AV City OÜ hagi Must Invest OÜ vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
1016,38 eurot Hageja: AV City OÜ (registrikood 14458205); lepinguline esindaja: advokaat Kristjan Kers (Advokaadibüroo EMERALDLEGAL, e-post [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: Must Invest OÜ (registrikood 16280496); lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tanel Mällas (Advokaadibüroo LEXIT, e-post: [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 910,73 eurot.
3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis seadusjärgses määras ajavahemiku 21.03.2022 kuni 01.06.2022 eest summas 14,57 eurot.
4.Mõista kostjalt hageja kasuks välja täiendav viivis seadusjärgses määras alates 02.06.2022 kuni käesoleva lahendi tegemiseni (s.o 31.01.2024) summas 154,67 eurot.
Mõista kostjalt hageja kasuks välja lisanduv viivis põhivõlgnevuselt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, alates 01.02.2024 kuni põhivõlgnevuse 910,73 euro tasumiseni.
6.Jätta rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue 18,22 euro osas.
7.Jätta hageja menetluskulud kostja kanda.
8.Määrata kindlaks hageja põhjendatud menetluskuludena 2350,47 eurot ning mõista see hageja kasuks kostjalt välja.
9.Hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult 2350,47 eurolt tuleb kostjal tasuda hagejale viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest 31.01.2024. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21). Hageja nõue ja selle põhjendused
AV City OÜ esitas 28.04.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 910,73 euro saamiseks. Kohus tegi 29.04.2022 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 02.05.2022 aadressil xxxx. Võlgnik Must Invest OÜ esitas 02.05.2022 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus määras 13.05.2022 lõpetada maksekäsu kiirmenetluse ja andis AV City OÜ nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
AV City OÜ esitas 01.06.2022 Harju Maakohtule hagi Must Invest OÜ vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse aluseks olevatest asjaoludest nähtub, et hageja ja kostja seaduslik esindaja sõlmisid 29.04.2021 käsunduslepingu, mille järgi kohustus kostja vahendama hageja nimel kinnisvaratehinguid. Kostja seaduslik esindaja vahendas Xxxx asuva korteri müügitehingut ning lasi korteri müüjal kanda maaklerilepingu tasu kostja arvele, kuigi vastav tasu kuulus hagejale.
12.03.2022 e-kirjavahetuses hageja ja kostja seaduslike esindajate vahel tunnistas kostja esindaja hageja nõuet ning palus saata vastav arve kostja nimele. Hageja esitas 13.03.2022 kostjale arve summas 1200 eurot. Hageja tasus antud summast vaid 289,27 eurot. Seetõttu esitas hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ülejäänud 910,73 euro tasumiseks. 12.03.2022 e-kirjas avaldas kostja seaduslik esindaja järgmist: „Seega, korteri müügihind oli 80000€, vahendustasu oli 2,5% + km vastavalt maaklerlepingule. Seega ootan, et AV City teeks minu ettevõttele arve 1000€ + km ning ootan, et esmaspäeva lõunaks oleks T. mulle pannud kokku notarikingitused. Arve saab tasutud ning on kõik saanud oma tahtmise.“ Hageja hinnangul on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega.
Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse summas 910,73 eurot, hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise summas 32,79 eurot, lisanduva viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras tähtaegselt tasumata põhinõudelt 910,73 eurolt alates kohtule hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast päevast edasi VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras tähtaegselt tasumata põhinõudelt kuni nõude täieliku rahuldamiseni kostja poolt.
Kostja seisukohad
Kostja on 27.06.2022 esitanud endapoolse vastuse hagile. Kostja vaidleb hagile vastu ning palub selle jätta rahuldamata. Kostja ei eita, et hageja ja K. M. vahel oli 29.04.2021 sõlmitud
käsundusleping. Käsunduslepingu 4. peatükk ja lisa nr 1 reguleerisid käsundisaaja poolt teenustasu saamise tingimusi. Hageja siiski K. M.a arveldusarvele kunagi käsunduslepingu täitmise eest tasu ei maksnud, vaid soovis, et K. M. esitaks läbi enda ettevõtte (kostja) hagejale arveid. Kostja sellisel viisil ka arveid igakuiselt esitas, ning hageja arved igakuiselt ka tasus.
K. M.a ja hageja vaheline käsundusleping lõpetati ning K. M. ei osutanud hagejale enam teenust alates 03.03.2022. Kostja ei eita, et tema seaduslik esindaja K. M. vahendas Xxxx asuva korteri müügitehingut ning lasi korteri müüjal kanda maaklerilepingu tasu kostja arveldusarvele. Kostja ei eita samuti, et tema seaduslik esindaja on koostanud ja edastanud hagejale 12.03.2022 e-kirja. Kostja seaduslik esindaja palus teha eelviidatud korteriomandi vahendamise eest kostjale arve, mistõttu väljastaski hageja kostjale 13.03.2022 arve nr 1184 summas 1000 eurot (lisandus käibemaks).
Kostja tasus 14.03.2022 arvest nr 1184 kokku 289,27 eurot. Nähtuvalt esitatud maksekorraldusest märkis kostja selgitusse: arve nr 1184, tasaarveldus arvetega 22003, 22004. Kostja oli vastavalt käsunduslepingule ja hageja ning K. M.a kokkuleppele edastanud hagejale osutatud teenuste eest 14.02.2022 arve nr 22003 summas 150 eurot (koos käibemaksuga) ja 28.02.2022 arve nr 22004 summas 760,73 eurot (koos käibemaksuga). Selleks hetkeks, kui kostja pidi hagejale tasuma tema poolt väljastatud arve nr 1184, ei olnud hageja kostjale tema poolt väljastatud arveid tasunud. Seega teostas kostja oma nõudega hageja nõude osas tasaarvestuse, ning kandis tasaarvestamise järgselt kostja poolt tasuda jäänud summa hageja arveldusarvele. Kostja leiab, et tal oli õigus oma nõue hageja nõudega tasaarvestada.
Hageja on esitanud kostja vastu ka viivisenõude. Hageja on lugenud viivisemääraks 0,5% tasumata summalt päevas. Kostja leiab, et vastavat kokkulepet viivisemäära osas ei ole poolte vahel sõlmitud. Seega puudub kokkulepe viivisemäära osas, ning kohaldamisele kuulub seadusjärgne viivisemäär.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Esmalt selgitab kohus, et menetles käesolevat hagi kirjalikus lihtmenetluses. Kohus on sellekohase teabe menetlusosalistele teatavaks teinud 28.12.2023 määruses. Lihtmenetluses võib kohus kalduda kõrvale tõendite vorminõuetest ning tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, mh poole seletust, mis ei ole antud vande all. Samas peab poole seletus (ehk faktiväited) olema siiski sedavõrd konkreetsed, et nende alusel saab asjaolu tuvastada. Seejuures saab tõenditega (st lihtmenetluses ka poole seletusega) tõendada üksnes faktilist asjaolu, mitte õiguslikku hinnangut.
Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: − Must Invest OÜ on tsiviilasjas õigeks kostjaks (vt selle kohta kohtu selgitusi pooltele 28.12.2023 määruse põhjendava osa p-s 3.2); − hageja ja K. M.a vahel oli 29.04.2021 sõlmitud käsundusleping; − K. M. vahendas Xxxxa asuva korteri müügitehingut ning lasi korteri müüjal kanda vahendustasu kostja arveldusarvele; − K. M. on kostja seadusliku esindajana koostanud ja edastanud hagejale 12.03.2022 e-kirja (dtl 35), milles palus teha eelviidatud korteriomandi vahendamise eest kostjale arve; − hageja väljastas 13.03.2022 kostjale arve nr 1184 summas 1000 eurot (lisandus käibemaks), mille kostja on tasunud 289,27 euro ulatuses.
Käesoleva tsiviilasja keskseks vaidlusküsimuseks on tõusetunud see, kas kostjal oli õigus hageja nõue enda nõuetega tasaarvestada ja seetõttu tasuda hageja poolt esitatud arve nr 1184
osaliselt. Teisisõnu on vaidluse peamiseks küsimuseks – kas kostjal oli nõue (nõuded), mida tasaarvestada. Kohus võtab esmalt seisukoha hagiavalduses esitatud nõude põhjendatuses ning lahendab seejärel poolte erimeelsused tasaarvestuse küsimuses.
Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja esitanud enda nõude konstitutiivse (abstraktse) võlatunnistuse alusel, mis hageja hinnangul on kostja poolt antud 12.03.2022 e-kirjaga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 näeb ette – leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus.
12.1.Kohus on menetlusosalistega hagiavalduse õiguslikku kvalifikatsiooni arutanud 07.09.2023 kohtukirjas. Kohus on esitatud seisukohtade pinnalt 28.12.2023 määruses nõustunud hagejaga selles, et Must Invest OÜ on läbi oma seadusliku esindaja K. M.a võtnud 12.03.2022 e-kirjaga eraldiseisva kohustuse ning 12.03.2022 e-kirja saab pidada konstitutiivseks võlatunnistuseks.
12.2.Kohus on enda põhjendused pooltele teatavaks teinud 28.12.2023 määruses, kuid lahendi jälgitavuse huvides kordab neid ka tsiviilasja lõpplahendis. Kohus on menetluse käigus selgitanud, et poolte tahet luua just konstitutiivne võlatunnistus peab tõendama pool, kes võlatunnistusele ning selle konstitutiivsusele tugineb, s.o antud juhul hageja. Hageja on 28.09.2023 menetlusdokumendis märkinud, et kui maaklerleping hageja kliendiga on sõlmitud käsundilepingu kehtivuse ajal ja käsundiandja kliendiga maaklerlepingu alusel tehtav tehing on vastava käsunduslepingu lõppemise ajal pooleli või vastavad tasud on arveldamata, siis arveldatakse vastavast tehingust tulenevad tasud ikkagi sõlmitud lepingu alusel. Hageja viitab käsunduslepingu p-le 4.8: „Juhul, kui leping lõpeb enne kõikide käsundisaaja poolt osutatud teenuste tasu laekumist käsundiandja kliendilt käsundiandja arveldusarvele, sõlmivad pooled täiendava kokkuleppe teenustasu maksmise kohta. Käesolevas punktis kirjeldatud põhimõte kehtib eeldusel, et teenuste eest laekub raha käsundiandjale kuue (6) kuu jooksul pärast lepingu lõppemist.“
12.3.Eelnev on kohtu hinnangul pooltevahelist praktikat arvesse võttes ka aset leidnud – kohus leiab, et Must Invest OÜ on võtnud 12.03.2022 e-kirjaga eraldiseisva kohustuse (s.o täiendav kokkulepe käsunduslepingu p 4.8 mõistes) – tasuda hagejale Xxxx asuva korteri müügitehingult saadud vahendustasu tasu. Kohus leiab, et eelnev on kooskõlas ka Riigikohtu poolt avaldatud konstitutiivse võlatunnistuse eesmärgiga, mille võivad pooled sõlmida mingi ühise (kas majandusliku või muu) eesmärgi saavutamiseks olukorras, kus nendevahelises suhtes algset kohustust ei ole, kuid nad soovivad sellele asjaolule vaatamata tekitada ühele võlatunnistuse poolele varalise kohustuse (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi lahend asjas nr 3-2-1-147-15, p 13). Kuna hageja ning K. M.a vaheline käsundusleping nr xxxx oli 12.03.2022 e-kirja saatmise ajaks lõppenud, siis eeldas vahendustasu maksmine täiendavat kokkulepet. Täiendavaks kokkuleppeks saab kohtu hinnangul pidada Must Invest OÜ poolset 12.03.2022 e-kirjas antud lubadust, et AV City koostaks kostjale arve 1000 eurot (lisandus käibemaks). VÕS § 30 lg 2 kohaselt peab kohustatud isiku võlatunnistus olema antud kirjalikus vormis. Kuna kirjeldatud võlatunnistus on hagejale edastatud e-kirja teel, siis on võlatunnistuse vorminõue täidetud. Riigikohtu praktika kohaselt ei saa kohustatud isik konstitutiivsele võlatunnistusele esitada muid, kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid (vt nt RKTKo lahend nr 2-13-34922, p 12.2). Kostja on enda vastuses hagile märkinud, et 12.03.2022 e-kirja saatmist ning selle sisu ta ei vaidlusta. Seega pole kostja vaidlustanud enda 12.03.2022 e-kirjas antud tahteavaldust võlatunnistuse andmiseks. Samuti on Riigikohus
märkinud, et võlatunnistus ei vaja õigustatud isiku kirjalikku tahteavaldust (vt RKTKo lahend nr 3-2-1-101-04, p 28).
Vahekokkuvõtteks asub kohus seisukohale, et AV City OÜ hagi on põhinõude osas põhjendatud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostjalt tuleb VÕS § 108 lg 1, § 30 lg 1 ning 12.03.2022 e-kirjas antud võlatunnistuse koosmõju alusel välja mõista põhivõlgnevus summas 910,73 eurot.
Järgmisena võtab kohus seisukoha vaidlusküsimuses, kas kostjal oli õigus hageja nõue enda nõuetega tasaarvestada ja seetõttu tasuda hageja poolt esitatud arve nr 1184 osaliselt.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 näeb ette, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
15.1.Kohus selgitas 28.12.2023 määruses pooltele, et tasaarvestuse läbiviimiseks on põhimõtteliselt kaks eeldust – poolte vahel peavad olema vastastikused samaliigilised nõuded ja tasaarvestuse teostamiseks peab tasaarvestuse õigust omav isik tegema tasaarvestuse avalduse. Lisaks osundas kohus sellele, et VÕS § 197 lg-s 1 sisaldub reegel tähendab, et aktiivnõue e nõue, millega tasaarvestatakse, peab olema sissenõutav, st tasaarvestaja peab saama nõuda teiselt poolelt nõudele vastava kohustuse täitmist. Passiivnõue, ehk nõue, mida tasaarvestatakse, peab lg 1 kohaselt olema täidetav, ehk teisel poolel peab olema õigus täita nõudele vastav kohustus tasaarvestavale poolele.
Kostja on hagi vastuses märkinud, et ta tasus 14.03.2022 arvest nr 1184 hagejale kokku 289,27 eurot. Kostja oli vastavalt käsunduslepingule ja hageja ning K. M.a kokkuleppele edastanud hagejale osutatud teenuste eest 14.02.2022 arve nr 22003 summas 150 eurot (koos käibemaksuga) ja 28.02.2022 arve nr 22004 summas 760,73 eurot (koos käibemaksuga). Selleks hetkeks, kui kostja pidi hagejale tasuma tema poolt väljastatud arve nr 1184, ei olnud hageja kostjale tema poolt väljastatud arveid tasunud. Seega teostas kostja oma nõudega hageja nõude osas tasaarvestuse, ning kandis tasaarvestamise järgselt kostja poolt tasuda jäänud summa hageja arveldusarvele.
16.1.Kostja on enda nõuete olemasolu tõendamas pooltevahelise praktikaga. Kostja märgib, et käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole olnud käsunduslepingu nr xxxx osapooleks. Asjaolu, et kostja on esitanud käsunduslepingu alusel hagejale arveid, oli poolte kokkuleppe. Hageja on ise seda fakti kinnitanud tsiviilasja nr xxxx menetluses. Kostja esitab kohtule tõendina 08.02.2023 toimunud kohtuistungi protokolli eelviidatud kohtuasjas (dtl 75). Seega ei ole vaidlust selles, et kostjal oli alus hagejale arveid esitada.
Hageja on seevastu leidnud, et kostjal puudub igasugune eluline ja õiguslik alus, st sellist nõuet pole kunagi olnud ning esitatud arved on alusetud. Kohus nõustub siinkohal hagejaga ning leiab, et antud juhul puudub alus tema poolt esitatud nõude tasaarvestamiseks. Kohus osundab siinkohal VÕS § 197 lg-st 1 tulenevale eeldusele, et poolte vahel peavad olema vastastikused samaliigilised nõuded. Kohus leiab, et antud juhul ei ole vaidlusalused nõuded poolte omavahelised.
Nimelt on kostja märkinud, et käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole olnud käsunduslepingu nr xxxx osapooleks. Kostja poolt esitatud tõendist (tsiviilasja nr xxxx menetluses 08.02.2023 toimunud kohtuistungi protokoll) nähtub, et poolte vahel oli kokkulepe, et kostja käsunduslepingu järgne tasu makstakse Must Invest OÜ-le. Kohus märgib, et pelgalt K. M.a poolne käsund lepingu järgse tasu maksmises Must Invest OÜ-le ei muutnud kostjat käsunduslepingu osapooleks ega seeläbi ka isikuks, kellel oleks õigus K. M.a nimel tasu nõuda. Seeläbi pole kostja Must Invest OÜ õigustatud isikuks hageja nõudele tasaarvestusavalduse esitamiseks.
Isegi kui lugeda Must Invest OÜ-d õigustatud isikuks hageja nõudele tasaarvestusavalduse esitamiseks, siis puudus kostjal alus hagejale 14.02.2022 arve nr 22003 summas 150 eurot (koos käibemaksuga; dtl 51) ja 28.02.2022 arve nr 22004 summas 760,73 eurot (koos käibemaksuga) esitamiseks. Kohtu hinnangul on hageja 12.01.2024 menetlusdokumendis antud seletuste abil (dtl 78) tõendanud edukalt selle, et arvetel nr 22003 ja 22004 nimetatud teenuseid hagejale ei pakutud. Kohus loeb hageja sellekohased selgitused tõenditeks TsMS § 405 lg 1 p 5 järgi.
18.1.Kohtule nähtub, et 28.02.2022 arve nr 22004 summas 760,73 on kostja selgituseks märkinud: „Tiimijuhtimine veebruar 2022.“ Hageja on 12.01.2024 menetlusdokumendis leidnud, et veebruaris kostja seadusliku esindaja poolt tiimijuhtimist mingil viisil ei toimunud. Nimelt, 2021. aasta detsembris oli tõepoolest kostja seadusliku esindajaga ka tiimijuhtimise kokkulepe, mille sisuks oli vaadata, kuidas detsembris tiimijuhtimisega kostja esindaja hakkama saab ning sealt edasi saab järgnevaid kokkuleppeid sõlmida. Hageja selgitab, et detsembri lõpus aga tõdesid käsunduslepingu pooled, et tiimijuhtimine hästi ei läinud. Kuna aga detsember oli poolik kuu (pühade tõttu), siis leppisid osapooled kokku, et proovivad tiimijuhtimist ka jaanuaris. Kahjuks aga ka jaanuaris sellest midagi välja ei tulnud. Seetõttu leppisid osapooled kokku, et edaspidi tiimijuhtimist ei toimu ning kostja esindaja sai ka ise aru, et see tal hästi ei õnnestunud. Kostja on märkinud, et hageja on varasemalt kostja poolt esitatud arved tasunud. Kostja esitab siinkohal tõendina kostja poolt 31.01.2023 väljastatud arve nr 22002 (dtl 76) ja selle tasumist kinnitava maksekorralduse (dtl 78). Nähtuvalt esitatud arvest on see samasisuline, mis on kajastatud arvel nr 22004. Kohus nõustub siinkohal hagejaga ning leiab, et hageja poolne varasema arve nr 22002 tasumine ei tõenda seda, et kostjal oleks 2022 tiimijuhtimise eest tasu saada. Hageja on kohtu hinnangul veenvalt näidanud ära selle, et K. M.a poolt tiimi juhtimist 2022 veebruaris ei toimunud ning varasem arve nr 22002 oli hageja poolt tasutud aja eest, mil K. M. teenust osutas. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kostjal puudus 28.02.2022 arvega nr 22004 seotud nõue, millega vastaspoole nõuet tasaarvestada.
18.2.Kohtule nähtub, et 14.02.2022 arvel nr 22003 on kostja selgituseks märkinud: „Mentortasu Xxxx, veebruar.“ Hageja leiab, et mingit mentorluse kokkulepet (vastupidiselt tiimijuhtimisega) kostja seadusliku esindajaga kunagi ei olnudki. Hageja selgitab, et üldiselt on võimalik hageja ettevõttes mentoriks saada, kui maakleril on vähemalt 1,5-aastane kogemus ja ta on läbinud teatava koolituse ning sõlmitakse sellekohane kolmepoolne leping. Tol hetkel (st ajal, mil väidetavalt kostja seaduslik esindaja mentorlust viljeles) sellist mentorlusprogrammi hagejal üldse ei olnud – hagejal oli plaanis alustada mentorlusprogrammiga uute maaklerite näol ja üheks võimalikuks mentoriks mingi aja möödudes oli tõesti ka kostja seaduslik esindaja. Hageja märgib, et vastavate kokkulepeteni kunagi ei jõutudki. Kohus on 07.09.2023 kirjas selgitanud kostjale, et tal tuleb nõuete tasaarvestamiseks tõendada enda nõude (aktiivnõude) olemasolu (mh tõendada, et see on kehtiv ning see ei olnud lõppenud). Kohtu hinnangul ei ole kostja mentorluse tasu saamiseks olevat kokkulepet edukalt
tõendanud. Pelgalt kostjapoolne arve esitamine ei ole nõuet tekitavaks aluseks. Asjaolu, et hageja pole kostjale varasemalt kõnesoleva arvega vastuväidet esitanud, ei ole piisavaks tõendiks pooltevahelise kokkuleppe näitamiseks. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kostjal puudus 14.02.2022 arvega nr 22003 seotud nõue, millega vastaspoole nõuet tasaarvestada.
Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista ka viivise põhinõudelt 910,73 eurolt summas 32,79 eurot. Hageja on viivist arvestanud alates arve nr 1184 sissenõutavaks muutumisest, s.o 20.03.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni, arvel märgitud määraga 0,05% päevas. Kostja on seisukohal, et pooled ei ole taolises viivisemääras kokku leppinud ning palub kohaldada seadusjärgset viivisemäära.
19.1.Hageja 07.07.2022 menetlusdokumendis selgitanud, et nimetatud viivisemäär tuleneb pooltevahelisest praktikast. Nimelt kajastub sama määr ka käsunduslepingus (vt hagiavalduse lisa 1, p 4.7). Samuti on kõikide teiste pooltevaheliste arvetel (mida kostja tunnistab, kuid ei pea vajalikuks kohtule esitada) viivisemääraks 0,05% päevas. Lisaks on hageja viidanud ka Riigikohtu seiskohale – arve vastuvõtmine või sellele allakirjutamine võib tähendada arvel märgitud tingimustega nõustumist. Seda nt juhul, kui vastuvõtja on oma varasema käitumisega näidanud, et aktsepteerib arvel näidatud tingimusi (RKTKo lahend nr 3-2-1-144-09, p 11). Hageja leiab, et kui isik mitte lihtsalt ei võta arvet vastu, vaid ka tasub selle, siis tuleb asuda järeldusele, et isik nõustub arve tingimustega. Seda eriti olukorras, kus poolte vahel on kõikides arvetes ja ka lepingus märgitud samasugune viivisemäär. Isegi kui kostja otseselt pole antud viivisemääraga nõustunud, siis on tegemist pooltevahelise vaikimisi kokkuleppega TsÜS § 68 lg 4 alusel.
19.2.Kohus nõustub siinkohal kostjaga ning leiab, et viivisemäära 0,05% osas pole pooled kokku leppinud. Kohus märgib, et antud juhul tuleneb hageja nõue 12.03.2022 e-kirjas antud võlatunnistusest. Kõnesolevas e-kirjas puudub igasugune viide võlatunnistusest tuleneva nõude tasumisega viivitamise tagajärgedele (mh viivisemäärale). Kuna võlatunnistusega on kostja võtnud eraldiseisva (s.o sõltumatu) kohustuse, siis puudub alus hakata sisustama kokku leppimata tingimusi poolte varasema praktikaga. Võlatunnistusest tuleneva nõude täitmisega viivitamise tagajärg eeldas antud juhul sõnaselget kostjapoolset tahteavaldust 12.03.2022 ekirja sisus. Lähtudes eeltoodust loeb kohus hageja viivisenõude põhjendatuks seadusjärgses määras.
19.3.VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tuleneb, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
19.4.Kohtule nähtub, et arve nr 1184 maksetähtpäevaks on 20.03.2022. Seega oli hagejal õigus viivist arvestada alates 21.03.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 01.06.2022. Võttes arvesse maksega viivituses oldud päevi, s.o 73 päeva, siis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 101 lg 1 p-st 6 ning § 113 lg 1 koosmõju alusel välja mõista viivis seadusjärgses määras summas 14,57 eurot.
TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina
põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras tähtaegselt tasumata põhinõudelt 910,73 eurolt alates kohtule hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast päevast edasi VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras tähtaegselt tasumata põhinõudelt kuni nõude täieliku rahuldamiseni kostja poolt. Kohus leiab, et hageja lisanduva viivise nõue on põhjendatud. Kostjalt tuleb välja mõista viivis seadusjärgses määras põhinõudelt 910,73 eurolt, alates 02.06.2022 kuni 31.01.2024 (s.o kohtulahendi tegemiseni) summas 154,67 eurot. Lisaks tuleb kostjalt välja mõista seadusjärgne viivis alates 01.02.2024 kuni põhinõude 910,73 euro tasumiseni.
Järgnevalt märgib kohus menetluskulude jaotuse ning määrab need rahaliselt kindaks. Kohus on antud juhul rahuldanud hagi 98% ulatuses, s.o pea täies ulatuses. Eelnevast tingituna peab kohus võimalikuks lähtuda TsMS § 162 lg-st 1 ning jätab menetluskulud kostja kanda.
21.1.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 sätestab, et kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).
21.2.Hageja on 12.01.2024 esitanud kohtule endapoolse menetluskulude nimekirja. Hageja poolt on praeguses tsiviilasjas kantud esindajakulud summas 2346,66 (käibemaksuta) ja hagilt tasutud riigilõiv 215 eurot. Lepingulise esindaja kulud maksumusega 160 eurot / tund ilma käibemaksuta (koos käibemaksuga 192 eurot, alates 01.01.2024 195,20 eurot). Hagejale on õigusabiteenust osutatud järgmiselt: − 18.05.2022 kohtunõudega tutvumine, kliendile e-kirja koostamine. 00:10, 26,67 eurot; − 01.06.2022 senise menetluse ja asjaoludega tutvumine. Hagiavalduse koostamine. 04:00, 640,00 eurot; − 29.06.2022 hagivastusega tutvumine, analüüs kliendile. 00:20, 53,33 eurot; − 30.06.2022 hagivastusele seisukoha koostamine. 01:00, 160,00 eurot; − 14.09.2022 kohtu 07.09.2023 kirjaga tutvumine, analüüs (sh kohtupraktikaga tutvumine), kliendile tegevuskava koostamine. 01:20, 213,33 eurot; − 15.09.2023 kliendi sisendi ja tõenditega tutvumine. 00:30, 80,00 eurot; − 20.09.2023 kohtunõudele vastuse koostamine. 04:00, 640,00 eurot; − 03.10.2023 kostja 01.10.2023 seisukoha ja tõenditega tutvumine, õiguslik analüüs, kliendile tutvustamine. 00:30, 80,00 eurot; − 12.01.2024 28.12.2023 määrusega tutvumine, analüüs. Seisukoha koostamine (lähtuvalt 28.12.2023 määrusest ja kostja 01.10.2023 seisukohast). 02:30, 400,00 eurot; − 12.01.2024 menetluskulude nimekirja koostamine. 00:20, 53,33 eurot.
Hageja kinnitab, et kõik menetluskulude nimekirjas kantud kulu on kantud seoses siinse kohtumenetlusega.
21.3.Kostja on 22.01.2023 menetlusdokumendis esitanud endapoolsed vastuväited hageja menetluskuludele. Kostja hinnangul ei kulu esitatud hagiavalduse esitamiseks rohkem aega kui 3 tundi (01.06.2022). Kohus nõustub kostjaga selles, et hagiavalduse koostamisele kulunud aeg 4 tundi ei ole põhjendatud. Hagiavaldus koosneb kahest leheküljest sisuliselt tekstist, millest veerand lehekülge on hõlmatud faktiliste asjaoludega. Kohus leiab, et hagi koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks tuleb lugeda 3 tundi. Samas on kohus tuvastanud, et hageja eelmine lepinguline esindaja Katrin Paulus on 02.06.2022 esitanud esmase menetluskulude nimekirja, mille kohaselt oli eelmise esindaja tunnitasu 01.06.2022 toimingute tegemisel 120 eurot (käibemaksuta). Seetõttu lähtub kohus kõnesoleva toimingu puhul 120 eurosest tunnitasust.
21.4.Kostja ei nõustu 14.09.2022 toiminguga osaliselt. Kostja aktsepteerib kulu mitte rohkem kui 30 minuti ulatuses. Kohtupraktikaga tutvumise kulu ei saa jätta vastaspoole kanda vaid see võiks esindajal olla selge hagiavalduse koostamisel. Kohus nõustub kostjaga osaliselt – kohtukirjaga tutvumine eeldas antud juhul põhjalikumat analüüsi, mistõttu tuleb põhjendatud ja vajalikuks toimingu ajaks lugeda 1 tund.
21.5.Kostja ei nõustu 20.09.2023 toiminguga osaliselt. Kostja hinnangul on aktsepteeritud kulu mitte rohkem kui 2 tundi. Kohus leiab, et kohtunõudele vastuse koostamine on 4 tunni osas põhjendamatu – hagejale oli selleks ajaks suuresti teada vaidluse asjaolud ja hagi võimalikud õiguslikud alused. Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 3 tundi.
21.6.Kostja ei nõustu 12.01.2024 toiminguga osaliselt. Kostja hinnangul on aktsepteeritud kulu täiendavate seisukohtade koostamisel, kus sisuliselt korratakse varasemaid seisukohti mitte rohkem kui 1 tund ja 30 minutit. Kohus nõustub siinkohal kostjaga osaliselt – hagejale oli tõepoolest kõnesolevaks ajaks teada vaidluse põhilised asjaolud. Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 2 tundi.
21.7.27.06.2022 hagejapoolse menetluskulude nimekirjaga seonduvat esindajakulu ei pea kohus põhjendatuks, kuna kohus on hagejale hilisema menetluse käigus andnud tähtaja menetluskulude koondnimekirja esitamiseks.
21.8.Kokku määrab kohus hageja vajalike ja põhjendatud menetluskuludena kindaks tema esindajakulud summas 1773,33 eurot (11 tunni ja 50 min eest). Hagilt tasutud riigilõiv 215 euro laekumine on kontrollitud kohtu poolt. TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on kinnitanud TsMS § 174 lg-st 10 tulenevat, mistõttu lisandub hageja esindajakuludele käibemaks. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 2350,47 eurot (s.o 2135,47 + 215). Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Maris Juha Kohtunik /Allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.