2. veebruar 2024, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu
Tsiviilasja number
2-23-129617
Tsiviilasi
M. L. hagi V. A. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
236,75 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja M. L. (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Liis Kikas Kostja V. A. (isikukood xxxxxxxxxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega M. L. (isikukood xxxxxxxxxx) hagi V. A. (isikukood xxxxxxxxxx) vastu.
2.Välja mõista V. A. M. L. kasuks 15.08.2022 sõlmitud eluruumi üürilepingust tulenev võlgnevus 224,81 eurot, mis koosneb põhiosa nõudest 210,10 eurot ning viivisenõudest arvestatuna kuni 26.07.2023 summas 1,43 eurot ja viivisenõue perioodi 27.07.2023– 02.02.2024 eest 13,28 eurot.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud V. A. kanda.
4.Rahuldada osaliselt M. L. menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja määrata M. L. menetluskulude suuruseks 1178,40 eurot.
Välja mõista V. A. M. L. kasuks menetluskulud 1178,40 eurot, sealhulgas riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1078,40 eurot.
6.Jätta rahuldamata M. L. menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 610,36 euro väljamõistmiseks V. A. (s. o lepingulise esindaja kulu).
7.Määrata kindlaks järgmine kohtuotsuse täitmise kord: V. A. on õigus kohtuotsuse resolutsiooni punktides 2 ja 5 väljamõistetud summad (1403,21 eurot) tasuda M. L. osamaksega iga kuu 10. kuupäevaks järgmiselt: 1) 100 eurot tuleb tasuda hiljemalt 10.02.2024; 1 (5)
2) 100 eurot tuleb tasuda hiljemalt 10.03.2024; 3) 100 eurot tuleb tasuda hiljemalt 10.04.2024; 4) 100 eurot tuleb tasuda hiljemalt 10.05.2024; 5) 100 eurot tuleb tasuda hiljemalt 10.06.2024; 6) 100 eurot tuleb tasuda hiljemalt 10.07.2024; 7) 100 eurot tuleb tasuda hiljemalt 10.08.2024; 8) 100 eurot tuleb tasuda hiljemalt 10.09.2024; 9) 100 eurot tuleb tasuda hiljemalt 10.10.2024; 10) 100 eurot tuleb tasuda hiljemalt 10.11.2024; 11) 100 eurot tuleb tasuda hiljemalt 10.12.2024; 12) 100 eurot tuleb tasuda hiljemalt 10.01.2025; 13) 100 eurot tuleb tasuda hiljemalt 10.02.2025; 14) 100 eurot tuleb tasuda hiljemalt 10.03.2025; 15) 3,21 eurot tuleb tasuda hiljemalt 10.04.2025.
8.Kohtuotsuse resolutsiooni p-s 7 nimetatud osamaksete tasumisega viivitamisel on M. L. õigus nõuda V. A. viivist põhinõude tasumata osalt ja menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras kuni täitmiseni.
9.Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist
ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.M. L. (hageja) esitas 27.07.2023 maksekäsu kiirmenetluse avalduse V. A. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohtunikuabi lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kostja esitas Tartu Maakohtule hagiavalduse 08.09.2023 ja selle täpsustuse 08.11.2023. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista kommunaalkulude võla 210,10 eurot, enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivised 1,43 eurot ja viivise alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja üürileandjana ja kostja üürnikuna 15.08.2022 tähtajatu eluruumi üürilepingu xxxxxxxxxxxxxx-x korteriomandi kasutamiseks. Lepingu p-de 3.1. ja 3.2 kohaselt kohustus kostja tasuma üüri, kõrvalkulusid, korrashoiu- ja parenduskulusid. Vastavad summad tuli tasuda hagejale 7 päeva jooksul vastava arve edastamisest. Kostja on jätnud tasumata 2023. aasta maikuu elektri- ja kommunaalarve summas 130,20 eurot (sh tasumata elektriarve on 10,95 eurot ja kommunaalarve on 119,25 eurot, mis sisaldab 3 eurot varasemat võlgnevust). Samuti on kostja jätnud tasumata 2023. aasta juunikuu elektri- ja kommunaalarve summas 116,60 eurot. Leping lõppes 28.06.2023. Üürivõlg perioodi 01.06.2023–28.06.2023 eest 2 (5)
on kokku 513,30 eurot. Lepingus kokkulepitud tagatisraha oli 550 eurot. Hageja tasaarvestas kostja võla 760,10 eurot tagatisrahaga. Pärast tasaarvestust on kostja võlgnevus hageja ees: 103,30 eurot (mai 2023 kommunaalarve võla jääk) ja 106,80 eurot (kommunaalarve perioodi 01.06.2023–28.06.2023 eest), kokku 210,10 eurot. 2023. aasta maikuu kommunaalarvelt on seadusjärgne viivis perioodi 21.06.2023–27.07.2023 eest 1,18 eurot ja 2023. aasta juunikuu kommunaalarvelt on seadusjärgne viivis perioodi 20.07.2023–27.07.2023 eest 0,25 eurot, kokku viivis enne hagiavalduse esitamist 1,43. Samuti palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista viivise põhinõude 210,10 eurolt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates hagi esitamisest (s.o 27.07.2023) kuni täitmiseni.
2.Kostjale toimetati hagiavaldus koos 20.11.2023 menetlusse võtmise määrusega kätte 20.11.2023 elektrooniliselt (TsMS § 3111 lg 3 järgi). Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Kostja avaldas 22. jaanuari 2024 vastuses, et ta on nõus tasuma kommunaaltasude võla 210,10 eurot, enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivised 1,43 eurot, viivise alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni (kogunenud viivis 12,49 eurot). Kostja soovib võla tasuda osamaksetena.
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Arvestades, et kostja on nõustunud tasuma põhivõla ja viivised, siis loeb kohus, kostja on hagi õigeks võtnud. Hagi õigeksvõtmine TsMS § 440 tähenduses on ühepoolne kohtule esitatud avaldus, millega kostja tunnustab tema vastu esitatud nõuet (vt TsMS § 4 lg 3). Hagi õigeksvõtmine on eelkõige menetlustoiming. Samas tunnustab kostja hagi õigeksvõtmisega sisuliselt tema vastu esitatud nõuet. Sellest lähtudes on hagi õigeksvõtmise avaldus ka ühepoolne tahteavaldus ehk tehing (TsÜS § 67) (vt RKTKo 04.04 2018, 2-16-7541/70, p 13). Kohus rahuldab hagiavalduse õigeksvõtul põhineva otsusega. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 15.08.2022 sõlmitud eluruumi üürilepingust tuleneva võlgnevuse 211,53 eurot, mis koosneb põhiosa nõudest 210,10 eurot ning viivisenõudest arvestatuna kuni 26.07.2023 summas 1,43 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ajavahemiku 27.07.2023–02.02.2024 eest viivise 13,28 eurot. Kokku 224,81 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Praegusel juhul esitas hageja kohtule esmalt maksekäsu kiirmenetluse avalduse, millele kostja esitas vastuväite ning teatas, et ta tunnistab nõuet üksnes osaliselt. Eeltoodust tulenevalt pidi hageja esitama kohtule hagiavalduse ning ei esine alust TsMS § 168 lg 6 alusel menetluskulude jaotamiseks.
5.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.
3 (5)
Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse TsMS § 174 lg 8 kohaselt hagita menetluse sätteid, mistõttu ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164/62, p 9).
5.1.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 100 eurot. Hagihinnaks on 236,75 eurot, millelt kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja selle lisa 1 kohaselt tasumisele riigilõiv 100 eurot. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 100 eurot.
5.2.Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuludena välja mõista 1688,76 eurot (sh käibemaks). TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796/80, p 17; RKTKm 11.022015, 3-2-1-115-14, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (vt RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164/62, p 9). Hageja esindaja on ajavahemikul 07.11.2023–19.12.2023 teinud järgmisi toiminguid ja neile kulunud aeg on olnud järgmine: suhtlus kliendiga, hagi aluseks olevate asjaoludega tutvumine, tutvumine kohtumääruste ja menetluse senise käiguga (sh maksekäsu kiirmenetlusega) 53 minutit; hagiavalduse tervikteksti koostamine, sh viivisenõuete koostamine, täpsustused kliendilt 8 tundi 47 minutit; kokku 43 lisa komplekteerimine, pealkirjastamine, nummerdamine, teksti sees viitamine 3 tundi 12 minutit; tutvumine 20.11.2023 kohtumääruse ja kostja 20.11.2023 avaldusega, suhtlus kliendiga 15 minutit; tutvumine kostja 17.12.2023 taotluse, kohtu 18.12.2023 tähtaja määramise kirjaga, arutelu kliendiga, hageja arvamuse koostamine, tutvumine kostja 19.12.2023 avaldusega 57 minutit. Menetluse käiguga tutvumisele, hagi koostamisele ja hagi lisade komplekteerimisele kulus esindajal 12 tundi 52 minutit. Kohtu hinnangul on eeltoodud toimingud vajalikud ja põhjendatud 8 tunni ulatuses ning põhjendamata 4 tunni ja 52 minuti ulatuses. Kohus arvestab täpsustatud hagi mahtu ja sisu ning tõendite mahtu. Samuti arvestab kohus seda, et tegemist ei olnud keskmisest mahukama ega õiguslikult keeruka asjaga. Tegemist oli üürivaidlusega lihtmenetluse asjas. Ülejäänud esindaja tehtud toimingud on põhjendatud ja vajalikud, s.o 1 tunni ja 12 minuti ulatuses (sh tutvumine 20.11.2023 kohtumääruse ja kostja 20.11.2023 avaldusega, suhtlus kliendiga; tutvumine kostja 17.12.2023 taotluse, kohtu 18.12.2023 kirjaga, hageja arvamuse koostamine, tutvumine kostja 19.12.2023 avaldusega). Hageja esindaja on ajavahemikul 18.01.2024–26.01.2024 teinud järgmisi toiminguid ja neile kulunud aeg on olnud järgmine: tutvumine kohtu 18.01.2024 tähtaja määramise kirjaga, arutelu kliendiga seoses võimaliku kompromissiga 20 minutit; kompromissilepingu projekti koostamine 45 minutit; suhtlus vastaspoolega kompromissi leidmiseks, samaaegne suhtlus kliendiga seoses vastaspoole seisukohtadega, kohtu teavitamine kompromissiläbirääkimiste ebaõnnestumisest 53 minutit; menetluskulude nimekirja koostamine 1 tund ja 30 minutit. Kohtu hinnangul on eeltoodud toimingud vajalikud ja põhjendatud 2 tunni ulatuses (sh kompromissiläbirääkimistega seotud toimingud 1 tunni ulatuses ja menetluskulude nimekirja koostamine 1 tunni ulatuses) ning põhjendamata 1 tunni ja 28 minuti ulatuses. Tegemist ei olnud mahukate ega keerukate õiguslike toimingutega. 4 (5)
Eeltoodust tulenevalt on hageja lepingulise esindaja tehtud toimingud kokku põhjendatud 11 tunni ja 12 minuti (11,2 tunni) ulatuses ja põhjendamata 6 tunni ja 20 minuti (6,33 tunni) ulatuses.
5.3.Hageja esindaja tunnitasu suurus on 96 eurot (sh käibemaks 2023. aasta toimingute osas 20%) ja 97,60 eurot (sh käibemaks 2024. aasta toimingute osas 22%). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796/80, p 18; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurused 96 eurot ja 97,60 (sh käibemaks) on põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus lubas hageja lepingulisel esindajal menetluses osaleda TsMS § 405 lg 1 p 4 alusel. Hageja lepinguline esindaja on omandanud riiklikult tunnustatud bakalaureusekraadi ning õpib õigusteaduse õppekava magistriõppes. Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 1178,40 eurot, sealhulgas riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1078,40 eurot (96*9,2 tundi, sh käibemaks 20% ja 2*97,60 eurot, sh käibemaks 22%). Arvestades, et hageja lepingulise esindaja kulude nõue oli 1688,76 eurot, siis jääb hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata 610,36 euro osas (lepingulise esindaja kulud).
6.TsMS § 445 lg 1 esimene lause sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja on avaldanud soovi võla tasumiseks osamaksetena. Seega on kostja taotlenud otsuse täitmise korra kindlaksmääramist TsMS § 445 lg 1 mõistes. Hageja on nõus sellega, et kostja tasub võla igakuiste osamaksetena 100 eurot kuus iga kuu 10. kuupäevaks (dtl 171, 172). Kohus on seisukohal, et kostja taotlus otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra vastavalt kohtuotsuse resolutsioonis toodule. Hageja on menetluses taotlenud viivise väljamõistmist nii põhinõude summalt kui ka menetluskuludelt. Seetõttu määrab kohus, et kohtuotsuse resolutsioonis nimetatud osamaksete tasumisega viivitamisel on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist põhinõude tasumata osalt ja menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras kuni täitmiseni.
7.TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.