalt, mille alusel nõuab Julianuse inkasso OÜ-le Aktiva Finants loovutatud leppetrahvinõude täitmist, teiseks tõendamata on ka see, mille alusel nõuab AS Ühisteenused loovutatud leppetrahvi nr 0258007106 ja selle kõrvalnõudeid kohtumenetluses (nt puuduvad tõendid selle kohta et nõue oleks tagasi loovutatud). Kuivõrd leppetrahvi nr 0258007106 (ja selle kõrvalnõuete) osas ei ole hageja tõendanud oma nõudeõigust, jätab kohus selles osas hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbivaatamata.

Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 tunnistanud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Seega tegi AS Ühisteenused pakkumuse lepingu sõlmimiseks sõiduki parkimiseks parklasse (VÕS § 16 lg 1). Sõiduki kasutaja parkides sõiduki aga omakorda andis sellega ühtlasi nõusoleku lepingu sõlmimiseks (VÕS § 20 lg 1). Järelikult oli poolte vahel leping sõlmitud (VÕS § 9 lg 1). Sõiduki(te) parkimine parklas on tõendatud esitatud fotodega (dtl 46, 50, 52, 54, 110). Tüüptingimustes esitatud kokkulepe võib vastata leppetrahvi kokkuleppele VÕS § 158 lg 1 mõttes ja selle nõude alus saaks olla VÕS § 108 lg 1. Iseenesest ei keela seadus ka rahalise kohustuse rikkumise puhuks leppetrahvi kokku leppida. Samuti eeldatakse VÕS § 159 lg 1 järgi, et leppetrahv on lepitud kokku selliselt, et see ei välista leppetrahviga tagatud kohustuse täitmise nõuet, st parkimistasu maksmise nõuet. Küll peavad leppetrahvi nõudmiseks olema täidetud seaduses sätestatud eeldused, mh ei või tagatud kohustuse rikkumine olla vabandatav (VÕS § 160), samuti tuleb leppetrahvinõudest teatada mõistliku aja jooksul (VÕS § 159 lg 2). Hageja esitatud fotodelt on näha, et leppetrahvikviitung asetati sõiduki kojameeste vahele 08.02.2021 (dtl 46), 11.03.2022 (dtl 50), 05.04.2022 (dtl 52), 09.04.2023 (dtl 54). Riigikohus on märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud (vt Riigikohtu 06.12.2017.a. lahend tsiviilasjas nr 2-15-3430). Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (RKTsKO 05.06.2019 nr 2-17-117146 p 12).

Kohus kostjaga ei nõustu. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on tarbijaga sõlmitud lepingu tüüptingimus ebamõistlikult kahjustav ka siis, kui sellega nähakse ette, et lepingupool peab kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi. Tingimuste kohase tasu maksmata jätmisega eiras kostja parkimislepingut ja selle lepingulise kohustuse täitmata jätmise eest trahvi ettenägemine ei ole tühine tüüptingimus. Kohus ei nõustu ka kostja seisukohaga, mille kohaselt peaks leppetrahvi vähendama VÕS § 162 g 1 alusel. VÕS § 162 lg 1 kohaselt võib leppetrahvi vähendamist nõuda kui see on ebamõistlikult suur. Leppetrahvi suuruse ebamõistlikkust tuleb hinnata lähtuvalt sellest, milline on konkreetses lepingus leppetrahvi funktsioon, kas eelkõige kompenseerida kahju või sanktsioneerida rikkumist. Kui leppetrahvi funktsioon on eelkõige sanktsioneerida rikkumist, tuleb arvestada rikkumise raskust, poolte majanduslikku seisundit, huvi täitmise vastu jms. Parkimistingimuste rikkumise tõttu leppetrahvi nõude eesmärk on sanktsioneerida rikkumist, sh ära hoida järgnevad rikkumised. Kostja tugineb leppetrahvi vähendamise taotluses asjaolule, et leppetrahvi suurus ületab kordades põhikohustust, ehk kui ööpäevas tuleb tasuda parkimise eest nimetatud parklas 3 eurot, siis leppetrahv 35-40 eurot on ebamõistlikult suur. Kohus sellega ei nõustu. Parkija huvi on parkida turvaliselt oma sõiduk, eraparkla omaniku õigustatud huvi on saada tasu (üüri) parkimisala kasutamise võimaldamise eest. Arvestades parkimistingimustes toodud parkimise hinda, on parkijal alati võimalus täita parkimistingimused, vältimaks parkimistasu mitmekordses määras leppetrahvi nõuet. Määrates parkimistasuga võrdse leppetrahvi suuruse või ebaoluliselt suurema määra võrreldes parkimistasuga, ei motiveeri see sõidukijuhti parkimistingimusi täitma ja nende rikkumisest hoiduma. Leppetrahvi nõue 35-40 ei koorma kostjat ebamõistlikult. Kohus arvestab seejuures ka asjaolu, et kõik leppetrahvid käesoleval juhul on määratud ühes ja samas parklas parkimise eest, kus parkimistingimused olid kostjale teada, sh leppetrahvi suurus nende rikkumise eest. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kokkulepe, mille kohaselt peab kostja peab tasuma hagejale parkimistingimuste rikkumise tõttu leppetrahvi 35-40 eurot, ei ole tühine tüüptingimus kuna leppetrahvi nõuet ei saa pidada ebamõistlikult suureks võrreldes (VÕS § 42 lg 3 p 5) ega ole põhjendatud ka leppetrahvi vähendamine VÕS § 162 lg 1 alusel.

15.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskuluse hüvitamist VÕS § 113 1 lg 1 alusel. 15.1 Viidatud sätte kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Sissenõudmiskulud on kulud, mida võlausaldaja kannab seoses kohtuväliselt võla nõudmisega ning need tekivad olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustust kohaselt täitnud ja võlausaldaja teeb toiminguid oma võla maksmapanekuks. Vastavalt VÕS §-le 1132 lg 2 p 1 võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hagiavalduse kohaselt on iga leppetrahvi (so 1018000131, 0258007106, 0258007382, 0258007478, 1040000239) nõude sissenõudmiskulu 30 eurot: - esimene võlateatis maksumusega 15 eurot; kaks järgnevat võlateatist maksumusega 5 eurot; ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot (mis sisaldavad päringuid Transpordiametile; nõude andmete töötlemist ja kontrollimist; kontaktandmete otsinguid ja päringuid, võlgnikule tehtavate SMS-de ja kõnede kulu; võlanõude avaldamisega tehtud kulu). Hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue on kokku 150 eurot. 15.2 Kohtu hinnangul on sissenõudmiskulu nõue põhjendatud osaliselt. Hageja on arvestanud iga leppetrahvi tasuliste kirjadele lisaks 5 eurot nn muude makseviivitusega tekkinud kulu. Kohus on seisukohal, et nn muu makseviivitusega tekkinud kulu on põhjendatud 5 euro ulatuses kõigi leppetrahvide kohta. Hageja on esitanud väljavõtte võla sissenõudmisega seotud toimingute kohta (dtl 111-112). Väljavõte hõlmab toiminguid ajavahemikul mai 2023 - november 2023 (leppetrahvid tehti 2021, 2022. ja 2023.a) ning väljavõttest ei ole võimalik eristada kas ja milliste leppetrahvide osas toimingud on tehtud, mistõttu loeb kohus et toimingud on tehtud kõigi leppetrahvide sissenõudmiseks (telefonikõned, SMS-id). 15.3 Hageja on esitanud hagiavalduse lisana väljavõtte kostja e-posti aadressidele saadetud tasulistest meeldetuletuskirjadest (dtl 65 jj). Riigikohus on märkinud, et TsÜS § 69 lg 2 järgi on e-kiri jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Sellisel juhul saab tahteavalduse lugeda kättesaaduks järgmisel päeval pärast selle saabumist e-kirja adressaadi serverisse. Kui tahteavaldus (teade) on jõudnud adressaadi mõjusfääri ja tal on edastatu sisuga mõistlik võimalus tutvuda, läheb TsÜS § 69 lg 2 teise lause järgi adressaadile üle ka avaldatu sisust teadasaamise risk 09.11.2021.a lahend tsiviilasjas nr 2-19-14714 p 11.2). Seega on tõendatud nii meeldetuletuskirjade saatmine kui kostja võimalus nendega tutvuda.

15.3.1 Leppetrahvi 1018000131 kohta on saatnud hageja meeldetuletused/võlateated 01.06.2022, 11.08.2022, 06.09.2022 (dtl 65-68) Kui 01.06.2022 ja 11.08.2022 saadetud võlateadetel on viide nõude alusdokumendile olemas (leppetrahv 1018000131), siis 06.09.2022 saadetud võlateatel puudub viide nõude alusdokumendile (dtl 68). Samal kuupäeval on kostjale saadetud veel teisi võlateateid (vt dtl 73-75, 79-80), millel ühelgi pole viidet nõude alusdokumendile. On küll märgitud võlanõude viitenumber, kuid kohtu hinnangul ei ole võimalik teate saajal eristada, millise kohustuse täitmist, millise teatega nõutakse. Arvestades, et tegemist on nn tasuliste kirjadega, tuleb inkassofirmal ka kiri vormistada selliselt, et oleks võimalik üheselt eristada millise nõude tasumise kohustuse täitmist millise meeldetuletuskirjaga nõutakse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud leppetrahvi 1018000131 osas 01.06.2022 ja 11.08.2022.a. meeldetuletuskirja osas ehk 20 eurot. 15.3.2 Leppetrahvi nr 0258007106 nõue koos kõrvalnõuetega jääb läbivaatamata, seega jääb läbivaatamata ka sissenõudmiskulu nõue. 15.3.3 Leppetrahvi nr 0258007382 nõude tasumiseks on saadetud e-kirjad (dtl 76-80) 01.06.2022, 28.06.2022 ja 06.09.2022. Viide nõude alusdokumendile on neist vaid 01.06.2022 saadetud kirjal (dtl 76-77). 28.06.2022 ja 06.09.2022 kirjal on viide ainuüksi võlanõude viitenumbrile. Kohus loeb põhjendatuks sissenõudmiskulu 01.06.2022 kirja osas ehk summas 15 eurot. 15.3.4 Hagiavalduse kohaselt on leppetrahvi 0258007478 sissenõudmiseks saadetud kostjale ekirjad 26.06.2023, 24.07.2023 ja 18.09.2023 (dtl 81-85). Ühelgi neist ei ole viidet nõude alusdokumendile, millist leppetrahvi sisse nõutakse. Viide on võlanõude viitenumbrile, kuid ainuüksi võlanõude viitenumber ei anna võlgnikule selgust, millist nõuet tuleb täita, samuti ei tõenda see kohtule millise nõude tasumiseks meeldetuletus/võlanõue on saadetud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et nimetatud kirjade kulu ei ole põhjendatud. 15.3.5 Leppetrahvi nr 1040000239 tasumiseks on hageja hagiavalduse kohaselt saatnud ekirjad/meeldetuletused 26.06.2023, 13.07.2023 ja 01.08.2023 (dtl 86-91). Viide nõude alusdokumendile on 26.06.2023 ja 13.07.2023 kirjal (dtl 86-87, 87-88). Seega on nõue põhjendatud 20 eurot (15+5). 15.4 Kohus on seisukohal, et hageja sissenõudmiskulu nõue on põhjendatud osaliselt - 55 eurot kirjade saatmise kulu + 5 eurot muud kulud kokku 60 eurot.