Otsuse tegemise aeg ja koht 02.02.2024 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-23-122470
Tsiviilasi
OÜ Europark Estonia hagi Virgin Consulting OÜ vastu
Hagihind
hagi hind 65 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, aadress: Estonia pst 9, 10143 Tallinn, e-post: [email protected]); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Berit Asuküla (EFTA Legal OÜ, registrikood 16166719, aadress: Teguri 51, Tartu linn, 50107, e-post: xxx); Kostja: Virgin Consulting OÜ (registrikood: 12255751, aadress: Pihelga tee 16 Suurupi küla Harku vald Harju maakond, e-post: xxx).
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt Virgin Consulting OÜ-lt (registrikood 12255751) hageja OÜ EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) kasuks välja 65 (kuuskümmend viis) eurot. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Mõista kostjalt Virgin Consulting OÜ-lt (registrikood 12255751) hageja OÜ EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) kasuks menetluskuludena välja 347,50 (kolmsada nelikümmend seitse eurot ja 50 senti) eurot, millest 100 eurot on riigilõiv ja 247,50 eurot on kulu õigusabile.
Mõista kostjalt Virgin Consulting OÜ-lt (registrikood 12255751) hageja OÜ Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks välja viivis menetluskuludelt 347,50 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord
Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduki numbrimärgiga XXXXXX omanik või vastutav kasutaja alates 29.05.2021 ning sõiduki numbrimärgiga YYYYYY omanik või vastutav kasutaja alates 31.05.2022. Sõidukeid pargiti hageja opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes. Parkimistingimuste avaldamisega esitas hageja pakkumuse ning parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu tekkis lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Kostja ei ole leppetrahve vaidlustanud ettenähtud tähtaja jooksul.
3.Sõiduk XXXXXX oli pargitud Haabersti Rimi parkimisalal parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti ning sõiduki parkimise algusaeg ei olnud fikseeritud. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise algusaja fikseerimata. Sõiduk YYYYYY oli pargitud Lidl Karjavälja 12 parkimisalal parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti, sõiduki parkimise algusaeg ei olnud fikseeritud ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei olnud alustatud mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata.
4.Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõuded, paigutades need sõidukite kojameeste vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta, kuid kostja sellele ei vastanud. Poolte vahel oli lepinguline suhe. Hageja on parkimisteenust osutav ettevõte. Iga hageja opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Hageja on avaldanud tüüptingimustes selgesõnaliselt tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto parklasse pargib.
5.Lisaks parkimistingimustele on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Hageja esitas fotod parkimistingimustega seotud aladel asuvatest tingimustest ja liiklus- ning teabemärkidest, sh nende paigutusest parkimisala suhtes. Kostjale pidid olema liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne, kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks sõiduki parkimise näol.
6.Hageja esitas leppetrahvinõuded koheselt pärast rikkumise tuvastamist, paigutades need sõidukite kojameeste vahele. Kostja parkis korduvalt hageja hallatavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes. Hageja esitas leppetrahvinõuded koheselt pärast parkimistingimuste rikkumise tuvastamist, millest tulenevalt on hagiavalduse esemeks kaks tasumata leppetrahvinõuet kogusummas 25 (10 + 15) eurot.
7.Hageja tegi kõik endast oleneva, et asja lahendada kohtueelselt, teavitades kostjat võlgnevuse olemasolust. Kohtueelselt saatis hageja 27.08.2021, 31.05.2022 ja 26.07.2022 e-kirja teel meeldetuletuskirjad kostja äriregistrijärgsele e-posti aadressile xxx. Lisaks saatis hageja kostjale meeldetuletuskirja 26.04.2023 kostja äriregistrijärgsele postiaadressile Pihelga tee 16 Suurupi külas Harku vallas. Tegu on kostja äriregistrijärgsete aadressidega. Kostja nõudekirjadele ei vastanud ega asunud kohustust täitma.
8.Hageja viitas VÕS § 1131 lg 1 punktile 1 ja palus kostjalt võla sissenõudmiskuludena välja mõista 40 eurot. Sissenõudmiskuludesse on hageja arvestanud Transpordiametile ja äriregistrisse saadetud päringud. Saadud andmetele tuginedes saadeti kohtueelselt meeldetuletuskirjad e-posti vahendusel võlgnevuse kohta. Kostja nõudekirjadele ei vastanud ega asunud kohustust täitma. Kõigest eelnevast tulenevalt on kostja võlg hageja ees hagiavalduse esitamise päeva seisuga kokku 65 eurot, millest 25 eurot on leppetrahvide võlgnevus ja 40 eurot sissenõudmiskulu.
9.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista tasutud riigikõivud ja kulu õigusabile. Hageja palus kostjalt välja mõista riigilõivu 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 247,50 eurot. Lepingulise esindaja tunnihinnaks on 110 eurot tunnis. Hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu kokku 2 h 15 min. Kostja vastuväited
10.Kostja vaidles hagile vastu. Hagejal ei ole tekkinud kostja vastu leppetrahvide tasumise nõuet. Kostja ei vaidle vastu, et ta on mõlema hagis märgitud sõiduki omanik või vastutav kasutaja. Kostja nõustus, et mõlemad sõidukid olid hageja näidatud ajal nimetatud kohtadesse pargitud. Mõlema parkimiskoha näol oli tegemist kaupluse parklaga. Ilmselgelt on mõlemad parklad rajatud eesmärgiga, et kaupluse külastajad saaksid külastuse ajaks oma sõidukit seal lühiajaliselt parkida. Hageja on ise viidanud, et mõlemas kohas oli lühiajaline parkimine tasuta.
11.Kostja ei nõustunud, et hagejal on õigus nõuda leppetrahvi selle eest, et sõidukite parkimise algusaeg ei olnud fikseeritud. Kostja leidis, et hagejal on õigus nõuda leppetrahvi siis, kui parkimistasu on maksmata või kui sõiduk on pargitud ebaõigesti. Sellisel juhul kahjustab parkija parklamisala omaniku või parkla operaatori huvi. Kui aga sõiduk on pargitud parklasse, kus on õigus tasuta parkida ja parkimise eesmärk on kooskõlas parkla rajamise eesmärgiga, ei saa see rikkuda parkla omaniku või operaatori huve. Parkimise korraldaja on teadlikult loonud endale võimaluse nõuda parkla kasutamise eest enda heaksarvatud tasu.
12.Kostja nõustus, et õigustatud eesmärgiks võib olla see, et kaupluste parklaid ei kasutaks need sõidukite omanikud, kes kauplust ei külasta. Samuti on õigustatud ajaliste piirangute seadmine tasuta parkimiseks. Parkla korraldaja ei saa eeldada, et iga sõiduk, mille kasutaja ei ole märkinud sõidukit parkides parkimise algusaega, on pargitud parkla kasutustingimusi kuritarvitades. Parkla
operaatoril peab sellises olukorras endal olema võimalus tõendada, kui kaua oli sõiduk tasuta pargitud ja küsida tasu, kui tasuta parkimisaeg on ületatud.
13.Antud juhul ei olnud kostjal parkimistasu maksmise kohustust ja mõlemal juhul olid sõidukid pargitud korrektselt selleks ettenähtud kohale. Parkimistasu maksmise kohustust on kostja alati täitnud. Mõlemal juhul olid kostja sõidukid kaupluse parklatesse pargitud lühiajaliselt. Parkimisaeg ei ületanud kummalgi juhul ilmselt 30 minutit. Kindlasti ei ületatud kummalgi korral tasuta parkimiseks lubatud aega. Seda saab hageja väga lihtsalt kontrollida, sest vastavalt fotodele oli vähemalt LIDL Karjavälja kaupluse parklas videovalve. Hageja saaks väikese vaevaga esitada kohtule täpsed kellaajad, millal kostja sõiduk LIDL Karjavälja kaupluse parklasse sisenes ja sealt lahkus.
14.Kuigi hageja väidab korduvalt, et kostja rikkus parkimistingimusi, ei ole hageja välja toonud, millist parkimistingimust kostja rikkus. Osadelt hageja fotodelt on näha silt, mille pealkiri on „Parkimislepingu tingimused“. Parkimistingimuste punkti 3 viimane lause näeb ette: „Juhul, kui parklas on lubatud teatud aja ulatuses tasuta või ilma parkimisloata parkida, tuleb parkimise algusaeg fikseerida vastavalt parklas olevatele juhistele.“ Lepingu tingimustes ei ole kirjas, mida tuleb teha tasuta parklas. Sildi allosas on toodud, et tasuta on 1,5 h. Seega on parkimistingimused eksitavad. Lisaks on tingimuste kohaselt leppetrahv 40 eurot, mitte 10 eurot või 15 eurot.
15.Selvekaupluste külastaja ei pea eeldama, et kauplust külastades võib tavapäraselt parklat kasutades tema suhtes kehtida mingeid lisatingimusi, mille täitmata jätmine toob talle kaasa soovimatu rahalise kohustuse. Liiatigi oleks see ebaproportsionaalne lepingu tingimus, sest kellegi huve selline käitumine ei kahjusta.
16.11.12.2023 seisukohtades leidis kostja, et hagejale tuleb anda täiendav tähtaeg parkimistingimuste esitamiseks. Kostja samas leidis, et mõlemad parklad, kus ta parkis, olid mõeldud kaupluste külastamiseks ja nende ümber ei ole tasulise parkimise ala. Hageja ei süüdista kostjat tasuta parkimise eest, vaid parkimiskella kasutamata jätmise eest. Tegu oli tüüptingimustel sõlmitud lepinguga. Sõiduk oli pargitud tasuta parklasse, kus parkimistasu ei peagi maksma. Tasuta parkimisalal ilma parkimistasu maksmata parkimine ei saa rikkuda parkimistingimusi. Kostja pidas küsitavaks, kas tasuta parkimisalal parkimist korraldav isik saab parkla kasutajale seada täiendavaid tingimusi sõiduki tasuta parkimiseks. Kostja leidis, et sõltumata parkimiskella kasutamisest ei kaotanud ta õigust tasulisel alal parkida. Kohtuotsuse põhjendused
17.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
18.Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et kostja oli sõidukite XXXXXX ja YYYYYY omanik ajal, mil need olid pargitud hagiavalduses viidatud parklatesse. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja parkis oma sõiduki registrimärgiga XXXXXX 29.05.2021 Haabersti Rimi parklasse, jättis parkimise algusaja fikseerimata ning hageja koostas seetõttu leppetrahvi summas 10 eurot. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja parkis oma sõiduki registrimärgiga YYYYYY Lidli kaupluse parklasse Kaeravälja 12 ning jättis parkimise algusaja fikseerimata, mistõttu koostas hageja talle leppetrahvi summas 15 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja jättis leppetrahvi tasumata.
19.Hageja leidis, et kostja oli parkimislepingu tingimusi rikkunud, millest tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista leppetrahvidena 25 eurot ja võla sissenõudmise kuluna 40 eurot. Kostja leidis, et kuna parkimine nendes kahes parklas oli tasuta, ei saa hageja leppetrahvi nõuda.
Hageja ei saa eeldada, et kui parkimise algusaega ei olnud fikseeritud, oli parkimistingimusi rikutud. Hagejal on endal võimalik kontrollida parkla videokaamera alusel, kui kaua oli sõiduk pargitud.
20.Kohus kostja väidetega ei nõustu. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Seega tuli kostjal täita sõlmitud lepingu tingimusi ning ta ei saanud jätta lepingut täitmata pelgalt seetõttu, et ei pidanud mõnda lepingutingimust oluliseks.
21.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja koostas sõidukile XXXXXX 29.05.2021 leppetrahvi parkimise eest Haabersti Rimi parklas (dtl 32-33) ning sõidukile koostati leppetrahv summas 10 eurot, sest parkimise algus oli fikseerimata. Sõidukist tehtud fotodest nähtub, et sõiduki esiklaasi all ei olnud parkimise algusaega tähistavat parkimiskella (dtl 34-40) ning leppetrahvinõue jäeti sõiduki kojamehe vahele. 31.05.2022 koostas hageja sõidukile YYYYYY leppetrahvi summas 15 eurot, sest parkimistasu oli jäetud maksmata (dtl 41-48). Ka antud sõiduki esiklaasi all ei olnud parkimise algusaega tähistavat kella jäetud ning leppetrahvinõue asetati sõiduki kojamehe vahele. Mõlemad sõidukid kuulusid kostjale (dtl 49). Eelviidatud asjaolude üle pooled ka ei vaidle.
22.Hageja esitas kohtule fotod Haabersti Rimi parkla sissesõitude juures asuvatest liiklusmärkidest ja parkimistingimustest (dtl 60-71). Ekslik on kostja väide, et igal kaupluse külastajal oli sõltumata tingimustest õigus parklas tasuta mistahes ajal parkida. Parklas oli lubatud parkida kuni 4 tundi ning ainult päevasel ajal alates kella 08.00 kuni 22.00-ni. Parkla külastajaid oli selgelt teavitatud, et neil tuli parkimiseks märkida parkimise algusaeg parkimiskellaga või parkimiskioskis. Tegemist oli ühe olulise tingimusega, mille täitmisel võis üldse parklas parkida. Tingimuste punkti 5 järgi tuli parkijal tingimuste rikkumisel tasuda leppetrahvi 40 eurot.
23.Kostja kirjeldused selle kohta, millisel eesmärgil parklat keegi kasutas, ei ole vaidluses asjakohased. Tegemist oli eraparklaga, mille operaatoril oli õigus endal määrata kindlaks parkimistingimused. Kostjal oli võimalik juhul, kui ta nende tingimustega ei nõustunud, parkida oma sõiduk mujale. Vajadus fikseerida parkimise algusaeg ei ole alati seotud asjaoluga, kas parkimise enda eest tuli tasuda või mitte. Parkimise algusaja fikseerimine on vajalik ka selleks, et sõidukijuhid järgiksid parkimise ajalisi piiranguid. Kaupluse külastajatel ei olnud õigust parkida parklas määramatu aja jooksul, vaid üksnes kuni nelja tunni jooksul.
24.Tallinnas Karjavälja 12 asuva Lidli kaupluse juures asuvast parklast tehtud fotodest (dtl 7289) nähtub, et kõik parkla sissesõidud olid tähistatud märkide ja infotahvlitega, mis teavitasid parklasse saabujat parkimistingimustest. Ekslik on kostja järeldus, et tegu oli tasuta parkimisalaga. Tegu oli tasulise parklaga, kus parkimine oli tasuta vaid 1,5 tundi, kui parkimise algusaeg oli parkimiskellaga fikseeritud. Infotahvlitel oli märgitud tasulise parkimise tähised. Tingimuste punkti 3 järgi pidi sõiduki parkija tasuma hagejale parkimise eest tasu. Sama punkt nägi ette, et kui parklas on lubatud teatud ajal tasuta parkida, tuleb parkimise algusaeg fikseerida vastavalt parklas olevatele juhistele. Punkti 7 järgi oli leppetrahv lepingu rikkumise eest 40 eurot. Ka eeltoodud tingimustest nähtub, et parkijal oli õigus üksnes parkimise algusaja fikseerimisel parkida tasuta 1,5 tunni jooksul. Kui parkimise algusaega fikseeritud ei olnud, tuli parkimise eest tasuda. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta parkimise eest oleks tasunud.
25.Eeltoodud tõendite alusel leiab kohus, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud parkimisleping nimelt infotahvlites viidatud tingimustel. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus ehk ofert on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus ehk aktsept otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Riigikohus on leidnud, et parkimislepingu saab lugeda sõlmituks viisil, kus sõiduki omanik pargib sõiduki parkimisalale, mille parkimistingimused on
talle eelnevalt teatavaks tehtud (RK TKo 3-2-1-75-10, p 14). Kostja sõlmis hagejaga parkimislepingu, kuid jättis lepingu tingimused täitmata ehk rikkus lepingut.
26.Kohus selgitas kostjale 20.10.2023 pöördumises, et kuna kostjal oli kohustuseks märkida parkimise algusaeg ning seda tingimust kostja täitnud ei ole, on ta parkimistingimusi rikkunud. Kostja ei olnud selgitanud ega põhistanud oma väiteid, milliste kohaselt oleks hageja pidanud tõendama, millise aja jooksul kostja parklas parkis.
27.TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodust tuleneb, et kui kostja väitis, et ta parkimistingimusi ei rikkunud, sest ta parkis üksnes lühiajaliselt, oleks seda väidet tulnud tõendada kostjal. Arvestades parklate suurust, seal parkivate sõidukite hulka ning leppetrahvide suurust ei saa kohtu hinnangul pidada majanduslikult mõistlikuks eeldust, et parkla operaator peab ise tegema suuri jõupingutusi ning kulutama rahalisi vahendeid selleks, et iga parkiva sõiduki parkimisaja algust ja lõppu fikseerida. Parkimise algusaja fikseerimine oli parkija lepinguline kohustus. Seda, et parklas oleks olnud videokaamera, mille alusel oleks saanud üldse kostja sõiduki parkimisaega tuvastada, ei ole kostja ühegi tõendiga tõendanud.
28.Leppetrahvinõude asetamist sõiduki kojamehe vahele on kohtupraktikas loetud mõistlikuks viisiks selle kättetoimetamisel (RK TKo 2-17-117146, p 12). Vaidlus puudub selle üle, et kostja sai leppetrahvinõuded kätte. Lisaks saatis hageja kostjale e-kirja teel meeldetuletusi tasumata leppetrahvide kohta (dtl 50-54) ning ka posti teel (dtl 55-56).
29.VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Eeltoodud sätetest tuleneb, et kostjal tuli leppetrahvid tasuda mõistliku aja jooksul pärast nende kättetoimetamist ehk leppetrahvinõuete sõiduki kojamehe vahele asetamist. Kostja jättis leppetrahvid tasumata. Asjakohatu on kostja väide, et tüüptingimuste kohaselt võis hageja nõuda kostjalt suuremat leppetrahvi, kui hagis on nõutud. Seadusest ei tulene, et kui leppetrahvi nõutakse tingimustes märgitud ulatusest väiksemas ulatuses on leppetrahvinõude rahuldamine välistatud.
30.Kuna kostja ei ole esitanud ega tõendanud väiteid, mis võimaldaksid kohtul jätta leppetrahvinõuded rahuldamata, tuleb kostjalt hageja kasuks leppetrahvidena välja mõista 25 eurot. Kuna hageja nõue kuulus rahuldamisele, kuulub VÕS § 1131 lg 1 p 1 järgi rahuldamise võla sissenõudmise kulude 40 euro nõue. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 65 eurot, millest 25 eurot on leppetrahvid ja 40 eurot on võla sissenõudmise kulu.
31.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
32.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista tasutud riigikõivud ja kulu õigusabile. Hageja palus kostjalt välja mõista riigilõivu 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu. Lepingulise esindaja tunnihinnaks on 110 eurot tunnis. Hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu kokku 2 h 15 min. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu on mõistlik ning samuti on mõistlik lepingulise esindaja ajakulu hagiavalduse ning menetluskulude nimekirja koostamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks
menetluskuludena välja mõista riigilõiv 100 eurot ja kulud õigusabile 247,50 eurot. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 347,50 eurot.
33.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 347,50 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
34.Maksekäsu kiirmenetluse 20 euro väljamõistmiseks menetluskuluna õiguslik alus puudub. Antud kulu mõistetakse TsMS § 4842 alusel välja vaid siis, kui kohus teeb maksekäsu või menetluse lõpetamise määruse võla tasumise tõttu. Kuna kohus ei tee käesolevas asjas maksekäsku ega menetluse lõpetamise määrust, siis ei saa kostjalt nõuda 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kuluna. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.