Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue V. B. (hageja) esitas 11.07.2023 kohtule hagi V. K. (kostja) vastu varalise ja mittevaralise kahju nõudes. Hagiavalduse kohaselt töötab hageja ettevõttes Aktsiaselts X (X) bussijuhina. Juulis 2022 läbis hageja korralise arstliku komisjoni ja sai loa bussijuhina tegutsemiseks üheks aastaks. Hageja kutsuti korduvale meditsiinilisele läbivaatusele detsembris 2022.a. Hageja vahetu juht A. K. näitas hagejale isikustamata kujul X-le edastatud kirja, mille oli koostanud kostja. Kiri sisaldas terve rea hageja head nime, au ja väärikust teotavaid väiteid. Kirja sisu järgi on hageja alkoholisõltlane, keda on korduvalt alkoholi tarbimise vastu kodeeritud. Hageja ja kostja elavad ühes korterelamus aadressil xxx. Kostja abikaasa ja hageja vahel leidis 01.12.2022 aset konflikt, kostja abikaasa tekitas hagejale füüsilisi vigastusi. Hagejale kutsuti kiirabis ja 02.12.2022 esitas kuriteoteate. Kostja kohtus juhuslikult 03.12.2022.a. hageja ja tema abikaasaga xxx maja nurgal. Kostja ütles hagejale, et too võib oma bussiga jumalaga jätta, tuleb komisjon, mis väljastab keelu. Paar päeva pärast seda juhtumit (5. või 6. detsembril), toimus veel üks kokkusaamine kostja abikaasaga. Sellel kohtumisel kostja abikaasa tõukas jõuga hageja naist õlaga. X-le tehtud järelepärimistest selgus, et 10.01.2023.a. edastas kostja oma e-posti aadressilt xxx X personalidirektori I. M. meiliaadressile xxx V. B. kohta ebaõigeid andmeid sisalduva e-kirja/avalduse. Kostja avalduse sisuga on tutvunud hageja vahetu juht A. K., sisekontrolli juht E. E., personalidirektor I. M., kirja arhiveerinud töötaja ja jurist. Seega kostja avaldusega on tutvunud vähemalt viis isikut ja nende kolleegid. Lisaks eespool nimetatud isikutele hageja head nime ja väärikust teotav info liikus edasi X-s kui asutuses, sest kostja avalduses toodud valeväiteid hakkasid arutama hageja kolleegid, kes on esitanud hagejale ebameeldivaid küsimusi V. K. avalduse kohta. Kostja poolt X-le 10.01.2023.a. edastatud avalduses tõi kostja välja vähemalt 17 hageja kohta käivat ebaõiget faktiväidet ja mitmeid ebakohaseid väärtushinnanguid. Kuivõrd mitte ükski eespool toodud faktiväidetest ei vastanud tõele ning antud väärtushinnangud on olnud selgelt ebakohased, siis nõudis hageja kostjalt ebaõigete andmete ümberlükkamist. Kostja lükkas ebaõiged andmed ümber, kuid ei hüvitanud tekitatud varaline kahju. Kostjale korduvalt saadetud nõudekirjale vastas kostja eitavalt. Hageja jätkab hagejale moraalse kahju tekitamist. Kostja on kasutanud 06.05.2023 hageja suhtes ebasündsat žestikulatsiooni. Kostja ootas hagejalt 20.06.2023 trepikoja ees ja karjus hageja peale. Kostja on süüdistanud hagejat seksuaalses ahistamises blokeerides hagejale väljapääsu liftist. Kostja ründab ka hageja sugulasi, 29.04.2023 halvustas hageja tütart. Kostja tegevus põhjustas hagejale põhjendamatut selgitusvajadust ja hagejat viidi üle osalisele töökoormusele. Hageja on peaaegu pensionär ja ei saa ära kannatada niivõrd suurt stressi ega ise kujunenud olukorraga hakkama saada, mistõttu hageja pöördus õigusabi saamiseks õigusbüroo poole. Hagejal on hingelised üleelamises seoses kostja tegevusega ning talle on tekkinud mittevaraline kahju. Hageja palub hüvitise välja mõista kohtu äranägemisel, kuid hindab ise selle mõistlikuks suuruseks vähemalt 10 000 eurot. Kostja pöördus õigusbüroo poole õigusabi saamiseks. 05.05.2023 nõudekirja koostamise ja selle täitmise kontrollimise eest on hageja tasunud 780 eurot (660+120) kohtumenetluse-eelsete

õigusabikulude eest. Hageja nõudis kostjalt 22.06.2023 varalise kahju hüvitamist. Hageja taotleb kohtul õiglast hüvitist kohtu äranägemisel ja samuti palub ning välja mõista kostjalt hüvitise summalt arvestatav viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni hüvitise täieliku tasumiseni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellel vastu. Kostja on näinud hagejat alkoholijoobes. Kostjale on teada, et hageja töötab bussijuhina ja kostja leidis, et on vajalik hageja alkoholisõltuvusest teavitada tema tööandjat. Kostja kirjutas 10.01.2023.a hageja tööandjale AS X kirja, sest kostjal oli kodanikukohustus juhtida linnatranspordi korraldamise eest vastutava ettevõtte tähelepanu võimalikule probleemile. Kostja eistatud faktiväited on õiged. Ebakohane väärtushinnang tähendab igapäevakeeles solvangut. Kostja ei ole väiteid avaldatud mitmetele isikutele, vaid ühele ainsale, kelleks oli hageja tööandja. Kirja saatmine hageja tööandjale oli tähelepanu pööramiseks, mitte hageja kahjustamiseks. Kostjal oli olemas mõistlik õigustus hageja kohta avaldada informatsiooni. Hageja tööandja muutis hageja tööaja osalisele töökoormusele. Selle põhjus on teadmata.Hageja ei ole vaidlustanud oma tööandja otsust. Sellest võib järeldada, et ta nõustus tööandjaga. Kostja esitas kirja konkreetsele isikule, ta ei edastanud kirja tervele AS X. Kahju tekkimine on tööandjale etteheidetav. Hageja ja kostja abikaasa vahel oli konflik, kuid hageja kirjeldus sellest on ülepaisutatud. Kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel. Kostja tegi kuriteoteate ahistamise tõttu, kuid tõendite puudusel kriminaalmenetlus lõpetati. Kostja ei ole avaldanud ebaõigeid faktiväiteid ega hagejat halvustanud. Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Menetluskulud tuleb jätta osaliselt kostja kanda. Poolte vahel ei olev vaidlust selles, hageja töötab bussijuhina AS-is X ning hageja ja kostja on naabrid. Samuti puudub vaidlus selles, et kostja saatis 10.01.2023 X-le e-kirja, milles tõi välja erinevad väiteid hageja kohta. Pole ka vaidlust selles, et kostja on oma väited 09.05.2023 X-le saadetud kirjas ümber lükanud ja X on oma 25.05.2023 kirjas kinnitanud, et on aru saanud, et faktiväited on ümber lükatud. Hageja on esitanud õigusvastase tegevusega põhjustatud mittevaralise ja varalise kahju nõude. Hageja kohustuseks on tõendada õigusvastase tegevuse olemasolu, kahju tekkimist ja suurust ning põhjuslikku seost. Kostja ülesandeks on tõendada oma süü puudumist st seda, et ta on piisava hoolsusega kontrollinud väidete õigsust. TsMS § 1045 lg 1 p 4 järgi on kahju õigusvastane, kui see tekitati isiklike õiguste rikkumisega. TsMS § 1046 lg 1 järgi on õigusvastane isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. TsMS § 1047 lg 1 järgi on isiklike õiguste rikkumine ka ebaõigete andmete avaldamine, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Kohtuvaidluse lahendamiseks tuleb välja selgitada, kas tegemist on isiklike õiguste rikkumisega, milline on kahju suurus ja põhjuslik seos kahju tekkimise ja kostja tegevuse vahel. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus

põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 3 järgi kuulub hüvitamisele otsene varaline kahju, mis hõlmab muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks tehtud kulu. Mittevaralise kahju puhul tuleb VÕS § 134 lg 6 järgi isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. VÕS § 139 lg 1 järgi arvestatakse ka kahjustatud isiku osa kahju tekkimisel. Faktiväidete avaldamine Kohtumenetluses ei ole vaidlust, et hageja ja kostja on pikaajalised naabrid. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja perekonna suhted on ka pikaajaliselt konfliktsed. Kohtule esitatud kiirabikaardi väljavõttest, isiku läbivaatuse protokollist ja kriminaalmenetluse õiendist nähtub, et kostja abikaasa põhjustas kostjale füüsilisi vigastusi 01.12.2022. Väärteomenetluse lõpetamise määrusest nähtub, et kostja esitas hageja vastu seksuaalse ahistamise süüdistuse ning menetlus asjas lõpetati. Hageja on varalise ja mittevaralise kahju nõudes tuginenud eelkõige kostja poolt hageja tööandjale saadetud kirjas väljendatule, kuid kohtu hinnangul tuleb kostja tegevuse hindamisel võtta arvesse just poolte vahelist pikaajalist isiklikku ja perekondlikku ebakõla. Kohtule esitatud kostja 10.01.2023 e-kirjast X-le nähtub, et kostja väitis kirjas, et hageja tarbib liigselt alkoholi, hagejat on kodeeritud alkoholi liigtarbimise vastu, hageja viibib pidevalt avalikes kohtades joobes olekus ning tal on meeleolu- ja mäluhäired, hageja on võtnud alkoholi liigtarbimise tõttu haiguslehe ning ta ei tohi tõsta raskuseid. Kohtu hinnangul on tegemist faktiväidetega, mille tõelevastavust saab kontrollida. Seega oli kostjal kohustus kontrollida esitatud faktiväidete tõelevastavust piisava hoolsusega. Faktiväidete õiguspärasus Kohus kuulas faktiväidete õiguspärasuse osas üle tunnistajad N. B., kes on hageja abikaasa, A. B., kes on hageja tütar, N. Ž., kes on hageja ja kostja naaber ja S. M., kes on hageja endine töökaaslane. Kohtu hinnangul on tunnistajate N.Ž. ja S. M. ütlustega leidnud tõendamist, et hagejat on nähtud varasemalt avalikes kohtades alkoholijoobes. Tunnistaja S.M. väitis, et on enne 2023.aastat näinud teda alkoholijoobes avalikes kohtades, viimati võis näha hagejat joobes kolm aastat tagasi. Ta ei mäleta, et oleks näinud hagejat tööl olles joobes. Tunnistaja N.Ž. ütlustest selgub, et ta ei mäleta konkreetseid sündmuseid 2023.aastal, mil oleks märganud hagejat alkoholijoobes. Mõlemad tunnistajad selgitasid, et väliste tundemärkide järgi said nad aru, et hageja on joobes olekus. Hageja väidetava kodeerimise kohta tunnistajad tõsikindlalt väita ei osanud vaid selgitasid, et on seda kuulnud kolmandatelt isikutelt 2015 või 2016 aastal. Tunnistajad N. B. ja A. B. selitasid kohtus, et hageja ei tarvita üldse alkoholi juba üle aasta. Neile teadaolevalt ei ole tal mäluhäireid ega ole teda kodeeritud alkoholi sõltuvuse vastu. Tunnistajate ütlustest järeldab kohus, et ei leidnud tõendamist faktiväide, et hagejal on alkoholisõltuvus ja ta on tööülesandeid täitnud alkoholijoobes. Kostja ei ole ka tõendanud, et ta on piisava hoolsusega kontrollinud esitatud faktiväidet hageja alkoholi liigtarbimise, mälu- ja meeleoluhäirete olemasolu kohta. Tunnistajate ütlustest võib aru saada, et nad on alkoholi tarbimist küll näinud, kuid ei seda aastate eest. Samuti on nad üksnes kuulnud kolmandatelt isikutelt, et hagejat on alkoholi liigtarbimise vastu kodeeritud, seega põhineb nende väidetav teadmine kuulujuttudel.

Hageja väitis, et tema täiendav tervisekontroll on seotud kostja e-kirja saatmisega. Kohtu hinnangul ei ole selge, et hageja kutsuti täiendavasse tervisekontrolli kostja e-kirja tulemusena. Hageja väidab hagis, et tervisekontrolli kutse tuli detsembris 2022 ning kiri saadeti 10.01.23. Samas ei ole põhjusliku seose tuvastamine tervisekontrolli ja saadetud kirja vahel oluline. Hageja tööandjale on valeandmeid avaldatud. Kostja e-kiri on saadetud hageja tööandja personalitöötajale, kuid on suunatud hageja tööandja juhtkonnale. Kiri on saanud teatavaks mitmele juhatuse liikmele ning personalitöötajale ja seda võib juba käsitleda piiramatu isikute ringina. Kostja poolt 30.06.23 saadetud kiri hagejale, milles kostja võtab 09.05.2023 saadetud andmete ümberlükkamise tagasi, iseloomustab kohtu hinnangul kostja vastuolulist tegevust. Seetõttu ei ole kohtu jaoks usutav kostja väide, et ta juhtis hageja tööandja tähelepanu hageja tervislikule seisule üksnes murest kaaskodanike tervise ja turvalisuse pärast. Sisuliselt väidab kostja oma 30.06.2023 kirjas, et tema poolt andmete ümberlükkamine ei ole siiras ja ta ei kahetse oma õigusvastast tegevust. Mittevaraline kahju Mittevaralise kahju hüvitise arvestamisel lähtub kohus sellest, et kostja on avaldatu ümberlükanud ja hageja tööandja on seda aktsepteerinud. Hageja töösuhe ei ole lõppenud, seega peab tööandja teada endiselt usaldusväärsekstöötajaks. Hüvitise suuruse määramisel arvestab kohus ka seda, et tegemist on naabrite vahelise pikaajalise tüliga, millel on kaks osapoolt. Kostja tegevus on sisuliselt pealekaebamine, mis on ühiskonnas taunitav tegevus. Vastastikkused väärteokaebused ja isiklikud solvangud, millest tunnistajad rääkisid, näitavad, et konflikt on isiklik ja pikaajaline. Kostja on pensionär ja hüvitise suurus ei tohiks panna kostjat olukorda, kus ta ei ole hüvitise maksmise tõttu võimalik oa elementaarseid oleme vajadusi rahuldada. Kohus hindab mittevaralise kahju suuruseks 360 eurot. Varaline kahju Hageja esindaja on teinud X-le päringuid 30.03.2023 ja 11.04.2023, samuti 20.04.2023 saatnud kirja info saamiseks X-lt ning 15.05.2023 ja 22.05.2023 palunud selgitusi ümberlükkamse kohta. Hageja esindaja on teinud nõudekiri kostjale 05.05.23 ja korduv nõudekiri 22.07.23. Kokku on hageja tasunud õigusbüroole varalise kahjuna 780 eurot, teenuse tunnihinnaga 120 eurot kokku kuue ja poole tunni eest. Kohtu hinnangul on tegemist ülepaisutatud varalise kahjuga. Tööde kirjeldusest nähtub, et hageja esindaja on korduvalt pöördunud erinevate päringutega hageja tööandja poole, kostjale on esitatud nõudekiri 05.05.2023 ja täiendav nõudekiri 22.07.2023. Kohtu hinnangul oleks onud piisav päringu tegemine hageja tööandjale kirja avaldaja isiku kohta ning ümberlükkava kirja kohalejõudmise kinnituse küsimine, samuti nõudekirja kirjutamine kostjale. Kokku on kohtu hinnangul mõistlik kulu 3 tundi õigusabi, summas 360 eurot. Tsiviilasja hinna määramine TsMS § 132 lg 3 järgi on mittevaralise kahju hüvitamise nõude hagihinnaks 3500 eurot Varalise kahju hüvitamise nõude hagihinnaks on TsMS § 124 lg 1 järgi 780 eurot ja TsMS § 367 alusel lisanduva viivise hagihinnaks on TsMS § 133 lg 2 alusel 93,60 eurot. TsMS § 134 lg 1 alusel on hagihinnaks 4793,60 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 163 lg 1 järgi jätab kohus hagi osalise rahuldamise korral poolte kanda. Kohus võib määrata ära ka teistsuguse jaotuse. TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude summalise suuruse, mis peab olema mõistlik ja põhjendatud. TsMS § 177 lg 4 järgi tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 sätetatud määras. Kohtu hinnangul on tegemist pikaajalise naabrite vahelise konfliktiga, milles on kaks osapoolt.

Mõlemad pooled on panustanud konflikti eskaleerumisse ja seetõttu on õiglane jätta menetluskulud valdavas osas poolte kanda. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 420 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.