SA-Works OÜ hagi OÜ CELERIS vastu raha tagastamiseks ja viivise nõudes
Menetluse liik
Kohtuistung 15.01.2024
Tsiviilasja hind
3447,60 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nendeHageja SA-Works OÜ (registrikood 12837453; aadress Käbi tn 9, Haapsalu linn, Haapsalu linn, 90506, Lääne maakond; e-post [email protected]) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Ainla (Advokaadibüroo Eipre & Partnerid; e-post [email protected]) Kostja OÜ CELERIS (registrikood 14431653; aadress Tallinna tn 4, Suure-Jaani linn, Põhja-Sakala vald, 71502, Viljandi maakond; e-post [email protected]) Kostja lepinguline esindaja advokaat Päivi (Advokaadibüroo LMP; e-post [email protected])
Margna
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista kostjalt OÜ-lt CELERIS hageja SA-Works OÜ kasuks ostuhinna tagastamise kohustuse täitmiseks 2760 eurot ning kahjuhüvitis 360 eurot, kokku 3120 eurot.
3.Välja mõista kostjalt OÜ-lt CELERIS hageja SA-Works OÜ kasuks viivised alates 09.05.2023 põhinõudelt 3120 eurolt kuni selle kohase tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui põhinõude ulatuses (s.o 3120 eurot).
4.Jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda.
5.Mõista välja kostjalt OÜ-lt CELERIS hageja SA-Works OÜ kasuks hageja kantud menetluskulud 3420 eurot.
6.Välja
mõista
kostjalt
OÜ-lt
CELERIS
hageja
SA-Works
OÜ
kasuks
viivis
menetluskuludelt (3420 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
7.Toimetada kohtuotsus kätte hagejale ja kostjale ning nende esindajatele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud
1.SA-Works OÜ (edaspidi ka hageja või ostja) esitas 09.05.2023.a Tartu Maakohtule hagi OÜ CELERIS (edaspidi ka kostja või müüja) vastu ostuhinna tagastamise, kahju hüvitamise ja viivise nõudes. 1.1 Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja vahel 06.10.22 – 07.03.23 peetud kirjavahetusest tuleneb, et poolte vahel sõlmiti põrandahooldusmasina Hako 1100B suuline müügileping. Kuna masin ei olnud töökorras, pidi müüja Celeris OÜ enne selle SA-Works OÜ-le üle andmist korda tegema. Kostja väljastas 06.10.22 arve ja palus selle hagejal tasuda, et ta saaks tellida masinale uued akud ja masina korda teha. Ostja on arve summas 2760 eurot müüjale tasunud. 1.2 23.01.22 päris hageja masina kohta ja selgitas, et kui masina korda tegemine ei õnnestu, siis ta soovib raha tagasi saada. Kuna kostja ei suutnudki masinat korda teha ja hagejale üle anda, siis saatis hageja kostjale 06.03.23 e-kirja, milles teatas, et taganeb müügilepingust, kuna kostja ei ole talle masinat mõistliku aja jooksul üle andnud. Ühtlasi palus hageja masina eest makstud raha hiljemalt 09.03.23 tagastada. 1.3 Hageja on kandnud kohtueelselt õigusnõustajale tehtud kulu summas 360 eurot (sh käibemaks), et saada ostuhind tagasi ilma kohtusse pöördumata.
2.Kostja nõustub hageja väitega, et pooled sõlmisid suulise müügilepingu VÕS § 208 lg 1 mõistes põrandahooldusmasina Hako 1100B (edaspidi põrandahooldusmasin) müümiseks. Kostja ei nõustu aga hageja väidetega selle kohta, et kostja on oma kohustusi rikkunud. Kostja on seisukohal, et hagiavaldus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata, kuivõrd müügilepingust tulenevad kohustused on poolte poolt täidetud vastavalt kokkuleppele. 2.1 Kostja avaldas, et müügileping põrandahooldusmasina omandi üleandmiseks sõlmiti Truckscape OÜ äriruumide esisel õuealal, kusjuures põrandahooldusmasin oli müügilepingu sõlmimise hetkel samuti nimetatud õuealal ning hageja vaatas välise vaatlusega põrandahooldusseadme ka üle. Põrandahooldusmasinal oli visuaalselt näha, et külgmine hari on murtud. Samuti selgitas kostja lisaks, et põrandahooldusmasin vajab parandustöid, kuna selle elektrisüsteem on seismisest amortiseerunud. 2.2 Pooled leppisid seepeale kokku, et kostja tellib masinale akud koos laadijaga (kusjuures akude hind sisaldus põrandahooldusmasina osas kokku lepitud hinnas) ning siis antakse 2(11)
põrandahooldusmasin Truckscape OÜ kätte parandustööde tegemiseks. Lisaks eelnevale tasub välja tuua, et sarnaste töökorras masinate turuväärtus on oluliselt kõrgem, küündides kuni 18 000 euroni, mistõttu pidi olema hagejale aru saada, et põrandahooldusmasinal esinevad puudused. Seega ei saa olla vaidlust selles, et pooltele oli teada, et põrandahooldusmasin ei ole töökorras ning vajab parandustöid. 2.3 Hageja väidab, et asjal ei olnud kokkulepitud omadusi, kuid ei ole selgitanud, millistele kokkulepitud omadustele põrandahooldusmasin ei vasta või millised omadused pidid üldse põrandahooldusmasinal olema. 2.4 Teiseks, nagu eespool selgitatud, siis edasi leppisid pooled kokku, et põrandahooldusmasin jääb parandustööde teostamiseks Truckscape OÜ kätte. Eelkõige oli selline kokkulepe mõistlik, kuna hageja ja Truckscape OÜ on pikaaegsed koostööpartnerid, põrandahooldusmasin oli juba Truckscape OÜ äriruumide juures ning kostja seaduslik esindaja on Truckscape OÜ töötaja. Kokkulepe, mille kohaselt pidi parandustööd teostama kostja, nagu väidab seda hageja hagiavalduses, ei ole tõene ega hageja poolt ka tõendatud. 2.5 Praegusel juhul leppisidki pooled kokku, et kuigi müügilepinguga on hageja saanud põrandahooldusmasina omanikuks, st saanud asja omandi, siis ei saa hageja koheselt asja otsest valdust, vaid hageja saab kuni parandustööde teostamiseni kaudse valduse. Müügilepinguga on kostja kohustatud tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale ning seda on kostja ka teinud. Kostja ei ole väitnud, et hagejal puuduvad põrandahooldusmasina osas omanikuks olemisest tulenevad õigused, ega ole kostja ka takistanud hagejat asja suhtes valduse taastamisel. Hageja ja kostja vahel puudus kokkulepe, mille kohaselt oleks pidanud kostja teostama remonttöid või osutama muid teenuseid, kusjuures hageja väitest ilmneb, nagu oleks pidanud seda kostja tegema ka tasuta. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. 2.6 VÕS § 209 lg 2 sätestab, et kui müüja on asja määratud kohas ostja käsutusse andmiseks valmis pannud ja sellest ostjale teatanud, loetakse asja ostjale üleandmise kohustus täidetuks. Kostja on põrandahooldusmasina valduse andnud üle Truckscape OÜ-le, seega on kostja oma kohustuse hageja ees täitnud. Hagejal on alates müügilepingu sõlmimisest olnud alati võimalus võtta talle kuuluv põrandahooldusmasin Truckscape OÜ äriruumidest ja see minema viia.
3.Täiendavalt leidis hageja, et hageja esitatud kostja kirjast nähtub, et kostja võttis endale kohustuse see enne üleandmist korda teha, sh hankida sellele uued akud ning küsis masina eest 2760 eurot ettemaksu. Kostja väljastas hagejale sellele summale arve, mille hageja tasus. See tähendab, et pooled leppisid kokku, et hageja ostab töökorras masina, mitte ei maksa kostjale mittetöötava masina eest. Masina kordategemine tähendaski poolte jaoks töökorras olevate akude paigaldamist, misjärel pidi kostja töökorras masina hagejale üle andma. Isegi kui uued akud on paigaldatud, pole kostja hagejat sellest informeerinud. Kostja pole ka hagejat teavitanud ega väitnud kohtumenetluses, et masinal võiks esineda veel mingisuguseid kasutamist takistavaid puudusi. Hageja hinnangul on kostja asjas esitatud tõenditega vastuollu minnes asunud väitma, et ta olevat justkui müügilepingu täitnud, kuna masina korda tegemine enne selle hagejale üle andmist polevat olnud tema kohustus. Lisaks väidab kostja, et pooled olevad kokku leppinud hagejale masina kaudse valduse üleandmises ning sellega olevat masina üleandmise kohustus täidetud. Tegemist on tõendamata väitega, sest kostja pole hagejat kaudse valduse üleandmisest teavitanud. Vale ja tõendamata on kostja väide, et pooled on kokku leppinud, et masin antakse Truckscape OÜle hoolduseks. Seda asjaolu ei saa “üheselt” ega ka mitte mingil muul tõendada, et masin polnud töökorras ning sellele tuli paigaldada uued akud. Masina turuväärtus ei oma käesolevas asjas mingit tähendust, sest pooled leppisid kokku masina konkreetses hinnas, mis pole seotud masina turuhinnaga. Masina turuväärtusest pooled lepingu sõlmimisel ei rääkinud. Asjakohatu ja seosetu on väide, et hagejale pidi olema masina turuväärtuse põhjal aru saada, et masinal esinevad puudused. Kostja on ju õigeks võtnud hageja faktiväite, et masinal esinesid puudused ning et kostja pidi masina enne hagejale üleandmist korda tegema. 3(11)
4.Kostja leidis täiendavalt, et kostja ei ole müügilepingut rikkunud ja seetõttu ei olnud hagejal õigus müügilepingust taganeda. Hageja on korduvalt väitnud (kusjuures tõendeid esitamata), et kostja kohustus põrandahooldusmasina korda tegema. Samas ei ole hageja kordagi selgitanud või tõendanud, et kuidas pidi toimuma töö hüvitamine kostjale. On ilmselge, et majanduskutsetegevuses ei tee isik tööd teisele isikule tasuta. Kui pooled oleksid tõepoolest leppinud kokku selles, et lisaks muule teeb kostja isiklikult ka masina korda, siis oleks kindlasti esitada hagejal mingeid tõendeid või kasvõi paljasõnalisi väiteid töö tegemise ja selle tasustamise kohta. Hagejale oli põrandahooldusmasina ostmisel selge ja teada, et põrandahooldusmasinal esinevad puudused, mistõttu oli müügilepingu esemeks puudustega põrandahooldusmasin. Teiseks, isegi kui jaatada kostja poolt müügilepingu rikkumist (mida kostja kindlasti aga ei tee), siis on hageja kaotanud õiguse lepingurikkumisele tugineda VÕS § 220 lg 1 ja lg 2 alusel. Hageja teavitas kostjat väidetavast puudusest ligi viis kuud pärast kostja poolt müügilepingu täitmist. Kusjuures, nö puudusest teavitamine oli koheselt koos lepingust taganemisega, st tegelikult ei teavitanudki hageja kostjat üldse puuduste olemasolust, vaid taganes koheselt lepingust ilma täiendavat tähtaega andmata. VÕS § 116 lg 4 sätestab, et lepingust taganemine kohustuse täitmiseks käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata ei ole lubatud, kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. Siiski võib lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui rikuti käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud kohustust või kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida. Seega on hageja rikkunud puudustest teavitamise kohustust ja kaotanud õiguse lepingurikkumisele tugineda. Ning lisaks on hageja poolt saadetud taganemise avaldus õigustühine, kuivõrd hageja poolt ei eelnenud taganemisele täiendava tähtaja andmist. Hageja ei ole esitanud ka põhjendusi, miks võiks olla täiendava tähtaja andmata jätmine käesoleval juhul lubatud. Kolmandaks, kostja jääb ka selle juurde, et taganemiseavaldus on esitatud mõistlikku tähtaega ületades ja seetõttu on hageja taganemine lubamatu (VÕS § 118 lg 1 p 1). Hageja väidete kohaselt on lepingurikkumiseks puuduste olemasolu põrandahooldusmasinal. Vastavad puudused olid põrandahooldusmasinal olemas juba müügilepingu sõlmimisel ja asja ülevaatamisel (seda on korduvalt kinnitanud ka hageja). Seega sai hageja väidetavast lepingurikkumisest teada müügilepingu sõlmimisel. Müügilepingust taganes hageja alles 06.03.2023. a. See on viis kuud pärast müügilepingu sõlmimist. Seega on möödunud mõistlik aeg taganemiseks ning hageja taganemine ei ole lubatud. Kohtuotsuse põhjendused
5.Kohus, tutvunud avalduse ja asja materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.
6.Hageja on esitanud hagiavalduse, milles toetub järgmistele peamistele asjaoludele: - Pooled sõlmisid põrandahooldusmasina HAKO 1100B suulise müügilepingu; - Kostja esitas 06.10.2022 müügiarve 2760 eurot; - Hageja on müügihinna 2760 eurot tasunud; - Masin ei olnud töökorras; - Kostja pidi tellima masinale uued akud ja masina enne üleandmist korda tegema; - Kostja ei ole masinat korda teinud ning hagejale üle andnud; - Hageja tegi kostjale müügilepingust taganemise avalduse ning nõudis müügihinna tagastamist.
7.Pooled ei vaidle asjaolude üle, et: - poolte vahel on sõlmitud suuline ostu-müügileping; - müügihind on hageja poolt kostjale tasutud; - masin ei olnud töökorras. 4(11)
8.Kostja vaidleb vastu, et pidi masina enne hagejale üleandmist korda tegema. Kostja vastuväidete aluseks on järgmised peamised asjaolud: - pooled leppisid müügilepingus kokku töökorras mitte oleva põrandahooldusmasina müügis; - kostja ei pidanud tegema parandustöid; - pooled leppisid kokku, et hageja saab põrandahooldusmasina kaudse valduse; - pooled leppisid kokku, et põrandahooldusmasin jääb parandustööde teostamiseks Truckscape OÜ kätte; - masina otsese valduse andis kostja üle Truckscape OÜ-le.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
10.Käesoleval juhul ei vaidle pooled selle üle, et hageja ja kostja on sõlminud suulise müügilepingu, millega kostja müüs hagejale põrandahooldusmasina HAKO 1100B, hinnaga 2760 eurot. See, et pooled põrandahooldusmasina müügilepingu sõlmisid, nähtub ka nii poolte vande all antud ütlustest kui ka kirjalikest tõenditest. Eelkõige põrandahooldusmasina müügiarvest (dtl 39) ja asjaolust, et müügiarve on ka tasutud (dtl 41).
11.Pooled vaidlevad aga selle üle, missugused olid müügilepingu tingimused – eelkõige, kas kokku lepiti puudustega asja müügis, nagu väidab kostja, või töökorras asja müügis, nagu väidab hageja. Kohus käsitlebki järgnevalt küsimust, missugused olid poolte kokkulepped müügilepingu eseme seisundi kohta. 11.1 VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 2 p 1 kohaselt ei vasta asi lepingutingimustele muuhulgas siis, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 217 lg 2 p 2 sätestab aga täiendavalt, et asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. 11.2 Pooled ei vaidle selle üle, et kostja müüs hagejale kasutatud põrandhooldusmasina. Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud, millistele tehnilistele tingimustele täpselt pidi müüdud masin vastama. Sellise kokkuleppe puudumisel tuleb VÕS § 217 lg 2 p 2 lähtudes järeldada, et lepingu ese pidi sobima otstarbeks, milleks selliseid esemeid tavapäraselt kasutatakse. Kui tegemist on põrandapesumasinaga, siis teistsuguste kokkulepete puudumisel tuleb eeldada, et sellega peab saama ka reaalselt põrandaid pesta. 11.3 Ütluste ja asjaoludega on tõendatud, et kostja on enne müügilepingu sõlmimist teavitanud hagejat vaid puuduolevatest akudest (dtl 38, 144). Kostja kinnitas, et ostis masina selleks, et sellega Truckscape OÜ-s platsi puhastada. Kostja avaldas, et hageja oli teadlik masina tegelikust seisukorrast ehk asjaolust, et masinale oli vaja peale panna uued akud, hari oli murdunud ning amortiseerinud elektrisüsteem. Samas kinnitas kostja ka seda, et hageja ei käinud auto teise külje peal, kus oleks saanud katkist harja näha (dtl 144). Lisaks eelnevale ei ole kostja esitanud kohtule mitte ühtegi tõendit, mis kinnitaks asjaolu, et hageja oli teadlik murtud harjast ja amortiseerinud elektrisüsteemist. Samas on kostja istungil tunnistanud, et masinal põles midagi läbi alles siis, kui ta uued akud peale pani ning üritas masinat kasutada sihtotstarbeliselt, seega ei saanud kostja hagejat elektrisüsteemi veast teavitada juba ostu-müügilepingu hetkel. Hageja märgib, et ei olnud ostueelselt teadlik muudest puudustest kui puuduolevad töökorras akud. Hageja ja kostja leppisid kokku, et kostja tellib masinale uued akud ning paneb need peale. Hageja pidi tasuma kostjale 2760 eurot, mis sisaldas endas ka uute akude hinda. Poolte ütlustega on tõendatud, et põrandahooldusmasin ei saanud peale uute akude peale panemist töökorda (dtl 145). 5(11)
11.4 Kõike eeltoodut kogumis arvesse võttes võis hageja kohtu hinnangul eeldada, et peale uute akude ostmist ja peale panemist on põrandahooldusmasin kõlbulik kasutamiseks, so et masinal puuduvad sellised varjatud rikked, mis masinat kasutada üldse ei võimalda. 11.5 Kostja ei ole tõendanud, et poolte kokkuleppeks oleks olnud puudustega asja müük. Ka kostja enda ütlustest ei tulene selgelt, et ta oleks hagejat teavitanud, et tegemist on töökorras mitteoleva masinaga ning et pooled oleks kokku leppinud, et masin müüakse sellises seisundis nagu ta on. Selle seisukoha lükkab ümber ka kostja müügiarve (dtl 39), millel ei ole samuti kajastatud, et müügilepingu esemeks oleks töökorras mitteolev põrandahooldusmasin. Kui pooled oleks sellises müügitingimuses kokku leppinud, tulnuks see vaidluste vältimiseks kajastada ka vähemalt müügiarvel. 11.6 Kokkuvõtteks leiab kohus, et lepingu järgi müüs kostja hagejale põrandahooldusmasina, mida pidi olema võimalik sihtotstarbeliselt kasutada.
12.Kohus hindab järgmisena poolte kokkuleppeid lepingu eseme üleandmise osas. 12.1 Hageja väitel leppisid pooled kokku põrandahooldusmasina üleandmises peale selle kordategemist. Kostja tugineb oma vastuväites aga asjaolule, et ta on põrandahooldusmasina valduse andnud üle Truckscape OÜ-le, seega on kostja oma kohustuse hageja ees täitnud (dtl 64). 12.2 Mõlemad pooled kinnitasid, et müügilepingu sõlmimise järel jäi põrandahooldusmasin kostja kätte. Kostja pidi hankima masinale akud ja need ka paigaldama. Selle asjaolu üle pooled ei vaidle. Ka võib poolte vande all antud selgitustest kokkuvõtteks järeldada, et müügihind kujunes selliselt, et 700 või 800 eurot oli masina enda hind ning sellele lisandus akude ja nende pealepaneku hind ja käibemaks. Sellest saab kohtu hinnangul järeldada, et pooled leppisid kokku, et enne asja üleandmist ostjale peab müüja hankima masinale akud ja need paigaldama. Poolte e-kirja vahetusest nähtub ka, et kostja pidi põrandahooldusmasinale vajaminevad akud tellima ning masinale paigaldama, seega olid pooled kokku leppinud asjaolus, et masina otsene valdus jääb kostjale seniks kuni masinale on vastavad tööd teostatud ning masin on valmis hagejale üleandmiseks. 12.3 Arvestades ka asjaoluga, et tõendatud ei ole kokkulepe töökorras mitteoleva eseme müügi kohta, pidi kostja järelikult tagama masina töökorras oleku (sihtotstarbelise kasutamise võimalikkuse) üleandmise ajaks. Seega võib tõendite ja poolte vande all antud ütluste koosmõjus järeldada, et pooled leppisid kokku, et lepingu ese antakse üle peale sellele akude paigaldamist ning vajadusel tema täiendavaks töökorda viimist. 12.4 Kostja vastuväide, et pooled leppisid hoopis kokku valduse üleandmises Truckscape OÜ-le ning kaudse valduse üleandmises hagejale, jäi menetluses tõendamata. Nimelt selgitas hageja seaduslik esindaja S.A., et ta isegi ei teadnud, mida kaudne valdus tähendab ning sellise kokkuleppe pakkumisel oleks ta selle kohta kostjalt seaduslikult esindajalt küsinud (dtl 142) ja tema nägemuse kohaselt leppisid pooled kokku, et T.O. teeb masina korda ja annab talle teada, kui see valmis on (dtl 142). Ka ei saanud kostja esindaja T.O. kinnitada, et ta oleks Truckscape OÜ nimel sõlminud hagejaga kokkuleppe müügieseme remondi kohta, ta üksnes eeldas, et hageja soovib, et Truckscape OÜ seadme remondiks, sest S.A. oli eelnevalt Truckscape OÜ klient ning ta küsis, kas sellega on tegeletud (dtl 146). Kohus ei leia, et ainuüksi müüja esindajalt müügilepingu eseme seisundi kohta küsimisest saaks järeldada, et hageja oleks kostja ning Truckscape OÜ-ga sõlminud lepingu eseme kaudse valduse üleandmise kokkuleppe ning kokkuleppe, et Truckscape OÜ peaks lepingu eseme remontima. Kohtule ei ole esitatud mitte ühtegi tõendit, millest saaks järeldada poolte kokkulepet masina väidetava edasise remondi kohta Truckscape OÜs või asjaolu kohta, et masina otsene valdus oleks kuidagi üle läinud Truckscape OÜ-le. Samuti puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et kostja oleks hagejale andnud üle asja kaudse valduse. Asjaolusid, mis sellele viitaks, ei toonud oma vande all antud selgitustes välja ka kostja esindaja T.O..
13.Hageja toetub asjaolule, et kuna kostja eeltoodud kohustusi ei täitnud ning töökorras lepingu eset hagejale üle ei andnud, siis tegi hageja 06.03.2023 taganemisavalduse (dtl 36), millega kostja ei nõustunud. Hageja tegi 03.04.2023 kostjale ka nõude-hagi hoiatuse esindaja vahendusel, millega 6(11)
anti kostjale veelkord täiendav tähtaeg ostuhinna tagastamiseks (dtl 43-45). Kohus hindab järgnevalt, kas hageja lepingust taganemine on kehtiv.
14.Lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus (VÕS § 118, § 188 lg 1) kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend 3-2-1-57-11 p 28). Seega tuleb kohtul hinnata, kas käesoleval juhul on formaalsed ja materiaalsed alused täidetud.
15.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on edastanud kostjale taganemisavalduse 06.03.2023 e-kirja teel (dtl 36). Kostja ei vaidle vastu, et hageja edastas 06.03.2023 kostjale kohtuväliselt taganemisavalduse (dtl 97). VÕS § 188 lg 1 sätestab, et lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 sätestab, et kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 2 kohaselt on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Praegusel juhul puudub vaidlus, et kostja on 06.03.2023 taganemisavalduse kätte saanud. Eeltoodust tulenevalt on täidetud müügilepingust taganemise formaalsed eeldused.
16.Järgnevalt tuleb kohtul hinnata, kas käesoleval juhul on täidetud ka materiaalsed alused lepingust taganemiseks.
17.Lepingust taganemise eelduseks on VÕS § 101 lg 1 p 4 ja § 116 lg 1 kohaselt oluline kohustuse rikkumine. VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja taganeda lepingust või lepingu üles öelda. VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 2 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi; teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida.
18.Hageja tugineb taganemisel eelkõige asjaolule, et kostja ei ole täitnud VÕS § 208 lg 1 tulenevat müüja põhikohustust anda üle (lepingutingimustele vastavat) põrandahooldusmasinat. 18.1 VÕS § 209 lg 1 esimese lause kohaselt kui asi tuleb ostjale üle anda määratud kohas, peab müüja asja määratud kohas ostja käsutusse andmiseks valmis panema ja ostjale valmispanekust teatama. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui müüja on asja määratud kohas ostja käsutusse andmiseks valmis pannud ja sellest ostjale teatanud, loetakse asja ostjale üleandmise kohustus täidetuks. 18.2 Antud juhul ei ole tõendatud, et kostja oleks hagejat teavitanud, et põrandahooldusmasin on valmis üleandmiseks. Samuti ei ole tõendatud, et pooled oleks kokku leppinud asjaolus, et masina valdus antakse peale akude paigaldamist Truckscape OÜle. Isegi kui, pooled oleks viimases kokku leppinud, siis ei ole kostja hagejat teavitanud ka sellest, et oleks valduse üle andnud Truckscape OÜle, s.t puudub igasugune kostja poolne teavitus hagejale, et masina valdus on üleandmiseks valmis (vt kohtu põhjendusi ka punktis 12.4, ülal). 18.3 Kostja on alles kohtumenetluses asunud väitma, et hageja võib minna põrandahooldusmasinale Truckscape OÜ-sse igal ajal järele. Seesugune lubadus ei ole aga kohtu hinnangul piisav 7(11)
üleandmiskohustuse täitmiseks, sest lepingu ese tuli üle anda seisundis, mis vastab lepingu tingimustele (vt täpsemalt p 19, allpool). 18.4 Tulenevalt eeltoodust on kostja rikkunud asja üleandmise kohustust. Kuivõrd kostja müügilepingust tulenevaks põhikohustuseks oli müügilepingu esemeks oleva asja üleandmine ning seda ei ole tehtud, siis on kohtu hinnangul tegemist kostja olulise lepingurikkumisega.
19.Lisaks sellele, et kostja pidi lepingu eseme hagejale üle andma, on kohus tuvastanud, et asi tuli üle anda ka seisundis, mis võimaldab selle sihtotstarbekohast kasutust, s.t lepingu ese tuli üle anda töötavana. Ka hageja toetus väitele, et müüja on rikkunud lepingutingimustele vastava asja üleandmise kohustust. Kohus käsitleb järgnevalt poolte sellekohaseid väiteid. 19.1 Hagi kohaselt taganes hageja lepingust, kuna kostja ei ole talle töökorras põrandahooldusmasinat üle andnud. Hageja kinnitas vande all, et ta oli teadlik, et masinal ei ole akusid ning ta oli nõus tasuma selle eest, et kostja tellib akud ning paneb need masinale peale. Hageja kinnitab, et ta ei olnud teadlik põrandhooldusmasinal esinevatest teistest puudustest (dtl 139). 19.2 Kostja on leidnud vastuväidetes, et hageja oli ostu-müügilepingu sõlmimisel teadlik põrandahooldusmasinal esinevatest puudustest, st et masinal olid puudu töökorras akud, murtud hari ning amortiseerinud elektrisüsteem (dtl 99). Kostja leiab, et hageja pidi masina müügihinnast arusaama, et tegu ei ole kindlasti töökorras masinaga. 19.3 Kohus ei saa ka nõustuda kostja vastuväidetega selles osas, et müügihinnast tulenevalt oleks pidanud hageja mõistma, et ta ei saa töökorras põrandahooldusmasinat (dtl 63). Käesolevas vaidluses on pooled kokku leppinud masina müügihinnas. Müügihinna kokkuleppe sõlmimisel on pooled vabad, st nad ei ole seotud asja keskmise turuhinnaga, seega ei pea turuhinnast odavam hind olema seotud masina töökorras olekuga. Seda enam, et käesoleval juhul oli hageja teadlik, et lisaks masina hinnale tulebki tal tasuda veel ka akude ja nende paigaldamise eest. 19.4 Lisaks on kostja seisukohad menetluse vältel on olnud vastuolulised väites oma esialgses vastuses, et hageja oli ostu-müügilepingu sõlmimise hetkel teadlik kõikidest masinal esinevatest puudustest (puuduolevad akud, murtud hari ja amortiseerinud elektrisüsteem) kuna hageja teostas masinale välise vaatluse (dtl 63). Hiljem vande all ärakuulamisel avaldas kostja aga, et hageja ei vaadanud masinat üle, sest nad seisid auto kõrval ning hageja ei vaadanud masinat isegi teise külje pealt, kus oli murtud hari (dtl 144). 19.5 Kohtu hinnangul nähtub esitatud ütlustest ning tõenditest, et masinal olevatest muudest puudustest (amortiseerunud elektrisüsteem, murtud hari) kostja hagejat ei teavitanud. Samuti selgub, et kostja küll tellis ja paigaldas akud, kuid masinat tööle pannes põles midagi elektrisüsteemis läbi, mille tõttu kostjal ei õnnestunudki masinat töökorda saada. Kuna kostja ei saanud masinat töökorda ei ole ta ka masinat hagejale üle andnud. Kostja vastuväited asjaolude kohta, et tema ei pidanudki masinat töökorda saama või tema kohustus ei olnud ka masinat hagejale üle anda on paljasõnalised ning tõendamata. 19.6 Hageja on selgitanud, et ei ole lepingu ülesütlemisel kordagi tuginenud asjaolule, et masinal oli murdunud pesuhari. Seega ei oma see konkreetne asjaolu asjas sisulist tähendust. Küll aga leiab kohus erinevalt kostjast, et ainuüksi sellest, et seadmel oli murdunud hari, ei pidanud hageja järeldama, et asjal võib olla ka muid puudusi (elektrisüsteemi mittetoimimine). Ka saab VÕS § 219 lg-s 1 sätestatud kutse- ja majandustegevuses tegutseva ostja ülevaatamiskohustust saab täita alles asja üleandmisel. Kuivõrd asja ei ole tänaseni üle antud, siis ei ole ka kohane rääkida ostja ülevaatamiskohustusest ja sellest, kas ostja pidi või ei pidanud harja murdumist märkama. Ammugi sellest, mida ta oleks või ei oleks pidanud harja puudumisest järeldama masina üldise seisundi kohta. 19.7 Seoses elektrisüsteemi puudusega, mille esinemisele on väitnud hageja (dtl 141) ja mille olemasolu on tunnistanud ka kostja (dtl 145), omavad täiendavalt tähendust ka VÕS § 214 sätted. 8(11)
Nimelt, VÕS § 214 lg 1 sätestab, et ostja peab ostuhinna tasuma ka siis, kui ostetud asi on juhuslikult hävinud või kahjustunud pärast asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut temale. VÕS § 214 lg 2 sätestab aga, et asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb ostjale üle asja üleandmisega. Käesoleval juhul ei ole asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko seega ostjale üle läinud, sest asja ei ole müüja ostjale üle andnud. Seega ei ole vastavalt VÕS § 214 sätetele müüjal õigust ka müügihinnale, kui ta enne asja kahjustumise riisiko üleminekut tekkinud puudust ei kõrvalda. 19.8 Kokkuvõtteks on kohtu hinnangul tõendatud, et lisaks masina üleandmise kohustuse rikkumisele ei ole kostja täitnud lepingut ka lepingu eseme lepingutingimustele vastavuse osas. Täpsemalt, masin ei vastanud sellistele kvaliteedi nõuetele, millistele peaks vastama kasutatud masin, kuna masinat ei ole võimalik kasutada sihtotstarbeliselt (VÕS § 217 lg 2 p 2). Samuti on kohus seisukohal, et tegemist on puudustega, mida pooltel ei olnud võimalik avastada masinat väliselt üle vaadates (s.o varjatud puudustega). Liiati sai hagejal VÕS § 219 lg-st 1 tulenev asja ülevaatamise kohustus tekkida alles müügilepingu täitmisel – s.o asja üleandmisel. Müügilepingu ese on aga tänaseni ostjale üle andmata.
20.Kohus hindab lõpuks, kas täidetud on ka muud lepingust taganemise eeldused lähtuvalt VÕS § 116 ja 114 sätestest. 20.1 Käesoleval juhul oli lepingust taganemise aluseks niisiis lepingu eseme üleandmiskohustuse rikkumine. Seega ei saa VÕS § 214 mõistes rääkida, et asja juhusliku hävinemise või kahjustumise riisiko oleks müüjalt ostjale üle läinud. Järelikult ei pea kohus hindama eraldi kas müüja vastutab ka asja lepingutingimustele mittevastavuse eest. See küsimus tuleks kõne alla juhul, kui lepingu ese oleks juba üle antud. Küll aga tuleb hinnata, kas kõik seaduses ette nähtud tingimused lepingust taganemiseks on täidetud. 20.2 VÕS § 116 lg 4 sätestab, et lepingust taganemine kohustuse täitmiseks käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata ei ole lubatud, kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. Siiski võib lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui rikuti käesoleva VÕS § 116 lg 2 punktiss 2 nimetatud kohustust või kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida. 20.3 Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on saatnud kostjale e-kirja 23.01.2023, milles küsib, kuidas masinaga lood on ning avaldas, et asi on veninud väga pikaks ning kui sellest asja ei saa, siis ta soovib pigem raha tagasi saada (dtl 36). Vande all ärakuulamisel selgitas hageja, et mõtles kirjas seda, et kui masinat ei saada töökorda ja kokkulepet ei täideta kostja poolt, siis ta sooviks oma raha tagasi saada (dtl 141). Mõlemad pooled on vande all ärakuulamisel ka kinnitanud, et suhtlesid masina teemadel ka telefoni teel. Hageja on e-kirjas avaldanud, et masina kättesaamine on veninud väga pikaks ning kui sellest asja ei saa, siis soovib pigem raha tagasi. Kohus on seisukohal, et kostja pidi antud e-kirjast aru saama, et hageja soovib masina kättesaamist (asi on veninud väga pikaks) ning kui ta seda ei saa, siis tahab lepingust taganeda (raha tagasi). Taganemisavalduse esitas hageja alles 06.03.2023, seega sai kostja veel täiendavalt aega masina töökorda viimiseks ja üleandmiseks üle kuu aja. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja on andnud kostjale enne lepingust taganemist täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 20.4 Tuginedes kõigele eeltoodule leiab kohus, et hageja oli õigustatud lepingust taganema.
21.Kokkuvõtteks leiab kohus, et kõik lepingust taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud ning hageja taganemine müügilepingust on kehtiv.
22.VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. 9(11)
Sellest tulenevalt tuleb kostjal tagastada hagejale põrandahooldusmasina eest tasutud 2760 eurot (dtl 39 ja 41). Kuna kostja ei ole hagejale põrandahooldusmasina valdust üle andnud ei saa hageja kostjale ka masinat tagastada. Taganemisega kaasnevad tagastamiskohustused on VÕS §189 lg 1 teise lause kohaselt mõlemapoolsed ja vastastikused.
23.Järgnevalt hindab kohus hageja nõuet lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. 23.1 Lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad VÕS §de 115, 127 ja 128 alusel olema täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: - kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); - kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); - kostjale on antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks, v.a kui tegemist on olulise rikkumisega, on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik (VÕS § 115 lg-d 2 ja 3); - hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); - kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) - kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). 23.2 Kohus leiab, et kõik eelnimetatud eeldused kahju hüvitamise nõude edukaks esitamiseks on täidetud. Asjas leidis tõendamist, et kostja müüs hagejale põrandahooldusmasina, kuid ei andnud seda hagejale üle. Ka ei viinud hageja lepingu eset lepingutingimustele vastavusse (töökorda), et oleks võimalik see hagejale üle anda. Seega on kostja poolt lepingu rikkumine tõendamist leidnud. Kahju on tekkinud hagejal kohtueelse õigusnõustamise eest summas 360 eurot. Kahjunõuet tõendavad advokaadi esitatud nõue-hagihoiatus ja arve (dtl 43-46). Põhjusliku seose olemasolu kostja lepingu rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel on samuti tõendamist leidnud, kuna kahju ei oleks tekkinud, kui müüja oleks lepingutingimustele vastava seadme hagejale üle andnud või seadme müügihinna selle võimatuse korral ise tagastanud. Sellisel juhul ei oleks hagejal tekkinud vajadust oma õiguste kaitseks õigusnõustaja poole pöörduda. Eeltoodu alusel tuleb hageja kahju hüvitamise nõue rahuldada.
24.Hageja taotleb lisaks ka põhinõuetelt viivise väljamõistmist kohtult selliselt, et kohus mõistaks viivise välja alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni. Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja TsMS § 367 alusel viivise summalt 3120 eurot alates 09.05.2023 kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras.
25.Kohus on asja lahendamisel kaalunud kõiki poolte väiteid ning tõendeid, mis omavad käesoleva asja lahendamisel tähendust. Asjas õiguslikku ega sisulist tähendust mitteomavad väited ja tõendid jätab kohus asja lahendamisel kõrvale. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
26.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
27.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
28.Hageja menetluskulude nimekirja järgi koosnes tema menetluskulu maakohtus õigusabikulust 30,25 tunni ulatuses tunnihinnaga 150 eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks nähtub toimiku materjalidest riigilõiv 425 eurot. Hageja menetluskulu on kokku seega 4 957,50 eurot 10(11)
(4 537,50 + 420). Vajadus riigilõivu kandmiseks tuleneb seadusest, st on põhjendatud ja vajalik riigilõivuseaduse lisas 1 sätestatud määras (420 eurot). Hageja esindaja õigusabi tunnihind vastab asja keerukusele ning ei ületa keskmist turuhinda. Ka Riigikohtu praktikas on seesugust tunnihinda loetud põhjendatuks ja mõistlikuks.
29.Hinnates nimetatud esindaja tehtud toimingute põhjendatust ja vajalikkust, sh esitatud menetlusdokumentide sisu ja kvaliteeti ning asja keerukust, leiab kohus, et hageja esindaja ajakulust saab käesolevas asjas esindamiseks vajalikeks ja põhjendatuteks lugeda järgmised tööd järgmises ulatuses: hagiavalduse koostamine (4 h); tutvumine kostja hagivastusega, selle analüüs ja seisukoha koostamine hagivastusele (3,5h); osavõtt eelistungist (1 h); 20.09.23 taotluse koostamine (3,75 h); nõupidamine kliendiga enne 15.01.24 istungit (0,25 h) ning ettevalmistus 15.01.24 istungiks (1,25 h); menetluskulude nimekirja koostamine (0,5 h); osavõtt 24.01.2024 kohtuistungist (4 h); suhtlus kliendiga ja muud toimingud (kokku 1,75 h). Ülejäänud osas ei pea kohus esindaja ajakulu vajalikuks ja põhjendatuks. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud hageja õigusabi ajakulu 20 töötunni ulatuses 3000 eurot). Kostjalt väljamõistmisele kuulub ka riigilõiv 420 eurot. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kohtus kokku 3420 (3000 + 420) eurot ning kohus mõistab selle kostjalt välja hageja kasuks.
30.Kuivõrd kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda, ei hinda kohus tema menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust.
31.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.