Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

3) Hageja leiab, et kostja on tema suhtes avaldanud ebakohase väärtushinnangu. Lugedes kostja avaldust, saab keskmine mõistlik inimene järeldada ja tõlgendada, et hageja on puudega isik, kes kaldub oma käitumises ja vaimsetes omadustes sotsiaalsest normist märgatavalt kõrvale. Samuti kutsub kostja oma avalduses üles vägivallale hageja suunas. Keskmine mõistlik inimene saab järeldada, et hageja väärib omakohut. Kostja avaldus on tervikuna õigusvastane väärtushinnang selle põhjendamatuse tõttu. Kostja avaldatud väärtushinnang on põhjendamatu eelkõige selle tõttu, et kostjal puudus mõistlik õigustus hagejat avalikkuse ees halvustada ja jätta hagejast muljet kui puudega, väärastunud psüühikaga isikust. Kostjal puudus õigustus hageja vastu vägivalla õhutamiseks. Kostja soovib hagejale halba, mis nähtub tema avalduse karmist keelekasutusest. Kuna kostja hinnang põhineb ebaõigetel asjaoludel, on hinnang ebakohane. Kostja kommentaari alandav ja solvav tähendus ja seadusevastane üleskutse vägivallale on mõistlikule lugejale ilmne. Ei ole kahtlustki, et kostja soovis hagejat avaldatud väärtushinnanguga solvata ja tema au teotada. 4) Kostja rikkus avaldusega hageja isiklikke õiguseid võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046 lg 1 kohaselt. 5) Kannatanu ei ole avaliku elu tegelane. Samuti puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Kuna kostja on rikkunud hageja isiklikke õigusi, siis peab kostja hüvitama hagejale tekkinud mittevaralise kahju. Hageja taotleb mittevaralise kahju välja mõistmist kostjalt kohtu õiglasel äranägemisel. Samuti on hageja esitanud kostja vastu viivise nõude (dtl 1-20, 91-96).

KOSTJA VASTUS HAGILE

6) Kostja vaidleb hageja nõuetele vastu ja palub jätta hagi rahuldamata (dtl 84, 120, 129130, 221-222). Kostja on enda 25.10.2024 vastuses hagile märkinud, et kui ta tõesti Facebookis mingit paha sõna hageja suhtes kasutas, siis selle võis põhjustada „xxxx“ artikkel selle kohta, et xxxx xxxx tappis haamriga rebasekutsika. Arvatavasti ta ägestus, nagu väga paljud teised, kuna T V tegu oli samuti väga väär (dtl 84). 7) 29.05.2025 menetlusdokumendis on kostja avaldanud soovi suurelt vabandada T V ees enda rumala sõnavääratusega, millega ta tegi T. V 2020. aastal Facebookis liiga (dtl 120).

MENETLUSE KÄIK

8) 21.11.2023 võttis kohus hagi menetlusse (dtl 28-31). 9) Hageja ja kostja on perioodil 17.03.2025 kuni 30.06.2025 kohtu vahendusel pidanud kompromissläbirääkimisi, kuid pooled ei jõudnud kompromissi osas üksmeelele (dtl 101120, 123-128). 10) 16.09.2025 toimus tsiviilasjas kohtuistung (dtl 145-148).

KOHTU PÕHJENDUSED

11) Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. 12) Pooled ei vaidle selle üle, mille kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 alusel tuvastatuks, et hageja T V töötas 2020. aasta augustis xxxx xxxx ja ta tappis rebasekutsika. Nimetatud sündmuse toimumise järgselt kajastati seda paljudes Eesti meediaväljaannetes, sealhulgas 25.08.2020 Facebookis xxxx leheküljel. Kõnealust artiklit kommenteeris 26.08.2020 kell 18:13 kostja, kes avaldas järgmist: „Selle mõrtsukast värdjaga ....tuleks sama teha“ (dtl 15). 2

13) Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja suhtes avaldanud ebakohase väärtushinnangu (dtl 1-13). Au saab teotada kahel viisil: 1) faktiväite avaldamisega; 2) väärtushinnangu avaldamisega (vt nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-53-07, p 18). Faktiväide on asjaolu, mis on põhimõtteliselt kontrollitav ning mille tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-53-07, p 18). Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, kuid ei ole võimalik tõendada selle sisu tõesust või väärust. See, kas avaldatu sisaldab faktiväiteid ja/või väärtushinnanguid, tuleb selgitada välja avaldatu tõlgendamise teel (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-5-07, p 27). Kohus nõustub hagejaga, et kostja poolt 26.08.2020 kell 18:13 postitatud avalduse (dtl 15) - „Selle mõrtsukast värdjaga ....tuleks sama teha “ – näol on tegemist väärtushinnangu avaldamisega, mida tuleb välja selgitada avaldatud tõlgendamise teel. 14) VÕS § 1046 lg 1 kohaselt isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 alusel isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Seega tuleb VÕS § 1046 lg 1 teise lause järgi tuleb kahju hüvitamise nõude tarbeks õigusvastasuse otsustamisel arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit ning suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Samuti tuleb VÕS § 1046 lg 2 esimese lause järgi lisaks arvestada muud seadusega kaitstavat hüve, millele avaldamine tugineb, kolmandate isikute õigusi ja huve ning avalikkuse huvi. VÕS § 1046 lg 2 teise lause järgi tuleb lähtuda erinevate kaitstud õigushüvede võrdlevast hindamisest. 15) Kostja poolt väidete avaldamist facebookis 26.08.2020 saab pidada väärtushinnangu avaldamiseks VÕS § 1046 mõttes. Andmete avaldamine VÕS § 1046 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1166-12, p 13). Isiku au väärtushinnanguga teotamise õigusvastasust hinnatakse üksnes VÕS § 1046 lg 1 järgi. VÕS § 1046 lg 1 kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 sätestab, et isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Au õigusvastaselt teotanud isik võib vabaneda vastutusest juhul, kui ta tõendab enda süü puudumist VÕS § 1050 lg 1 ja 2 järgi (vt Riigikohtu 10.06.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 16). 16) Isiku au teotamine väärtushinnanguga on VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane, kui väärtushinnang on ebakohane (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 17). Seega õigusvastane saab olla üksnes ebakohane väärtushinnang. Enne, kui hinnata väärtushinnangu ebakohasust, tuleb tuvastada väärtushinnangu au teotav iseloom. Väärtushinnang on au teotav juhul, kui sellel on vastavat konteksti arvestades 3

konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus (vt nt Riigikohtu 10.10.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07, p 18). Ebakohased on väärtushinnangud (väärtusotsustused), mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne (vt Riigikohtu 10.06.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 16). Väärtushinnangu ebakohasus võib ilmneda ka ebasündsast väljendusviisist (vt nt Riigikohtu 21.12.2010 ostus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 20). 17) Au teotava väärtushinnangu kohasus võib muu hulgas sõltuda ka sellest, kas isik, kelle kohta hinnang käib, on andnud põhjust selliseks hinnanguks (vt nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-63-02, p 7). Kõiki väiteid tuleb hinnata nende avaldamise kontekstis (vt nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-153-16, p 31). 18) Kohtu hinnangul tuleb kostja avaldatut hinnata justnimelt avaldamise kontekstis ja koostoimes hageja enda tegevusega. Kostja on selgitanud, et kommentaar - „Selle mõrtsukast värdjaga ....tuleks sama teha “ – oli tema reaktsioon hageja poolt toime pandud teole, mis tema arvates oli väga väär (dtl 84). Keskmisele mõistlikule isikule võibki olla arusaamatu, segadust ja viha tekitav, miks pidi avalikku võimu teostav vallaametnik rebasekutsika ära tapma. Keskmisele inimesele on väga inimlik ja omane kaastunne endast nõrgemate vastu, kelleks saab kindlastki pidada ka rebase poega. Mingis teises olukorras, kus hageja ei oleks ise aktiivselt tegutsenud, võiks kostja väljendatud hinnang olla suures osas inimväärikust alandav ja mõnitav. Käesoleval juhul tuleb hinnata aga ka seda, kas hageja ise on andnud põhjust vastavate väärtushinnangute avaldamiseks. Lahkamata juriidilises mõttes hageja tegevuse lubatavust ja seaduslikkust (see ei ole ka käesoleva vaidluse objektiks), siis keskmise mõistliku inimese seisukohast on igal juhul hageja tegevus taunitav ja seetõttu on mõistetav ka kostjapoolne äkiline reaktsioon kommentaari näol. Isegi kui hageja ei ole avaliku elu tegelane, on tal kohaliku omavalitsuse organi esindajana ikkagi suurem talumiskohustus ja ta pidi vähemalt möönma, et tema tegevusega kaasneb suurem avalikkuse tähelepanu (sealhulgas ka negatiivses mõttes). 19) Eeltoodu alusel, arvestades hageja enda käitumist ja toimunud sündmusi, leiab kohus, et kostja poolt 26.08.2020 avaldatud väited kooskõlas toimunud sündmuste kontekstiga ei ole hageja au ja head nime teotavad. 20) Hageja on esitanud nõude mõista kostjalt välja õiglane mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel. Kohus on tuvastanud, et kostja ei ole avaldanud hageja suhtes ebakohast väärtushinnangut. Seega ei ole kostja oma tegevusega põhjustanud hagejale õigusvastast kahju VÕS § 1043 ja § 1046 alusel ning hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitist VÕS § 128 ja § 134 alusel. Kohus jätab hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu jätab kohus rahuldamata ka hageja viivise nõude. 21) Kokkuvõtlikult tuleb hageja hagi jätta täies ulatuses rahuldamata.

Menetluskulude jaotus 22) TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. 23) TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda 4

asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. 24) TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama sätte lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. 25) Kostjal menetluskulud puuduvad ning kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja. Kostja menetluskulude puudumise tõttu ei määra kohus tsiviilasjas menetluskulusid kindlaks. 26) TsMS § 178 lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Lember Kohtunik

5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.