Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi XXi vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
100,42 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital 11919806), lepinguline esindaja KK Kostja XX (isikukood x)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses
(registrikood
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi XXi vastu võla nõudes.
2.Jätta menetluskulud Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda.
3.Välja mõista Aktsiaseltsilt PlusPlus Capital XX menetluskulud 600 eurot. Menetluskulud kanda D OÜ arvelduskontole x. Edasikaebamise kord Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 01.06.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 96,76 euro saamiseks. Kohus tegi 05.06.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 29.08.2023 määrusega andis Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond asja üle menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Pärnu Maakohtule.
2.29.08.2023 kohtumäärusega kohustas kohus hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ette nähtud vormis ning tasuma hagi esitamisel täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga 14 päeva jooksul.
3.13.09.2023 esitas Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi XXi vastu võla nõudes. Hageja nõue ja põhjendused
4.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 48,92 eurot, viivise 19,89 eurot, sissenõudekulud 20 eurot ja viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
5.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja 15.09.2009 liitumislepingu nr x ja 17.06.2019 liitumislepingu nr y. Elisa Eesti AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus tasuma saadud teenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt.
6.Elisa Eesti AS esitas kostjale osutatud telekommunikatsiooniteenuse eest arveid. Kostja jättis oma kohustused täitmata. Viimase arve tasumise tähtaja seisuga oli kostja võlg 48,92 eurot.
7.Elisa Eesti AS loovutas 13.04.2023 kostja vastase nõude koos kõrvalnõuetega hagejale.
8.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et hageja on esitanud hagiavalduse lisana teatise nõude loovutamise kohta. Kostja on loovutamisest olnud teadlik ning ei ole esitanud enne kohtumenetluse alustamist mitte ühtegi vastuväidet sissenõudja ebaselgsuse kohta. Juhul kui kostja jääb jätkuvalt seisukohale, et ta ei olnud loovutusest teadlik, siis on ta loovutusest saanud teada kohtumenetluse alustamisega. Hageja on teavitanud kostjat kohtumenetluses, et Elisa Eesti AS loovutas 13.04.2023 talle kuuluva nõude koos kõigi loovutuse hetkeks tekkinud ning tulevikus tekkida võivate kõrvalnõuetega kostja vastu, mis on tekkinud, hagejale. Kostja pidi hiljemalt hagimaterjalide saamisega saama kätte hageja nõude loovutamise teatise. Hageja täpsustab, et 13.04.2023 loovutas Elisa Eesti AS oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Elisa Eesti AS on uuele võlausaldajale PlusPlus Capital AS-ile väljastanud tõendi nõude loovutamise kohta ning see on käesolevaga avaldatud ka kostjale, seega on loovutus toimunud alates 13.04.2023. Lisaks vajab märkimist, et kinnitus nõude loovutamise kohta sisaldab andmeid hagiavalduse aluseks olevate
lepingute sõlmimise kuupäevade ja numbrite osas sh kostja andmeid. Seega on nõude loovutamine kehtiv ning hageja on õigustatud kostja vastu nõuet esitama. Kostja vastuväited
9.Kostja hagi ei tunnista, palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
10.Kostja möönab, et on võimalik, et 2021 lõpus ja 2022 alguses jäid arved tasumata, kuna kostja arveid enam kätte ei saanud. 2021 oktoobri lõpus halvenes kostja tervis. Kostja hospitaliseeriti ja 04.01.2022 opereeriti XX. Kostja toimetati XX otse Y õendusosakonda, kus ta viibis 13.24.01.2022. Sealt edasi toimetati kostja hooldekodusse, kus kostja elab käesoleva ajani. Kostjal puudub e-posti aadress, telefon ja arvelduskonto. Kostjaga on võimalik saada ühendust L kontakttelefonil ja aadressil. Kostjal puudus igasugune teadmine esitatud arvetest või mistahes tema endisesse elukohta saadetud kirjadest ning kindlasti ei vältinud kostja ühegi dokumendi vastu võtmist ega ühegi kohustuse täitmist pahatahtlikult.
11.Kostja, saades kätte dokumendid kohtust, tasus koheselt 19.10.2023 Elisa eesti AS-ile põhivõlgnevuse ja viivised Elisa Eesti AS-i arvel märgitud makserekvisiitidele. Kostjal puudub täitmata sissenõutavaks muutunud kohustus Elisa Eesti AS ees. Hageja ees ei ole kostjal kohustust kunagi olnud. Hageja ei ole tõendanud, et Elisa Eesti AS on nõude loovutanud hagejale. Hageja ei ole toonud kohtu ette ühtegi tõendit, millest nähtuks Elisa Eesti AS ja hageja kokkuleppe nõude loovutamisest. Isegi kui hageja ja algse võlausaldaja vahel on sõlmitud kokkulepe nõude loovutamiseks, ei ole algne võlausaldaja nõude loovutamisest kostjale teada andnud. Ka ei ole hageja esitanud kohtule algse võlausaldaja antud kinnitust nõude loovutamise kohta. Seega ei kehti loovutamine kostja suhtes ja kostjal on õigus keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale. Hageja esitatud tõendid ei võimalda asuda seisukohale, et nõude loovutamisel oleks järgitud vorminõudeid. Hageja on esitanud kohtule hageja koostatud dokumendid nõude loovutamise kohta, mida ei saa pidada teateks nõude loovutamisest. Kuivõrd kostjale ei teatanud loovutamisest algne võlausaldaja ega edastatud algse võlausaldaja antud kinnitust nõude loovutamise kohta ka hageja, sealhulgas ka käesolevas kohtumenetluses, on kostja täitnud nõude kohtumenetluses esitatud Elisa Eesti AS arve alusel algsele võlausaldajale nii põhisumma kui ka kohustuse täitmiseni lisandunud viiviste osas. Seega ei olnud hagejal nõuet, mida kohtumenetluses maksma panna. Isegi kui hageja oli nõude omandanud, on kostjal ka käesoleval ajal õigus keelduda kohustuse täitmisest hagejale, kuna kostjale ei ole loovutamisest teada antud ega loovutamisdokumenti edastatud. Kui hageja edasises menetluses ka loovutusdokumendi esitaks, ei oleks tal nõuet siiski olemas, sest nõue on täidetud täies ulatuses algsele võlausaldajale enne loovutusdokumendi kostjale edastamist. Eeltoodust tulenevalt on hageja esitanud kostja vastu nõude, mida tal olemas ei olnud või mille täitmisest oli kostjal õigus keelduda.
12.Tulenevalt hageja seisukohast kostja vastusele, märgib kostja, et hageja ei ole kohtumenetlust alustades esitanud nõuetele vastavat kinnitust nõude loovutamise kohta ja on teinud seda alles 01.11.2023 seisukoha lisana. Selleks ajaks oli aga kohustus kohaselt täidetud ja võlasuhe lõppenud. Kuna hageja ei ole loovutamise tehingut tõendanud, on kostja seisukohal, et loovutamine ei olnud kehtiv vähemalt kuni 01.11.2023. Varasemalt ei ole kostjale nõude loovutamise kinnitust esitatud, hageja ei ole esitamist väitnud ja ka eluliselt on usutav, et kinnitus vormistati alles 20.10.2023, mil Elisa Eesti AS esindaja allkirjastas kinnituse digitaalselt. 19.10.2023, seega enne nõude loovutanud võlausaldaja vastava kinnituse allkirjastamist, oli nõue täidetud nõude loovutanud võlausaldajale. Kostja ei teadnud nõude loovutamisest ning sellest tulenevast nõudeõiguse üleminekust hagejale. Nõude loovutamisest mitteteatamine on negatiivne asjaolu, mistõttu on hageja koormis tõendada nõude loovutamisest teatamine kostjale. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud asjaolusid, millest nähtuvalt oli kostjale nõude võõrandamisest teatatud või esinesid asjaolud, millest tulenevalt pidi kostja võõrandamisest teada saama. Kostja leiab, et kuivõrd kostja ei teadnud nõudeõiguse üleminekust hagejale, on kostja nõude selle
endisele omanikule maksmisega täitnud lepingust tulenevate kohustuste (võlgnevus ja viivised) maksmise nõude. Kostja on kohustuse Elisa Eesti AS ees kohaselt täitnud 19.10.2023. Hagejal puudub õigus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist, sest kostja on selle kohustuse täitnud. Samuti puudub hagejal kui kolmandal isikul õigus nõuda mistahes sissenõudmiskulude hüvitamist, kuna nõuet, mida sisse nõuda, ei ole hagejal olnud. Kostja jääb varasemalt esitatud seisukoha juurde, et hagejal puudub nõue kostja vastu, mida kohtumenetluses saaks maksma panna. Seetõttu ei saa rahuldada ka hageja kui kolmanda isiku tehtud kulutusi nõude maksma panekuks (tasutud riigilõiv, sissenõudekulud, esindajatasu). Kostja on Elisa Eesti AS nõude rahuldanud täies ulatuses. Kuivõrd kostja nõude loovutamisest ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb lugeda, et nõue täideti õigele isikule. Kohtuotsuse põhjendused
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 alusel menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
14.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
15.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
16.Kohus on tuvastanud järgmised vaidluse all mitte olevad asjaolud: - 15.09.2009 sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja liitumislepingu nr x (dtl 27);
- 17.06.2019 sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja liitumislepingu nr y (dtl 29); - Teenuse eest tähtajaks tasumata jätmisel arvestatakse viivist 0,065% päevas (dtl 39); - Elisa Eesti AS esitas kostjale telekommunikatsiooniteenuse eest arveid (dtl 43-49); - Kostja jättis arved tasumata (dtl 43-49); - 18.02.2022 seisuga oli kostja võlg Elisa Eesti AS ees 48,92 eurot (dtl 43-49).
17.Pooled vaidlevad, kas nõude loovutamine on kehtiv ning kas hagejal on sellest tulenev nõudeõigus kostja vastu.
18.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Kohtupraktikas on leitud, et nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe, üldist vorminõuet nõude loovutamise lepingule selle kehtivuse eeldusena seaduses sätestatud ei ole (vt RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-149-13, p 27; RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-62-07, p 12). Tartu Ringkonnakohus selgitas 14.02.2022 otsuse nr 2-18-109284 p-s 8, et kuigi tehingu võib teha iseenesest vormivabalt, peab olukorras, kus kohtumenetluses on vaidlus selle üle, kas tehing on tehtud, tehingule tuginev pool seda TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama. VÕS § 172 järgi
võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud.
19.Vaidlust ei ole asjaolu üle, et Elisa Eesti AS ja kostja vahel 15.09.2009 ja 17.06.2019 sõlmitud liitumislepingute x ja y alusel tuli kostjal tasuda telekommunikatsiooniteenuse eest vastavalt esitatud arvetele. Vaidlus puudub ka selles, et hagi esitamise ajaks olid kostjal Elisa Eesti AS ees täitmata kohustused. Arved, mille kostja jättis tasumata, saadeti kostja kodusele aadressile postiga. Kostja on selgitanud, et alates 2021 lõpust, kostja hospitaliseerimisest, ei ole kostja koju naasnud. Seega ei olnud kostja tasumata arvetest teadlik. Kostja sai maksmata arvetest teada kohtudokumentide kättetoimetamisega pansionaati, kus kostja viibib. Kostja tasus Elisa Eesti ASile esitatud arvete alusel põhivõla ja viivised. Kostja täitis oma kohustused Elisa Eesti AS ees 19.10.2023, mis on tõendatud kostja esitatud maksekorraldusega (dtl 89).
20.Hageja väidab, et kostjal tulnuks kohustus täita hagejale, mitte Elisa Eesti AS-ile, sest Elisa Eesti AS loovutas oma nõude hagejale. Kohus nimetatuga ei nõustu. Kohus nõustub kostjaga, et, et nõude loovutamine toimus alles 20.10.2023 ning kuna kostja täitis oma kohustuse Elisa Eesti AS-i ees 19.10.2023, ei olnud nõude loovutamise ajaks enam nõuet olemas. Kohtule esitatud loovutusteatis on allkirjastatud 20.10.2023 (dtl 95). Kostja täitis oma kohustuse Elisa Eesti AS-i ees 19.10.2023 (dtl 89). Seega on loovutamine toimunud pärast kohustuse täitmist. Seda, et nõude loovutamine oleks toimunud varem, ei ole hageja kohtu hinnangul tõendanud. Kostja ei saanud nõude loovutamist järeldada ka hagile lisatud PlusPlus Capital AS 18.04.2023 nõude loovutamise teatisest (dtl 51). Nimetatud teatises annab PlusPlus Capital AS kostjale teada, et Elisa Eesti AS on loovutanud hagejale nõude, mille aluseks on Elisa liitumisleping nr g, 05.07.2016. Käesoleva nõude aluseks on aga Elisa Eesti AS ja kostja vahel 15.09.2009 ja 17.06.2019 sõlmitud liitumislepingudx ja y.
21.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud
22.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
23.Kostja menetluskulud on kokku 600 eurot käibemaksuga. Summa koosneb lepingulise esindaja kuludest.
24.Kuna kostjal oli menetluses lepinguline esindaja, peab hageja hüvitama kostjale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1).
25.Lepinguline esindaja on osutanud kostjale õigusabi 5 tundi tunnihinnaga 120 eurot käibemaksuga.
26.Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Kostjale on osutatud õigusteenust tunnihinnaga 100 eurot/tund käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et kostjale osutatud õigusteenuse tunnitasu ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning on põhjendatud.
27.Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Kostja on kinnitanud, et kostja ei ole käibemaksukohustuslane, seega mõistab kohus menetluskulud välja koos käibemaksuga.
28.Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et kostja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud kostja välja toodud ulatuses.
29.Kostja menetluskulud kokku on 600 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
30.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.